D.V.a kaebus Keila Linnavalitsuse 08.11.2017 vastuse nr 4.12.1/1680-1 tühistamiseks ja Keila Linnavalitsuse kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – D.V. Vastustaja – Keila linn, volitatud esindaja Uno Paas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde kaebaja 22.05.2018 esitatud seisukohale lisatud fail, mis sisaldab 29.09.2016, 24.04.2015 ja 17.05.2015 e-kirju ning tagastada D.V.ale 22.05.2018 esitatud seisukohale lisatud 03.04.2008 notariaalakt.
Jätta D.V.a kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.07.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.P.V. esitas 17.04.2015 Keila Linnavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitise püstitamiseks Xxxxxxxxx 2 kinnistule (tl 6).
2.Keila Linnavalitsus vastas 24.04.2015 e-kirja teel, et Keila Linnavalitsus andis 16.11.2006 korraldusega nr 596 kirjaliku nõusoleku väikeehitise püstitamiseks vana kuuri asukohale (tl 6p). Vastuses on märgitud, et kuna 2006. a ja 2015. a esitatud kavandatava hoone joonised ja üldised tehnilised andmed on praktiliselt samad, v.a katuse kalle ja kattematerjal, on 2006. a nõusolek jätkuvalt kehtiv ja ehitamist võib jätkata uut nõusolekut taotlemata. Kirjas selgitati, et asendiplaanil fikseeritud ja 03.11.2006 arhitekti ja linnapea poolt kooskõlastatud hoone ühe nurga asukoht peab jääma uue väikeehitise nurgapunktiks. Samuti viidati looduskaitseseaduse (LKS) §-s 38 sisalduvale infole kalda ehituskeeluvööndisse ehitamise kohta, mis oli kirja kohaselt põhjenduseks, miks ei lubata ehitada jõele lähemale ja nõustutakse ehitamisega üksnes endise kuuri asukohale.
3.Vastuseks P.V.a ja MTÜ Soovidepuu 03.06.2015 ja 05.06.2015 e-kirjadele teatas Keila Linnavalitsus 08.06.2015 e-kirjas (tl 7), et katuse kuju ja kalde muudatus kooskõlastati 26.05.2015.
4.Kinnistusraamatu andmetel on Xxxxxxxxx 2 kinnistu 23.11.2016 jagatud kaheks kinnistuks: Xxxxxxxxx 2 (katastritunnus xxxxxxxxxxx) ja Xxxxxxxxx 2b (katastritunnus xxxxxxxxxx). 16.11.2006 kirjaliku nõusolekuga hõlmatud ehitis jäi Xxxxxxxxx 2b kinnistule.
5.Keila Linnavalitsus tuvastas 09.12.2016 korraldusega nr 391 kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 16 lg 9 ja kehtiva ehitusseadustiku (EhS) § 45 lg 1 alusel, et Keila Linnavalitsuse 16.11.2006 korraldusega nr 596 väljastatud kirjalik nõusolek nr 1636 on kehtetu. Korralduse kohaselt oli kirjaliku nõusoleku taotluses toodud, et kõrvalhoone püstitatakse olemasoleva vundamendi asukohta, kuid faktiliselt ei toimunud kõrvalhoone ehitamist kuni 2016. a. Korralduses selgitati, et kuna kirjaliku nõusoleku andmise hetkel ei olnud tegemist Keila jõe kalda ehituskeeluvööndisse ehitatava ehitisega, oli väikeehitise püstitamise nõusoleku andmine lubatav, sest Keila Linnavalitsus ei olnud sel ajal seotud ehituskeeluvööndisse ehitamist piiravate tingimustega. Samas selgitati, et kuna ehitise püstitamiseks mõeldud tegevust ei ole teostatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku väljastamisest, on kirjalik nõusolek oma kehtivuse kaotanud. D.V. esitas 02.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 09.12.2016 korralduse nr 391 tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-1199). Tallinna Halduskohus luges kaebuse 12.10.2017 määrusega mittetähtaegseks ning lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Halduskohtu 12.10.2017 määrus nr 3-17-1199 on jõustunud.
