Teenistussuhted › Riigiteenistus

Maanteeameti peadirektori 13.02.2017 käskkirja nr 0001 alusel alustati M.K.i suhtes distsiplinaarmenetlust tema teenistuskohustuste täitmise õiguspärasuse väljaselgitamiseks. M.K.sai nimetatud käskkirja kätte 14.02.2017. Maanteeameti 14.02.2017 käskkirjaga nr 0034-k kõrvaldati M.K.teenistusest tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse ajaks. 13.02.2017 koostati distsiplinaarmenetluse kokkuvõte. 16.02.2017 pöördus Maanteeameti sisekontrolör Margit Rosenberg meili teel M.K.i poole distsiplinaarmenetluse küsimustega ning palus selgitused esitada 20.02.2017. 21.02.2017 pöördus menetleja Margit Rosenberg uuesti meili teel M.K.i poole, milles palus selgitusi eelnevalt edastatud küsimustele. Ühtlasi palus M. Rosenberg juhul, kui M.K.ei soovi selgitusi anda, siis selliselt ka vastata. 21.02.2017 vastas kaebuse esitaja menetlejale meili teel, et ei soovi selgitusi anda/küsimustele vastata. Maanteeameti 13.03.2017 käskkirjaga nr 0002 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati distsiplinaarkorras Maanteeameti eksamiosakonna Ida regiooni vanemeksamineerijat M.K.i distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 p 3 alusel. Käskkirjas on toodud distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaolud ning menetluse kokkuvõte, sh karistuse valiku kaalutlused. M.K.sai nimetatud käskkirja kätte 13.03.2017 (kell 15:58). Maanteeameti 15.03.2017 nr 0060-k käskkirjaga „Teenistusest vabastamine“ M.K.vabastati Maanteeameti eksamiosakonna Ida regiooni vanemeksamineerijat ametikohalt alates 18.03.2017 distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. Viimaseks tööpäevaks loeti 17.03.2017. 13.03.2017 esitas M.K.i esindaja Anu Toomemägi Maanteeametile vastuväite distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele. 17.03.2017 edastas M.K.i esindaja Maanteeametile selgitused distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud vastuväidetele. 15.03.2017 käskkirjaga nr 0060-k vabastati M.K.Maanteeameti Ida regiooni vanemeksamineerija ametikohalt alates 18.03.2017 distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. 17.03.2017 selgitustes kaebaja vastuväidetele (distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte osas) Maanteeamet otsustas jätta jõusse otsuse karistada M. K.i distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega ATS § 70 p 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Maanteeamet on tunnistanud rikkumiste (s.o ärakuulamisõiguse andmata jätmine ning asjas tähendust omavate tõendite kogumata jätmine) toimepanemist. Samas on haldusorgan oma rikkumisi üritanud omistada kaebajale (s.o väited sellest, et kaebaja pidanuks haldusorganit teavitama sellest, et haldusorgani poolt antud tähtaeg distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks on liiga lühike või taotlema selle pikendamist). Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust (HMS § 40) ja sellega on rikutud kaebaja õigusi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel (ATS § 73). Kaebajale anti kätte 13.03.2017 käskkiri teenistusest vabastamisest. Samas oli kaebajal õigus vastuväidete esitamiseks distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele 13.03.2017 kuni kella 23.59-ni, millist õigust kaebaja ka kasutas.

Veelgi enam- 15.03.2017 allkirjastas Maanteeameti peadirektor käskkirja kaebaja teenistusest vabastamiseks ja alles 20.03.2017 edastas sisekontrolör Margit Rosenberg seisukoha kaebaja vastuväidetele distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte suhtes. Haldusorgan on välja andud kaks erinevat käskkirja (13.03.2017 ja 15.03.2017) kaebaja teenistusest vabastamiseks ning päevi hiljem edastati vastustaja seisukoht kaebaja vastuväidetele. Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul, kui haldusorgan eksis 13.03.2017 käskkirja väljaandmisel, siis pidanuks haldusorgan oma otsust lähtuvalt kaebaja 13.03.2017 vastuväidetest ka motiveerima. Vastustaja on distsiplinaarmenetlust läbi viinud jämedaid menetluslikke rikkumisi toime pannes. Nimelt tunnistaja Margit Rosenberg kinnitas 23.08.2017 toimunud kohtuistungil, et peadirektor oli arutelu toimumise ajal karistuse käskkirja juba allkirjastanud. Soovi korral oleks saanud selle käskkirja kehtetuks tunnistada. Seega haldusorgan on sihilikult rikkunud haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlusnõuded ja seejuures hiljemalt jaatanud rikkumise toimepanemist. Kohtuasja arutamisel on saanud kinnitust asjaolu, et vastustajal üldse puudus õigus kaebaja jälgimiseks kaamerate ja mikrofoni abil 24.01.2017 toimunud sõidul Türilt Tallinnasse. Haldusorgan teostas sel päeval sisuliselt varjatud jälgimist, sest uute kaamerate käivitamisest ei olnud ühtegi töötajat teavitatud. KrMS § § 1263 sätestab, et käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. KrMS § 1262 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (jälitusasutus) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel: 1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil; 2) tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine; 3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 161. peatükis sätestatule; 4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta. KrMS § 1265 sätestab, et isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib loa tähtaega pikendada kuni kahe kuu kaupa. Praegusel juhul on haldusorgan paigaldanud sõidukisse kaamera, mille kasutamine haldusorgani enda sisekorra järgi oli seotud rangelt vaid eksamisõitude kontrollimise eesmärgiga. Sealjuures ilmnes tõendite uurimisel (Ergo Maasi tunnistajana antud seletus), et konkreetsetest uutest kaamerate sisselülitamisest, mille abil filmiti kaebaja eksamiaja välist sõitu, ei olnud ühtegi eksamineerijat, sh siis ka kaebajat informeeritud. Seega oli tegemist varjatud jälgimisega, mida ülalviidatud sätete kohaselt võis teostada vaid prokuröri loal ning asutuse poolt vastavalt KrMS § 1262 lg-le 1. Maanteeametit ei ole konkreetses nimistus märgitud. Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel on olevate juhnedite kohaselt sai selline töötajate kaamerate kaudu jälgimine toimuda vaid lepingu täitmisel töötaja nõusolekul või kaamera käivitamisest teavitamisel (allviidatud dokumendi punkt 7, 13) , sh pidi kaebajale olema tagatud kogu salvestisega tutvumise õigus (p 14). Praegusel juhul on tunnistaja Rasmus Ojamets kinnitanud, et salvestis on terviklik ning seal ei esinenud nn hüplemist. Kohtule esitatud ja kohtus vaadeldud videosalvestis ei olnud aga terviklik, mis annab aluse väiteks, et seda oli kas töödeldud või andis Rasmus Ojamets teadavalt valeütlusi. Eeldusel, et kusagil peaks olema siiski ka Rasmus Ojametsa poolt nähtud terviklik video, saab teha järelduse, et kaebajale ei ole tagatud tervikliku videosalvestise vaatamise õigust. Vastustajal eksamineerimise kvaliteedi ja õiguspärasuse kontrolli korra (vastustaja 11.07.2017 täiendavate tõendite lisa 29) alusel on õigus kaamerate ning mikrofoni kasutamiseks, hinnata ja kontrollida sõidueksami protseduuride õigsust ja eksamineerija õiguspärast tegevust. Kahtlemata puudus vastustajal õigus kaamerate abil töötaja ehk kaebaja tegevuse jälgimiseks eksamivälisel ajal nagu seda oli ametialane sõit 24.01.2017. 23.08.2017 toimunud kohtuistungil andis tunnistusi Rasmus Ojamets, kes on Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist teooriaeksamite alal. Tunnistaja sõnas, et 24.01.2017 toimunud sõit ei olnud eksamisõit ja lisas, et tal puudub teave videote vaatamise korra olemasolust, mis puudutab just nende videote vaatamist, kui video on tehtud väljaspool eksamisõite. Sellega tunnistaja sisuliselt kinnitas asjaolu, et õigus eksamiväliste sõitude jälgimiseks video

