Otsuse avalikult teatavaks 18. mai 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-17-2104
Haldusasi
L.W. kaebus Harku Vallavalitsuse korralduse nr 442 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: L.W., esindaja Martin Teder Vastustaja: Harku vald Kolmas isik: Tsentrum Kapital OÜ
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
11.09.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebuse esitaja 04.05.2018 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista L.W.lt Tsentrum Kapital OÜ kasuks välja põhjendatud menetluskulud kokku summas 600 eurot. Muus osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
4.Kaebajal tuleb tasuda välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest kolmanda isiku arveldusarvele, millised andmed tuleb kolmandal isikul viivitamatult kaebaja esindajale edastada.
5.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. juuni 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldusega nr 442 kehtestati „Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneering.“
2.16.10.2017 saabus Tallinna Halduskohtule L.W. kaebus Harku Vallavolikogu 30.03.2017 otsuse nr 17 „Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine“ ja Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 „Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks.
3.18.10.2017 määrusega võttis kohus menetlusse L.W. kaebuse Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 tühistamiseks. 18.04.2018 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebuse esitaja palub tühistada Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja leiab, et Hobuseraua tee 15 detailplaneering on õigusvastane, kuna see ei vasta Harku valla üldplaneeringule. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärgiks eelkõige üldplaneeringu elluviimine, seega ei saa kehtestada üldplaneeringuga selges vastuolus olevat detailplaneeringut. Kaebaja selgitab, et Harku valla üldplaneeringus (vt. http://www.harku.ee/kehtivuldplaneering), täpsemalt selle seletuskirja lk 19, seatakse kompaktse asustusega aladel elamumaade detailplaneeringute koostamisele mitmeid imperatiivseid tingimusi. Muu hulgas nõuab Harku valla kehtiv üldplaneering, et üldkasutatav haljasala peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt 10%, suuremate maa-alade planeerimisel tuleb lisaks reserveerida rohealasid järgnevalt: - Pargiala 40 m2 inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel; - Puhkeala 80 m2 inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel; - Suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii, et need moodustaksid ühtse rohekoridori, pargi- või puhkeala. Kõnealuse planeeringu alal aga ei ole üldkasutatavat haljasala, mis peaks olema vähemalt 4536 ruutmeetri suurune (10% planeeritava kinnistu pindalast), üldse ette nähtud. Kogu planeeringuala on jagatud minimaalse lubatud suurusega elamukruntideks. Asja seletatakse planeeringu dokumentides sedaviisi, et üldplaneeringuga ette nähtud haljasala asub ühel teisel, väljaspool planeeringuala asuval ja planeeritava kinnistuga isegi mitte piirneval kinnistul aadressiga Hobuseraua tee
6.(Detailplaneeringu materjalid asuvad: http://kaart.harku.ee/DP/150206_3/avalik/ ) Selline lahendus (vt lisatud detailplaneeringu illustratsiooni tl 10) on aga otseses vastuolus üldplaneeringu nõuetega, kuna Hobuseraua tee 6 kinnistule pole detailplaneeringuga planeeritud mingit haljasala, parki ega puhkeala. Seda polnudki võimalik planeerida, kuna kõnealune kinnistu asub väljaspool planeeritavat ala. Kaebaja kui naaberkinnistu omaniku esindaja juhtis neile asjaoludele vallavalitsuse tähelepanu detailplaneeringu menetluses 08.06.2016 saadetud kirjaga, tehes ühtlasi ettepaneku haljasala planeerimiseks Merikanni
kinnistuga piirnevale alale, ning korduvalt 11.08.2017 selgitustaotluses, kuid tema seisukohad jäeti tähelepanuta ning detailplaneering võeti vastu ja kehtestati üldplaneeringuga vastuolus olevana. Kaebaja leiab, et üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu kehtestamise korraldus tuleb tühistada, misjärel vallavalitsus võib jätkata planeeringu menetlust ning saab viia selle üldplaneeringuga kooskõlla.
4.2.Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisega riivati kahtlemata avalikku huvi. Avaliku huvi riive seisneb detailplaneeringu selges, olulises ja sisulises vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.
4.3.Samuti riivatakse vaidlusaluse planeeringu kehtestamisega kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi ja huve. Kaebajale kuuluv naaberkinnistu on üldplaneeringuga määratud rohealaks, millel praktiliselt ainus võimalik majandustegevus on metsa majandamine. Planeerides kõrvalasuvat Hobuseraua tee 15 krunti vastuolus üldplaneeringuga ja nii, et detailplaneeringu kehtima jäämisel muutuks kaebajale kuuluvad metsamaad sisuliselt ainsaks piirkonna suuremaks rohealaks keset maksimaalse üldplaneeringuga lubatud tihedusega (kruntide suurus 2000 m2) täisehitatud elamurajooni (vt kaebusele lisatud detailplaneeringu illustratsiooni), on Harku vald tekitanud olukorra, kus ümberkaudsed elanikud ei taju kaebajale kuuluvat maad enam tavalise maatulundusmaana, kus muu hulgas näiteks majandatakse kõigi seaduslike võtetega (sh lageraie) metsa, vaid käsitlevad seda oma üha tiheneva elamurajooni üldkasutatava haljasalana koos kõige sellest tulenevaga (kaebaja loata tema maal viibimine ja selle kasutamine, metsa majandamise takistamine jne). See on juba põhjustanud kohtuvaidluse seoses omaniku kavandatud raietega (haldusasi nr 3-17-1786) ja on ilmne, et Hobuseraua 15 detailplaneeringu realiseerimisel sarnased probleemid jätkuvad ning süvenevad tulevikus veelgi.
