lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1184/27

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1184/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1237
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 2, 3, 4, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1184/20Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja05.04.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits 06.06.2018 3-17-1184 Aleksei Bobrovnitski kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kruusi väljastamise viivitamisega perioodil 18.11.–19.12.2014 Kaebaja/apellant Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada apellatsioonkaebus kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja esitas 22.10.2014 Tallinna Vanglale venekeelse taotluse uue kruusi väljastamiseks, kuna kaebaja väitel läks 2014. aasta septembris ühiskasutatavast pesuruumist kaduma kaebajale vangla poolt väljastatud kruus.
2.Tallinna Vangla tagastas 05.11.2014. a vastusega kaebaja 22.10.2014. a pöördumise ja palus esitada pöördumine eesti keeles.
3.Kaebaja esitas 17.11.2014 Tallinna Vanglale taotluse kruusi andmata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja uue kruusi väljastamiseks.
4.Tallinna Vangla jättis 12.02.2015. a vastusega nr 5-18/14/31598-5 kaebaja 17.11.2014. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2105/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
5.
Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 16.02.2015 kaebuse Tallinna Vanglalt kruusi andmata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.02.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-15-594 kaebaja kaebuse rahuldamata perioodi september 2014 kuni 17.11.2014 puudutavas osas ja perioodi 18.11.–19.12.2014 puudutavas osas läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus

jõustus 17.04.2017 Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega, millega jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

6.Kaebaja esitas 20.03.2017 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles taotles, et vangla hüvitaks talle uue kruusi väljastamisega viivitamise tõttu ajavahemikul 18.11.– 19.12.2014 tekkinud mittevaralise kahju summas 300 eurot.
7.Tallinna Vangla jättis 25.05.2017. a vastusega nr 5-37/17/44-5 kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 31.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse (põhjendamatult pikk viivitamine kruusi väljastamisega perioodil 18.11.–19.12.2014) ja mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaraline kahju väärikuse alandamise eest vastavalt kohtu äranägemisele. Kaebaja selgitas, et kuna vangla väljastab toitu üksnes vangla toidunõude olemasolul, ei saanud ta kruusi puudumise tõttu sel perioodil vangla poolt väljastatavaid jooke tarbida. Vastustaja teadis või pidi teadma kruusi puudumisest alates septembrist 2014. Kaebaja sõnul väljastati talle kruus alles 19.12.2014.
9.Vastustaja ei nõustunud kaebusele esitatud vastuses kaebusega perioodi 18.11.–01.12.2014 osas ja vaidles sellele vastu. Perioodi 01.–18.12.2014 osas möönis vastustaja, et vastustaja võis olla kaebajale kruusi väljastamisel põhjendamatult tegevusetu ning tunnistas kaebust summas 30 eurot.
10.Tartu Halduskohus küsis 29.09.2017. a kirjaga kaebajalt seisukohta kompromissi sõlmimise osas.
11.Kaebaja ei nõustunud 09.10.2017. a vastuses kompromissi sõlmimisega. Kaebaja soovitas vastustajal tunnistada oma süüd kogu kaebuses märgitud perioodil ja välja maksta hüvitisena 60 eurot.
12.Vastustaja teatas 09.03.2018 halduskohtule, et jääb varem esitatud vastuse juurde, et ei ole kaebajale kruusi väljastamisega perioodil 18.11.–01.12.2014 põhjendamatult viivitanud.
13.Tartu Halduskohus rahuldas 05.04.2018. a otsusega (tl 44-46) kaebuse osaliselt ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 30 eurot. Halduskohus selgitas, et vastustaja poolt viidatud haldusasjas nr 3-15-594 analüüsisid kohtud asjaolu, kas alates septembrist 2014 kuni 17.11.2014 teadis vastustaja või oleks pidanud teadma, et kaebajal puudus kruus. Tõendamist pole leidnud asjaolu, et kruusi väljastamiseks pädev ametiisik oli teadlik või pidi olema teadlik kaebajal kruusi puudumisest (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-594, mis jõustus 17.04.2017). Kuna tegemist on jõustunud kohtuotsusega, siis lähtus halduskohus selles kohtuotsuses tuvastatud asjaoludest, et alates septembrist 2014 kuni 17.11.2014 ei teadnud ega pidanud vastustaja teadma kruusi puudumisest. Sellest tulenevalt jättis halduskohus kaebaja väited, mis viitavad sellele, et vastustaja teadis või pidi teadma kruusi puudumisest alates septembrist 2014 kuni 17.11.2014 analüüsimata. Halduskohus selgitas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebajale kruusi väljastamata jätmise tõttu oli vastustaja perioodil 01.–18.12.2014 õigusvastaselt tegevusetu. Pooltevaheline vaidlus käib selle üle, kas vastustaja viivitas õigusvastaselt kruusi väljastamisega ka perioodil 18.11.–01.12.2014. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 17.11.2014 vastustajale venekeelse taotluse kahju hüvitamiseks ja uue kruusi väljastamiseks. Vastustaja saatis avalduse