vahendusel puudub Maanteeametil. Tunnistuse kohaselt omas tunnistaja ainsana sõidueksami pädevust, kes on kaebaja 24.01.2017 teekonda Türilt Tallinnasse näinud distsiplinaarmenetluse raames. Samas möönab tunnistaja Rasmus Ojamets, et ta ei ole näinud 24.01.2017 toimunud sõidu videot täies mahus algusest lõpuni, vaid on kõnealuse videoga tutvunud ositi. Veelgi enam Rasmus Ojamets kinnitas, et „ma ei tea, kes kaebaja konkreetsed liiklusrikkumised kirja pani, mina seda ei teinud ega ole üle kontrollinud“. Seega distsiplinaarmenetluse raames nn tuvastatud rikkumised on kirja pannud isik, kel puudub igasugune pädevus sõidueksami vastuvõtmiseks, kuna sisekontrolör Margit Rosenberg kinnitas oma tunnistuses, et tema on rikkumised ainuisikuliselt kirja pannud. Asjaolu, et eksamineerija pädevuseta isik tuvastas distsiplinaarmeneltuses kaebajale etteheidetud teod, kinnitas ka sisekontrolör Margit Rosenberg ise tunnistades, et eksami vastuvõtu pädevusega isik üle ei kontrollinud, kuna tegemist ei olnud eksamisõiduga. Kokkuvõtvalt on videosalvestis lubamatuks tõendiks. Lisaks eelnevale on äärmiselt ebausaldusväärne 24.01.2017 toimunud tööalase sõidu salvestatud kaamerapilt, kuna olulises osas esineb video hüplemisi, mis annab aluse väiteks, et kaamerapilti on hiljem töödeldud. Videosalvestise hüplemist ja kehva kvaliteeti tunnistas ka Maanteeameti esindaja Kätlin Stikkermann 23.08.2017 toimunud kohtuistungil, kui lausus, et videol on erinevaid hüppamisi, täpselt ei oska öelda ning Maanteeamet ei vaidlusta, et need lüngad on olemas. Veelgi enam kinnitab videosalvestise kehva kvaliteeti ja ebausaldusväärsust omakorda ka kaamerasüsteemi tarnija Holdfast OÜ juhatuse esimees Tanel Tammela oma 07.07.2017 selgituses (vastustaja 11.07.2017 täiendavate tõendite lisa 36), kui kirjutas: antud kuupäeval on katkendlikult videos ühe video ühe kaamera salvestus. Tuginedes kogemusele (varasemalt on esinenud katkendlike salvestustega videosid, kus probleemiks on kaabli mittekorrapärane kinnitamine) ning vaadates ka sellele kuupäevale järgnevaid salvestusi, oleme kindlad, et antud kuupäeval oli selle videokaamera kaabel korralikult tagasi ühendamata ning seepärast on ka salvestus katkendlik. Tunnistaja Margit Rosenbergi tunnistused on mitmel puhul vasturääkivad. Tunnistaja Rosenberg on vastanud kohtule, et „mina julgen väita, et see kontrollisüsteem on töökindel“. Seejärel lausus Rosenberg, et „vaidlust ei ole olnud süsteemi töökindluse osas, kuid kui süsteemi juurutati, siis ilmnesid kiiruse anomaaliad. Hakkasime vaatama, et sõiduk on liikunud väga kiiresti ja selgus, et see sõiduk oli garaažis“. Süsteemi ebausaldusväärsust kinnitas Margit Rosenberg veelgi: osade eksamisõidukite puhul ei laadinud süsteem videosid üles, meil ei olnud osade sõidukite videotele juurdepääsu. Teine asi oli salvestuse kvaliteet. Probleemid algasid kohe, kui kaamerate süsteem paigaldati. ja see käiku läks. Siiamaani on videote üleslaadimisega probleeme. See puudutab uut seadet. Seetõttu ei ole ka võimalik 24.01.2017 toimunud sõidu andmeid pidada usaldusväärseteks ja väidetavad kaebaja rikkumised ei ole mingilgi määral tõendamist leidnud. 24.01.2017 toimunud sõidul Türil Tallinnasse kaassõitjana viibunud Ergo Maasi tunnistas, et temale sõidu ajal ei olnud nähtav sõiduki spidomeeter. Samas tunnistas Maasi, et tema antud vastused distsiplinaarmenetluse raames olid mõjutatud juhataja Risto Kasemäe poolt, kes palus Maasil korrigeerida oma esialgseid sisekontrolör Margit Rosenbergile antud vastuseid. Tunnistaja lausus kohtuistungil, et tema ei tunnetanud asjaolu nagu kiirust oleks kaebaja ületanud, kuid aeglastest autodest oli möödumisi. Tunnistaja sõnas, et eksamisõidukitesse olid paigaldatud uhiuued kaamerad, kuid teda kui eksamineerijat ei olnud keegi kaamerate töökorrast teavitanud. Samuti kinnitab kaebaja, et teda ei olnud uute kaamerate töökorrast mingilgi viisil teavitatud. 23.08.2017 toimunud kohtuistungil heitis vastustaja kaebajale ette mitmeid rikkumisi, mida ei olnud kuskil varasemalt välja toodud. Järgnevalt toob kaebaja välja väidetavad rikkumised, milles kaebajat distsiplinaarmenetluse vältel pole süüdistatud aga millele on haldusorgan asunud tuginema kohtumenetluses:-23.08.2017 11:34:04 Stikkermann: Möödasõit linnast väljas kiirusel 125 km/h, kellaaeg 09.25.58, lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Kellaaeg 09.26.08, sõidab vastassuunavööndis mööda veoautost kiirusega 129 km/h; -23.08.2017 11:41:20 Stikkermann: Kellaaeg 09.26.26, rekast on ammu mööda sõidetud ja kiirus on ikka 127 km/h, on näha, et ees on üks sõiduk; -23.08.2017 12:01:46 Stikkermann: Kellaaeg 09.34.20, tee keskel on pidev joon, mis tähendab, et möödasõit on keelatud, kiirus on 115 km/h ja kaebaja hakkab pideva joonega tegema möödasõitu ees sõitvast

sõidukist. Kell 09.34.25 on möödasõit lõppenud ja endmisel on möödasõitu keelav pidev joon. Kas pideva joonega tohib möödasõitu sooritada; -23.08.2017 12:06:39 Stikkermann: Kell 09.52.44 kaebaja sõidab sirgel teel vastassuunavööndis ja tee telgjoonel, seejärel nähtub, et ta läks oma suunavööndisse tagasi; 23.08.2017 12:08:59 Stikkermann: Kell 09.54.44 ringristmik ületatakse otse, sõites üle kõrgentatud ala, millel sõitmine ei ole lubatud; -23.08.2017 12:10:08 Stikkermann: Kell 09.59.11 sirge tee, kedagi ees ei ole, ees on lauge kurv, kiirus 102 km/h, sekund hiljem on näha, et kaebaja on vastassuunavööndis. Kell 09.59.16 hakkab tagasi minema oma suunavööndisse; -23.08.2017 12:11:00 Stikkermann: Kell 09.59.25 kordub sama situatsioon, kaebaja lauges vasakkurvis kaldub vastassuunavööndisse ja hiljem läheb oma vööndisse tagasi; -23.08.2017 12:11:47 Stikkermann: Kell 10.01.00 hakatakse jõudma Tallinnasse Pärnu maantee kaudu. On näha, et 10.02.00 on tee peal näha kiirusepiirang 50 km/h, kaebajal on kiirus 82 km/h; -23.08.2017 12:13:22 Stikkermann: Kell 10.02.15 paremalt nähtub, et sisenetakse linna ja kaebaja kiirus on 75 km/h, mõni sekund hiljem on kiirus 70 km/h ala, kus lubatud kiirus on 50 km/h. Jõutakse Pärnu mnt 362a Maanteeameti maja juurde, kuhu pargitakse auto ära. Viimatinimetatud asjaolud ei oma mingit tähendust aga juhul, kui kohus tuvastab, et videosalvestis antud kujul on lubamatuks tõendiks. Kaebaja rikkumist ei tunnista ning leiab, et tagantjärgi ei ole võimalik kaebajat süüdistada milleski sellises, mida pole kaebajale ette heidetud distsiplinaarmenetluse vältel. Kiiruskaameral ei saa olla õige ning haldusorgani tunnistajate väidetest ning ka juba viidatud kirjalikust tõendist saab teha järelduse, et varjatud jälgimiseks kasutatud kaamera ei olnud töökorras, sh võis esineda sellel ka kiiruse anomaaliaid. Mitte ühtegi arvutust ei