6.Keila Linnavalitsus kohustas 09.06.2017 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/832-1 EhS § 130 lg 2 alusel D.V.a koheselt lõpetama ehitustegevuse ehituskeelualal Xxxxxxxx 2b kinnistul ning keelas kinnistu omanikul igasuguse ehitustegevuse jätkamise enne nõuetekohase loa saamist (ehitusluba või nõuetekohane ehitusteatis). D.V. esitas 22.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 09.06.2017 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/832-1 tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-1335).
7.D.V. esitas 08.06.2017 Keila Linnavolikogule taotluse Keila Jõesaare detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks Xxxxxxxxx 2b kinnistule ning ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
8.D.V. esitas 02.11.2017 ehitusteatise (tl 11 jj) ja ehitusprojekti ehitise püstitamiseks (kompleksseks rekonstrueerimiseks) Keila linnas, Xxxxxxxxx 2b.
9.Keila Linnavalitsus keeldus 08.11.2017 vastusega nr 4.1-2.1/1680-1 D.V.a esitatud ehitusteatise teavitatuks lugemisest, leides järgmist: „Ehitusteatise esitamine Xxxxxxxxx2b 2(7)
3-17-2390 kinnistule eluruumi kasutusotstarbega ehitise (suvila, aiamaja – kood 11103) püstitamiseks ei ole aktsepteeritav, kuna Xxxxxxxxx2b kinnistule ei ole määratud ehitusõigust. Kinnistu asub Keila jõe piiranguvööndis, mis on nähtav ka Maa-ameti kitsenduste kaardil. Ehituskeeluvööndit saab vähendada ainult läbi detailplaneeringu. 2006. aastal anti kirjalik nõusolek (mis tänaseks on kehtetu) Xxxxxxxxx2 kinnistul asuva elamu juurde mitteeluruumi kasutusotstarbega ehitise (elamu, talu, kooli vms majapidamishoone nagu nt kuur, individuaalgaraaž jms – kood 12744) ehitamiseks, mis peale kinnistu jagamist seda funktsiooni enam täita ei saa, kuna Xxxxxxxxx2b kinnistul puudub elamu.“
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.D.V. esitas 14.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 30.11.2017, 04.12.2017, 06.03.2018, 10.04.2018, 22.05.2018). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kohalik omavalitsus ei tohi isikut ära kuulamata ja fakte kontrollimata hinnata, kas ehitusteatise esitamine on aktsepteeritav. Kohalikul omavalitsusel puudub õigus lugeda ehitusteatis esitatuks või mitte. Ehitusteatis vastab kehtestatud nõuetele, sh ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 3 nõuetele. Linnavalitsus rikkus teatise menetlemise korda. Ehitusteatis tuleb registris avaldada, selle menetlemise tähtaeg on möödunud. 2) Kaebaja esitas ehitusteatise väikehoone kohta, millele linnavalitsus on andnud 2015. a kirjaliku kooskõlastuse ehk ehitusõiguse, mis on tähtajatult kehtiv. Väikehoone püstitati kehtiva ehitusõiguse alusel. Ehitusteatise esitamise eesmärgiks oli katuse kalde muudatus registrisse kanda. Väikehoonele kehtib juba tähtajatu ehitusõigus. Linnavalitsuse poolt 2006. a antud nõusolekut pole kehtetuks tunnistatud, kuna selle kehtetuks tunnistamine on kohtus vaidlustatud. Kirjaliku kooskõlastuse alusel töödega alustamise lõpptähtaeg ei olnud veel saabunud. 3) Linnavalitsusele on 2017. a suvel esitatud avaldus ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Kuna linnavalitsus pole sellele seadusest tuleneva aja jooksul vastanud, tuleb avaldus lugeda rahuldatuks, eriti arvestades, et sarnastel tingimustel on linnavalitsus ehituskeeluvööndit varem vähendanud. Isikuid tuleb kohelda võrdselt. Mittetulundusühing püstitas hoone 2015. a saadud ehitusõiguse alusel. Seejärel jagati kinnistu kaheks. On kiuslik jätta juba püstitatud hoone kohta esitatud ehitusteatis registreerimata. Ehitamist võib alustada, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul vajadusest andmete täiendavaks kontrollimiseks. Kaebajat ei ole sellisest vajadusest teavitatud. Vastustaja ei saa ette kirjutada, millises järjekorras võib kaebaja hooneid ehitada.