tõlkimisse ja sai tõlke kätte 28.11.2014. Järelikult siis sai vastustaja informatsiooni, et kaebajal väidetavalt puudub kruus. Nimetatud informatsiooni kontrollimiseks korraldas vastustaja kaebaja kambris 01.12.2014 läbiotsimise, mille käigus tuvastati, et võrreldes kinnipeetavate arvuga oli kambris üks kruus vähem. Vastustaja selgitas kohtule, et 28.11.2014 oli reede ja 01.12.2014 esmaspäev, seega läbiotsimine toimus juba järgmisel tööpäeval. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, oli halduskohus seisukohal, et vastustajal tekkis kohustus väljastada kaebajale uus kruus peale seda, kui ta mõistliku aja jooksul tegi kindlaks, et kaebajal tõepoolest puudub kruus ehk alates 01.12.2014. Seega leidis halduskohus, et kuigi ei ole välistatud, et kaebaja oli ilma kruusita ka ajavahemikul 18.11.–01.12.2014, ei ole vastustajale selline asjaolu etteheidetav, mistõttu ei olnud vastustaja tegevusetus nimetatud ajavahemikul õigusvastane. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale kruusi väljastamata jätmine ajavahemikul 01.– 18.12.2014 oli õigusvastane ja nõustus hüvitama kaebajale tekitatud mittevaralise kahju summas 30 eurot. Halduskohus arvestas, et vastustaja ei põhjendanud kohtule, mis põhjusel ta jättis 18 päeva jooksul väljastamata kaebajale kruusi aga samuti sellega, et kaebaja nõustus kogu kaebuses märgitud perioodi eest (kokku 31 päeva), mittevaralise kahju hüvitisega summas 60 eurot (tl 28). Halduskohus pidas kaebajale 18 päeva jooksul jookide väljastamata jätmisega tekkinud kannatuste ja ebamugavuste leevendamiseks proportsionaalseks mittevaralise kahju hüvitist summas 30 eurot.

14.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 05.04.2018. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebaja kaebus rahuldatakse täies ulatuses. Kaebaja väidab, et halduskohus hindas ebaõigesti asjaolusid, tõendeid ning tunnistajate ütlusi. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei ole andnud mõistlikke selgitusi ning kaebus tuleb rahuldada kaebuses nimetatud perioodi osas täies ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
17.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras (HKMS § 133 lg 1). Kaebaja palus kaebuses välja mõista hüvitis kohtu äranägemisel ning on avaldanud halduskohtumenetluses nõusolekut kompensatsiooniga 60 eurot. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole hüve väärtus asjaolusid arvestades kindlasti suurem kui 1000 eurot, peab ringkonnakohus võimalikuks asja läbi vaatamist lihtmenetluses.
18.Ringkonnakohtu leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Halduskohus on otsuses õigesti viidanud asjakohasele Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017. a jõustunud otsusele nr 3-15-594. Eesti keelde tõlgitud kaebaja taotlus kruusi väljastamiseks on Tallinna Vanglas registreeritud 28.11.2014 (tl 41). Kogutud materjalidest nähtub, et kaebaja kambri läbiotsimine toimus koheselt, järgmisel tööpäeval (esmaspäeval 01.12.2014) ning siis tuvastati kruusi puudumine. Kaebaja väidab, et ta sai kruusi 19.12.2014 ning vangla ei ole sellele ka vastu vaielnud. Seega on halduskohus põhjendatult rahuldanud kaebaja kaebuse osaliselt, asudes seisukohale, et vastustajale on etteheidetav kaebajale kruusi väljastamata

jätmine hetkest, millal ta sai teada, et kaebajal puudub kruus st 01.12.2014. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja apellatsioonkaebuse väited kummutaksid halduskohtu seisukohti. Kuna kaebaja on soovinud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ning hilisemas menetluses on pidanud võimalikuks kogu vaidlustatud perioodi eest kokkuleppel kahju hüvitamist 60 eurot, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul kaebuse osalise rahuldamise korral asjaolusid kogumis hinnates põhjendatud ka suurema hüvitise väljamõistmine kui halduskohtu poolt väljamõistetud 30 eurot. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

19.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
20.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja