Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-16-1772 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-16-1772 maksuhalduril kaalutlusõigus vähendatud tagatise määramiseks ning rakendub VKS § 42 lg-s 2 sätestatud kütuse müüja tagatise miinimumäär.

3(7)

3-16-1772 Laitmatu ärialane reputatsioon on määratlemata õigusmõiste. Maksuhalduri poolt sellele antud tõlgendus on kooskõlas VKS-i eesmärgiga. Mõiste sisustamisel tuleb lähtuda muu hulgas sellest, kas isikule ette heidetav tegu võib viidata maksude maksmata jätmise riskile ning lähtuda ei tule üksnes isiku tegevusest kütuse valdkonnas. Hindamisel saab aluseks võtta ka raamatupidamise seaduse, äriseadustiku ning maksuseaduste rikkumised. Seega on lubatav arvestada nt majandusaasta aruande esitamata jätmisega ning äriühingu juhtimis- ja kontrollorganite liikmete ärialase reputatsiooniga. Viimasel juhul tuleb näidata, miks äriühingu juhatuse liikme reputatsioon, mis on seotud mõne teise äriühinguga, mõjutab konkreetset äriühingut. Välistada ei saa, et äriühingu ärialasele reputatsioonile avaldavad mõju ka juhatuse liikme karistusregistri andmed. Õige pole aga maksuhalduri seisukoht, et arvesse tuleks võtta veel äriühingu juhatuse liikme käitumine teiste äriühingute juhatuse liikmetena, kes ei ole äripartnerid. Maksuhaldur on tõlgendanud äripartneri mõistet liiga laialt, leides, et äripartneriks on iga äriühing, kellega isik teeb tehingu. Nii lai tõlgendus ei ole põhjendatud, sest kütuse käitleja õigused on seotud teiste isikute tegevusega ning kütuse käitleja ei saa neid asjaolusid ise kuidagi mõjutada. Äripartneriks ei saa pidada osapoolt, kellega tehakse vaid üks tehing. AS Allando Trailways, OÜ Slavil Oil ja Jõelähtme Naftabaas OÜ on kajastatud kaebaja äriplaanis ning neid saab pidada kaebaja äripartneriteks VKS § 42 lg 5 p 1 tähenduses. Jõelähtme Naftabaas OÜ juhatuse liige on alates 08.10.2014 AK, kellel on alates 14.01.2014 kehtiv kriminaalkaristus. See asjaolu pidi maksuhaldurile teada olema juba 18.05.2015 otsust tehes. Maksuhaldur pole põhjendanud, kuidas võiks AK karistatus joobes juhtimise ja lubatud sõidukiiruse ületamise eest avaldada mõju Jõelähtme Naftabaas OÜ ärialasele mainele. Maksuhaldur pole pidanud OÜ Slavil Oil ärialast reputatsiooni laitmatuks, sest tema juhatuse liikme TV tegevus OÜ Tasmer Grupp ja 2Plaksu OÜ juhatuse liikmena ei ole laitmatu. Kaebajale ei saa panna kohustust kontrollida äripartnerite juhatuse liikmete tegevust teiste äriühingute juhatuse liikmetena, s.o uurida kaebajaga mitte seotud äriühingute tausta ja maksvõlgu. Otsusest ei nähtu, kuidas võiksid OÜ-ga Slavil Oil seotud asjaolud suurendada kaebajaga seotud riske käibemaksu tasumisel. Maksuhaldur pole tuvastanud, et TV tegevus OÜ Slavil Oil juhatuse liikmena pole laitmatu. AS Allando Trailways puhul on maksuhaldur lähtunud sellest, et äriühingul on alates 10.04.2015 maksuvõlg ning tema suhtes on tehtud kustutamishoiatus majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Kõnealune maksuvõlg oli olemas juba 18.05.2015 otsust tehes. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kuidas äripartneri ajatatud maksuvõlg võiks suurendada kaebaja seotud riske. Maksuhalduril lasub kohustus hinnata maksuvõla tekkimise asjaolusid ning äriühingu juhatuse liikme käitumist kogumis. Samuti ei saa väita, et majandusaasta aruande esitamata jätmine toob igal juhul kaasa riskide suurenemise. AS Allando Trailways esitas 2014. aasta majandusaasta aruande 19.04.2016 ja 2015. aasta oma 26.05.2016. Maksuhaldur on kaebaja äripartneriks lugenud ka OÜ Pondmark, kellelt kaebaja on 2016. a juunis soetanud kütust nelja arve alusel. Maksuhaldur pole pidanud OÜ Pondrak ärialast reputatsiooni laitmatuks, sest äriühingul tekkis 20.05.2016 75,21 euro suurune maksuvõlg, tema juhatuse liiget MM on korduvalt kriminaal- ja väärteoasjades karistatud ning äriühingu juhatuse liikmed on vahetunud. Olukorras, kus OÜ-l Pondmark tehingute tegemise ajal maksuvõlg puudus, ei saa kaebajale ette heita, et ta tegi tehingu maksuvõlga omava isikuga. Ka juhatuse liikmete korduv vahetumine ei pruugi tähendada, et äriühingu reputatsioon ei ole laitmatu. See võib olla indikaatoriks, et äriühingut võidakse kasutada maksupettuste toimepanemiseks, kuid hinnata tuleb juhatuse liikmete vahetumisega seotud asjaolusid. MM ei ole karistatud süütegude eest, mis on loetletud VKS § 42 lg 5 p-s 2 või lg 4 p-s 6, tal ei ole keelatud tegeleda ettevõtlusega. Samas ei saa välistada maksuhalduri kahtlust, et isiku korduv karistamine näitab tema vähest õiguskuulekust ja käitumismuster annab alust kahtlusele, et 4(7)

3-16-1772 isik võib tulevikus süütegusid või maksupettusi toime panna. Siiski ei nähtu otsusest, kuidas eeltoodud asjaolud on seotud kaebajaga ning toovad kaasa kaebajaga seotud riskide suurenemise. FMS Eesti OÜ ärialast reputatsiooni pole maksuhaldur pidanud laitmatuks, sest äriühingu juhatuse liige on tuntud variisik KS. Õige on maksuhalduri seisukoht, et laitmatu ärialase reputatsiooni hindamisel ei tule arvesse võtta üksnes neid äripartnereid, kes on vahetult seotud kütuseäriga. Samas ei saa FMS Eesti OÜ-d pidada kaebaja äripartneriks, sest toimunud on vaid üks tehing (29.04.2016), mille sisuks on olnud õigusalane nõustamine ja teenindamine. Kuigi FMS Eesti OÜ pole kaebaja äripartner, ei tähenda see, et äriühinguga seotut ei saaks üldse kaebaja riskihinnangus arvesse võtta. VKS § 42 lg 4 lubab tagatise suurendamisel ning kaebajaga seotud riskide hindamisel aluseks võtta ka muid asjaolusid. Maksuhaldur luges õigesti kaebaja äripartneriks OÜ EcoPetrol, kellega kaebaja on teinud tehinguid 2016. a mais ja juunis. Maksuhaldur tugines OÜ EcoPetrol puhul sellele, et maksuhaldur on alustanud äriühingu tegevuse üle kontrolli. Sellest ei saa järeldada laitmatu ärialase reputatsiooni puudumist ning kaebajaga seotud riskide suurenemist. Vastupidist ei tulene ka asjaolust, et halduskohus on andnud maksuhaldurile loa täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Maksuhaldur on 30.08.2016 otsuse andmisel jätnud kaalutlusõiguse sisuliselt teostamata ja tuginenud muu hulgas lubamatutele kaalutlustele. Otsus on põhjendamispuudustega. Otsuses toodud faktilisi asjaolusid saab osaliselt pidada asjakohasteks, kuid otsusest pole aru saada, kuidas need võiksid muuta kaebaja suhtes tehtud riskihinnangut ning tuua kaasa kaebaja tagatise suurendamise 100 000 euroni. VKS § 42 lg 4 kohaselt on tagatise suurendamine maksuhalduri kaalutlusotsus ning maksuhaldur ei ole kohustatud tagatist tõstma 100 000 euroni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-1772 