4.4.Nagu vald oma vastuses õieti märgib, oli Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtotstarve planeeringu kehtestamise ajal ja on ka praegu 100% maatulundusmaa. Vastavalt VV 23.10.2008 määrusele nr 155 tähendab see põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatavat maad või maad, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Kui sihtotstarve ka muudetakse üldkasutatavaks maaks, nagu näeb ette valla ja kolmanda isiku vahel sõlmitud leping, ei muutu sellest siiski põhiline. Nimelt Hobuseraua tee 6 kinnistul ei asu praegu ega ole sinna ühegi detailplaneeringuga planeeritud mingit üldkasutatavat haljasala. (vt. Harku valla detailplaneeringute kaarti:http://harku.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=b820b2d41b614890b0 7300f93852aaba) Faktiliselt on Hobuseraua tee 6 kinnistu praegu ja ka edaspidi Hobuseraua tee 8 hoonestatud kinnistu ja Järveranna elamumaa sihtotstarbega kinnistu vahel paiknev ebakorrapärase kujuga kraavitatud tühermaa (vt. Maa-ameti geoportaalist http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis), millest läheb üle veel Järveranna kinnistu juurdepääsutee. Vald räägib oma vastuses "kavandatavast haljasalast", kuigi reaalsuses pole ei kasutuskõlblikku üldkasutatavat haljasala, selle planeeringut ega kavandit, rääkimata rahastusest. Nagu näeme valla vastusele lisatud notariaalsest lepingust kolmanda isikuga, on teede, tehnovõrkude jm planeeringualale elamute ehitamiseks vajaliku taristu rajamine, rahastamine ning lõpuks ka vallale kinkimine ülima põhjalikkusega reguleeritud ning kindlalt tagatud hüpoteekide ja servituutidega. Lepingus pole aga sõnagi selle kohta, kes, millal ja kelle kulul rajab väidetavalt kavandatava üldkasutatava haljasala. Veelgi enam: vald on kirjalikult kinnitanud, et Hobuseraua tee 6 juba on üldplaneeringu kohaselt haljasala ja parkmetsa maa. Seega lisaks asjaolule, et planeeringuala tarbeks väidetavalt kavandatav haljasala ei asu planeeringualal, nagu nõuab üldplaneering, ei looda planeeritava maa arvel üleüldse uut, asumisisest üldkasutatavat haljasala planeeringuala
tulevastele elanikele, vaid selleks soovitakse määrata ala, mis on rohealana määratletud juba praegu. Tegelikult on üldplaneeringu nõuete eesmärk ilmselgelt just uute üldkasutatavate haljas-ja puhkealade loomine. Olemasolevad haljasalad, pargid jm üldkasutatavad alad ei ole kummist ja neid on vähe. Neid kasutavad juba tiheasustusala senised elanikud, keda samas pole vähe. Tuues tiheasustusalale uusi elanikke (antud detailplaneeringu realiseerimisel lisandub piirkonda 50-100 elanikku), peavad arendajad lisaks teedele, tehnovõrkudele jms rajama nende jaoks avalikes huvides ka täiendavaid avalikke rohe- ja puhkealasid ning seda tuleb üldplaneeringu kohaselt teha just nimelt arendatava maa arvelt, vähendades nii asustussurvet ja suurendades piirkonna üldkasutatavate puhke- ja rohealade pindala ja arvu. Üldplaneering nõuab lisaks vähemalt 10% planeeringuala muutmisele üldkasutatavaks haljasalaks veel, et suuremate maa-alade planeerimisel tuleb täiendavalt reserveerida olemasolevaid rohealasid - pargiala 40 m2 inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel ja puhkeala 80 m2 inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel. Hobuseraua tee 15 planeering on kahtlemata käsitletav suurema maa-ala planeeringuna, kuid üldplaneeringu imperatiivseid nõudeid pole täidetud ka täiendavate pargi- ja puhkealade reserveerimise osas. Sellest nõudest on vaidlusaluses planeeringus lihtsalt vaikides mööda mindud.
4.5.Kohus määras 18.04.2018 määrusega kaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses. Kaebaja taotles algselt asja lahendamist istungil. Varasemale kohtumäärusele vastates soovis kaebaja enne kirjaliku menetluse võimalikkuse osas seisukoha võtmist tutvuda teise sama planeeringu tühistamiseks esitatud kaebuse toimikuga. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse olukorras, kus vastava toimikuga tutvumise lubamise osas on pooleli vaidlus ringkonnakohtus. Kuna asjas ei ole pikka aega menetlustoiminguid tehtud on kohtu selline kiirustamine kaebajale ootamatu ega ole seda määruses ka kuidagi põhjendatud. Kaebaja oli arusaamisel, et kohus ootab tema seisukohta kirjaliku menetluse osas ning on aktsepteerinud kaebaja soovi eelnevalt teise samasisulise kohtuasja toimikuga tutvuda. Seetõttu esitas kaebaja ka määruskaebuse toimikuga tutvumisest keeldumise määruse peale. Kui kohus leidis, et teise samasisulise kohtuasja toimikuga tutvumine pole kaebajale oluline, oleks kohus pidanud seda kaebajale põhjendatult selgitama. Olukorras, kus kaebajal puudub jätkuvalt sisuline teave sama planeeringu tühistamiseks esitatud teise kaebuse menetluses toimuvast, pole kaebaja loobunud soovist, et asja arutataks kohtuistungil ning kaebaja esitab kirjaliku menetluse määramisele vastuväite.
4.6.Kolmanda isiku esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb oma kohtuväliste kulude kaebajalt väljamõistmist. Muu hulgas taotleb kolmanda isiku esindaja 150 euro väljamõistmist selgitusega "läbirääkimised kaebaja esindajaga". Kaebaja esindaja selgitab omalt poolt, et kõnealune kohtumine ei kestnud tundi, vaid 20-30 minutit ning toimus kolmanda isiku esindaja initsiatiivil. Kolmanda isiku esindaja ei öelnud, et temaga kohtumine on tasuline ning et selleks kuluv aeg arvestatakse menetluskulude hulka; seda teades ei oleks kaebaja esindaja kohtumisega nõustunud. Kohtumise ainsaks sisuks oli kaebaja ähvardamine erinevate kahjulike tagajärgedega (miljonitesse eurodesse küündivad kahjunõuded jne), kui ta kaebusest kohe ei loobu; mingeid läbirääkimisi kompromissi leidmiseks ei toimunud. Kolmanda isiku esindaja vastus kaebusele on kolmel A4 lehel, millest sisuline osa hõlmab umbes 1 lk hõredas kirjas. Ei ole eluliselt usutav, et sellise keerukuse ja sisuga õigusdokumendi ettevalmistamise ja koostamise kulud oleksid nii suured, nagu nimekiri väidab. Pealegi on arved kolmandale isikule esitanud OÜ Camden Invest, kes pole käesolevas menetluses osalenud ega kolmandat isikut esindanud. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku väidetavad kohtuvälised kulud ei ole ülaltoodust tulenevalt vajalikud ega põhjendatud ning need tuleb jätta kolmanda isiku enda kanda.
