Kaebaja – A. B Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
A. B kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kruusi väljastamise viivitamisega perioodil 18.11.-19.12.2014.
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 30 eurot.
3.Jätta menetluskuluna kantud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 07.05.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
A. B esitas 22.10.2014 Tallinna Vanglale venekeelse taotluse uue kruusi väljastamiseks. Taotluse kohaselt läks A. B l 2014. aasta septembris ühiskasutatavast pesuruumist kaduma vangla väljastatud kruus. A. B palus taotluses uue kruusi väljastamist, kuna tal ei ole toidu jagamise ajal millessegi jooke panna. A. B märkis, et tema hinnangul on valvurid teadlikud, et tal kruusi ei ole, kuid on tegevusetud.
2.Tallinna Vangla tagastas 05.11.2014 A. B poolt 22.10.2014 esitatud pöördumise ja palus esitada pöördumise eestikeelse tõlkega keeleseaduse § 12 lg 1 alusel.
3.17.11.2014 esitas A. B vanglale taotluse kruusi andmata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja uue kruusi väljastamiseks.
4.Tallinna Vangla 12.02.2015 vastusega nr 5-18/14/31598-5 jäeti kaebaja 17.11.2014 kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
5.A. B esitas Tallinna Halduskohtule 16.02.2015 kaebuse Tallinna Vanglalt kruusi andmata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-15-594 ning nimetatud asjas 28.02.2017 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti A. B kaebus rahuldamata perioodi september 2014. a kuni 17.11.2014 puudutavas osas ja jäeti kaebus läbi vaatamata perioodi 18.11.2014-19.12.2014 puudutavas osas. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 17.04.2017 Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega, millega jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
6.20.03.2017 esitas A. B Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles taotles, et vangla hüvitaks talle uue kruusi väljastamisega viivitamise tõttu ajavahemikul 18.11.-19.12.2014 tekkinud mittevaralise kahju summas 300 eurot.
7.Tallinna Vangla 25.05.2017 vastusega nr 5-37/17/44-5 jäeti A. B kahjunõue rahuldamata.
8.A. B esitas 31.05.2017 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, milles palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse (põhjendamatult pikk viivitamine kruusi väljastamisega perioodil 18.11.-19.12.2014) ja mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaraline kahju väärikuse alandamise eest vastavalt kohtu äranägemisele. Kaebaja selgitab, et kuna vangla väljastab toitu üksnes vangla toidunõude olemasolul, ei saanud ta kruusi puudumise tõttu sel perioodil vangla poolt väljastatavaid jooke tarbida. Kaebaja sõnul väljastati talle kruus alles 19.12.2014.
9.Tartu Halduskohus vabastas 04.09.2017 määrusega kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustustajaks Tallinna Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
10.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 27.09.2017. Vastustaja ei nõustunud kaebusega perioodi 18.11.-01.12.2014 osas ja vaidles sellele vastu. Perioodi 01.-18.12.2014 osas möönis vastustaja, et ta võis olla kaebajale kruusi väljastamisel põhjendamatult tegevusetu ning tunnistas kaebust summas 30 eurot.
11.Tartu Halduskohus küsis 29.09.2017 kirjaga kaebajalt seisukohta kompromissi sõlmimise osas.
12.Kaebaja esitas kohtule 09.10.2017 vastuse, milles ei nõustunud kompromissi sõlmimisega. Kaebaja omalt poolt soovitas vastustajale tunnistada oma süüd kogu kaebuses märgitud perioodil ja välja maksta talle hüvitise summas 60 eurot.
13.Vastustaja teatas kohtule 09.03.2018, et jääb varem esitatud vastusele juurde, et ei ole kaebajale kruusi väljastamisega perioodil 18.11.-01.12.2014 põhjendamatult viivitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja leiab, et vastustaja teadis või oleks pidanud teadma asjaolust, et tal puudus kruus, juba 17.11.2014 aja seisuga. Kaebaja andis suuliselt teada tema kruusi kadumisest nii
vanglaametnikele, inspektor-kontaktisikule, kui ka 22.10.2014 kirjalikult vangla administratsioonile. Vastustaja ei ole midagi ette võtnud, keelas kaebajal kasutada jookide võtmisel platsmassist topsi ja tagastas kaebaja taotluse kruusi väljastamiseks läbivaatamatult, kuna see ei olnud eestikeelne. Kaebaja sai kruusi kätte alles 19.12.2014, mistõttu ei saanud ta ajavahemikul 18.11.-19.12.2014 toidujagamistel pakutud jooke. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtul tunnistada vastustaja tegevusetus ajavahemikul 18.11.-19.12.2014 õigusvastaseks ja välja mõista vastustajalt väärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel.
15.Vastustaja ei nõustunud kaebusega perioodi 18.11.- 01.12.2014 osas ja vaidles sellele vastu. Vastustaja viitas kohtuasjale nr 3-15-594, milles juba hinnati vastustaja tegevust perioodi september 2014 kuni 17.11.2014 puudutavas osas ning leiti, et vangla ei ole kaebajale õigusvastaselt kahju tekitanud. Seega esitas vastustaja seisukoha vaid perioodi 18.11.01.12.2014 osas. Vastustaja väitis, et kaebaja esitas 17.11.2014 vastustajale venekeelse taotluse kahju hüvitamiseks ja uue kruusi väljastamiseks. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" (VSKE) § 491 lg 6 järgi arvestab menetleja menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Vastustaja saatis avalduse tõlkimisse ja sai tõlke kätte 28.11.2014. Seega algas periood, mil vastustaja sai teadlikuks kaebaja pöördumise sisust alates 28.11.2014. Kuivõrd vastustaja kontrollis kaebaja kambris olnud kruuside arvu kohe järgmisel tööpäeval 01.12.2014 (28.11.2014 oli reede ja 01.12.2014 esmaspäev), ei viivitanud vastustaja põhjendamatult asjaolude kontrollimisega. Seega ei ole vastustaja kruusi väljastamisega perioodil 18.11.-01.12.2014 põhjendamatult viivitanud. Perioodi 01.12.-18.12.2014 osas tunnistas vastustaja, et oli õigusvastaselt tegevusetu ja nõustus hüvitada kaebajale tekitatud mittevaralise kahju summas 30 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
16.Kaebuse kohaselt ajavahemikul 18.11.-19.12.2014 viivitas vastustaja õigusvastaselt kaebajale kruusi väljastamisega, mistõttu ei saanud kaebaja eelpoolnimetatud ajavahemikul toidujagamise ajal väljastavaid jooke. Kaebaja arvas, et vastustaja teadis, et tal puudub kruus juba enne 17.11.2014.
17.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vastustaja poolt viidatud haldusasjas analüüsisid kohtud asjaolu, kas alates septembrist 2014 kuni 17.11.2014 teadis vastustaja või oleks pidanud teadma, et kaebajal puudus kruus. Kohtud leidsid, et kaebaja 22.10.2014 kirjalikku pöördumist menetleti seaduses ettenähtud korras. Kaebajal pole õigust nõuda vanglalt venekeelsete taotluste menetlemist. Tõendamist pole leidnud asjaolu, et kruusi väljastamiseks pädev ametiisik oli teadlik või pidi olema teadlik kaebajal kruusi puudumisest (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-594, mis jõustus 17.04.2017). Kuna tegemist on jõustunud kohtuotsusega, siis lähtub kohus selles kohtuotsuses tuvastatud asjaoludest, et alates septembrist 2014 kuni 17.11.2014 ei teadnud ega pidanud vastustaja teadma kaebajal kruusi puudumisest. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja väited, mis viitavad sellele, et vastustaja teadis või pidi teadma kruusi puudumisest alates septembrist 2014 kuni 17.11.2014 analüüsimata. Kohus hindab vastustaja tegevuse/tegevusetuse õiguspärasust kaebuses märgitud perioodi 18.11.-19.12.2014 osas.
18.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ning märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebajale kruusi väljastamata jätmise tõttu oli vastustaja perioodil 01.-18.12.2014 õigusvastaselt tegevusetu. Pooltevaheline vaidlus käib selle üle, kas vastustaja viivitas õigusvastaselt kruusi väljastamisega ka perioodil 18.11.-01.12.2014.
19.Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RvastS § 7 lg 2 kohaselt võib nõuda tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RvastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega kahjunõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu oli avalik-õiguslikus suhtes ning süülise ja õigusvastase tegevusega/tegevusetusega rikuti isiku subjektiivseid õigusi, mis on kaasa toonud kahju tekitamise ning õigusvastase teo ja kahju tekitamise vahel esineb põhjuslik seos, aga samuti tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahjunõude rahuldamiseks.
20.Kõigepealt tuleb kohtul kindlaks teha, kas vastustajal oli kohustus väljastada kaebajale kruus ja kaebajal oli õigus nõuda vanglalt kruusi väljastamist. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Tallinna Vangla kodukorra (TVK) p-i 3.6. kohaselt väljastatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavale mh kauss, kruus ja lusikas. TVK p 9.2 kolmanda lause kohaselt väljastatakse toit igale kinnipeetavale isiklikult ja vangla väljastatud toidunõudesse ning vastavalt ettenähtud normidele. Vastustaja kinnitas kohtule, kuivõrd kaebajal puudus väljastatud kruus, võis kaebaja vangla poolt väljastatud jookidest ilma jääda. Kohus leiab, et kuigi TVK p 3.6 ei sätesta olukorda, kus juba väljastatud toidunõu läheb kaotsi, kas sellisel juhul väljastatakse kinnipeetavale uus toidunõu või mitte, tõlgendab kohus TVK p 3.6 koostoimes TVK p-ga 9.2 ja VangS § 47 lg-ga 1 ja arvab, et vanglal on kadunud toidunõu korral samuti selle väljastamise kohustus. Vastasel juhul puudub kinnipeetaval võimalus kätte saada täies mahus või üldse jagatavat toitu ka jooke. Seega oli vastustajal kohustus ja kaebajal õigus nõuda kaotsi läinud kruusi väljastamist.
21.Sellest tulenevalt saab vastustajale olla etteheidetav kaebajale kruusi väljastamata jätmine hetkest, millal ta sai teada, et kaebajal puudub kruus. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 17.11.2014 vastustajale venekeelse taotluse kahju hüvitamiseks ja uue kruusi väljastamiseks. Vastustaja saatis avalduse tõlkimisse ja sai tõlke kätte 28.11.2014. Järelikult siis sai vastustaja informatsiooni, et kaebajal väidetavalt puudub kruus. Nimetatud informatsiooni kontrollimiseks korraldas vastustaja kaebaja kambris 01.12.2014 läbiotsimise, mille käigus tuvastati, et võrreldes kinnipeetavate arvuga oli kambris üks kruus vähem. Vastustaja selgitas kohtule, et 28.11.2014 oli reede ja 01.12.2014 esmaspäev, seega läbiotsimine toimus juba järgmisel tööpäeval. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et vastustajal tekkis kohustus väljastada kaebajale uus kruus peale seda, kui ta mõistliku aja jooksul tegi kindlaks, et kaebajal tõepoolest puudub kruus ehk alates 01.12.2014. Seega leiab kohus, et kuigi ei ole välistatud, et kaebaja oli ilma kruusita ka ajavahemikul 18.11.2014-01.12.2014, ei ole vastustajale selline asjaolu etteheidetav, mistõttu ei olnud vastustaja tegevusetus nimetatud ajavahemikul õigusvastane. Kuna vastustaja tegevusetus seoses kaebajale kruusi väljastamata jätmisega perioodil 18.11.-01.12.2014 ei olnud õigusvastane, siis on täitmata peamine kahjunõude rahuldamine eeldus ning halduskohus ei pea
vajalikuks hakata analüüsima muude kahjunõude rahuldamise eelduste täitmist perioodi 18.11.2014-01.12.2014 osas.
22.Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale kruusi väljastamata jätmine ajavahemikul 01.12.2014-18.12.2014 oli õigusvastane ja nõustus hüvitama kaebajale tekitatud mittevaralise kahju summas 30 eurot. Vastustaja leidis, kuna jookide saamata jäämine võis mõjutada kaebaja heaolu ja elutegevuseks vajalike ainete saamist ning tekitada solvumist ja tuua kaasa hingelisi üleelamisi, siis on täidetud kahju hüvitamise eeldused. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja õigusvastase tegevusetusega 18 päeva jooksul on intensiivselt sekkutud kaebaja õigustesse, mistõttu vastustaja tegevusetuse saab kvalifitseerida muu hulgas VangS § 41 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisena.
23.RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus arvestab sellega, et vastustaja ei põhjendanud kohtule, mis põhjusel ta jättis 18 päeva jooksul väljastamata kaebajale kruusi aga samuti sellega, et kaebaja nõustus kogu kaebuses märgitud perioodi eest (kokku 31 päeva), mittevaralise kahju hüvitisega summas 60 eurot (t.lk 28), siis kaebajale 18 päeva jooksul jookide väljastamata jätmisega tekkinud kannatuste ja ebamugavuste leevendamiseks peab kohus proportsionaalseks mittevaralise kahju hüvitist summas 30 eurot.
24.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p-st 4 rahuldab kohus hüvitamiskaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks tekitatud mittevaralise kahju summas 30 eurot. Menetluskulud
25.HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus vabastas 04.09.2017 määrusega kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest summas 250 eurot. Kuna antud juhul on vastaspooleks Eesti Vabariik, siis HKMS § 118 lg 2 teise lause kohaselt jätab kohus menetluskulud vastustajalt välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.