XX kaebus Maanteeameti 13.03.2017 käskkirjale nr 0002, 15.03.2017 käskkirjale nr 0060-k ja 17.03.2017 selgitustele
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja advokaat Anu Toomemägi Vastustaja – Maateeamet, volitatud esindaja Kätlin Stikkermann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.10.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
03.04.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.10.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-807 muutmata.
2.Poolte apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.06.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-807 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeameti peadirektori 13.02.2017 käskkirjaga nr 0001 alustati XX suhtes distsiplinaarmenetlust tema teenistuskohustuste täitmise õiguspärasuse väljaselgitamiseks. XX sai käskkirja kätte 14.02.2017. Maanteeameti 14.02.2017 käskkirjaga nr 0034-k kõrvaldati XX distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest. XX-le anti 16.02.2017 ja 21.02.2017 võimalus esitada omapoolsed selgitused distsiplinaarmenetluse kohta. XX teatas 21.02.2017, et ei soovi selgitusi anda ega menetleja küsimustele vastata. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte koostati 03.03.2017. Menetluse käigus selgitati välja, et XX juhtis 24.01.2017 Maanteeameti eksamisõidukit, ületades korduvalt lubatud piirkiirust nii asulavälisel kui ka asulasisesel teel, sõites näiteks 50 km/h piirangu alas ülekäiguradadel kiirusega 71-81 km/h, 70 km/h piirangualal kiirusega 125 km/h, tühjal maanteel oli suurim sõidukiirus 132 km/h. Lisaks läbis sõiduk kurvi vastassuunavööndi kaudu, sõites üle pidevjoonte, tegi ohtlikke möödasõite, möödus ohtlikus kurvis, kus soovituslik sõidukiirus on 60 km/h, teepervel kõndivast jalakäijast kiirusega 103 km/h, ületas raudtee 50 km/h piirangu alas kiirusega 93 km/h. XX oli teadlik kiiruseületamisest, sest kiiruskaameratest möödudes langetas ta kiiruse lubatud piirkiiruseni. Kiiruskaamerate lähenemisest informeeris teda kõrvalistmel olnud YY. Vestlusel, mis toimus 14.02.2017, väitis XX, et ületas kiirust, sest ei soovinud koolitusele hilineda. XX-le edastati auto videosalvestis ja täiendavad küsimused 16.02.2017, kuid XX teatas 21.02.2017, et ei soovi täiendavaid selgitusi anda. XX rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg-t 2, § 19 lg-t 1, § 45 lg-t 1, § 48 lg-t 2, § 50 lg-t 1, ametijuhendi p 6.4, Maanteeameti põhimääruse § 9 p 2 ning Maanteeameti eetikakoodeksi p-e 3.a ja 3.b. Sellega on ta toime pannud avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo, s.o teenistuskohustuste süülise rikkumise. XX ei ole vahetu ülemuse hinnangul end vanemeksamineerija ametikohal õigustanud, vähesed tööülesanded, mis talle on antud, on täidetud poolikult või hilinemisega. Sõiduki juhtimisel 24.01.2017 pani XX toime tahtliku rikkumise ATS § 74 lg 5 mõistes. Sõidustiiliga läks ta vastuollu Maanteeameti põhimääruses sätestatud ülesandega vähendada liiklusohtu ning ametijuhendist tuleneva nõudega tunda liiklusreegleid ja neid järgida. Eriti taunitav on asjaolu, et liiklusrikkumised pani toime ametnik, kes igapäevaselt hindab juhtimisõiguse taotlejate vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Menetleja tegi ettepaneku karistada XX distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega ATS § 70 lg 3 alusel. Maanteeamet karistas 13.03.2017 käskkirjaga nr 0002 XX ATS § 70 p 3 alusel distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega. Käskkiri kordab distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes toodut.
