lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-757/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-757/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1128
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 12.06.2018, Tartu 3-18-757 Vladimir Viira kaebus Tartu Vangla tegevuse peale Tartu Halduskohtu 18.05.2018. a määrus Vladimir Viira määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vladimir Viira

RESOLUTSIOON

1.Jätta Vladimir Viira määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 18.05.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
3.Jätta Tartu Halduskohtu 18.05.2018. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V. Viira esitas 15.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja taotles ka riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi andmist. V. Viira palus kohtul tuvastada Tartu Vangla õigusvastane tegevus seoses kaebaja õiguste ja vabaduste rikkumisega. Kaebaja väitel on Tartu Vangla tegelenud tema piinamise ja diskrimineerimisega, takistanud kaebajal saada meditsiinilist abi ja hügieeninõuete järgimist ning sundinud kaebajat viibima ebasanitaarsetes tingimustes. Veel väitis kaebaja, et Tartu Vangla on tekitanud talle kehavigastusi, takistanud tal televiisori kasutamist ja varastanud korduvalt raha isikuarvelt.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 25.04.2018. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks, s.h riigilõivu 15 euro tasumiseks 7-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p-i 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2).
3.Tartu Ringkonnakohus tagastas 09.05.2018. a määrusega V. Viira määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.04.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
4.Tartu Halduskohus tagastas 18.05.2018. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); edastas V. Viira riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule osas, milles isik taotleb

õigusabi seoses sooviga pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ning ülejäänud osas jättis taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); märkis, et toimetab V. Viirale määruse kätte koos tõlkega vene keelde (resolutsiooni p 3) ja avalikustab jõustunud kohtulahendi arvutivõrgus muutmata kujul (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: Kohtu 25.04.2018. a määrus jõustus 09.05.2018. Puuduste kõrvaldamise ja riigilõivu tasumise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 10.05.2018 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks oli 16.05.2018. Kohtu antud tähtajaks ei ole kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitatud. Samuti ei ole kaebaja esitanud taotlust kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist. V. Viira kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 ja § 104 lg 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise ja kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kuna kaebus tagastati riigilõivu tasumata jätmise tõttu, siis kuulub V. Viira riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata jätmisele osas, milles taotletakse õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus ei ole pädev lahendama V. Viira riigi õigusabi taotlust seoses EIK-sse pöördumisega. Riigi õigusabi taotluse lahendamine on vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-le 2, § 10 lg-le 3 ja justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg-le 4 tema asukohajärgse maakohtu, s.o Tartu Maakohtu pädevuses. Seetõttu kuulub V. Viira riigi õigusabi taotlus edastamisele lahendamiseks Tartu Maakohtule RÕS § 10 lg 7 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.V. Viira esitas 05.06.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2018. a määrus. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, sest ta kannatas peaaegu kuu aja jooksul tugevate peavalude tõttu. Kaebaja väitel rikuti tema õigusi ja vabadusi ning kohus ei täinud oma kohustusi, ignoreerides fakte ja kaebaja taotlusi. Kaebaja märgib, et palus kohtul nõuda vanglalt välja tema kaebused, kuna ta ei ole võimeline enda finantsilise seisundi tõttu tegema koopiaid. Veel märgib kaebaja, et kohus ignoreeris tema finantsilist seisundit ja asjaolusid, et füüsiliste vigastuste tekitamine ning õiguste ja vabaduste rikkumise sagedus vabastab kaebaja riigilõivust, kuid kohus võttis temalt võimaluse asjas õiglasele läbivaatamisele ja kaitsele riigivõimu ründe eest. Kaebaja väitel võttis kohus temalt võimaluse osaleda kohtus suulisel arutamisel. Veel märgib kaebaja, et jurist oli talle vajalik, et viimane koostaks kaebuse õigesti ja aitaks teda menetluse kestel. Samuti aitaks kaebajal esitada kaebust EIK-sse, mida ta taotles enneaegselt, et pärast ei venitataks kaebuse esitamisega EIK-sse. Veel palub kaebaja kaebus tagastada halduskohtusse, vaadata see läbi teises koosseisus ja rahuldada kõik varem esitatud taotlused. Veel nõuab kaebaja asja läbivaatamist suulises menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et V. Viira määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2018. a määrus. HKMS § 2 lg-le 4 tuginevalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 18.05.2018. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 18.05.2018. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Arvestades käesolevas asjas vaidluse all olevaid küsimusi, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks Tartu Vanglalt seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
8.Halduskohus jättis 25.04.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse resolutsiooni p-i 2 kohaselt jättis halduskohus kaebaja kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.h riigilõivu tasumiseks 7 päeva alates määruse resolutsiooni p-i 1 jõustumisest. Kaebaja sai eelnimetatud kohtumäärust vaidlustada resolutsiooni p-i 1 osas. Kaebaja vastava määruskaebuse ka Tartu Ringkonnakohtule esitas, kuid ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse 09.05.2018. a määrusega. Ringkonnakohtu määrus oli lõplik. Seega on halduskohus 18.05.2018. a määruses õigesti leidnud, et riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 16.05.2018. Halduskohus selgitas 25.04.2018. a määruse põhjendava osa p-s 8, et kui määratud tähtajaks ei ole kaebuse puudusi kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja jättis riigilõivu tasumata. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses väitnud, et ta on riigilõivu tasunud. Seega ei ole kaebaja tasunud nõutud riigilõivu, kuigi tal oli jõustunud halduskohtu määruse alusel riigilõivu tasumise kohustus. Eelnevat ei väära ka kaebaja väited peavalu kohta, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole väidetav peavalu takistanud kaebajal esitamast määruskaebust halduskohtu 25.04.2018. a määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivu tasumata jätmise tõttu on halduskohus põhjendatult kaebaja kaebuse tagastanud. Eeltoodut arvestades jättis halduskohus ka põhjendatult kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.
9.Ühtlasi on halduskohus vaidlustatud määruses õigesti RÕS § 10 lg-test 3 ja 7 ning § 37 lg-st 2 juhindudes V. Viira riigi õigusabi taotluse seoses EIK-sse pöördumise sooviga edastanud lahendamiseks Tartu Maakohtule. Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodud osas sisulisi vastuväiteid esitanud.
10.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus V. Viira määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2018. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 amuutmata.
11.Kuna V. Viira määruskaebus jääb rahuldamata, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebaja määruskaebuses esitatud muude taotluste osas (s.o tagastada kaebus halduskohtusse, vaadata see läbi teises koosseisus, rahuldada kõik varem esitatud taotlused ja vaadata asi läbi suulises menetluses).

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium