Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
13. märts 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1199
Haldusasi
D.V kaebus Keila Linnavalitsuse 9. detsembri 2016. a korralduse nr 391 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2017. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – D.V Vastustaja – Keila linn, esindaja Uno Paas
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.V määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta D.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1199 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).
3-17-1199
3-17-1199 pöördumisega ebamõistlikult, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Haldusorganil on kohustus tõendada haldusakti kättetoimetamist (vt Riigikohtu 02.04.2009 otsus nr 3-4-1-5-09; Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2012 määrus nr 3-12-1396; 23.04.2013 määrus nr 3-12-2210). Keila linn ei ole tõendanud, millal kaebaja vaidlustatud haldusaktiga ehitisregistri vahendusel tutvus. Samas teavitas Keila Linnavalitsuse järelevalveametnik Uno Paas kaebajat 02.01.2017 ekirjaga, et kinnistul on ehitusõiguseta ehitis ning palus kaebajal linnavalitsusega kontakteeruda. Kaebaja vastas 04.01.2017 e-kirjaga, et kehtivate dokumentide järgi on luba ehitada antud ja kehtiv. Samal päeval saatis U. Paas uue e-kirja, milles palus tutvuda ehitisregistri kannetega ning selgitas, et „[k]ahjuks on kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks kehtetuks tunnistatud ja sellekohane teade saadetud nii Teile kui mittetulundusühingule Soovidepuu [...]“. Kaebaja pöördus 05.01.2017 e-kirjaga Keila linnasekretäri poole, viidates haldusorgani varasemale seisukohale kirjaliku nõusoleku tähtajatu kehtivuse kohta. Eeltoodud kirjavahetusest nähtuvalt on kaebajat 04.01.2017 teavitatud ehitisregistris olevast uuest teabest, mille kohaselt on kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks tunnistatud kehtetuks, ning kaebaja pidi hiljemalt 05.01.2017 olema ehitisregistri kannetega tutvunud. Vaidlustatud korraldus on ehitisregistrist kergesti leitav ka autentimata kasutajale. Kuna kirjavahetusest nähtub, et D.V oli haldusaktist ja selle sisust teadlik juba 2017. a alguses ja kaebus on esitatud 02.06.2017 (ca 5 kuud hiljem), ei ole ehitisregistri andmetega tutvumise aja kindlakstegemine vajalik. Olukorras, kus kaebaja oli või pidi olema teadlik, et tema kinnisasjaga seoses on välja antud tema õigusi riivata võiv haldusakt, ei ole selline viivitus kaebuse esitamisel põhjendatud (vt Riigikohtu 09.02.2007 määrus nr 3-3-1-23-07). Kuivõrd on ilmne, et kaebaja on saanud haldusaktist teada muul viisil, ent tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud, tuleb kaebetähtaeg lugeda möödalastuks (HKMS § 46 lg 7). Kaebaja on olnud jätkuvalt seisukohal, et kaebus on tähtaegne ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kaebetähtaja ennistamise võimalikke põhjuseid ei saa kohus ise tuvastada.
3-17-1199 isikud ei puutu kohtumenetlusse. Kaebaja teadis veel 2016. a septembris ja 14.12.2016 linna ehitusnõunikuga peetud telefonikõnede põhjal, et väikeehitis on püstitatud kehtiva ehitusõiguse alusel.
3-17-1199 õigusjõudu ja sellest tuleb juhinduda niikaua, kuni kehtetust tuvastav haldusakt kehtib (vt ka I. Pilving. Haldusakti siduvus. Uurimus kehtiva haldusakti õiguslikust tähendusest rõhuasetusega avalik-õiguslikel lubadel. Doktoritöö. Tartu, 2006, lk-d 64 ja 137). Ühtegi HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse alust Keila Linnavalitsuse 09.12.2016 korralduse nr 391 puhul ei esine, mistõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.