2(7)
3-17-807 Maanteeamet vabastas 15.03.2017 käskkirjaga nr 0060-k XX Maanteeameti eksamiosakonna Ida regiooni vanemeksamineerija ametikohalt alates 18.03.2017 distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest ning luges viimaseks tööpäevaks 17.03.2017. XX esindaja esitas 13.03.2017 Maanteeametile vastuväite distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele ning edastas 17.03.2017 selgitused distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud vastuväidetele. Maanteeamet otsustas 17.03.2017 selgitustes XX vastuväidetele vaatamata jätta jõusse otsuse karistada XX distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega ATS § 70 p 3 alusel.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning palus tuvastada Maanteeameti 13.03.2017 käskkirja nr 0002, 15.03.2017 käskkirja nr 0060-k ja 17.03.2017 selgituste õigusvastasus, muuta kaebaja teenistusest vabastamise alust ning mõista talle välja hüvitis 12 kuu palga ulatuses; kui kohtuvaidlus kestab kauem kui 12 kuud, siis palus kaebaja mõista alates 13.04.2017 iga kuu eest välja hüvitis kuupalga ulatuses kuni halduskohtu otsuse jõustumiseni. Vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebaja sai teenistusest vabastamise käskkirja kätte 13.03.2017 kell 15.58. Vastuväidete esitamiseks oli kaebajal aega vaid kella 23.59-ni. Kaebaja kasutas seda õigust. Sellele vaatamata allkirjastas Maanteeameti peadirektor juba 15.03.2017 käskkirja kaebaja teenistusest vabastamise kohta ja alles 20.03.2017 edastas sisekontrolör CC seisukoha kaebaja 13.03.2017 vastuväidete suhtes. Tunnistaja CC kinnitas 23.08.2017 toimunud kohtuistungil, et peadirektor oli arutelu toimumise ajal karistuse käskkirja juba allkirjastanud. Peadirektor oleks saanud käskkirja kehtetuks tunnistada. Vastustajal puudus õigus jälgida kaebajat 24.01.2017 toimunud sõidu ajal kaamerate ja mikrofoni abil. Sisuliselt oli tegemist varjatud jälgimisega, sest uute kaamerate käivitamisest ei olnud ühtegi töötajat teavitatud. Varjatud jälgimiseks puudusid kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) tulenevad alused. Tunnistaja OO kinnitas, et salvestis on terviklik ning seal ei esine nn hüplemist. Tegelikult ei olnud kohtule esitatud salvestis terviklik, mis annab aluse väiteks, et seda oli kas töödeldud või andis OO teadvalt valeütlusi. Kaebajale ei ole tagatud tervikliku videosalvestise vaatamise õigust. Vastustajal puudub õigus kaamerate abil töötaja jälgimiseks eksamivälisel ajal. OO, kes on peaspetsialist teooriaeksamite alal, kinnitas, et 24.01.2017 toimunud sõit ei olnud eksamisõit. OO ütlustest nähtub, et distsiplinaamenetluse ajal on nn tuvastatud rikkumised kirja pannud isik, kel puudub pädevus sõidueksami vastuvõtmiseks. Rikkumised pani ainuisikuliselt kirja CC. Videosalvestis on lubamatu tõend. Kaamerapilt on ebausaldusväärne, sest esineb video hüplemisi. Kaamerasüsteemi tarnija H OÜ juhatuse esimees TT on 07.07.2017 selgituses märkinud, et probleemiks oli ühe kaabli mittekorrapärane kinnitamine. Süsteem ei ole usaldusväärne, sest probleeme on näiteks ka videote üleslaadimisega. Tunnistaja EE ütluste järgi ei tunnetanud tema kiiruse ületamist. Rikkumisi ei toimunud. Kiirus kaameral ei saa olla õige ning kaamera ei olnud töökorras. Kiiruse ületamine ei ole tõendatud. Vastassuunda kaldumine ei kujutanud endast liiklusohtlikku olukorda ning võis olla tingitud teeoludest. LS ei näe rikkumisena ette üle laotud kivitee ringristmikule sõitmist. Eeltoodu kaebajal ette heitmine näitab vastustaja ebapädevust.
