XX kaebus Patendiameti 02.06.2017 otsuse kaubamärgi registreerimise menetluste nr M201600619 ja nr M201600620 uuendamisest keeldumise tühistamiseks ning menetluste taastamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Alan Biin Vastustaja – Patendiamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.10.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1330 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab 15 päeva jooksul edasi kaevata otse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Patendiameti 17.05.2017 kaubamärgi registreerimise taotluse menetluse lõpetamise teadete nr 7/M201600619 ja nr 7/M201600620 kohaselt loeti 08.07.2016 patendivoliniku XX poolt AS Utilitas Eesti ja AS Utilitas Tallinn nimel Tallinna Patendiametile esitatud kaubamärgi registreerimise taotlused nr M201600619 ja nr M201600620 kaubamärgiseaduse (KaMS) § 37 lg 3 alusel tagasivõetuks ning lõpetati KaMS § 47 lg 2 kohaselt menetlus, sest Patendiamet oli 03.03.2017 esitanud XX-le kaubamärgi registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise teated, millele XX jättis tähtpäevaks vastamata.
2.XX esitas 25.05.2017 Patendiametile taotluse saata temale uuesti kaubamärgi registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise 03.03.2017 teated ning määrata neile uus vastamise tähtpäev.
3.Patendiamet keeldus 02.06.2017 e-kirjaga menetlust taastamast ning uusi tähtaegu
3-17-1330 määramast. Patendiamet selgitas vastuseks XX 25.05.2017 taotlusele, et 03.03.2017 teated olid korrektselt väljastanud.
4.XX esitas 22.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Patendiameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks elektrooniliste dokumentide automaatselt kättesaaduks lugemisel ja elektronposti aadressil saadetud menetlusdokumentide kättetoimetatuks lugemise keelamiseks, kui adressaat ei ole saatnud kinnitust dokumendi kättesaamise kohta, ning Patendiameti kohustamiseks taastama XX nõudel kaubamärgi registreerimise menetlused nr M201600619 ja nr M201600620 tagasivõetuks loetletud kaupade ja teenuste osas. Kaebaja selgitas 05.10.2017 vastuses kohtunõudele, et kaebus on esitatud tema enda, mitte tema klientide AS Utilitas Eesti ega AS Utilitas Tallinn nimel. Patendiamet rikkus tema õigusi, sest luges e-kirja teel saadetud õiguslikke tagajärgi kaasa toovad dokumendid automaatselt kättetoimetatuks ja põhjustas selle õigusvastase tegevusega kaebaja kahe kliendi kaubamärgi registreerimise taotluste osaliselt tagasivõetuks lugemise. Vaidlust ei ole selle üle, kas esines KaMS § 47 lg 3 järgi menetluse taastamist võimaldav vääramatu jõud või muu taotlejast või tema esindajast sõltumatu asjaolu. Vaidlus on selles, kas Patendiamet käitus õiguspäraselt, kui eeldas, et esindajale e-kirjaga saadetud teade on kätte saadud. Patendivoliniku seaduse (PatVS) § 5 lg 1 järgi kohustub patendivolinik kasutama teda volitanud isiku huvides kõiki seadusega ettenähtud vahendeid ja viise ning teavitama isikut õigusteenuse osutamisega seotud toimingutest. Kaebajal ei olnud võimalik neid kohustusi täita, sest Patendiamet ei toimetanud talle dokumente kätte ja keeldus neid ka uuesti saatmast. Kompromissläbirääkimised kaebaja ja Patendiameti vahel käivad. Patendiamet on pakkunud, et taastab kaebaja klientide kaubamärgi registreerimise taotluste menetlused, kui kaebaja esitab „korrektse menetluse taastamise avalduse“. Seega pakkus vastustaja Patendiameti õigusvastase tegevuse kohtuvaidluse lõpetamise tingimuseks, et kaebaja esitab teda kaubamärkide taotlemiste menetlustes volitanud isikute nimel KaMS § 47 lg 4 järgi taastamise avaldused. See tähendaks, et Patendiameti tegevuse õigusvastasust ei tuvastataks, vaid kaebaja võtaks omaks vääramatu jõu või muu temast sõltumatu takistuse olemasolu ning kaubamärgi taotlejad (kaebaja kliendid) tasuksid menetluste taastamise riigilõivud. Selline kompromiss puudutaks ka kohtuvaidlusse kaasamata isikute huvisid ning seetõttu eeldab AS Utilitas Eesti ja AS Utilitas Tallinn nõusolekut. Kaebaja ei ole nõus, et vastustaja ei soovi mitte mingis mahus kanda kohtu- või menetluste taastamise kulusid. Patendiametil tuleks hüvitada pool kaebaja kohtukuludest.
