Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 31.05.2018, Tartu 3-17-302 Deniss Petrovi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kinnipidamistingimustega 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest Tartu Halduskohtu 16.06.2017. a otsus Deniss Petrovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Deniss Petrov Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus osas, mis puudutab piiratud võimalusi viibida värskes õhus ja kitsaid jalutusboksi tingimusi, läbi vaatamata.
2.Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2017. a otsus muutmata.
3.Tagastada kaebajale 18.05.2018 kohtule esitatud 07.03.2018. a prilliretsept.
4.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud kulud kaebaja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.07.2018 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Kaebaja viibis Tallinna Vangla andmetel Tallinna Vanglas perioodil 19.08.2015– 02.08.2016 kokku 350 päeva järgmiselt (tl 36-39): - kambris 428 perioodil 19.–25.08.2015;
-
kambris 315 perioodil 26.08.2015–14.03.2016; kambris 459 perioodil 15.03.–01.06.2016; kambris 131 perioodil 02.06.–02.08.2016.
2.Kaebaja esitas 17.11.2016 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/16/221-1 (tl 17), milles taotles vanglalt seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega perioodil 19.08.2015–02.08.2016 mittevaralise kahju hüvitamist 5250 eurot. Kaebaja väitis, et talle ei tagatud 19.08.2015–02.08.2016 Tallinna Vanglas viibimise ajal isikliku vaba ruumina 4 m2 kambripinda, mille hulka ei arvestata WC ja mööbli alla jäävat pinda. Lisaks oli kambrites halb ventilatsioon, ebapiisav valgustus, halvad hügieenitingimused ning kambrite üldine olukord oli halb ja kambris leidus hiiri.
3.Tallinna Vangla jättis 12.01.2017. a vastusega nr 5-37/16/221-2 (tl 19) taotluse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 20.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest. Kaebaja väitis, et jääb vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esitatud väidete ja põhjenduste juurde ning palus nendega kaebuse lahendamisel arvestada. Kaebaja väitis, et teda on Tallinna Vanglas ebainimlikult ja alandavalt koheldud kogu seal viibitud aja. Kambris peab olema iga kinnipeetava kohta vabaks liikumiseks 3 m2 ning isiklikku ruumi tuleb mõista WC ja mööblialuse pinnata. Kaebaja põhjendas kaebust viidetega Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja Riigikohtu praktikale.
5.Tallinna Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 31-33) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märkis, et kaebaja viibis ajavahemikul 19.08.2015–02.08.2016 Tallinna Vanglas ja kaebajale tagati vähemalt 3 m2 WC-ta põrandapinda. Kambrites, kus kaebaja viibis, olid seinte ääres kahekordsed narid, laud ja istekohad. Mööbli paigutus võimaldas kambris probleemideta liikuda. Tulenevalt vahistatu staatusest ja kinnipeetava vastuvõturežiimist oli kaebajal liikumispiirang. Kaebajale oli tagatud igapäevane tunniajaline jalutuskäik värskes õhus ning toimus ka kohtumisi ametnike ja lähedastega, mis võimaldas täiendavalt olla väljaspool kambrit. Kambrites, kus kaebaja paiknes, olid olemas aken ja valgustid, seega oli tagatud nii kunstlik kui ka loomulik valgus. Vastustajal ei ole esitada andmeid konkreetsetes kambrites mõõdetud valgustuse kohta, kuid vangla on esimese ja teise üksuse erinevates kambrites valgustihedust mõõtnud. Kambrites, kus kaebaja paiknes, oli olemas osaliselt sund- ning osaliselt loomulik ventilatsioon ning WC-s sundventilatsioon. Kõikides hoonetes teostati regulaarselt ventilatsioonisüsteemide hooldust. Õhuringluse efektiivseks toimimiseks oli võimalik kambris viibival isikul hoida akna küljes olevad ventilatsiooniavad vabana ja avatuna. Kaebajale tagati kambrites juurdepääs voolavale veele ja privaatne WC. Vahistatutele oli kambrites lubatav omada ka veekeedukannusid ning pesukausse, hoolitseda isiklike rõivaste hügieeni eest ning ka nt nõudepesuks sooja vee saamine. Kaebajal oli võimalik teavitada närilistest vanglateenistust ja vangla saanuks vajadusel organiseerida täiendava parasiitide tõrje. Kaebaja aga sellise väitega varasemalt vangla poole ei pöördunud.