3.Maanteeamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides toodud seisukohtade juurde. 3(7)
3-17-807
4.Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja poolt kohtule esitatud videosalvestist oleks töödeldud või muudetud. Salvestist vaadati koos 23.08.2017 kohtuistungil. Pooled kommenteerisid salvestises nähtut. Autosse oli paigaldatud kolm kaamerat ning vaid ühe kaamera salvestis on katkendlik, sest kaabel ei olnud korralikult ühendatud. Kohtuistungil vaadatud videosalvestise pilt on piisavalt selge ja jälgitav ning sellel on kellaajalise täpsusega fikseeritud lõigud, millelt on näha liiklusalased rikkumised. Kuigi kaebaja ei soovinud distsiplinaarmenetluses salvestist vaadata, tegi ta seda kohtus, kus ta sai nähtut kommenteerida ja küsimustele vastata. XX andis kohtuistungil ütlusi vande all. Ta väitis, et auto kiirus võis olla möödasõitudel 90100 km/h, kuid ta täpselt ei mäleta. Videos on näha, et kaebaja teeb vasakpöörde vastassuunavööndi kaudu, kuid kaebaja ei soovinud nähtud kommenteerida. Samuti on näha, kuidas tee keskel on pidev joon, kaebajal on kiirus 115 km/h ning ta asub sooritama möödasõitu ees sõitvast sõidukist. Kaebaja leidis, et tema ees oli aeglane sõiduk, kuid möönis, et üle pidevjoone ei tohi sõita. Kaebaja kinnitas kohtule, et talle pakuti distsiplinaarmenetluses videot vaadata, kuid ta ei soovinud. Kaebaja kiiruseületamised nähtuvad nii GSMvalvesüsteemi GPS andmete väljavõttel kui ka eksamisõiduki salvestussüsteemi GPS väljavõttel. Mõlemad on fikseerinud samadel ajahetkedel samasuguse kiiruse ületamise. Pole usutav, et mõlemad seadmed kajastavad korraga valeandmeid. Kiiruse ületamine on tõendatud. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle kolm tunnistajat – OO, EE ja CC. OO osales 14.02.2017 distsiplinaarmenetluse raames toimunud kohtumisel, kus riskijuht JJ näitas talle sõidueksami salvestust, kus on fikseeritud kaebaja vaidlusalune sõit. OO kinnitas, et salvestis töötas korralikult, ebaloogilisi kohti ei olnud, video oli häälega. Kui video oli vaadatud, kutsuti sisse kaebaja, kuid ta ei soovinud seda näha. Vastuväiteid kaebaja ei esitanud, vaid ütles, et ta ei soovinud hilineda koolitusele. Tunnistaja CC ütluste järgi vaadati kaebaja rikkumisi rutiinse järelevalve käigus. Maanteeameti sõidukite kasutamise korra järgi on sõiduki kasutajal kohustus registreerida sõit GSM-autovalvesüsteemis. Igal eksamineerijal on oma kindel auto. GSM-valvesüsteemis kontrollimisel selgus, et konkreetset eksamisõidukit on kasutatud pühapäeval, mil eksameid ei toimu. Sõiduk selekteeriti välja, sest lisaks näitas süsteem ülemääraseid kiiruseid. Kontrollisüsteem on töökindel ning on Maanteeametis kasutuses juba kolm aastat. Kaebaja ei pöördunud CC poole taotlusega pikendada selgituste andmiseks antud tähtaega. Kaebaja ei öelnud CC-le, et esitab vastuväited kirjalikult sama päeva õhtul või et ta üldse soovib seisukohti esitada. Need saabusid menetlejale alles 13.03.2017 peale tööpäeva lõppu. Menetleja infomeeris järgmisel päeval sellest riskijuhti ja personalijuhti ning palus peadirektorilt kohtumise aega, et kaebaja vastuväiteid arutada. Vastuväiteid arutati 15.03.2017 riskijuhiga, personalijuhiga ja peadirektoriga, kes otsustas, et otsus jääb kehtima. Kuigi karistuse käskkiri oli juba allkirjastatud, oleks saanud selle soovi korral kehtetuks tunnistada. Teenistusest vabastamise käskkiri koostati alles pärast seda kohtumist. Tunnistaja EE ütluste kohaselt istus ta sõiduki kõrvalistmel. Spidomeeter ei olnud talle nähtav. Ta ei mäleta, et juht oleks liiklusrikkumisi toime pannud. Ta võis sõidu ajal kaebajale ette öelda, kus kiiruskaamerad on ja mis kiirusega sõitma peab. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus õigus kaebaja jälgimiseks kaamerate abil ning vastustaja teostas sel päeval varjatud jälgimist, sest uute kaamerate käivitamisest polnud 4(7)
3-17-807 ühtegi töötajat teavitatud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja täitis eksamisõidukiga koolitusele sõites ametialaseid kohustusi. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 1 p 4 annab võimaluse kontrollida tööga seotud asjaolusid. Delikaatsete isikuandmete töötlemist ei toimunud. Kaebaja kui eksamineerijate üle järelevalvet teostav ametnik oli väga hästi teadlik sellest, et eksamisõidukitele on paigaldatud videosalvestussüsteem. Võrreldes karistusõigusega, ei pea distsiplinaarmenetluse tõendamisstandardid olema sama kõrged. Distsiplinaarvõimu teostajal on ulatuslik kaalutlusruum. Maanteeameti videosalvestised on lubatavateks tõenditeks nii vaide- kui ka kohtumenetluses. Kaebajal oli võimalik koolitusele sõitmiseks broneerida GSM-valvesüsteemis üldkasutatav sõiduk, millele ei ole paigaldatud kaameraid. Ka tunnistaja EE kinnitas kohtule, et kaebaja autos oli nii vana kui ka uus kaamera ning seda, mida kaamera salvestab, ei ole näha, kaamera käivitub ise, kui autos süüde käivitada ja seda on ka kuulda. Õige pole kaebaja väide, et vastustaja ei arvestanud menetluses tema vastuväidetega. Vastustaja leidis, et kaebaja vastuväidetes välja toodud teenistuskohustuste täitmata jätmised iseloomustavad kaebajat negatiivselt ning kinnitavad veendumust, et kaebaja suhtumine ei ole riigiametnikule kohane. Sõiduvõtete valik oli kaebaja teadlik otsus ega sõltunud välistest teguritest. Kaebaja pani toime tahtliku rikkumise. Kaebajalt paluti 16.02.2017 e-kirjaga selgitusi, välja olid toodud küsimused, millele kaebaja pidi vastama. Kaebajale oli edastatud distsiplinaarmenetluse alustamise käskkiri, millele ta võis samuti esitada oma vastuväiteid. Kaebaja loobus selgituste andmisest. Kaebaja väidab alusetult, et tema rikkumisi on hinnanud ja kirja pannud selleks ebapädev CC. CC oli distsiplinaarmenetluse läbiviijaks, kellel on muu hulgas pädevus rikkumisi kirjeldada ja hinnata. Vastustaja kinnitas kohtule, et kõige olulisemaks teenistusest vabastamise ajendiks oli see, et kaebajale on ette heidetud ka tööandja maine kahjustamist, sest rikkumised pandi toime Maanteeameti eksamisõidukiga, millele oli peale kirjutatud „Maanteeamet“ ja „Riiklik sõidueksam“. Liiklusrikkumised pani toime ametnik, kes eksamineerijana hindab igapäevaselt juhtimisõiguse taotlejate vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mh juhi oskusi vältida ohtlike olukordade tekitamist, oskust järgida liiklusreegleid ja neid praktikas kasutada. Maanteeamet ei saa liiklusohutuse eest seisjana tolereerida oma töötajate poolt ametiautodega liiklusrikkumiste toimepanemist. Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud. Kaebaja esitas oma vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele. Peadirektor ei pidanud vajalikuks muuta oma otsust ametniku vabastamise kohta. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte edastati kaebajale 06.03.2017 ning 10.03.2017 edastati talle meeldetuletus, et vastuväiteid on võimalik esitada hiljemalt 13.03.2017 kell 10.30. Samal päeval kell 16 paluti kaebajal ilmuda Paide büroosse. Seal oli kaebajal võimalik teavitada vastustajat, et ta vajab vastuväidete esitamiseks rohkem aega, kuid ta ei teinud seda ning esitas vastuväited alles kell 16.48. Asjaolu, et peadirektoril oli distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vastuväidetega tutvumise ajal juba allkirjastatud, ei muuda midagi, kuna kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja polnud veel välja antud ning peadirektoril oli võimalik karistuse määramise käskkiri kehtetuks tunnistada. Üldjuhul vormistatakse karistuse määramine ja teenistusest vabastamine ühe haldusaktiga, kuid aktsepteeritav on ka kahe eraldi käskkirja koostamine. Kaebaja õigusi ei riku 17.03.2017 selgitus kaebaja vastuväidetele. Tegemist on üksnes selgitava seisukohaga, milles Maanteeamet jätab varasema otsuse jõusse. 5(7)
5.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.10.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus jättis hindamata kaebaja põhiväited ja viited tõenditele. Otsusest ei ole võimalik aru saada, millisel alusel on võimalik ja lubatav 13.03.2017 käskkirja väljaandmine ärakuulamisõiguse tagamiseta (ATS § 73 lg 7). Samuti ei selgu otsusest, millest järeldas halduskohus, et 15.03.3017 käskkiri vastab haldusaktile sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Nimetatud käskkirjade õiguspärasusele ei ole kohus selleks ettenähtud kontrollskeemi kasutades hinnangut andnud. Kohus kasutas otsuse tegemisel lubamatut tõendit. Vastustajal puudus õigus kaebaja jälgimiseks kaamerate ja mikrofonide abil. Vastustaja teostas varjatud jälgimist, sest ühtegi töötajat ei olnud teavitatud uute kaamerate automaatsest käivitamisest. Töötajate kaamera kaudu jälgimine saab toimuda vaid lepingu täitmisel töötaja nõusolekul või kaamera käivitamisest teavitamisel. Asjasse ei puutu vastustaja väited rutiinsest kontrollist. Kaebajale pidi olema tagatud kogu salvestusega tutvumise õigus. Kohtule esitatud salvestis ei olnud terviklik. Salvestusseadmete rendileandja H OÜ on 07.07.2017 kirjas väitnud, et kaamerad ei olnud töökorras. Kohus ei saa visuaalse vaatluse põhjal tuvastada vastupidist. Kaebaja esitas kohtule loetelu, kajastades minutite kaupa video nn hüplemist või lindi lõikamist. Kohus ei ole välja toonud, et see oleks olnud vale. Kohus ei arvestanud EE ütlustega, kes ei tundnud end ohustatuna ning ei tunnetanud, et kiirust oleks ületatud. Käskkiri on antud kaalutlusveaga. Kaebaja oli tubli ametnik, kes oli valitud isegi aasta eksamineerijaks ning kellel puudusid varasemad karistused. Põhjendatud ei ole, miks on valitud rangeim karistus. Kui video pidada tõendina lubatavaks, siis jättis kohus arvestamata, et kaebaja väidetavad rikkumised pani kirja isik, kellel pole sellekohast pädevust. Pädevus liiklusrikkumiste hindamiseks ei saa tuleneda üksnes juhiloa olemasolust.