11.Keila linn palub 22.01.2018 vastuses (täiendatud 17.05.2018) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, et ainus võimalus ehitusõiguse saamiseks on detailplaneeringu menetlus, mille käigus võidakse vähendada ehituskeeluvööndit (nt kohtumise protokoll D. ja A. V. 19.06.2017, tl 82). Kaebajale on saadetud ka sellekohane vastustaja tellitud ekspertarvamus. Kaebaja esitab pahatahtlikult ehitusteatiseid, proovides seadustada Xxxxxxxx 2b ehitusõiguseta rajatud ehitist. Vastustaja ei saa registreerida ja aktsepteerida ehitusteatisi Xxxxxxxxx 2b kinnistule ehitise püstitamiseks, kuna kinnistu asub Keila jõe piirangu- ja ehituskeeluvööndis ja kinnistule ei ole määratud ehitusõigust.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus määras 09.05.2018 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid avaldusi kuni 17.05.2018 ning vastata teise poole
3(7)
3-17-2390 avaldustele kuni 25.05.2018. Kohus märkis samas, et kui kaebaja leiab, et talle on lisaks kohtule juba esitatud e-kirjavahetusele (Keila Linnavalitsuse 24.04.2015 e-kiri, milles selgitati, et ehitamist võib jätkata 2006. a antud nõusoleku alusel, ning Keila Linnavalitsuse 08.06.2015 ekiri, milles selgitati, et 26.05.2015 on kooskõlastatud katuse kuju ja kalde muudatus) väljastatud mõni muu ehitusõigust andev dokument, tuleb kaebajal see dokument määratud tähtajaks (17.05.2018) kohtule esitada. Kaebaja esitas vastuse vastustaja seisukohale 22.05.2018. Vastusele oli lisatud fail ekirjavahetusest vastustajaga (29.09.2016, 24.04.2015 ja17.04.2015 e-kirjad), samuti kaebaja poolt asjas juba varem (tl 45-50) esitatud 03.04.2008 notariaalakt. HKMS § 62 lg 2 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg-s 4 on sätestatud, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või selle paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Arvestades, et lisatud dokumentidest üksnes 29.09.2016 ekirjavahetus vastustajaga on kohtule varasemalt esitamata, peab kohus võimalikuks seda menetleda. Praegusel juhul ei põhjusta dokumendi hilinenult esitamine menetluse viibimist, sest lähtudes dokumendi esitamise ajast ning asjaolust, et tegu on kaebaja ja vastustaja vahelise ekirjavahetusega, mille sisu oli vastustajale teada, saanuks vastustaja soovi korral kohtu määratud vastamise tähtaja jooksul dokumendi osas oma seisukoha esitada. Ülejäänud samas failis sisaldunud e-kirjad on haldusasja materjalide hulgas olemas. Kohus võtab seisukoha lisa tervikuna asja materjalide juurde. Kuna kaebaja poolt korduvalt edastatud notariaalakt on samuti kohtutoimikus olemas, tagastab kohus selle kaebajale.
13.D.V. vaidlustab Keila linna tegevust tema esitatud ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmisel ning ehitusregistrisse kandmata jätmisel. Vastustaja keeldus ehitusteatise registreerimisest kirjana vormistatud vastusega, milles selgitati, et ehitusteatise esitamine ei ole aktsepteeritav, kuna kinnistule ei ole määratud ehitusõigust ning Keila jõe piiranguvööndis asuva kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda ainult läbi detailplaneeringu. Asjas on seega vaidlus selle üle, kas Keila linna 08.11.2017 vastusega keeldumine D.V.a esitatud ehitusteatise teavitatuks lugemisest on õiguspärane.