5.Tallinna Halduskohus jättis 10.10.2017 määrusega kaebuse läbi vaatamata. Patendiamet on haldusorgan ja tema otsused on haldusaktid, mis peavad olema põhjendatud. Menetluse uuendamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga. Seega on Patendiameti 02.06.2017 menetluste taastamisest keeldumise otsus haldusakt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Patendiameti menetlustoimingute (elektrooniliselt dokumentide kättetoimetamine) ja haldusaktide (kaubamärgi menetluste taastamisest keeldumine) vaidlustamiseks. KaMS § 13 lg 1 kohaselt teeb kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks kaubamärkide valdkonnas. Vastavalt PatVS § 2 lg-le 1 on patendivolinik isik, kes osutab õigusteenust töötusomandi alal. Patendivoliniku kutsetegevuse valdkonnaks on mh kaubamärk (PatVS § 2 lg 3 p 2). Patendivolinik ei omanda isikule õigusteenust osutades tema õigusi (PatVS § 5 lg 2). Puudub vaidlus, et patendivolinik XX on esitanud 08.07.2016 2(5)
3-17-1330 Patendiametile kaubamärgi registreerimise taotlused AS Utilitas Eesti ja AS Utilitas Tallinn kui huvitatud isikute volitatud esindajana. Seega on patendivolinik tegutsenud oma kutsetegevuse raames, osutades huvitatud isikutele õigusteenust. Sellest tulenevalt ei saa Patendiameti 02.06.2017 otsus, millega keelduti kaubamärgi registreerimise menetluste uuendamisest, rikkuda patendivoliniku subjektiivseid avalikke õigusi. Samuti ei tulene patendivolinikule kaebeõigust PatVS § 5 lg 1 p-st 1, mille järgi on patendivolinik kohustatud kasutama teda volitanud isiku huvides kõiki seadusega ettenähtud vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Vaidlus käib selle üle, kas kaubamärgi registreerimise menetluste lõpetamine oli õiguspärane, sh kas taotlejate volitatud esindajale on menetlusdokumendid nõuetekohaselt kätte toimetatud. Olukorras, kus kaebaja hinnangul ei toimetatud talle menetlusdokumenti nõuetekohaselt kätte ning menetlus lõpetati KaMS § 47 lg 2 alusel, on taotlejal (sh patendivoliniku vahendusel) õigus nõuda menetluse taastamist (KaMS § 47 lg 3). Patendivolinik ei ole menetlusosaline kaubamärgi registreerimise menetluses. Seetõttu ei ole sellises menetluses tehtavad toimingud või haldusaktid adresseeritud patendivolinikule kui taotlejale, vaid patendivolinikule kui volitatud esindajale. Järelikult ei puuduta asi patendivoliniku kutsetegevuse osutamise takistamist ega tema subjektiivsete avalike õiguste rikkumist. Seetõttu on ilmselge, et kaebajal puudub kaebeõigus Patendiameti 02.06.2017 otsuse vaidlustamiseks. Kuna kohustamisnõue on otseselt seotud tühistamisnõudega, puudub XX-l kaebeõigus ka esitatud kohustamisnõude osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX esitas 25.10.2017 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 10.10.2017 määruse. Kui isik kasutab kaubamärgi õiguskaitsealaste toimingute tegemiseks esindajat, siis on selleks KaMS § 13 lg 1 järgi ainus võimalus patendivoliniku volitamine. Kõik menetlusega seotud dokumendid saadetakse esinduse puhul ainult patendivolinikule. Patendivolinik saab oma seadusest tulenevaid kohustusi (kliendi teavitamine, õiguste kaitsmine) täita ainult juhul, kui ta need dokumendid kätte saab. Kui patendivolinik teateid kätte ei saa, siis ei saa ta oma tööd teha. Kuna ta ei saa enam oma kohustusi kolmandate isikute ees täita, on ta puudutatud isik ja tal on õigus subjektiivseks õiguskaitseks. Puudutatud isik saab haldusorganilt nõuda haldustoimingutele üldiselt esitatavatest nõuetest kinnipidamist ja kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, et hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile või tehtud toimingule aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, pd 10, 13). Füüsilise isikuna tegutsev patendivolinik vastutab klientide ees isikliku varaga. Patendivolinikul on subjektiivne õigus nõuda, et Patendiamet toimetaks talle kui kutselisele esindajale teated kätte vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui Patendiamet saadab teate õigusvastaselt ja loeb selle õigusvastaselt kättesaaduks, tuleb riivatud isiku nõudel ennistada õigusvastasele tegutsemisele eelnenud olukord. Vaidlustatud otsus on adresseeritud nimelt temale kui kutsetegevust teostavale patendivolinikule, mitte taotlejatele. Vaidlustatud akt käsitleb Patendiameti ja patendivoliniku vahelist suhet kirjade kättetoimetamise küsimuses. Vaidlustatud 02.06.2017 keeldumisotsusel oli iseseisev toime, mis puudutas otse kaebaja kutsetegevust. Vaidlus on mh selle üle, kas kaebaja on andnud üldise nõusoleku kirjade eposti teel kättetoimetamiseks. Nimelt väitis Patendiamet vaidlustatud haldusaktis, et äriühing, mille kaudu kaebaja kutsetegevust teostab „valis ametiga suhtluseks e-posti võimaluse“, samas kui kaebaja leiab, et see nii pole olnud. See vaidlus ei hõlma mitte kuidagi kaebaja kliente. 3(5)