6.Tartu Halduskohus jättis 16.06.2017. a otsusega (tl 73-76) kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kui põrandapinna küsimuses ei ole pöördumiste esitamata jätmine kaebajale etteheidetav, siis muude olmetingimuste osas saanuks vangla probleemi esinemisel koheselt sekkuda ja tingimusi vajadusel õigeaegselt parandada. Kuna kaebuse esitaja ei ole
varasemalt vanglale pöördumisi esitanud, saab järeldada, et kinnipidamistingimused talle tegelikkuses sedavõrd intensiivset negatiivset mõju ei avaldanud. Tallinna Vangla lähtus vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 sätestatust ja tagas kaebuse esitajale vähemalt 3 m2 WC-ta põrandapinda. Mööblialust pinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda. Vastustaja poolt kohtule esitatud fotomaterjali alusel ei ole põhjendatud väita, et kaebaja ei saanud mööbliesemete vahel vabalt liikuda. Vaba liikumisruum oli tagatud ning seega ei tulnud mööblialust pinda kambripinnast maha arvata. Tulenevalt vahistatu staatusest ja kinnipeetava vastuvõturežiimist, oli kaebajal liikumispiirang. Kaebuse esitajale oli tagatud vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 2 tulenevalt igapäevaselt tunniajaline jalutuskäik värskes õhus. Kinnipeeturegistri andmetel toimus ka kohtumisi ametnikega ja lähedastega, mis võimaldas täiendavalt olla kambrist väljas. Kaebajale oli tagatud vähemalt 3 m2 suurune põrandapind kambris ning sellest ei saa järeldada isiku õigusvastast ja inimväärikust alandavat kohtlemist. Halduskohus nõustus vastustajaga, et tagantjärele esitatud väidete pinnalt ei ole võimalik välja selgitada, milline konkreetne valgustugevus oli kambrites, kus kaebaja viibis vaidlusalusel perioodil. Siseriiklikud õigusnormid ei reguleeri kunstliku valgustuse tõhusust eluruumides. Vastustaja teatas kohtule, et laevalgustites kasutatakse Tallinna Vanglas 70 W halogeenpirne (võrdväärne hõõglambiga, millise tugevus on 100 W) või 75 W lambipirne ning öövalgustis 25 W lambipirni. Iga kambri laevalgustis on kaks või kolm pirni. Halduskohus nõustus vastustajaga, et need tingimused on piisavad kindlustamaks pimedamal perioodil ja õhtusel ajal elukambri nõuetele vastava kunstliku valgustatuse, mille abil on kinnipeetavatel võimalik lugeda, kirjutada ning tegeleda muude valgust nõudvate tegevustega. Kambrites olid aknad ja seega päevasel ajal lisandus kunstlikule valgusele ka akendest tulev loomulik valgus. Kaebajal oli eelduslikult võimalus soetada vangla vahendusel isiklik näpitslamp, kuid kaebaja seda ei teinud ega taotlenud vastustajalt kunstliku valgustuse tõhustamist. Sellest tulenevalt ei pidanud halduskohus kaebaja väidet, et kambrite valgustus oli vaidlusalusel perioodil elutegevuseks ebapiisav, usutavaks. Tallinna Vangla kambrites oli osalt sund- ja osalt loomulik ventilatsioon. Kambrite õhuhulka sai reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Usutav ei ole, et avade ette paigaldatud plaadid takistavad õhuvahetust nii, et põhjustavad kambrites