14.Kaebaja esitas esmalt tuvastuskaebuse, mille eesmärgiks oli tuvastada, et väikehoone ehitamiseks kehtib tähtajatu ehitusõigus. Vastuseks kohtu selgitustele, mille kohaselt võib olla asjakohane esitada kohtule tühistamisnõue keeldumise kui haldusakti tühistamiseks ning kohustamisnõue vastustaja kohustamiseks ehitusteatise teavitatuks lugemise üle uuesti otsustama, selgitas kaebaja, et ta soovib esitada tühistamis- ja kohustamiskaebuse. Kohustamiskaebuse osas märkis kaebaja, et ta soovib kohustada vastustajat lugema ehitusteatist 03.11.2017 esitatuks ja avaldama see viivitamata ehitisregistris. Kohus võttis 08.12.2017 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keila Linnavalitsuse 08.11.2017 vastus ning kohustada Keila linna lugema ehitusteatis 03.11.2017 esitatuks ja avaldama ehitusteatis viivitamata ehitisregistris. Kohus märgib, et HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamisnõude rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka seda uuesti otsustama.
15.Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et ehitusteatise menetlemise korda on rikutud. Kaebaja hinnangul oli tal kehtiv ehitusõigus ning ehitusteatise esitamise eesmärgiks oli üksnes katuse kalde muudatuse registrisse kandmine. Kaebaja märgib, et vastustaja ei teavitanud teda vajadusest andmete täiendavaks kontrollimiseks, mistõttu tulnuks ehitusteatis teavitatuks 4(7)
3-17-2390 lugeda. Vastustaja on keelduva otsuse tegemisel tuginenud asjaolule, et ehitusõigust Xxxxxxxxx 2b kinnistul ei ole ning ainus võimalus ehitusõiguse saamiseks on detailplaneeringumenetlus, mille käigus on võimalik vähendada ehituskeeluvööndit.
16.EhS § 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist ning kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. EhS § 36 lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. EhS § 36 lg 6 sätestab, et kui esinevad selle paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest.
17.EhS § 36 lg-test 2, 5 ja 6 tuleneb pädevale asutusele seega kohustus ehitusteatise saamisel kaalutlusõiguse alusel esmalt hinnata, kas esineb vajadus selles esitatud andmeid täiendavalt kontrollida, ning seejärel viia vajaduse korral läbi põhjalikum kontrollimenetlus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2017 määrus nr 3-17-1282). Sellest tulenevalt ei ole õige kaebaja käsitus, et nõuetekohase, sh EhS § 36 lg-le 3 vastava ehitusteatise saamisel on pädev asutus kohustatud selle ehitisregistrisse kandma. Kohalik omavalitus võis ja pidigi ehitusteatise saamisel andma esmase hinnangu selles esitatud andmete täiendava kontrollimise vajaduse kohta.
18.EhS § 36 lg 5 p-st 1 ja lg-st 6 tulenevalt lähtutakse ehitusloa andmisest keeldumise alustest, kui seoses ehitusteatises märgitud ehitisega tuleb viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse. Ehitusloa andmisest keeldumist reguleerib EhS § 44. EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest mh juhul, kui ehitis ei vasta avalik-õiguslikele kitsendustele. Seega peab pädev asutus ehitusteatise saamisel muu hulgas kaaluma, kas ehitusteatises nimetatud ehitis vastab nõuetele ja avalik-õiguslikele kitsendustele. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud vastusest, et vastustaja on keeldunud ehitusteatise teavitatuks lugemisest, kuna Xxxxxxxxx2b kinnistule ei ole määratud ehitusõigust ning Keila jõe piiranguvööndis asuva kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik ainult detailplaneeringu läbi.
19.Ehitusseadustik näeb ette, et kui pädeva asutuse hinnangul tuleb esitada täiendavaid tingimusi, tehakse seda haldusaktiga (EhS § 36 lg 6 teine lause). Praegusel juhul ei ole vastustaja esitanud täiendavaid tingimusi, vaid on ehitusteatise teavitatuks lugemisest keeldunud. Kuna vastustaja keeldus D.V.a esitatud ehitusteatise teavitatuks lugemisest, saab sellest järeldada, et vastustaja on keelanud ehitise ehitamise. Ehitusseadustik ei sätesta, millises vormis peaks toimuma ehitusteatise alusel ehitamise keelamine. Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt tuleb kindlasti anda haldusakt olukorras, kus ehitise ehitamine keelatakse, seejuures tuleb lähtuda ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna sellisel juhul on tegu taotlejale negatiivse tulemusega, vajab selline otsus intensiivsemat põhjendamist ja kaalumist. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja 08.11.2017 keeldumine praegusel juhul kohtu hinnangul käsitatav haldusaktina.