ole haldusorgani poolt välja toodud selle kohta, kas kaebaja poolt mainitud sõidu algusest kuni sõiduki parkimiseni Tallinnas oli võimalik üldse kiirust selliselt ületada nagu kaamera klippidest nähtub. Seega ei ole kiiruse ületamine tõendatud. Mis puudutab vastassuunda kaldumist, siis ei ole ühelgi juhul tegemist olnud ohtliku olukorraga ning vastassuunda kaldumise põhjused võivad tõepoolest olla teeoludest tingitud, lisaks on need vaid mõnesekundilised. Nii distsiplinaarmenetluse vältel kui ka kohtuistungil tõi vastustaja välja, et kaebaja on seadust rikkunud, sõites 24.01.2017 autoga üle ringristmiku kõrgendatud osa (kividest laotud osa, mis asetseb ringristmikul ja pole kuidagi joonte abil eraldatud). Kividega kaetud ring ringristmikul ei asu tasapinnaliselt oluliselt kõrgemal muust sõiduteest. Kuivõrd Liiklusseadus ei näe ette rikkumisena üle laotud kivitee sõitu ringristmikul, siis ei ole võimalik ka kaebajat süüdistada nimetatud rikkumises. Juba kõnealune süüdistus kaebaja suhtes näitab vastustaja ebapädevust distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja liiklusseaduse mittetundmist, kuna eksamineerija pädevusega isik ei ole väidetavaid kaebaja rikkumisi kirja pannud. Nii nagu kohtumenetluses tuvastamist leidis, on rikkumisi hinnanud ning kirja pannud selleks mittepädev isik- Margit Rosenberg. Rasmus Ojamets, kel halduosrgani enda sisekorra järgi vastav õigus oli, isegi ei teadnud, kes rikkumisi kirjeldas ega ole neid üle kontrollinud.

Vastustaja: 15.03.17 teenistusest vabastamise käskkiri nr 0060-K ei ole vastuolus HMS § 54 sätestatud nõuetega, kuivõrd kaebaja teenistusest vabastamise asjaolud olid toodud distsiplinaarkaristuse määramise 13.03.17 käskkirjas nr 0002 ning sellele on ka teenistusest vabastamise käskkirjas viidatud. HMS § 56 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kätte saanud 13.03.2017 kell 15:58 ning seega kõigi teenistusest vabastamise aluseks olevate asjaolude ja põhjendustega tutvunud juba enne teenistusest vabastamise käskkirja väljaandmist. Maanteeamet ei ole rikkunud ärakuulamisõigust sellisel määral, et see tooks kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kaebaja jättis terve distsiplinaarmenetluse jooksul Maanteeametile mulje, et ta ei soovi distsiplinaarmenetluse käigus selgitusi anda. Kaebaja on vande all tunnistanud, et 14.02.17 kohtumisel ei soovinud ta videot vaadata ega ka enda kaitseks midagi öelda. Samuti teatas kaebaja ka pärast

14.02.17 toimunud kohtumist Margit Rosenbergi saadetud küsimustele vastuseks, et ei soovi selgitusi anda. Kaebaja ei esitanud Maanteeameti määratud tähtajaks vastuväiteid ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele. Maanteeamet saatis kaebajale distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte 06.03.17 kell 10:23 ning ütles, et kaebajal on õigus viie tööpäeva jooksul oma arvamust avaldada. 10.03.17 tuletas Maanteeamet kaebajale vastuväidete esitamise õigust meelde ning lisas, et vastuväidete esitamiseks on kaebajal aega hiljemalt 13.03.2017 kl 10.30. Ühtlasi kutsus Maanteeamet kaebaja Paide teenindusbüroosse 13.03.2017 kell 16.00. Kaebaja küll vastas Maanteeameti kirjale ja kinnitas, et on Maanteeametisse ilmumise ajast teadlik, kuid vastuväiteid ei esitanud ega öelnud ka, et Maanteeamet eksib vastuväidete andmise tähtaja määramisega. Kaebaja ei öelnud Maanteeametile, et tema esindaja saadab vastuväited distsiplinaarkaristuse kokkuvõttele 13.03.17 õhtul ka siis, kui kaebajale 13.03.17 kell 15:58 distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri Paide teenindusbüroos allkirja vastu üle anti. Nagu nähtub distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud vastuväite digitaalallkirja konteinerist kaebaja esindaja oli selle vastuväite allkirjastanud juba 13.03.17 öösel kell 01:21, mistõttu saanuks kaebaja oma vastuväited esitada ka Maanteeameti määratud tähtajaks 13.03.17 kell 10:30 või vähemalt distsiplinaarkaristuse käskkirjale Paide büroosse järele tulemise hetkeks. Kaebaja ei taotlenud ka vastuväidete esitamiseks määratud tähtaja pikendamist. Maanteeamet on faktiliselt kaebaja vastuväidetega teenistusest vabastamisel siiski arvestanud. Nimelt on tunnistaja Margit Rosenberg ütlustega tõendatud, et Maanteeamet arutas kaebaja 13.03.17 õhtul kell 16:48 saadetud vastuväiteid 15:03.17 toimunud koosolekul riskijuht Maria Jefanoviga, personalijuht Annika Kitsinguga ja peadirektori Priit Saukiga. Arutelu tulemusena otsustas peadirektor, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri, mis oli juba allkirjastatud, jääb kehtima ning teenistusest vabastamise käskkiri, mida ei olnud veel koostatud, antakse välja. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Maanteeamet on kaebaja 13.03.17 vastuväiteid 15.03.17 analüüsinud ning ka vastanud neile 17.03.17 ning vastusest nähtuvalt ei muutnud kaebaja vastuväited Maanteeameti seisukohta kaebaja karistamisel teenistusest vabastamisega. Karistusotsus on kaebaja toime pandud rikkumisega võrreldes proportsionaalne. ATS § 51 lg 6 järgi peab ametnik teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013 määruse nr 16 „Maanteeameti põhimääruse“ § 9 p-de 1 ja 2 kohaselt on Maanteeameti põhiülesanneteks mh tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigiteedel ning liiklusohutuse suurendamine. Kaebaja, rikkudes eksamiautot juhtides liiklusseadust, ei ole aidanud kaasa eelnimetatud Maanteeameti põhiülesannete täitmisele. Lisaks on kaebaja rikkunud Maanteeameti töökorralduse reegleid, mille punkti 8.1. kohaselt tuleb teenistujal käituda nii ametis kui väljaspool seda kooskõlas üldtunnustatud kõlblusnormidega ning ameti väärtusest ja valdkondlikest eetikakoodeksitest lähtudes. Samuti Maanteeameti eetikakoodeksi punkte 3a ning 3b, mille kohaselt käitub Maanteeameti teenistuja liikluses vastutustundlikult, olles isiklikuks eeskujuks Eesti liiklusohutuse ja liikluskultuuri arendamisel ning peab meeles ja arvestab, et tema tegevus võib olulisel määral mõjutada liikluse olukorda ja kodanike elu ja tervist. Kõige olulisemaks distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise määramise ajendiks oli aga see, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja lk-del 4 ja 5 on kaebajale ette heidetud ka tööandja maine kahjustamist, kuivõrd rikkumised pandi toime Maanteeameti eksamisõidukiga, millele oli peale kirjutatud “Maanteeamet” ja “Riiklik sõidueksam”. Lisaks on eriti taunimisväärseks peetud asjaolu, et liiklusrikkumised pani toime ametnik, kes eksamineerijana igapäevaselt hindab juhtimisõiguse taotlejate vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mh juhi oskust vältida ohtlikke olukordade tekitamist ning oskust järgida liiklusreegleid ja neid praktikas kasutada. Lähtudes eelnevast ei omanud karistuse määramisel isegi tähtsust, et eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa iseloomustuse kohaselt T. Vanamõisale teadaolevalt ei olnud M.K.talle pandud tööülesandeid senini rikkunud. Väärib märkimist, et ka Maanteeameti peadirektor on saatnud Maanteeameti teenistujatele 05.05.16 e-kirja, milles toob välja, et Maanteeameti teenistujate liiklusrikkumised Maanteeameti autodega ei saa kindlasti olla aktsepteeritavad.

Maanteeametil oli õigus eksamiauto salvestise alusel kaebajale distsiplinaarmenetluses etteheidetavad rikkumised tuvastada ning tegemist on seega kohtumenetluses lubatava tõendiga. Salvestise kasutamine liiklusnõudeid rikkunud töötaja väljaselgitamiseks toimus IKS § 14 lg 1 p 4 alusel ehk andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Ka avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatel isikutel on oma tööandjaga sisuliselt sõlmitud leping teenistuses olemiseks – teenistuja on väljendanud soovi teenistusse astuda ning ametiasutus on ta teenistusse nimetanud. Andmekaitse Inspektsiooni 24.01. 2011 kehtestatud juhendi „Isikuandmete töötlemine töösuhetes“ lk 38 on asutud samuti seisukohale, et: „Lepingu mõistet ei saa IKS § 14 lg 1 p 4 raames tõlgendada kitsalt, ainult töölepingu dokumendina. Leping hõlmab nii töölepingut kui selles viidatud dokumente, näiteks tööandja poolt kehtestatud reegleid töökorraldusele, ametijuhendit jms. /.../ Lisaks ei pruugi kõik tingimused olla kirjas töölepingus: VÕS § 23 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused lisaks lepingule ja seadusele tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.“ Antud juhul tulid kaebajale kohustused ATS §-dest 50 ja 51; ametijuhendist; Maanteeameti töökorralduse reeglitest ja eetikakoodeksist ning Maanteeamet pidi selle õigussuhte täitmise tagamiseks eksamisõiduki salvestist kontrollides välja selgitama, kes eksamisõidukit nõuetele mittevastavalt kasutas ja milliseid reegleid seejuures rikuti. HKMS § 62 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus keelduda põhiõiguse rikkumisega saadud tõendi vastuvõtmisest, kuid rõhutamist vajab, et tegemist peab sel juhul olema olulise rikkumisega saadud tõendiga. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.03 määruses asjas nr 3-3-1-2-03 p-des 11 ja 13 märkinud mh, et lähtudes HMS §-st 58 toob üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi lubamatuse. Seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. Õigusvastase toimingu tulemusena saadud teave võib aga olla ajendiks kontrolli läbiviimisele ja tõendite kogumisele haldusmenetluses.“ Samasugust seisukohta on Riigikohtu halduskolleegium korranud ka lahendi nr 3-3-1-6-03 p-des 11 ja 12. Kuivõrd eksamisõiduk on ette nähtud sõidueksamite vastuvõtmiseks ning sõidueksamite graafiku kohaselt sõidukil 24.01.2017 eksamisõite ette nähtud ei olnud ja lisaks ületati sõiduki kasutamisel ka lubatud suurimat sõidukiirust, tekkis Maanteeametil põhjendatud kahtlus sõiduki mittesihipärase ja nõuetele mittevastava kasutamise osas. Lähtuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist Köpke vs Saksamaa, EIKo, 05.10.2010, on põhjendatud kahtluse korral töötaja jälgimine kaamera abil lubatav. Maanteeametis eksamisõidukeid kasutavad ka teised Maanteeameti teenistujad, kui nad sõidu GSMautovalvesüsteemis registreerivad. Kuivõrd selgus, et kaebajale kasutamiseks antud eksamisõidukit olid kasutanud teised isikud ilma oma sõite registreerimata, siis ei olnud teada, kes käesoleva kohtuasja aluseks oleva 24.01.17 toimunud Türi-Tallinn sõidu ajal eksamisõidukit juhtis ning selle asjaolu väljaselgitamiseks oli tarvis vaadata eksamisõiduki salvestist. Seda kinnitab ka asjaolu, et 24.01.17 hommikul juhtis eksamisõidukit alguses Paidest Türile hoopis Ergo Maasi, kes Türil kaebajaga autos juhi koha vahetas. Maanteeamet on seisukohal, et ka käesoleval juhul tuleb lugeda eksamisalvestise kasutamist õiguspäraseks ning lubatavaks. Ka Maanteeamet jälgis salvestisseadme kaamera abil üksnes kaebajat ja paratamatult tema kaasreisijat Ergo Maasi, kes olid eksamineerijatena mõlemad teadlikud, et sõidavad eksamiautoga ning et eksamiautod on varustatud salvestusseadmega. Maanteeamet jälgis neid kaamera abil alles pärast seda, kui oli rutiinse kontrolli käigus GSM valve süsteemi kaudu liiklusrikkumised tuvastanud ning tegi seda üksnes väga piiratud aja jooksul tuvastamaks, kes juhib Maanteeameti eksamisõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades ja muid liiklusreegleid rikkudes. Vastava asjaolu kindlaks tegemine oli Maanteeametile väga oluline, kuivõrd Maanteeamet liiklusohutuse eest seisjana ei saa tolereerida oma töötajate poolt oma autodega liiklusrikkumiste toimepanemist – millise kuvandi Maanteeametist jätab see, kui Maanteeameti enda eksamineerijad kihutavad eksamisõidukitega mööda Eestit ringi, kuid juhtimisõiguse taotlejatele rikkumistele viidates

juhtimisõigust ei omista. Seega seadis kaebaja oma tegevusega ohtu ka Maanteeameti hea maine. Kaebaja poolt esitatud väide, et tema ei teadnud, et 24.01.17 eksamisõidukiga tehtud sõitu Türilt Tallinnasse salvestati, ei ole usutav. Nii tunnistaja Ergo Maasi kui ka kaebaja ise on vande all kinnitanud oma teadlikkust, et eksamiauto salvestusseade hakkas tööle auto süütevõtme keeramisest. Teisisõnu toimus salvestusseadme tööle rakendumine automaatselt kui auto n-ö käima pandi. Kaebaja poolt 23.08.17 vande all antud segased ütlused selle kohta, et tema ei teadnud, millal hakkas eksamisõidukile 2016. aasta lõpus paigaldatud n-ö uus kaamera eksamisõidukiga tehtud sõite salvestama, ei muuda kuidagi fakti, et kaebaja pidi teadma, et eksamisõiduki käivitumisel hakkab automaatselt tööle ka kaamera/salvestis. Kuivõrd kaebaja on vande all omaks võtnud, et ta teadis, et nii vana kui ka uus kaamera hakkasid tööle täpselt sama moodi auto käivitamisega, siis ei ole vahet, kas kaebaja teadis või mitte kumb kaameratest 24.01.2017 eksamisõiduki käivitumisega tööle rakendus – oluline on see, et kaebaja oli teadlik, et eksamisõiduki käivitumisel hakkab kumbki neist kaameratest eksamisõidukiga tehtavat sõitu salvestama. Seega valis kaebaja 24.01.2017 toimunud koolitusele sõiduks teadlikult salvestuskaameratega varustatud ning eksamite läbiviimiseks ettenähtud sõiduki, kuigi oleks