niiskust ja hallitust. Kaebaja ei ole puuduliku kunstliku valguse, ventilatsiooni mittetoimimise või kambrite niiskusest tulenevate probleemidega vangla poole pöördunud. Vangistusseadusest ega muudest õigusaktidest ei tulene, et kambri pesemiskohas peab olema soe vesi. Sooja vett on võimalik teha kiirkeedukannuga. Halduskohus leidis, et sellised kinnipidamistingimused ei ole inimväärikust alandavad ega õigusvastased. Tallinna Vangla ei rikkunud kaebaja õigusi ega alandanud tema inimväärikust ajavahemikul 19.08.2015–02.08.2016, kui kaebaja oli paigutatud kambritesse, kus põrandapinda kinnipeetava kohta oli üle 3 m2.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 81-92), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada ning mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest. Kaebaja märkis, et jääb varem esitatud väidete ja põhjenduste juurde. Kaebaja viitas EIK lahenditele. Isikliku ruumi arvutamisel tuleb välja jätta WC ja mööblialune pind. Tegelikult olid kambrid vähemalt 5-kohalised (kamber nr 315). Vangla esitatud kambri nr 428 pildilt nähtub samuti, et kamber oli 3-kohaline, aga tegelikult paiknes isikute paigutamise tabeli järgi seal viis inimest. Kaebaja ei nõustu fotoga kambrist nr 131, viidates kohtade arvule kambris.
Keskküte oli sisse lülitatud vaid talvel, ülejäänud aja on kambrites niiskus ja rõskus. Akna ettepaigutatud aukude plaat takistas õhu liikumist kambrisse. Kaebaja juhib apellatsioonkaebuses tähelepanu asjaolule, et tal olid piiratud võimalused värskes õhus viibimisega, mis piirdus vaid ühetunnise jalutamisega päevas ja jalutuskambrit tuli jagada viie kaaskinnipeetavaga. Kaebaja märgib, et fotomaterjalidelt (nt kamber 459) on näha pesemisvõimalused. Kaebaja väitis, et kambris ei olnud vangla poolt väidetud valgustust, mis on nähtav ka esitatud fotodelt. Kaebajal oli soetatud näpitslamp.
8.Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 102-103) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole fotodega halduskohut eksitanud. Vaba põrandapinna arvutamisel on aluseks võetud isikute arv kambris. Vaadeldaval perioodil oli kambrites nr 315 ja 428 viis kohta ja üks narivoodi kambris rohkem, kuid see ei muuda asjaolu, et mööbli vahel oli võimalik liikuda. Kambris 459 oli vaidlusalusel perioodil kuus kohta, kuid kuues koht oli narivoodi ülemine osa, mis on hiljem maha lõigatud. Halduskohus ei ole kambri niiskuse ja rõskuse väite hindamisel teinud järeldust üksnes keskkütte olemasolust lähtuvalt, vaid on analüüsinud ka muid tegureid. Kaebaja esitatud tõendid prillide näidustamise kohta tõendavad, et kaebajal esineb nägemisega probleeme, kuid need ei tõenda, et kaebuse esitaja nägemine on halvenenud Tallinna Vangla kambrite halva valgustuse tõttu. Kambrites, kus kaebaja viibis, oli valgustus piisav ning apellatsioonkaebusest tulenevalt oli kaebajal lugemiseks veel täiendav isiklik valgusallikas – näpitslamp.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2017. a otsus muutmata.
10.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha apellatsioonkaebuse ulatuse ja esitatud täiendava tõendi osas (I), hindab seejärel, kas kaebaja kinnipidamistingimused olid kambripinna suurust, kaebaja kinnipidamise režiimi ning muid tingimusi arvestades õigusvastased ja väärikust alandavad (II), ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III). I
11.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et jääb kõigi varem esitatud väidete ja põhjenduste juurde. Ka halduskohtule esitatud kaebuses märkis kaebaja, et jääb kõigi varem esitatud väidete ja põhjenduste juurde ning esitas kaebuses seisukohad üksnes kambris kinnipeetava kohta vabaks liikumiseks ettenähtud ruumi osas. Kohtueelses menetluses nimetas kaebaja ära veel halva ventilatsiooni, ebapiisava valgustuse, halvad hügieenitingimused ning kambrite üldise halva olukorra. Halduskohus võttis kaebuse lahendamisel seisukoha nii ebapiisava kambripinna kui ka eelnevalt väljatoodud kambritingimuste osas. Kaebaja ei nõustu niisiis halduskohtu järeldustega, mis puudutavad kaebajale Tallinna Vanglas perioodil 19.08.2015–02.08.2016 isikliku ruumi tagamist, valgustust, ventilatsiooni ja hügieenitingimusi kambris ning kambri üldisi tingimusi. Täiendavalt tõstatab kaebaja apellatsioonkaebuses piiratud võimalustele värskes õhus viibida ja jalutuskambri kitsad tingimused. Seega on kaebaja apellatsioonkaebuses esitanud väiteid ka kinnipidamistingimuste kohta, mida ta kaebuses ei esitanud.
12.HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 7 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see ei vasta HKMS §-s 182 sätestatud nõuetele. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud
asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus on võtnud 09.08.2017. a määrusega (tl 97-97p) kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS §-le 190 ja § 187 lg 3 p-le 7 tuginedes läbi vaatamata osas, milles see puudutab väidetavalt vähest värskes õhus viibimist ning kitsaid jalutusboksi tingimusi.
13.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 18.05.2018 prilliretsepti kuupäevaga 07.03.2018. HKMS § 198 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline apellatsiooniastmes uue tõendi esitamise lubatavust põhistama ning kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaiks, jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja ei ole tõendi esitamisel selgitanud selle tõendi esitamise vajalikkust. Kuna prilliretsept on väljastatud 07.03.2018, aga kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi perioodil 19.08.2015–02.08.2016, ei ole ringkonnakohtu hinnangul 07.03.2018. a prilliretsept vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus 18.05.2018 esitatud tõendi tähelepanuta ja tagastab selle kaebajale. II
14.Ringkonnakohus hindab, kas kaebaja kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas olid perioodil 19.08.2015–02.08.2016 kambripinna suurust, kaebaja kinnipidamise režiimi ning muid tingimusi arvestades õigusvastased ja väärikust alandavad.
15.Alates 01.01.2014 kehtib riigisiseselt VSkE § 6 lg 6, mille kohaselt tuleb kambris tagada kinnipeetavale vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kaebaja kambri tingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda nii VSkE § 6 lg-st 6 kui ka PS §-dest 10 ja 18, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 3 ning viimasele EIK poolt antud tõlgendustest. Kuna PS § 18 ja EIÕK art 3 sätestavad väärikuse alandamise keelu, siis on juhul, kui tegemist on väärikust alandavate tingimustega, on tegemist ka vangla õigusvastase tegevusega. Eeltoodut arvestades on halduskohus põhjendatult lähtunud kambri põrandapinna suuruse määramisel lisaks siseriiklikule õigusele ka EIK poolt välja toodud kriteeriumitest.