20.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik
5(7)
3-17-2390 alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (HMS § 57 lg 1). Haldusakti üheks olulisemaks vorminõudeks on selle põhjendamine (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-79-08, p 26), seda eelkõige ulatusliku diskretsiooniruumiga otsuste puhul.
21.Ehkki praegusel juhul on vaidlustatud kirja kui haldusakti andmisel rikutud vorminõudeid, selles puudus otsuse õiguslik alus ning vaidlustamisviide, ilmneb selle sisust, millistel põhjustel keelduti ehitusteatise teavitatuks lugemisest. Vaidlustatud vastuse sisust nähtuvalt on vastustaja sisuliselt tuginenud asjaolule, et ehitis ei vasta avalik-õiguslikele kitsendustele (EhS § 44 p 1). Nimelt on vastustaja välja toonud, et Xxxxxxxxx 2b kinnistu asub Keila jõe piiranguvööndis (s.o avalik-õiguslik kitsendus) ning selgitanud, et kehtivat ehituskeeluvööndit saab vähendada ainult läbi detailplaneeringu. Vastustaja on seega sisuliselt tuginenud EhS § 44 lg-le 1 koostoimes EhS § 36 lg 5 p-ga 1 ja lg-ga 6 ning nende alusel keeldunud ehitusteatise teavitatuks lugemisest.
22.HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja esitas ehitusteatise 02.11.2017 ning vastustaja keeldus ehitusteatise teavitatuks lugemisest 08.11.2017 kirjaga, tuues selles välja keeldumise põhjendused. Praegusel juhul selgub vaidlustatud kirja sisust vastustaja keeldumise alus. Õiguslikule alusele viite puudumine või vaidlustamisviite puudumine ei ole raskendanud kaebajal ka oma õiguste kaitset. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et kõnealusel kinnistul ehitusõiguse saamise võimalusi läbi detailplaneeringu menetluse on vastustaja kaebajale selgitanud varemgi (nt Keila Linnavalitsuse 29.11.2016 vastus nr 4.11.4/1680-1, 19.06.2017 kohtumine kaebajaga).
23.Kaebaja on ekslikul arusaamal ehitusteatise olemusest ja vastustaja kohustustest seoses ehitusteatise menetlemisega ning leiab valesti, et kohalik omavalitsus on fakte kontrollimata lugenud ehitusteatise mitte-esitatuks. Ülaltoodust nähtuvalt peab kohalik omavalitsus igal juhul ehitusteatise saamisel hindama vajadust ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrolliks ning vajadusel sellise kontrollimenetluse läbi viima. Asja materjalidest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks jätnud faktid kontrollimata või lähtunud valedest eeldustest. Seevastu ilmneb asja materjalidest, et seoses sama kinnistu kohta väljastatud varasemate haldusaktidega (Keila Linnavalitsuse 09.12.2016 korraldus nr 391 ja Keila Linnavalitsuse 09.06.2017 ettekirjutus nr 4.1-1.3-832-1) on kaebaja olnud teadlik vastustaja seisukohast kõnealusele kinnistule ehitamise võimaluste kohta. Eeltoodut ning kaebaja võimalusi samal teemal selgitusi anda või küsimusi küsida kinnitab ka 19.06.2017 kohtumise protokoll (tl 82, 82p). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastustaja sisukohtadega, ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Ehitusteatise menetlemise korra rikkumiseks ei saa pidada üksnes asjaolu, et kohalik omavalitsus keeldub ehitusteatise teavitatuks lugemisest, seega keelates ehitusteatise alusel ehitamise.