3-17-1330 Kaebuse teise nõude sisu oli kohustada Patendiametit taastama taotleja nõudel kaubamärkide registreerimiste menetlused tagasivõetuks loetud kaupade ja teenuste osas. Kaebaja soovis seega, et Patendiamet taastab menetlused juhul, kui taotlejad (kaebaja kliendid) seda vastavate kaubamärgimenetluste raames nõuavad. Kolmandad isikud muutusid kohtuasjaga puutumuses olevateks alles siis, kui kaebaja võttis kaalumisele vastustaja kompromissettepaneku. Vaidlustatud otsuse suunatust kaebajale kinnitab ka see, et 02.06.2017 kiri puudutas kolme erinevat kaubamärgi registreerimise kaasust. Seega ei olnud vaidlustatud keeldumine suunatud kaubamärgi taotlejatele, vaid patendivolinikule. Taotlejatel on küll õigus nõuda menetluse taastamist (KaMS § 47 lg 3), kuid nad ei ole praegu seda õigust kasutanud. Kui halduskohus leidis, et kaebuse nõue kaubamärgimenetluste taastamiseks oleks pidanud olema esitatud teises menetluses, ei tohi see võtta kaebajalt õigust saada õiguslikku hinnangut, kas Patendiamet käitub kirjade saatmisel ja kättetoimetatuks lugemisel õiguspäraselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaidlus on tõusetunud tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlusest, mis ei ole haldusmenetlus (haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2). Kaebaja on vaidlustanud Patendiameti tegevust, millega loeti temale elektrooniliselt saadetud dokumendid kättetoimetatuks ilma kaebaja kinnituseta dokumentide kättesaamise kohta. See viis kaebaja väitel selleni, et Patendiamet luges põhjendamatult kaubamärgi registreerimise taotlused nr M201600619 ja nr M201600620 KaMS § 37 lg 3 alusel tagasivõetuks. Ringkonnakohus leiab, et sellist otsust on võimalik vaidlustada apellatsioonikomisjonis TÕAS § 39 lg 1 p 1 järgi. Siinjuures tuleb arvestada Riigikohtu praktika järgi sellega, et seadusandja eesmärk on olnud kõikide patendivaidluste suunamine maakohtusse, välistades üksikute sellealaste vaidluste lahendamise halduskohtus (Riigikohtu 22.02.2017 otsus nr 3-2-1-168-16, p 17). Apellatsioonikomisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtusse kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates (TÕAS § 63 lg 1). Ringkonnakohus juhib samuti tähelepanu sellele, et kaebaja klientidel on võimalik esitada Patendiametile taotlus kaubamärgi registreerimise menetluste taastamiseks KaMS § 47 lg 3 alusel. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus oleks pidanud kaebuse tagastama mitte kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, vaid põhjusel, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Halduskohus on kokkuvõttes siiski õigesti tagastanud kaebuse selle esitajale.
8.Juhul, kui halduskohtu pädevust jaatada, on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebus hõlmab Patendiameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Sellise tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi. Kaebaja on oma põhjendatud huvina praegusel juhul ära näidanud selle, et Patendiamet toimetaks talle kui kutselisele esindajale teated kätte vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kaebaja soovib saada kinnitust, et ta ei ole kliente esindades käitunud Patendiametiga suhtluses hooletult. Isikul saab haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud huvi aga üksnes juhul, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus ning kohtuotsus annab talle selge eelise ehk õigusliku kasu. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel (Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, p 36). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebajal vaidlustatud otsusega otsest ja isiklikku puutumust ning kohtulahendil ei ole vahetut mõju kaebaja õigustele. Patendiameti 4(5)
3-17-1330 02.06.2017 otsus ei ole tehtud kaebaja kohta, vaid selle objektiks olid kaebaja klientide kaubamärgi registreerimise taotlused. Halduskohus on õigesti viidanud PatVS § 2 lg-le 1 ja KaMS § 13 lg-le 1, millest tulenevalt osutab patendivolinik õigusteenust töötusomandi alal, tehes kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja töötusomandi apellatsioonikomisjonis asjast huvitatud isiku volitusel. Praegusel juhul on sellisteks asjast huvitatud isikuteks AS Utilitas Eesti ja AS Utilitas Tallinn. Lepingulised esindajad ei ole õiguslikes vaidlustes oma kliendi esindamisel puudutatud isikuteks. Ainuüksi asjaolu, et PatVS § 10 lg 1 järgi vastutab õigusteenuse osutamise korral patendivolinik süüliselt tekitatud varalise kahju eest, ei muuda kaebajat vaidlustatud otsusest puudutatud isikuks. Ka patendivoliniku varalise vastutuse küsimused suhetes oma klientidega ei kuulu lahendamisele halduskohtus.
9.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.