6.Maanteeamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega, mis puudutab salvestise kui tõendi lubatavust, salvestise terviklikkust ja CC õigust liiklusrikkumised distsiplinaarmenetluse käigus fikseerida, ning ei korda vastavaid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole nendes küsimustes toodud välja uusi tõendeid või seisukohti, mis vajaksid täiendavat hindamist. Muude apellatsioonkaebuse väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Õige on kaebaja seisukoht, et vastustaja tegi ATS § 73 lg 7 kohaldamisel menetlusvea. Nimetatud sätte järgi peab isikule andma võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul arvamuse ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta. Kaebaja sai distsiplinaarmenetluse 6(7)
3-17-807 kokkuvõtte kätte 06.03.2017 ning tal oli ATS § 73 lg-st 7 tulenevalt võimalus esitada sellele vastuväiteid kuni 13.03.2017. Käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta väljastati aga enne nimetatud tähtaja lõppu ning kaebajale oli vastuväidete esitamiseks antud aega kuni 13.03.2017 kell 10.30. Kaebaja esitas vastuväited 13.03.2017 kell 16.48, s.o pärast käskkirja andmist, kuid kooskõlas ATS § 73 lg-ga 7. Kirjeldatud menetlusviga, mille tõttu toimus distsiplinaarkaristuse valik kaebaja vastuväiteid arvestamata, ei ole aga viinud ebaõigele lõpptulemusele. Vastustajale olid kaebaja vastuväited teada enne 15.03.2017 käskkirja andmist, millega kaebaja vabastati teenistusest alates 18.03.2017. Ringkonnakohus peab usutavaks vastustaja selgitust, et enne 15.03.2017 käskkirja andmist arutati vastuväiteid kohtumisel, kus viibis ka peadirektor. Seega oli peadirektor teenistusest vabastamise käskkirja allkirjastamisel kaebaja vastuväidetest teadlik, kuid ei pidanud vajalikuks oma varasemat, 13.03.2017 käskkirjas väljendatud seisukohta muuta. 13.03.2017 ja 15.03.2017 käskkirjad on vormipuudustega, sest kumbki neist ei kajasta vastustaja põhjendusi seonduvalt kaebaja vastuväidetega mittenõustumisega. Eelnevas lõigus märgitut silmas pidades leiab ringkonnakohus samas, et põhjendamispuudused ei tähenda, et vastustaja ei viinud kaalumist läbi. Kaebaja on samad vastuväited esitanud ka kohtumenetluses. Vastuväited on seotud eelkõige süüteo toimepanemise tõendusliku poolega ning kohus on vastustajaga nõustunud, et süütegu pandi toime. Seega ei saa väita, et kui vastustaja oleks enne 13.03.2017 käskkirja andmist kaebaja vastuväidetega tutvunud ning 15.03.2017 käskkirjas neid vastuväiteid käsitlenud, oleks kaebaja karistuse osas jõutud teistsugusele tulemusele. Muu hulgas kinnitavad seda CC poolt allkirjastatud 17.03.2017 selgitused.
9.Vastustaja ei ole karistuse valikul teinud kaalutlusvigu. Arvestatud on kaebaja varasema teenistuskäiguga, vahetute juhtide iseloomustustega, rikkumise olemusega. Ebaõigeks ei saa pidada vastustaja hinnangut, et tegu on eriti taunitav, sest selle pani toime ametnik, kes igapäevaselt hindab juhtimisõiguse taotlejate vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Käskkirjas toodi välja ka asjaolu, et rikkumine pandi toime Maanteeameti eksamisõidukiga.
10.Halduskohus on otsuse tegemisel arvestanud EE ütlustega, kuid ei ole muude tõendite valguses pidanud usutavaks EE ütlusi, et tema liiklusrikkumisi ei tajunud.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.