Planeeringumenetlus on avatud menetlus ning erandlikult on lubatud ka populaarkaebuste esitamine. Kolmas isik polnud planeeringumenetluse ajal isegi planeeritava kinnistu omanik. Kolmanda isiku kohtuväliste menetluskulude väljamõistmine kaebajalt peaks planeeringuvaidlustes olema pigem erandlik, see oleks põhjendatud nt esialgse õiguskaitse kohaldamisel, juhul kui vastustaja ei vaidle kaebusele vastu vms, ehk siis kui kolmas isik on sunnitud aktiivselt kohtumenetluses osalema. Antud vaidluses puudus kolmandal isikul põhjus teha suuri kulutusi õigusabile, kuna tema seisukohad kattuvad vastustaja omadega ning vastustaja juba vaidleb samu argumente kasutades kaebusele vastu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses paludes jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Esiteks leiab vallavalitsus, et kaebaja ei ole viidanud ega põhjendanud, millised on isiku subjektiivsed õigused, mida Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldus nr 442 ebaproportsionaalselt riivab või rikub ning mille kaitseks käesolev kaebus esitati. Vallavalitsuse hinnangul ei esine kaebaja õigustele vaidlustatud haldusaktiga reaalset või usutavat rikkumise ohtu. Kaebuses on tuginetud vaid õigusküsimusele, st kehtestatud detailplaneeringu vastuolule Harku valla kehtiva üldplaneeringuga (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138). Märgime, et Riigikohus (vt lahend nr 3-3-1-84-08) on olnud ka seisukohal, et populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive, mitte üksnes planeerimismenetluse õigusvastasus. Kaebaja ei ole kaebuses määratlenud ega sisustanud avaliku huvi riivet, mida kehtestatud detailplaneering kaasa tooks. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole detailplaneeringu avalikustamise käigus (avaliku väljapaneku perioodil 21.04.2017-5.05.2017) esitanud Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid.
5.2.Vastustaja märgib, et detailplaneering on kooskõlas Harku valla kehtiva üldplaneeringuga, kuivõrd planeeritav ala paikneb selle kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.18.4 on tiheasustusalad alad, kus kõrge asustustihedus tingib lahendamist vajavate teemade ning erinevate huvide ja väärtushinnangute rohkuse. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.19.1 kohaselt on tiheasustusalad valla piirkonnad, kus ruumiline planeerimine peab järgima linnalisele asulale omaseid põhimõtteid. Kõike eeltoodut on nimetatud detailplaneeringu koostamisel arvestatud ning sellest lähtutud, planeeringu koostamisel on hinnatud uuringute läbiviimise vajadust, arvestatud varem koostatud tööde ja uuringutega. Üldplaneeringuga nõutud minimaalselt 10% suurune avalik haljasala planeeringuala teenindamiseks on tagatud vastavalt maaomaniku ja valla vahel saavutatud kokkuleppele Harku järve äärde jääval rohevõrgustiku osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) kinnistul. Planeeringuala naabruses (vastas, üle Harku vallale kuuluva Hobuseraua tee) asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100% maatulundusmaa (kuulub samale omanikule kui planeeringuala) ja antakse 13 509 m2 suuruses osas vallale üle, et tagada piirkonnas avaliku kasutusega haljasala. Hobuseraua tee 6 kinnistut ei ole haaratud detailplaneeringu koosseisu ning maaüksusele ei ole algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut, kuivõrd maaüksusele ei ole kavas rajada hooneid ning olemasolev haljasala säilib. Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse maa-ala ja seega on kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23% planeeritavast alast (üldplaneering seab nõudena vähemalt 10% planeeritavast alast üldkasutatava haljasalana). Nimetatud kokkulepe Hobuseraua tee 6 üleandmiseks ja sellega avaliku haljasala nõude täitmiseks on määratletud ning reguleeritud nii vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 punktiga C, detailplaneeringu seletuskirja lk 23, 23.08.2017 sõlmitud notariaalse lepingu punktidega 3.5.6. ja 3.8.3., kui nähtub muuhulgas ka kinnistu Hobuseraua tee 6 kinnistusraamatu III jakku kantud eelmärkest omandiõiguse üleandmise
nõude tagamiseks Harku valla kasuks. Vastustaja rõhutab, et Hobuseraua tee 6 maaüksus asub Hobuseraua tee 15 maaüksuse vastas, mitte ei paikne valla territooriumil teises, kaugemas, piirkonnas. Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks just planeeringualale elama tulevate ja naabruses elavate inimeste huvides ja teenindamiseks (tekitades inimestes huvi looduses liikumise ja puhkamise vastu) ja kaks maaüksust moodustavad kokkuvõtvalt ühtse ala, mida läbib Hobuseraua tee. Eeltoodust tulenevalt ei ole täiendava haljasala loomist planeeringu koostamisel vajalikuks ega otstarbekaks peetud. Vastustaja rõhutab, et Hobuseraua tee 6 maaüksuse üleandmise ja sellel roheala loomise kokkulepe on detailplaneeringu lahutamatuks osaks. Vastustaja märgib, et planeeringuala piirneb muuhulgas lõuna osas suurema metsase alaga, mis üldplaneeringule vastavalt on ette nähtud säilitada puhke- ja virgestusmaana ning mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub rohevõrgustiku tuumalal nimega Harku järvest läänes asuvad metsad. Vallavalitsus märgib, et kehtiva üldplaneeringu dokumentide ja materjalide kohaselt ei paikne Hobuseraua tee 15 maaüksus rohevõrgustiku tuumalal ning selle osas ei kehti keskkonnakaitselisi piiranguid. Lisame, et kaebaja viidatud Merikanni maaüksus (katastritunnusega 19814:001:0393) asub nimetatud tuumalal, mis omab olulist rolli Harku järve jõudvate vete puhveraladena ning tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.17 kohaselt tuleb tuumalasse kuuluvate metsamassiivide pindala säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate majandamisvõtetega. Vallavalitsus märgib siinkohal, et esitatud kaebuse eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-08), st isik ei saa käesolevat kaebust kasutada vahendina saavutamaks või tagamaks Merikanni maaüksusele oma huvidest lähtuvalt üldplaneeringuga kooskõlas mitte olevat kasutusotstarvet, -tingimusi vms. Kaebuse esitaja esindaja on vallavalitsusele 08.06.2016 e-kirja teel esitanud ettepanekud, mille kohaselt on ta pidanud üldplaneeringust tuleneva nõude tagamiseks 10% haljasala loomist mõistlikuks tema esindatava maaüksusega (eelnimetatud Merikanni) piirnevale alale. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamisel 09.06.2017 arutati nimetatud ettepanekut ning jõuti seisukohale, et täiendava haljastuse ettenägemine ei ole ratsionaalne, kuivõrd Hobuseraua tee 6 maaüksuse üleandmisega, mis muutub üleandmise järgselt avalikuks haljasalaks, antakse vallale üle enam kui 3 korda suurem maa-ala, kui üldplaneeringu 10% nõue planeeringuala osas ette näeks. Kaebaja esindaja 11.08.2017 selgitustaotluse 15.09.2017 vastuses nr 134/17/278611 viitas vallavalitsus samuti eskiislahenduse tutvustamisele ja koostatud protokollile, kus kaebaja esindaja ettepanekut arutati. Lisaks eeltoodule selgub eskiislahenduse tutvustamise protokollist, et planeeringuala tagumine osa (Hobuseraua tee poolt vaadatuna) jäetakse rohevõrgustiku mikrokoridoriks väljaspool aedu ning kaebuse esitaja maad Hobuseraua tee 15 detailplaneeringuga kasutada ei soovita. Vallavalitsus rõhutab, et kaebaja või tema esindaja eskiislahenduse tutvustamisel ei osalenud, mistõttu on väär väita, et isiku seisukohad jäeti tähelepanuta. Kaebaja või tema esindaja ei esitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku perioodil 21.04.2017-5.05.2017 Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid. Samuti ei osalenud nad 01.06.2017 vallavalitsuses toimunud detailplaneeringu avalikustamise järgsel avalikul arutelul. Vastustaja leiab, et Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 detailplaneeringu koostamine on toimunud kooskõlas kehtivate õigusaktide ning valla üldplaneeringuga. Vallavalitsuse hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht antud piirkonda ning maaüksusele sobiv. Detailplaneeringu koostamisel on silmas peetud ning järgitud avalikku huvi, st võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid, tagades säästva ja tasakaalustatud ruumilise lahenduse ja arengu. Eeltoodule tuginedes on vastustaja seisukohal, et käesolevas asjas ei esine detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga või avalikkuse huve, mis läbi esitatud kaebuse praegusel juhul kaitset vajaks. Üksnes asjaolu, et üldplaneeringuga nõutav 10% suurune haljasala on tagatud
naaberkinnistu arvelt ning seejuures oluliselt suuremas mahus, ei ole vallavalitsuse hinnangul kaebuse rahuldamise aluseks.
KOLMANDA ISIKU TSENTRUM KAPITAL OÜ SEISUKOHT
6.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.Kolmas isik kinnitab, et on tutvunud Harku vallavalitsuse vastuses esitatud seisukohtadega, toetab neid ega pea vajalikuks neid oma vastuses täiendavalt korrata.
6.2.Kolmas isik on seisukohal, et esitatud kaebusest ei nähtu, kelle (kaebaja enda, kolmanda isiku või avalikkuse) ja millise rikutud õiguse kaitseks on ta kohtusse pöördunud (HKMS §44). Kolmas isik lähtub oma vastuses seisukohast, et kaebaja esitas kaebuse enda rikutud õiguste kaitseks. Kolmas isik on seisukohal, et kuigi Hobuseraua tee 6 kinnistu ei ole otseselt detailplaneeringu alas, on ta siiski kindlasti detailplaneeringu osaks ja seega rikkumine ei ole leidnud aset. Hobuseraua tee 6 kinnistu omandi üleandmine ja sellele roheala rajamine tuleneb ainult detailplaneeringust. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii vaidlustatud haldusakti sisuga, notariaalse kokkuleppega kolmanda isiku ja vastustaja vahel kui ka eelmä rkega kinnistusraamatus. Arvestades, et Hobuseraua tee 6 kinnistu moodustab üle 20% alast, mille moodustavad kokku detailplaneeringu ala (Hobuseraua tee 15) ja Hobuseraua tee 6 kinnistud, oleks kaebaja etteheide formaalselt lahendatud ka juhul, kui detailplaneeringu alasse lisada ca pool Hobuseraua tee 6 kinnistust. Küsimus on, kas Hobuseraua tee 6 kinnistu täielikult või pooles ulatuses detailplaneeringu alasse lisamine muudab kuidagi midagi kaebaja jaoks? Roheala moodustamiseks pole detailplaneering iseenesest seaduse kohaselt nõutav. Järelikult on roheala moodustamine võimalik nii detailplaneeringu alas kui ka ilma detailplaneeringuta. Osa Hobuseraua tee 6 kinnistu detailplaneeringu alasse lisamine kõrvaldaks küll formaalse etteheite, kuid võib kahjustada nii naabrite (kelleks kaebajagi on) kui ka avalikkuse olukorda võrreldes tä nasega oluliselt (roheala suurus võib vä heneda kuni 7000 m2 võrra) või jä taks olukorra samaks. Seega kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik ei kaebaja ega kellegi teise olukorda kuidagi parandada või õigusi vä hem rikkuda. Kolmas isik on seisukohal, et ainult asjaoluga, et Hobuseraua tee 6 kinnistu ei ole detailplaneeringu alas, olles samas detailplaneeringu lahutamatuks osaks, ei ole võimalik kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuda. Kaebaja pole ka oma kaebuses nimetatud asjaolu kuidagi välja toonud ega põhjendanud. Seega, isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et rikkumine leidis aset, siis see ei saa kaasa tuua detailplaneeringu tühistamist.