võinud GSM valve süsteemis broneerida ka Maanteeameti üldkasutatav sõiduki, millele ei ole paigaldatud kaameraid või sõita koolitusele ühistranspordiga. Kaebaja distsiplinaarmenetluse aluseks olnud rikkumised on tõendatud nii videosalvestisega, eksamisõiduki GPS seadme kiiruse andmete väljavõttega, GSM valvesüsteemi GPS andmete väljavõttega, Ergo Maasi 28.02.17 e-kirjaga kui ka Ergo Maasi, Margit Rosenbergi, Rasmus Ojametsa ja kaebaja enda 23.08.2017 kohtuistungil vande all antud ütlustega. Videosalvestisega tõendatud rikkumised on Maanteeamet välja toonud 23.08.17 kohtuistungil ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Asjaolu, et Maanteeamet võis 23.08.2017 kohtuistungil juhtida tähelepanu videosalvestiselt nähtuvatele neile rikkumistele, mida võib-olla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas eraldi välja toodud ei oldud, ei tähenda haldusakti lubamatut motiveerimist kohtumenetluses. Maanteeamet on distsiplinaarkaristuse määramisel tuginenud kõnealusele videosalvestisele ja mõistliku vaidluse all ei saa olla asjaolu, et Maanteeamet lähtus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmisel kõigist videosalvestiselt nähtuvatest liiklusrikkumistest. Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-146-14 p-s 15 rõhutanud juba varem välja öeldud seisukohta, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Arusaamatuks jäävad ka kaebaja absurdsed väited selle kohta, et Maanteeamet on kõnealust videosalvestist kuidagi võltsinud. 23.08.2017 kohtuistungil on kaebaja ise kinnitanud, et videosalvestiselt kostub tema hääl. Samuti on videosalvestisel ca 30 minuti ulatuses katkestuseta/hüppamisteta lõike, millelt nähtuvad kaebajapoolsed liiklusrikkumised. Lisaks on salvestusseadmete rendileandja seletuskirjaga tõendatud, et videosalvestis oli katkendlik tehniliste probleemide tõttu, mitte seetõttu, et Maanteeamet oleks videosalvestist kuidagi võltsinud/kokku lõiganud. Ka tunnistaja Margit Rosenberg on vande all kinnitanud, et salvestussüsteemi toimimisega olid selle paigaldamise järgselt probleemid: süsteem ei laadinud videoid koheselt üles, mistõttu puudus osadele videotele juurdepääs ning salvestuse kvaliteet oli halb. Asjaolust, et tunnistaja Rasmus Ojamets ei mäleta, et video oleks hüpanud, ei saa järeldada, et video ka tegelikult ei hüpanud ja et Maanteeamet oleks videoga manipuleerinud. Liiatigi on Rasmus Ojamets tunnistanud, et ta nägi videolt kõiki neid liiklusrikkumisi, mida distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas kaebajale ette heideti. Video võltsimise (mille ainuke eesmärk saaks olla ebaseaduslikult ja alusetult kaebajast kui teenistujast ametiasutuse koosseisus vabaneda) süüdistuse teeb eriti naeruväärseks veel ka see, et Maanteeametil oli võimalik kaebaja teenistusest vabastada ka 2017 alguses toimunud koondamise käigus, kuid ometi pakuti kaebajale võimalust teenistussuhte jätkamiseks teisel ametikohal. Seega miks pidi Maanteeamet pakkuma kaebajale teist ametikohta ja ca 1 kuu hiljem hakkama kaebajaga teenistussuhte lõpetamiseks videot võltsima ning riskima ressursimahuka kohtuvaidlusega.

Kiiruse ületamised on tõendatavad nii GSM valve süsteemi GPS andmete väljavõttega kui ka eksamisõiduki salvestussüsteemi GPS väljavõttega, mis mõlemad on fikseerinud samadel ajahetkedel samasuguse kiiruse ületamise ning näitavad mõlemad ulatuslikku kiiruse ületamist terve sõidu vältel. Lisaks kajastavad mõlemad GPS seadmed kiiruse andmeid samal ajahetkel samasugusena, mistõttu ei ole usutav, et mõlemad seadmed korraga valeandmeid kajastavad. Nimelt on GSM valvesüsteemi GPS andmete väljavõtte lk-l 2 suuremalt välja toodud kaebaja juhitud sõiduki teekond ja kiirus reisi alguspunktist 44,35 km-ni, mil kaebaja juhitud sõiduki kiirus oli 132 km/h. Samuti nähtub sellelt väljavõttelt, et kaebaja sõiduki kiirus oli 132 km/h ajahetkel 09:20 (kaardi taustal oleva valge infokasti viimane andmerida). Samasugust kiirust näitas kell 09:20 ka eksamiauto salvestussüsteemi GPS (kohtule esitatud videosalvestis ajahetkel 04:16) ning see konkreetne kaebajale etteheidetav kiiruse ületamine on ka vaidlustatud haldusaktis lk-l 2 eraldi teiste seast esile toodud. Kaebajale etteheidetavaid rikkumisi on tunnistanud ka kaebaja kõrvalistmel olnud eksamineerija Ergo Maasi 28.02.17 e-kirjas, milles mh märgib: „Liiklusrikkumistele jätsin sekkumata kuna tunnen M. K. juba ammusest ajast ja temaga sõites ei ole ennast kunagi ohustatuna tundnud.“ Siinkohal on mh oluline ka see, et Ergo Maasi kinnitas, et teise, s.o 28.02.17, seletuskirja kirjutamisel ei öelnud R. Kasemäe talle ette, mida peab seletuskirja kirjutama, vaid R. Kasemäe lihtsalt palus seletuskirja täpsustada. Lisaks väärib tähelepanu, et Ergo Maasi ütleb 28.02.17 seletuskirjas Margit Rosenbergile, et ta ei näinud sõiduki kiirust, kuid tegelikult jälgis ta videosalvestise kohaselt mobiilirakenduse Waze kaudu teel olevaid kiiruskaameraid ja hoiatas nendest sõidukit juhtinud kaebajat. Kuivõrd mobiilirakendus Waze kuvab lisaks muule infole ekraanil ka sõidukiirust reaalajas, siis nägi kaebaja paratamatult ka sõidukiirust (23.08.17 istungi protokoll). Kusjuures sõidukiiruse Waze kaudu jälgimine pidi olema ka Ergo Maasi konkreetne mobiilirakenduse Waze kasutamise eesmärk, kuivõrd kiiruskaameratest kaebaja ette hoiatamisel sai olla üksnes siis mõtet, kui kaebaja selle hoiatuse tulemusena trahvi vältimiseks sõidukiirust lubatud suurima sõidukiiruseni alandas. Kui kaebaja oleks sõitnud lubatud suurima sõidukiirusega, siis ei oleks olnud tal vaja teada, kus täpselt teel kiiruskaamera asub – kiiruskaamera teeb trahvi üksnes lubatud suurima sõidukiiruse ületamise korral. Lisaks eelnevale tunnistas E. Maasi 23.08.17 kohtuistungil, et: „Kui oli mõni rikkumine, siis see võis olla möödasõitudel kiiruse ületamine, võis ka olla raudteeülesõidul, et ei