24.Arvestada tuleb sedagi, et vastustaja on ehitusteatise teavitatuks lugemisest keeldumisel viidanud õigesti asjaolule, et Xxxxxxxxx2b kinnistule ei ole määratud ehitusõigust (2006. a nõusolek on kehtetuks tunnistatud). Kaebaja leiab, et asjas ei ole tõendatud, et 2006. a antud ehitusõigus ei ole kehtiv. Kohus märgib, et vaidlustatud vastuse koostamise ajal kehtis Keila Linnavalitsuse 09.12.2016 korraldus nr 391, millega oli tuvastatud 2006. a nõusoleku nr 1636 kehtetus. Haldusakt kehtib sõltumata sellest, kas see on kohtus vaidlustatud. Praeguseks on kohtumenetlus Keila Linnavalitsuse 09.12.2016 korralduse nr 391osas ka lõppenud. Samuti oli ehitusteatise esitamise ajal kehtiv Keila Linnavalitsuse 09.06.2017 ettekirjutusega nr 4.11.3/832-1 ehitustegevuse keelamine kõnealusel kinnistul. Ka see ettekirjutus kehtis sõltumata selle vaidlustamisest halduskohtus. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et 6(7)
3-17-2390 Xxxxxxxxx 2b kinnistule oleks pärast 2006. a kirjalikku nõusolekut antud uut ehitusõigust veel mingi muu dokumendiga. Ehitisregistri andmetel on kõnealuse ehitise (väikehoone) peamiseks kasutusotstarbeks elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun (kood 12744). Ehitisregistri andmetest ei nähtu muu ehitusõigust andva dokumendi väljastamist Xxxxxxxxx 2b kinnistu osas. Kaebaja esitatud e-kirjavahetusest ilmneb küll, et 24.04.2015 e-kirjas selgitati, et väikeehitise ehitamist võib jätkata 2006. a antud nõusoleku alusel, 08.06.2015 e-kirjas selgitati, et 26.05.2015 on kooskõlastatud katuse kuju ja kalde muudatus, ning 29.09.2016 e-kirjas selgitati, et 29.09.2016 esitatud jooniste järgi võib ehitamist jätkata, kuid needki ei kinnita, et kinnistu osas oleks antud uus ehitusõigus. Kirjades on kooskõlastuste andmisel tuginetud 2006. a nõusolekule. Seega ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal olnuks 02.11.2017 ehitusteatise esitamise ajal kehtiv ehitusõigus, mille osas saanuks ta katusekalde seadustamiseks ehitusteatise esitada. Ehkki kaebaja viitab kaebuses 2015. a saadud ehitusõigusele, pole eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul alust pidada viidatud ekirjavahetust uue kirjaliku nõusoleku andmiseks.
25.Vastustaja on ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmisel õigesti selgitanud, et kinnistu asub Keila jõe piiranguvööndis, kusjuures ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üksnes läbi detailplaneeringumenetluse. LKS § 37 lg 1 p 2 kohaselt on üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõe piiranguvööndi laiuseks 100 meetrit. Vaidlust ei ole selles ning ka Maa-ameti Maainfo kaardirakendusest nähtub, et Xxxxxxxxx 2b kinnistu asub Keila jõe piiranguvööndis. LKS § 38 lg 1 p 4 sätestab, et üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel on ehituskeeluvööndi laiuseks 50 meetrit. Maa-ameti Maainfo kaardirakendusest nähtuvalt paikneb Xxxxxxxxx 2b kinnistul asuv ehitis seega ka ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Planeerimisseaduse § 126 lg 16 kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringu ülesanne. Õige ei ole kaebaja käsitus, et kuna tema esitatud ehituskeeluvööndi vähendamise avaldusele ei ole tähtaegselt vastatud, tuleb avaldus lugeda rahuldatuks. Ehitusseadustikus ehitusteatise esitamise osas kehtiv regulatsioon on erandlik ning seda ei saa üle kanda teistele haldusmenetlustele. Kaebaja viidatud taotlus ei ole küll praeguse haldusasja esemeks, ent isegi kui sellele vastamisega oleks õigusvastaselt viivitatud, ei tähendaks see, et kaebaja taotlus tuleks tingimata rahuldada.
26.Neil põhjustel leiab kohus, et 08.11.2017 vastuse nr 4.1-2.1/1680-1 tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka tema potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.