Äriühingu juht- ja kontrollorgani liikmetele reputatsiooni mõiste laiendamine on kütuse käitleja tegevuse riskide hindamisel vältimatu. OÜ-ga Pondmark seoses on maksuhaldur riske hinnanud täiesti õigesti. Tänaseks on OÜ Pondmark maksuvõlg kasvanud ca 45 000 euro suuruseks. Samuti on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et tehingud OÜ-ga Pondmark olid näilikud. Ainuüksi OÜ Pondmark kohta tuvastatud asjaolud on piisavad, et tõsta kaebaja tagatist 100 000 euroni. Halduskohtu otsusest jääb arusaamatuks, miks peaks vahet tegema juhatuse liikme tegevusel, mis on seotud kaebaja äripartneriga ja mis mitte. Iga konkreetse isiku reputatsioon kujuneb tema tegevusest, seaduse rikkumistest jne üleüldiselt, mitte ainult sellest tegevusest, mis on seotud kaebaja äripartneriga. Õige ei ole ka halduskohtu seisukoht, et äripartneriks ei saa olla isik, kellega on tehtud üks tehing. Maksuhaldur on tuvastanud, et FMS Eesti OÜ-d juhib isik, kes on tankist. On väheusutav, et kaebaja sattus KS otsa juhuslikult. Tehing viitab selgelt, et kaebaja suhtleb isikutega, kelle taust annab põhjendatult alust kahtluseks, et kaebajal võivad tekkida kohustused, mida hiljem ei suudeta tasuda. Arvestades, et osutatud teenuseks oli õigusalane nõustamine, võib arvata, et kaebajale anti nõu, kuidas riiki petta. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et maksuhaldur jättis kaalutlusõiguse teostamata. Vaidlustatud otsus küll ei räägi otsesõnu kasvanud riskidest, mis annavad aluse tagatise ümbervaatamiseks, kuid maksuhaldur on otsuses põhjalikult analüüsinud kaebaja äripartnereid. Maksuhaldur on tuvastanud riski, et käibemaksukohustus jääb täitmata. OÜ Pondmark osas on välja toodud ka käibe andmed ning leitud, et esineb alus tagatise tõstmiseks 100 000 euroni. VKS § 42 lg 5 järgi ei saagi kaebaja tagatis olla sellest summast väiksem. Kaebajale 08.09.2016 määrusega antud esialgne õiguskaitse tuleb tühistada, et tagada maksude laekumine vähemalt 100 000 euro ulatuses. Kaebaja suhtes on alustatud maksumenetlust seoses 2016. a aprillis, juunis ja augustis tehtud tehingutega. Maksuhalduril on kahtlus, et tegemist oli näilike tehingutega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-16-1772 piisavalt põhjendanud, vaid halduskohus on leidnud, et vaidlustatud otsus on selliste kaalumis- ja põhjendamispuudustega, mis ei võimalda haldusakti sisuliselt kontrollida. Riigikohus on 07.02.2017 otsuses nr 3-3-1-72-16 rõhutanud, et vähendatud tagatise suurendamisel tuleb tugineda riskide hindamisele, seejuures tähendab VKS § 42 lg 4 kohaldamine sisuliselt eelmise õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamist. Maksuhalduri ülesanne on eeltoodud sättes toodud asjaolusid analüüsides hinnata, kas risk on kasvanud sellisel määral, et tagatist tuleb suurendada. Halduskohus leidis õigesti, et maksuhaldur on vaidlustatud otsuses toonud välja hulgaliselt asjaolusid, mis väidetavalt viitavad kaebaja äripartneritel laitmatu ärialase reputatsiooni puudumisele, kuid pole neid asjaolusid sidunud kaebajaga ega näidanud, kuidas äripartneritele tehtud etteheited suurendavad kaebajast tulenevat riski, et maksukohustused jäävad täitmata. Tegemist on olulise puudusega, mida ei saa kohtumenetluses kõrvaldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.