veendunud piisavalt rongi mittetulemises/.../. Tegime möödasõite, järelikult ei sõitnud rahulikult“. Viimase, kuid ehk kõige olulisema asjaoluna juhib Maanteeamet tähelepanu, et kaebaja möönis 14.02.17 toimunud vestlusel sisekontrolör Margit Rosenbergi, riskijuht Maria Jefanovi ja eksamiosakonna peaspetsialist Rasmus Ojametsaga ise, et rikkus teadlikult liiklusreegleid, kuna ei tahtnud koolitusele hilineda (23.08.17 istungi protokoll). Eelnevat kinnitavad kaudselt ka kaebaja vande all antud ütlused: „Mina sain nende jutust kohe aru, et töösuhe peatatakse ja vabastatakse töölt. Ma küsisin, kas see liiga radikaalne ei ole ja sinna see asi jäi“ (23.08.17 istungi protokoll). Seega miks peaks inimene, kes on veendunud, et ta ei rikkunud ühtegi liikluseeskirja mitte tahtma enda kaitseks teda alusetult süüdistaval koosolekul öelda ühtegi sõna ja küsida hoopis, kas teenistusest vabastamine ei ole liiga radikaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ning kaebaja ja tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas M.K.ile distsiplinaarkaristusena määratud teenistusest vabastamine oli õiguspärane. M.K.väidab, et Maanteeamet on 15.03.2017 teenistusest vabastamise käskkirja välja andnud ebaõigetel alustel, selles märgitud asjaolud on tõendamata ning haldusakti väljaandmisel on oluliselt

rikutud ärakuulamisõigust ja kaalutlusõigust. Eelviidatud käskkirjas ei ole välja toodud selle aluseks olevaid asjaolusid, kaebaja vastuväidete arvestamata jätmise asjaolusid ning selles puudub karistusotsuse põhjendus. Maanteeamet väidab, et M.K.ile distsiplinaarkaristuse määramisel on rakendatud administratsioonile antud kaalutlusõigust. Hinnatud on igakülgselt toimepandud rikkumist, distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjale ning arvestatud asjaoluga, et kaebaja on rikkunud ametijuhendis sätestatud nõudeid ametikohale ja liiklusreegleid, mille järgimise hindamine eksamineerijana on tema peamine teenistusülesanne. Vastustaja leiab, et distsipliaarmenetluse käigus on leidnud kinnitust, et kaebaja on tahtlikult rikkunud teenistuskohustusi, seega toime pannud distsiplinaarsüüteo. Kaebuse esitaja arvates kohtule esitatud ja kohtus vaadeldud videosalvestus on asjas lubamatuks tõendiks. Kaebaja leiab, et kuna videosalvestus ei ole terviklik ning selle olulises osas esineb videos hüplemisi, annab see aluse väiteks, et kaamerapilti on hiljem töödeldud. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et vastustaja poolt kohtule esitatud videosalvestust oleks töödeldud/muudetud, kuna selle kohta tõendid puuduvad. 23.08.2017 toimunud kohtuistungil vaadati koos videosalvestust. Kohtul videosalvestust vaadates ei tekkinud kahtlust, et kaamerapilti oleks töödeldud/muudetud. 23.08.2017 kohtuistungil pooled kommenteerisid videosalvestusel nähtut, mis on kellaajalise täpsusega fikseeritud kohtuistungi protokollis. Kohtule on esitatud salvestusseadmete rendileandja Holdfast OÜ 07.07.2017 kiri Maanteeametile, kus selgitatakse 24.01.2017 videosalvestust sõidukis registreerimisnumbriga 435 BPS. Kirjas märgitakse, et eksamiautode videokaameraid on autos kokku 3 ning need on ühendatud kaablitega salvestusseadme külge. 24.01.2017 ühe kaamera salvestus oli videos katkendlik. Kirjas kinnitatakse, et antud kuupäeval oli selle videokaamera kaabel korralikult tagasi ühendamata ning seepärast on ka salvestus katkendlik. Kirjas selgitatakse, et pärast kaabli korralikku ühendamist tehniku poolt 27.01.2017 ning sellele järgnevatel päevadel on kõik salvestused korrektsed. Seega antud juhul oli tegemist tehnilise probleemiga, mis hiljem lahendati. Kohtuistungil vaadatud videosalvestuse pilt oli piisavalt selge ja jälgitav ning sellel on kellaajalise täpsusega fikseeritud lõigud, millelt on näha liiklusalased rikkumised (kiiruse ületamised jm, mida kirjeldatakse kokkuvõttes ja karistuse määramise käskkirjas). Kuigi distsiplinaarmenetluses kaebaja ei soovinud videosalvestust vaadata, tegi ta seda kohtus, kus tal oli võimalus ka nähtut kommenteerida ja küsimustele vastata. Kohtus andis vande all ütlusi M.K.(23.08.2017 kohtuistungil), vastates esindajate ja kohtu küsimustele. M.K.i ütluste kohaselt tema poolt sooritatud möödasõitudel võis olla sõidukiirus 90 km/h või 100 km/h, kuid täpselt ta ei mäletanud. Kohtu küsimusele, et mis mõtet oli kaebajal sõita vastassuunavööndisse, nagu videolõigult nähtub, vastas kaebaja, et enda teada sõitis ta telgjoone lähedal. Kohus märgib, et videolõigult on näha, et kaebaja teeb vasakpööret vastassuunavööndi kaudu ning ta on vasakpöörde sooritamisel vastassuunavööndis. Kaebuse esitaja seda kommenteerida ei soovinud. Samuti videolõigult nähtub, et tee keskel on pidev joon (möödasõit keelatud), kaebajal on kiirus 115 km/h ning ta hakkab pideva joonega tegema möödasõitu ees sõitvast sõidukist. Vastustaja esindaja küsimusele, kas pideva joonega tohib möödasõitu sooritada vastas M. K., et ei tohi ning küsimusele, miks ta seda siis tegi, vastas kaebaja küsimusega, et kui ees on aeglane sõiduk, kas siis ei tohi seda teha. Seevastu kohtu küsimusele vastates kaebaja kinnitas, et kindlasti ei tohi üle pideva joone sõita. Samuti kinnitas kaebaja kohtule, et ei saa öelda, et ta pedantselt/täpselt järgis liikluseeskirju. Kaebaja kinnitas kohtule, et distsiplinaarmenetluse käigus temale pakuti vaadata videot, kuid ta ei soovinud seda teha. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et Maanteeameti andmetel kaebaja kiiruse ületamised nähtuvad nii GSM valvesüsteemi GPS andmete väljavõttel kui ka eksamisõiduki salvestussüsteemi