6.3.Kolmas isik palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kolmas isik on esitatud arvete alusel kandnud alljärgnevad kohtuvä lised kulud: OÜ-le Camden Invest (mille kaudu osutas õigusabiteenust mag. jur. Tiit Vajak) tasumisele kuuluvad kulud õigusabikulud kokku summas 1125,00 eurot (vt tl 69-71). Kolmas isik palub kohtulahendis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vä lja mõista viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenä htud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni tä itmiseni.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Vastuväite lahendamine
7.HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kaebuse esitaja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele seoses asja lahendamisega kirjalikus menetluses olukorras, kus kaebaja on soovinud enne seisukoha andmist, kas ta nõustub kirjaliku
menetlusega, tutvuda teise haldusasja toimiku materjalidega. Viimase lubatavuse osas on aga vaidlus pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Kaebaja leidis veel, et kui kohus oli seisukohal, et teise haldusasja materjalidega tutvumine ei ole oluline, siis oleks pidanud kohus seda kaebajale selgitama. Kohus leiab, et kaebaja vastuväide on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on pidanud võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel arvestades vaidluse iseloomu ja seda, et vaidluse all on üksnes õigusküsimused. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega – kaebaja on esitanud kaebuses sisuliselt ühe argumendi ja sellega seotud faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. Vaidlus on sisuliselt ainult õiguslik. HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel saab kohus sellised asjad ka omal otsusel lahendada kirjalikus menetluses sõltumata menetlusosaliste arvamisest. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka igasugune mõistlik põhjendus kohtuistungi nõudmiseks Lisaks ei oleks kaebaja saanud kohtuistungil esitada täiendavaid seisukohti, mida ei ole kaebuses või menetlusosalistele antud täiendavate seisukohtade esitamise tähtajal esitatud seisukohtades esitatud. Mis puudutab seda, et kaebaja esindaja soovis tutvuda ka teise haldusasja (so nr 3-17-2084) materjalidega, kus on vaidlustatud sama detailplaneering ja millise toimikuga kaebaja esindaja tutvumise võimaluse üle käib määruskaebuse menetlus Tallinna Ringkonnakohtus, siis see ei takista käesoleva vaidluse lahendamist. Oma õiguste rikkumisega seotud asjaolusid ei saa kaebaja leida teistest kohtuasjadest, vaid peab neid ise teadma. Käesoleva vaidluse lahendamine ei ole teise vaidluse tõttu peatatud (kaebaja ei ole seda ka taotlenud), sest käesoleva asja lahendus ei sõltu teises mainitud asjas tehtavast kohtotsusest. Järelikult võis ja pidigi kohus tegema järgmise menetlustoimingu vastavalt oma töögraafikule. Ka kaebaja ise toob välja, et kohus ei ole vahepeal pikema perioodi jooksul toiminguid teinud, millest tulenevalt oli kaebajale üllatuslik asja lahendamisega kiirustamine. Kohus selgitab, et lahendab asju üldjuhul nende saabumise järjekorras ning kaebuse kirjalikku menetlusse määramisel oli jõudnud tööjärjekord kaebaja kaebuseni. Kohus ei tohi ka põhjendamatult venitada asja lahendamisega. Arvestades, et asja menetlus ei olnud peatatud, ei pidanud kohus vajalikuks olukorras, kus teist asja lahendav kohus ei pidanud asja asjaolusid tundes kaebaja soovi asjas toimikuga tutvuda põhjendatuks, oodata ära, millal lahendatakse kaebaja määruskaebus teises asjas 3-17-2084, kuivõrd see ei takista kuidagi käesoleva kaebuse lahendamist. Kohus jagab Tallinna Halduskohtu poolt asjas 3-17-2084 avaldatud seisukohta, et kaebajal puudub ülekaalukas huvi tutvuda teise haldusasja materjalidega olukorras, kus vastava asja menetlusosalised ei ole selleks nõusolekut andnud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldusega nr 442 kehtestatud „Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“ (detailplaneering). Kaebaja on esitanud kaebuse nähtuvalt selle sisust esmalt ja põhiliselt populaarkaebusena. Kohus märgib, et PlanS §-st 141 tuleneb kaebajale õigus esitada kaebus mh avalikes huvides (populaarkaebus). Kohtupraktika on rangelt määratlenud, et populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-184-08), mitte üksnes planeerimismenetluse õigusvastasus. Kaitstava avaliku huvi märkimise kohustus lasub kaebajal. Kaebaja on avalike huvidena määratlenud vastuolu üldplaneeringuga.
9.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:
9.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Harku valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt punktis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – elamumaad kompaktse asustusega aladel“ sätestatakse et: „Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pere-, paaris-, rida- või korterelamumaa; kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Üldkasutatav haljasala peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt
10%, suuremate maa-alade planeerimisel tuleb reserveerida rohealasid järgnevalt: Pargiala 40 m2 inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel; Puhkeala 80 m2 inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel; Suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii, et need moodustaksid ühtse rohekoridori, pargi- või puhkeala.
9.2.Vaidlust ei ole ka selles, et kehtestatud detailplaneeringu kohaselt kavandatakse olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse jagamine üheksateistkümneks elamumaa sihtotstarbega krundiks suurustega vastavalt (Pos nr 1) 2006 m2, (Pos nr 2) 2006 m2, (Pos nr 3) 2003 m2, (Pos nr 4) 2005 m2, (Pos nr 5) 2007 m2, (Pos nr 6) 2010 m2, (Pos nr 7) 2024 m2, (Pos nr 8) 2051 m2, (Pos nr 9) 2163 m2, (Pos nr 10) 2135 m2, (Pos nr 11) 2005 m2, (Pos nr 12) 2023 m2, (Pos nr 13) 2092 m2, (Pos nr 14) 2004 m2, (Pos nr 15) 2182 m2, (Pos nr 16) 2011 m2, (Pos nr 17) 2024 m2, (Pos nr 18) 2201 m2, (Pos nr 19) 2029 m2, kaheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks suurustega vastavalt (Pos nr 20) 1271 m2 ja (Pos nr 21) 5096 m2, üheks tootmismaa sihtotstarbega krundiks suurusega vastavalt (Pos nr 22) 30 m2 ning määratakse ehitusõigus. Tegemist on elamumaaga kompaktse asutusega alal. Vaidlust ei ole, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse kohaselt tagatakse planeeringuala teenindamiseks üldplaneeringuga nõutud avalik haljasala vastavalt planeeringu algatamise eel maaomaniku ja valla vahel saavutatud kirjalikule kokkuleppele Harku järve äärde jääval rohevõrgustiku osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) kinnistul. Planeeringuala naabruses asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100 % maatulundusmaa (kuulub samale omanikule kui planeeringuala) ja sellest antakse 13 509 m2 suurune osa peale vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamist vallale üle, et tagada piirkonnas avaliku kasutusega haljasala vastavalt Harku valla üldplaneeringule. Vaidlust ei ole, et Hobuseraua tee 6 kinnistut ei ole haaratud vaidlustatud detailplaneeringu koosseisu ning maaüksusele ei ole algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut, mida vastustaja põhjendab asjaoluga, et roheala loomiseks sel alal ei ole vaja detailplaneeringu kehtestamist. Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse maa-ala ja seega on kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23 % planeeritavast alast. Sellega ületatakse üldplaneeringus seatud nõuet kavandada vähemalt 10% planeeritavast alast üldkasutatava haljasalana.
9.3.Vaidlust ei ole ka selles, et korralduse p 1 kohaselt otsustati: Kehtestada Harkujärve külas Hobuseraua tee 15 (katastritunnus 19814:001:0656) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt OÜ Head (rg-kood 11711661) tööle nr 2015_027. Korralduse p 2 sätestab, et korralduse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused on järgmised: 1) katastriüksuse jagamine ning katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutusele ; 2) 1271 m2 (krunt pos nr 20) suuruse transpordimaa, 5096 m2 (krunt pos nr 21) suuruse transpordimaa, 30 m2 (krunt pos nr 22) suuruse tootmismaa kruntide tasuta võõrandamine vallale; 3) 13509 m2 suuruse Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) eelnevalt heakorrastatud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu tasuta võõrandamine vallale; 4) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalsete kokkulepete sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse; 5) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; 6) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel. Korralduse p 3 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole 24.08.2017 sõlmitud lepingus määratud tähtajaks täitnud eelnimetatud lepingus võetud kohustusi.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas korraldus vastab üldplaneeringule olukorras, kus detailplaneeringu kehtestamiseks nõutav haljasala ei asu detailplaneeringu ala sees, vaid vastav haljasala antakse kohalikule omavalitsusele tasuta omandisse üle eraldi lepinguga ja see on korralduses määratletud kui detailplaneeringu elluviimiseks nõutav kohustuslik tegevus. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et üldplaneeringuga nõutud minimaalselt 10% suurune avalik haljasala planeeringuala teenindamiseks on käesoleval juhul tagatud vastavalt maaomaniku ja valla vahel saavutatud kokkuleppele Harku järve äärde jääval rohevõrgustiku osaks oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) kinnistul (vt ka Notariaalne leping tl 41-46). Planeeringuala naabruses (vastas, üle Harku vallale kuuluva Hobuseraua tee) asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100% maatulundusmaa, mis kuulub samale omanikule kui planeeringuala, ja see antakse 13 509 m2 suuruses osas vallale üle, et tagada piirkonnas avaliku kasutusega haljasala. Lisaks tuleneb kokkuleppest arendajale kohustus heakorrastada vastav maatulundusmaa ning vastustajale tuleneb kohustus peale kinnistu omandamist 6 kuu jooksul muuda vastava katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatavaks maaks (vt Notariaalse lepingu p 3.8.3 ja 3.8.4 tl 43 p). Kohus leiab, et vaatamata üldplaneeringu sõnastusele, mille kohaselt üldkasutatav haljasala peab moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt 10%, on lubatav lahendada üldkasutatava haljasala moodustamine ka sellisel viisil nagu on tehtud vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Ehk siis ala ei arvata detailplaneeringu ala sisse, kuivõrd sellel alal ei muudeta midagi, kuid ala antakse üle tasuta vallale ning vald tagab selle avaliku kasutamise haljasalana. Käesoleval juhul on ka vaidlustatud detailplaneeringus tehtud selge seisukoht, et vastava leping ja selle vastav tulevane maakasutus on detailplaneeringu osaks. Kohus märgib, et tähendust ei oma hetkel ka see, kas vastav ala on võimalik koheselt haljasalana kasutusse võtta või mitte. Kõik kaebaja väited, et vallal pole plaane ja raha haljasala korrastamiseks, on oletuslikud ja tuleb tähelepanuta jätta. Vastava kinnistu detailplaneeringu ala sisse arvamine oleks olnud kohtu arvates üldplaneeringust lähtuvalt juriidiliselt küll ilmselt korrektsem, kuid sama eesmärk – et isikutel, kes elavad kompaktse asustusega aladel, oleks võimalik kasutada haljasala, on saavutatud ka vastava lepingu sõlmimisega ning detailplaneeringu kehtestamise otsuses kohustusliku tegevuse sätestamisega. Lisaks on käesoleval juhul oluline, et nimetatud maa-ala antakse valla omandisse, mitte see ei jää kellegi eraisiku omandisse ja selle sihtotstarbeks saab detailplaneeringus mainitud lepingu täitmisel üldkasutatav maa.