16.Riigikohus on leidnud, kui kinnipeetava käsutuses ei ole vähemalt 3 m2 põrandapinda, loob see asjaolu iseseisvalt tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja EIÕK art 3 rikkumisega (RKHKo 09.12.2015, 3-3-1-42-15, p-d 14 ja 21). Väiksemast kui 3 m2 põrandapinnast isiku kohta tulenevaid negatiivseid mõjusid võivad tasandada ja väärikuse alandamise välistada muud kinnipidamistingimused kogumis, sh kinnipeetava liikumisvabaduse ulatus vangla või osakonna piires. Samas on oluline kohtlemise kestus (RKHKo 27.05.2016, 3-3-1-21-16, p 9). EIK on leidnud, et mitmekohalistes kambrites tuleks tagada vähemalt 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta ning kui see langeb alla 3 m2, tekib tugev eeldus EIÕK art 3 rikkumiseks (Muršić vs. Horvaatia, p-d 110 ja 124 ja seal toodud viited). Kui põrandapinda kinnipeetava kohta on 3–4 m2, jääb ruumiaspekt kaalukaks, kuid kinnipidamistingimuste inimväärikusele vastavuse hindamisel tuleb seda arvestada koos teiste kinnipidamistingimustega, nagu võimalus viibida värskes õhus, loomulik valgus, õhk ja ventilatsioon kambris, kambri temperatuur, privaatne tualeti kasutamise võimalus, kohased hügieenitingimused (Muršić vs. Horvaatia, p-d 106 ja 139). Kui aga ruumi ühe kinnipeetava kohta on mitmekohalises kambris üle 4 m2, tuleb kinnipidamistingimuste EIÕK art-le 3
vastavust kontrollida lähtuvalt teistest kinnipidamistingimustest kogumis (Muršić vs. Horvaatia, p 140 ja seal toodud viited).
17.Eelnevat aluseks võttes esitab ringkonnakohus kaebaja käsutuses olnud pinna arvestuse kambrite ja perioodide kaupa ülevaatlikkuse huvides järgnevas tabelis: kambri nr
kambri arvestuslik päevade kambri pindala pind isiku arv täituvus
(m ) kohta WC-ta 25.08.2015
15,9
3,18 03.09.2015
15,07
3,01 3,77 07.09.2015
15,07
5,02 08.09.2015
15,07
3,77 20.09.2015
15,07
3,01 30.09.2015
15,07
3,77 15.10.2015
15,07
3,01 05.11.2015
15,07
3,77 12.11.2015
15,07
5,02 26.11.2015
15,07
3,77 08.12.2015
15,07
5,02 21.12.2015
15,07
3,77 04.01.2016
15,07
5,02 05.01.2016
15,07
3,77 18.01.2016
15,07
3,01 19.01.2016
15,07
3,77 02.03.2016
15,07
3,01 03.03.2016
15,07
3,77 09.03.2016
15,07
5,02 14.03.2016
15,07
3,42 03.04.2016
20,5
6,83 06.04.2016
20,5
3,42 28.04.2016
20,5
4,10 01.06.2016
20,5
7,04 02.06.2016
14,07
4,69 04.07.2016
14,07
7,04 05.07.2016
14,07
4,69 02.08.2016
14,07
lõppkuupäev
18.Eelnevas tabelis on kambri põrandapinna arvutamisel aluseks võetud vastustaja poolt esitatud kambri ruutmeetrite arv WC-ta ning isikute arv kambris. Kaebaja viibis vaidlusalusel perioodil vanglas vahistatuna või vastuvõturežiimil. Vahistatut hoitakse VangS § 90 lg 3 alusel ööpäev läbi lukustatud kambris. Vastuvõtuosakonnas ei ole VSkE 8 lg 4 kohaselt liikumisõigust. Tulenevalt vahistatu staatusest ja kinnipeetava vastuvõturežiimist, oli kaebajal Tallinna Vanglas viibimise ajal liikumispiirang. Tallinna Vangla esitatud tabelitest nähtub, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas kokku 350 kalendripäeva, millest 3–3,99 m2 põrandapinda
kinni peetava isiku kohta oli 217-l päeval ja üle 4 m2 kokku 133-l päeval. VSkE § 6 lg 6 järgi on kinnipeetavale kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda, ehk siis sellist kambri suurust peetakse tänapäeval õiguspäraseks. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui kinni peetava isiku käsutuses on 3–3,99 m2 ruumi, on tegemist küll kitsaste oludega, kuid ei pea seda väärikust alandavaks.