GPS väljavõttel ning mõlemad on fikseerinud samadel ajahetkedel samasuguse kiiruse ületamise, samuti näitavad mõlemad kiiruse ületamist terve sõidu vältel. Kuna mõlemad GPS seadmed kajastavad kiiruse andmeid samal ajahetkel samasugusena, ei ole usutav, et mõlemad seadmed korraga valeandmeid kajastaksid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kiiruse ületamine ei ole tõendatud. Kaebaja ise on kohtu küsimusele vastates väitnud, et võis olla kiiruse ületamisi möödasõitudel. Kaebaja väidab, et mis puudutab vastassuunda kaldumist, siis ei ole ühelgi juhul tegemist olnud ohtliku olukorraga ning vastassuunda kaldumise põhjused võivad olla teeoludest tingitud, lisaks on need vaid mõnesekundilised. Kohus märgib, et need väited ei õigusta liiklusrikkumiste toimepanemist ning seejuures kohus osundab asjaolule, mida on näha ka videosalvestuselt, et oli vastassuunavööndis liikumist. Kaebaja seda kommenteerida ei soovinud. Videosalvestuselt on näha ka möödasõite üle pideva joone, samas kohtu küsimusele vastates kaebaja kinnitas, et kindlasti ei tohi üle pideva joone sõita. 23.08.2017 toimunud kohtuistungil kuulati üle ka 3 tunnistajat- Rasmus Ojamets, Ergo Maasi ja Margit Rosenberg (menetleja). Kohus hindas suulisi tõendeid, s.o tunnistajate ja kaebuse esitaja vande all antud ütlusi, kogumis ja koostoimes kirjalike tõenditega. Tunnistaja Rasmus Ojametsa ütluste kohaselt tema töö põhiosa on seotud sõidueksami vaiete lahendamisega ja eksamite järelevalvega nende kvaliteedi parandamise üle ning B-kategooria sõidueksami vastuvõtmisega. Tunnistaja osales 14.02.2017 distsiplinaarmenetluse raames toimunud kohtumisel, kus riskijuht Maria Jefanov näitas talle sõidueksami salvestust, kus oli fikseeritud M.K.i sõit Türilt Tallinnasse Pärnu mnt 463a Maanteeameti maja juurde. Rasmus Ojamets kinnitas kohtule, et salvestus töötas täiesti korrektselt, salvestusseade toimis sel päeval ja oli täiesti korras, ebaloogilisi kohti sellel ei olnud, video oli häälega. Videosalvestuse vaatluse juures viibisid Maria Jefanov, Margit Rosenberg ja Rasmus Ojamets. Tunnistaja kinnitas kohtule, et videolt oli selgelt näha, et kiirust ületati, sõideti vastassuunavööndis, tehti ohtlikke manöövreid, olid ka teekattemärgistuse eiramised, kiiruse ületamine suures ulatuses asulasisesel teel, mille eest võetakse juhtimisõigus ära. Videosalvestuse pilt oli suhteliselt selge. Tunnistaja ei mäletanud, kas videosalvestus hüppas, tema meelest töötas see korrektselt. Kui video oli vaadatud kutsuti ka M.K.sisse, kes ise ei soovinud videot vaadata, kuigi talle pakuti seda võimalust. Tunnistajale jäi mulje, et M.K.oli rikkumistega nõus ning ta oli nendest teadlik. Rasmus Ojamets kinnitas, et mingeid vastuväiteid M.K.ei esitanud. Tunnistaja mäletas, et M.K.ütles, et ta teab, mis rikkumised ta toime pani, sest et ta ei tahtnud hilineda Maanteeametis toimuvale eksamineerijate koolitusele. Tunnistaja ütluste kohaselt kui sisekontrolör Margit Rosenberg hakkas rääkima võimalikest sanktsioonidest, siis muutus M.K.rohkem vastupuiklevaks, kuna sellega võis kaasneda töölt vallandamine. Tunnistaja mäletamist mööda M.K.soovis kindlasti, et kui tema kohta toimikut kokku pannakse, siis temale annaks iseloomustuse inimesed, kes on temaga aastaid koos töötanud, nimesid tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja kinnitas, et Margit Rosenberg küsis M.K.ilt korduvalt üle, et kas M. K.il on täiendavaid küsimusi ning M. Rosenberg jagas oma kontakte, et temaga ühendust võtta. Tunnistaja Margit Rosenbergi (menetleja) ütluste kohaselt kaebaja rikkumisi vaadati rutiinse järelevalve käigus. Maanteeameti kõikidel sõidukitel on peal GSM-autovalvesüsteem, mis salvestab sõiduki kiiruse, asukoha ning süsteemis on võimalik näha ka sõiduki liikumise trajektoori. Maanteeameti sõidukite kasutamise korra järgi on sõiduki kasutajal kohustus registreerida oma sõit GSM-autovalvesüsteemis, see on süsteem, mis peaks näitama kõiki sõiduki kasutajaid. Tunnistaja ütluste kohaselt eksamineerijate puhul on nii, et eksamisõidukid, mis on ka Maanteeameti sõidukid, on kinnitatud kindla eksamineerija külge ehk igal eksamineerijal on oma kindel auto. GSM-

valvesüsteemis kontrollimisel selgus, et konkreetset eksamisõidukit oli kasutatud pühapäeval, mil Maanteeametis eksameid ei toimu. Sõiduk ei oleks tohtinud pühapäeval liikuda. See sõiduk selekteeriti välja, lisaks ilmnesid selle sõiduki puhul ka ülemäärased kiirused, mida süsteem näitas. Tunnistaja kinnitas, et see kontrollisüsteem on töökindel, kuna see on Maanteeametis kasutusel olnud viimased kolm aastat ja süsteem õigustab ennast selles osas, et Maanteeameti sõidukid on seal nähtaval, on teada, kus on võimalik neid broneerida, et saaks teha ametisõitu. Vaidlust ei ole olnud süsteemi töökindluse osas. Tunnistaja kinnitas, et kuna peadirektor on väga resoluutne kiiruse ületamiste ja liiklusrikkumiste suhtes, siis on ta palunud spetsiaalselt järelevalvet teha selle süsteemi kiirusenäitajate üle. Tunnistaja väitis, et kui avastati GSM-süsteemist kiiruse ületamine ja nädalavahetusel liikumine, selgus, et see on M.K.ile kinnitatud sõiduk. Siis võttis tunnistaja M. K.i eksamigraafiku, et millal tal on eksamid, millal ta peaks sõidukiga liikuma ja millal ta ei tohiks seda teha. M. Rosenberg nägi, et 24.01.2017 ei olnud M. K.il ühtegi eksamit ning ei olnud ka teada, kes selle sõidukiga liigub, kuna Paide büroo juht ja teised Maanteeameti töötajad võivad kasutada seda sõidukit, kui nad on selle vastavalt registreerinud. Tunnistaja väitis, et kuna GSM-autovalvesüsteemist oli nähtav kiiruse pidev ja suur ületamine, peeti vajalikuks vaadata videot, et kes konkreetselt selle sõidukiga sõitis. Videolt tuvastati järgmised seaduserikkumised: ilma põhjuseta vastassuunavööndis sõitmine; üle ohutussaare märgistusega ala sõitmine, ohutussaar ongi ju kindla põhjusega teele joonitud, et ei oleks ohtu ja kiiruse ületamine, mida näitas kaks täiesti eraldiseisvat süsteemi- GSM-autovalvesüsteem ja sõidueksami kaamerate süsteem, mis on erinevad süsteemid, kus on peal GPS. Tunnistaja selgitas, et kaamerasüsteem on ainult eksamisõidukitel, GSM-autovalve