11.Lähtuvalt PlanS § 124 lg 2 on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Vastav põhimõte, et detailplaneering on vajalik just ehitustegevuseks, tuleneb otseselt ka PlanS § 125 ja § 126. Sellest tulenevalt oli kohtu arvates ka vähemalt sisulises osas põhjendatud vastustaja selgitus, et Hobuseraua tee 6 kinnistut ei haaratud detailplaneeringu koosseisu ning maaüksusele ei algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut, kuivõrd maaüksusele ei ole kavas rajada hooneid ning olemasolev haljasala säilib ehk seal ei planeerita ehitamisega seotud muudatusi, millisel juhul oleks vajalik alale kehtestada detailplaneering.
12.Kohus märgib, et iseenesest ei ole vaidlust ka asjaolu üle, et Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse maa-ala ja seega on kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23% planeeritavast alast - üldplaneering seab nõudena vähemalt 10% planeeritavast alast üldkasutatava haljasalana. Nimetatud kokkulepe Hobuseraua tee 6 üleandmiseks ja sellega avaliku haljasala nõude täitmiseks on määratletud ning reguleeritud nii vaidlustatud korralduse nr 442 punktiga C (vt tl 13 ja selle pöördel), detailplaneeringu seletuskirja lk
(Kättesaadav http://kaart.harku.ee/DP/150206_3/avalik/Menetlusdokumendid/2017.06.01_dp%20materjalid /Seletuskiri.pdf ), 23.08.2017 sõlmitud notariaalse lepingu (tl 41-45p) punktidega 3.5.6. ja 3.8.3., kui nähtub muuhulgas ka kinnistu Hobuseraua tee 6 kinnistusraamatu III jakku kantud eelmärkest omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Harku valla kasuks (tl 47).
Õige on ka vastustaja väide sellest, et Hobuseraua tee 6 maaüksus asub Hobuseraua tee 15 maaüksuse vastas (vt https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620 &HEIGHT=911&zlevel=9,534370.515,6587315&setlegend=UUKAT1_82=1 ), mitte ei paikne valla territooriumil teises, kaugemas, piirkonnas. Seega on selle kasutamise võimalused loogiliselt seotud planeeringualale asuvate elanike vajadustega puhkeala järele. Vastustaja on üheselt ja selgelt välja toonud, et Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks just planeeringualale elama tulevate ja naabruses elavate inimeste huvides ja teenindamiseks. Kaks maaüksust moodustavad kokkuvõtvalt sisuliselt ühtse ala, mida läbib Hobuseraua tee. Vastavad asjaolud nähtuvad ka vaidlustatud detailplaneeringu seletuskirjast. Lisaks ei nõustu kohus kaebajaga selles, et 19 elamukrundiga ala detailplaneerimist tuleks käsitleda kui suurema maa-ala planeeringut, millisel juhul tuleks täiendavalt üldplaneeringu kohaselt reserveerida olemasolevaid rohealasid pargiala 40 m2 inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee kaugusel ja puhkeala 80 m2 inimese kohta 15-20 minuti jalgsikäigutee kaugusel. Vastustajal on kaalutlusõigus otsustada, millisel juhul ta käsitleb ala suurema maa-ala planeeringuna. Käesoleval juhul ei ole vastustaja vaidlusalust detailplaneeringut sellisena käsitlenud ja vastustajal puudub igasugune õiguslikult siduv kohustus seda ka teha. Seda ei ole detailplaneeringu menetluses ka kaebaja nõudnud. Isegi juhul, kui seda teha, siis planeeringuala piirneb muuhulgas lõuna osas suurema metsase alaga, mis üldplaneeringule vastavalt on ette nähtud säilitada puhke- ja virgestusmaana ning mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub rohevõrgustiku tuumalal nimega Harku järvest läänes asuvad metsad (vt http://www.harku.ee/documents/2846103/2951007/harku_looduskeskkond_20131017.pdf/a77 121dd-0b70-4849-b3c9-03f1609bbb4c). Vastava ala täidab nii või teisiti üldplaneeringus sätestatud eesmärki tagada vajalik puhkeala lisanduvale elanikkonnale.
13.Kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel suur kaalutlusruum. Seejuures ei kontrolli kohus otsuste otstarbekuse küsimust, vaid üksnes seda, kas otsus vastab seaduse nõuetele juhul, kui kaebus on esitatud populaarkaebusena nagu käesoleval juhul. Seejuures on õige vastustaja poolt välja toodu, et populaarkaebuse esitamisel tuleb ära näidata ka see avalik huvi, mida kaitstakse. Antud juhul saabki selliseks avalikuks huviks pidada eelkõige seda, et elamualal või selle vahetuses läheduses oleks piisavalt haljasalasid, kus elanikud saaksid aega veeta. Vastav avalik huvi on määratletud üldplaneeringus, ja millise huvi rikkumist kaebaja vastustajale ette heidab. Kohus leiab, et vastav eesmärk on käesoleval juhul täidetud, kuna Hobuseraua tee 6 maaüksuse anti üle vallale ja üleandmise ning ja sellel alal roheala loomise kokkulepe on detailplaneeringu lahutamatuks osaks. Järelikult on vastavad avalikud huvid, mille kaitseks kaebaja kaebuse esitas kaitstud.