19.Riigikohtu otsuse järgi saab väärikust alandavaks RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1-93-09, p 11). Kaebaja ei ole pidanud viibima kambris, kus põrandapinda kinni peetava isiku kohta oleks olnud alla 3 m2. Kaebaja väide, et võrreldes esitatud fotomaterjalidega, oli kambrites vaidlusalusel perioodil üks narivoodi rohkem, ei anna alust muuta halduskohtu järeldust, et kaebajal oli mööbli vahel võimalik vabalt liikuda. Kambrite kogupinda ja isikute arvu kambris arvestades oli ringkonnakohtu hinnangul kaebajal võimalus kambris tavapäraselt liikuda ning mööblialust pinda ei ole seetõttu põhjust kambripinna arvestusest maha arvata. Asja materjalidest nähtuvalt võimaldati kaebajale ühetunnist jalutuskäiku värskes õhus ja kokkusaamisi. Vangla selgituste kohaselt toimusid kaebajal kokkusaamised ametnike ja lähedastega, millest nähtuvalt sai kaebaja viibida kambrist väljas. Kaebaja viibis kambrites, kus WC oli kambris eraldi ruumina ning kord nädalas tagati kaebajale dušši kasutamise võimalus. Vangla on selgitanud, et kambrite korrahoiu ja hügieeni eest vastutavad kambris viibivad isikud ning vajalikud vahendid puhastustöödeks tagas vangla. Kambris olid lubatud veekeedukannud ja tagati sooja vee kasutamise võimalus. Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda vangla selgitustes.
20.Ruumikitsikusele lisaks on kaebaja nimetanud veel ära halva ventilatsiooni, ebapiisava valgustuse, halvad hügieenitingimused ning kambrite üldise halva olukorra. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, mis käsitles eeltoodud väidetavaid probleeme seoses kinnipidamistingimustega ja ka probleemide esinemise korral kohaste õiguskaitsevahendite kasutamist. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus otsuses selgitanud asjassepuutuvaid õigusnorme, arvestanud poolte kirjalikke seisukohti ning asjas esitatud tõendeid. Halduskohus on tõendeid hinnates õigesti jõudnud järelduseni, et avade ette paigutatud plaadid ei takistanud õhuvahetust nii, et see põhjustaks kambritest niiskust või hallitust ning rõskus kambris ei ole tõendatud. Ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu järelduste ümbervaatamiseks.
21.Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega kohtule prilliretseptid, mis kaebaja väitel tõendavad kambrite kehva valgustust. Prilliretseptidelt nähtuvalt on 15.04.2009 olnud kaebaja parem ja vasak silm +2.00. 18.08.2014 (aasta arv tõendil ei ole üheselt mõistetav) oli kaebaja nägemine +2.0. 14.09.2016 oli parem silm oli +4.0 ja vasak silm +3.5. Esitatud retseptide kohaselt on kaebaja silmanägemine 2014-2016 halvenenud ja kaebaja vajab kangemaid prille, kuid esitatud prilliretseptidest ei saa järeldada, et nägemise halvenemine on tingitud Tallinna Vangla kambrite valgustusest. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas 350 päeva ja apellatsioonkaebuse väite kohaselt on kaebaja kasutanud ka näpitslampi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nägemise halvenemine võib olla tingitud ka muudest teguritest.
22.Halduskohus on ülejäänud osas põhjendanud kinnipidamistingimustega seonduvat ammendavalt ning ringkonnakohus tugineb ka nendele halduskohtu otsuse põhjendustele (HKMS § 201 lg 4).
III
23.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab piiratud võimalusi viibida värskes õhus ja kitsaid jalutusboksi tingimusi, läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2017. a otsuse muutmata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jääb apellatsiooniastme menetluskulu kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.