14.Arvestades eeltoodut leiab kohus kokkuvõtvalt, et asjaolu, et üldplaneeringus nõutav haljasala protsent on tagatud naaberkinnistu arvelt, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul kaebuse rahuldamise aluseks. Kinnistusregistrist ilmneb, et mõlemad kinnisasjad (Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua tee 15) kinnisasjad kuuluvad planeeringust huvitatud isikule. Ühtlasi on vaidlustatud korralduses märgitud, et Hobuseraua tee 6 kinnisasja tasuta vastustajale võõrandamine on üks detailplaneeringu lahenduse aktsepteerimise tingimusi. Nimetatud kokkulepe nähtub ka detailplaneeringu seletuskirjast, vastustaja ja planeeringust huvitatud isiku vahel 23.08.2017 sõlmitud notariaalsest lepingust ning ka kinnistusraamatusse kantud eelmärkest omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks vastustaja kasuks. Seega ei esine kohtu hinnangul seesuguseid avalikke huve, mis esitatud kaebuse läbi praegusel juhul kaitset vajaks. Kui kaebaja mureks on piirkonnas haljastuse säilimine või olemasolu, ei ole avaliku huvi seisukohalt tähtsust, kas haljastus säilitatakse Hobuseraua tee 15 kinnistule jääval alal või naaberkinnistule jääval alal või luuakse sinna täiendav haljastus. Avaliku huvi seisukohalt on ka kohtu hinnangul pigem soodsam 23% naaberkinnistul avaliku haljasala säilimine kui
planeeringualal 10% avaliku haljasala säilimine. Ka jääb Hobuseraua tee 6 kinnistu vahetult Harku järve kalda äärde, mis on avaliku haljasalana avaliku huvi seisukohalt kahtlemata otstarbekam kui Harku järve kaldast kaugemale jääv Hobuseraua tee 15 kinnistu ala. Ainuüksi asjaolu, et Hobuseraua tee 6 ei kuulu detailplaneeringuala hulka, ei loo kaebuse rahuldamiseks iseenesest alust.
15.Täpsustatud kaebuses viitas kaebaja ka oma subjektiivsete õiguste rikkumisele, mis seisneb kaebaja, kui naaberkinnistu omaniku, õiguste ja huvide kahjustamises sellega, et detailplaneeringu kehtestamisel rikutakse üldplaneeringu nõudeid. Selle tulemusel muutub kaebaja kinnistu kaebuse kohaselt piirkonna ainsaks suuremaks rohealaks, mida piirkonna elanikud soovivad kasutada üldkasutatava haljasalana, mis ei ole aga kaebaja, kui maaomaniku, soovidega kooskõlas. Kuivõrd kaebaja heidab nii populaarkaebuse kui subjektiivsete õiguste rikkumiste kaitseks esitatud kaebuses vastustajale ette ühte ja sama rikkumist ning kohus juba võttis selles osas seisukoha, siis ei pea kohus vajalikuks uuesti korrata, miks ta leiab, et detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Kaebajale kuuluv kinnistu on kaebaja eraomandis ning tal on võimalik seda vallata, kasutada ja käsutada seaduses sätestatud viisidel sh soovi korral ka tõkestada kinnistu kasutamist teiste isikute poolt. Naaberkinnistu detailplaneeringu kohasest kasutuselevõtust ei saa sõltuda võimalike probleemide tekkimine või mitte tekkimine kaebaja ja piirkonna elanike vahel seoses kaebaja enda kinnistu kasutamisega. Kohus märgib, et arvestades kinnistute suurust, ei oleks ka 10% roheala määramine kolmanda isiku kinnistule kuidagi vähendanud seda, et piirkonna elanikel võiks tekkida soov seaduses võimaldatud korras piiritlemata ja tähistamata eraomandis oleva metsaala kasutamiseks. Pigem oleks see soov suurem, eriti, kui roheala osa jääks kaebaja kinnistuga kokkupuutesse. Kohus märgib, et nähtuvalt kaebusest on kaebaja tõenäoliselt jätnud oma huvid vajalikul määral kaitsmata üldplaneeringu menetluses, kuid see ei saa mõjutada kolmanda isiku poolt oma kinnistute planeeringupärast arendamist.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
17.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuivõrd kaebus jäi rahuldamata, siis on kolmandal isikul õigus menetluskulude hüvitamisele. Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 1125 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 69-71). Kaebaja vaidleb kolmanda isiku menetluskulude põhjendatusele vastu ning palub jätta menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ja neid tuleb vähendada. Arvestades kaebuse mahtu ja asjaolusid – kaebuses on esitatud sisuliselt üksnes üks väide, miks detailplaneering tuleb tühistada ja kaebuse sisu on kirjas 1,5 lk, ei ole sellega tutvumiseks ja kohtumäärusega, millega võeti kaebus menetlusse kulutatud aeg 1,5 h tervikuna põhjendatud. Kohtule jääb viidatud kulureast ka selgusetuks, mis vastuse on kolmas isik kohtule esitanud (viidatud staadiumis on kolmas isik üksnes kinnitanud kohtumääruse kättesaamist ja esitanud volituse). Kohus peab põhjendatuks viidatud kulureast 1 h.
Kohus ei nõustu kaebaja esindajaga selles, et kaebajaga läbirääkimiste aega ei saa arvestada menetluskulude hulka. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et läbirääkimised toimusid, küll aga on vaidlus selle kohtumise kestvuse osas (kaebaja väidab, et läbirääkimised kestsid 20-30 min), siis loeb kohus viidatud kulurea osas põhjendatuks 30 min osas. Vastuse koostamisele koos ettevalmistusega on kolmas isik kulutanud kokku 5 tundi, mis arvestades vastuse sisu ja mahtu ning kogu vaidluse olemust on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus peab selles osas põhjendatuks 2,5 h. Kokku on põhjendatud ajaks seega 4 h. Kolmanda isiku esindaja tunni hinnaks on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokkuvõtvalt tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 600 eurot (so 4h x 125 = 500 eurot + 20% so 100 eurot). Kolmas isik esitas kohtule ka taotluse mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid sellist võimalust viivise tasumiseks kohustamiseks HKMS ette ei näe. Kaebaja väited nagu ei saaks menetluskulusid kaebajalt välja mõista põhjendusel, et arved on esitanud Camden Invest OÜ, kes pole õigusteenust osutanud, sest teenuse osutajaks oli Tiit Valjak, ei ole asjakohased. Tiit Valjak on Camden Invest OÜ juhatuse liige ning õigusteadusliku kõrgharidusega isik, kes saab olla halduskohtus esindajaks. Asjaolu, et ta esindas kolmandat isikut kohtumenetluses, ei ole ratsionaalselt vaidlustatav. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.