süsteem on kõigil Maanteeameti sõidukitel. Mõlemad süsteemid salvestavad kiirust ja asukohta, kaamerate süsteem näitab lisaks ka pilti koos häälega. Videot vaatasid peale tunnistaja veel riskijuht Maria Jefanov, Eksamikeskuse juhataja Risto Kasemäe ning Rasmus Ojamets. Tunnistaja kinnitas, et eksamineerija pädevus on R. Ojametsal ja R. Kasemäel. Tegu oli B-kategooria sõiduga, kus rikuti liiklusreegleid. Tunnistaja kinnitas, et tal on B-kategooria juhtimisõigus. Tunnistaja selgitas, et Maanteeametil on uus videovalvesüsteem alates detsembri lõpust 2016, uued kaamerad paigaldagi autodesse jaanuaris 2017 ning jaanuaris töötasid autodes paralleelselt nii vana süsteemi kui ka uue süsteemi kaamerad. Tunnistaja ütluste kohaselt kaebaja distsiplinaarmenetluse algatamisega seonduv kohtumine toimus 14.02.2017 ehk järgmisel päeval pärast distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja allkirjastamist peadirektori asetäitja Kaupo Sirk`i poolt. Sellel kohtumisel tutvustas M. Rosenberg seda käskkirja kaebajale. Kaebajal paluti minna M. Rosenbergi kabinetti, kus olid lisaks tunnistajale veel riskijuht Maria Jefanov ja eksamiosakonnast Rasmus Ojamets. Margit Rosenberg kinnitas kohtule, et ta oli määratud distsiplinaarmenetluse läbiviijaks. M. Rosenberg selgitas kaebajale distsiplinaarmenetluse läbiviimise protseduuri, pakkus talle võimalust vaadata video üheskoos läbi, mille peale kaebaja ütles, et ta ei soovi seda vaadata, kuna ta mäletab seda sõitu väga hästi. Tunnistaja kinnitas kohtule, et M.K.ei vaielnud vastu rikkumistele. Tunnistaja selgitas, et kui ta küsis kaebajalt, miks ta rikkus liikluseeskirju, vastas too, et ta pidi kiirustama koolitusele, kuna ta on põhimõtetega mees. Tunnistaja ütles kaebajale, et tal on õigus oma seisukohad esitada distsiplinaarmenetluse kohta ning küsis, kas ta soovib kirjutada need ise või on parem, kui ta saadab küsimused. M.K.ütles, et parem on, kui M. Rosenberg saadab küsimused, mida tunnistaja ka tegi. Kaebaja vastas temale edastatud küsimustele, et ta ei soovi selgitusi anda, mida ta ei põhjendanud. M. Rosenberg tunnistas kohtus oma eksimust, et ta märkis vastuväidete esitamise kellaaja. Tunnistaja kinnitas, et kaebaja ei pöördunud tema poole vastamise tähtaja pikendamiseks. Paide büroos tutvustas E. Rosenberg kaebajale karistuse määramise käskkirja ning seda, et tal on õigus käskkirja vaidlustada. Kui tunnistaja küsis, et miks ta ei esitanud oma seisukohti, siis selle peale kaebaja vastas, et kas oleks pidanud. Tunnistaja kinnitas, et kaebaja ei öelnud temale, et esitab vastuväited kirjalikult sama päeva õhtul, ta ei öelnud, et soovib esitada oma seisukohad või et tähtaeg vastamiseks oleks liiga lühike. Kaebaja vastuväited saabusid menetlejale 13.03.2017 peale tööpäeva lõppu. Järgmisel päeval informeeris tunnistaja saabunud vastuväidetest riskijuhti ja personalijuhti ning palus peadirektorilt kohtumise aega, et arutada kaebaja vastuväiteid, millega tutvuti ja analüüsiti neid. Vastuväidetest selgus, et kaebaja tunnistas, et on jätnud õigeaegselt

tutvumata oma ametijuhendiga, jätnud tutvumata Maanteeametis kehtestatud kordadega, mis on kõikidele ametnikele kohustuslikuks täitmiseks. Lisaks avaldas ta arvamust, et videosalvestis on võltsitud. Vastuväidetes ei olnud ühtegi punkti, kus kaebaja oleks tunnistanud oma viga ja öelnud, et ta eksis ja kahetseb seda. Lisaks oli vastuväidetes ka punkt, kus kaebaja soovis kas menetluse lõpetamist või kergemat karistust. Vastuväidetest ei selgunud ühtegi kergendavat asjaolu ega ühtegi asjaolu, mis oleks kaebajat positiivselt iseloomustanud. Tunnistaja kinnitas kohtule, et vastuväiteid arutati 15.03.2017 koos riskijuht Maria Jefanoviga, personalijuht Annika Kitsinguga ja peadirektor Priit Sauk`iga ning peadirektor otsustas, et otsus jääb kehtima, peadirektor oli arutelu toimumise ajal karistuse käskkirja juba allkirjastanud. Tunnistaja selgitas, et soovi korral oleks saanud selle käskkirja kehtetuks tunnistada. Tunnistaja kinnitas, et teenistusest vabastamise käskkiri koostati alles pärast seda kohtumist, seega oleks saanud veel midagi muuta. Tunnistaja Ergo Maasi ütluste kohaselt istus ta juhi, M.K.i, kõrval, nad sõitsid koolitusele. Tunnistaja väitis, et spidomeeter ei olnud talle nähtav. Ta ei mäletanud, et oleks olnud liiklusrikkumisi juhi poolt. Samuti ta ei mäletanud, et pidevjoont oleks möödasõidul olnud, kuid möödasõite oli küll. Tunnistaja sõnul tundis ta end turvaliselt, ta ei uskunud, et väga suur kiirus oli. Tunnistaja arvates pigem oli normi piires kiirus, kuid seda ta täpselt ei teadnud, sest spidomeetrit ta ei näinud. Videosalvestuse teemal tal kellegagi juttu ei olnud, selgitust küsis temalt Margit Rosenberg. Tunnistaja kinnitas kohtule, et R. Kasemäe ei öelnud talle, mida ta peab kirjutama. Ta ütles, et ei saanud vastustest aru ja palus seda täpsustada. Tunnistaja väitel ta ei tundnud end ohustatuna, kuna sõit oli tema jaoks turvaline, tundis end autos hästi ta ei tunnetanud, et kiirust oleks ületatud, kuid möödasõitudel võis olla kiirus suurem. Tunnistaja ütluste kohaselt M. K.i autos oli nii vana kui ka uus kaamera. Seda, mida kaamera salvestab pole näha, kaamera käivitub ise, kui autos süüde käivitada ja seda on kuulda. Uute kaamerate salvestisi ei saa niisama lihtsalt vaadata, neid vaatavad teatud isikud, kuid kes on need isikud on, kes on pädevad kaamera salvestisi vaatama, tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja selgitas, et teises seletuskirjas viitas ta liiklusrikkumisele, sest ei saanud aru, mida Risto (Kasemäe) mõtles selle rikkumise all, samas ta ei pöördunud Risto poole, et seda täpsustada. Tunnistaja arvas, et kui oli mõni rikkumine, siis see võis olla möödasõitudel kiiruse ületamine, võis ka olla raudteeülesõidul, et juht ei veendunud piisavalt rongi mittetulemises. Tunnistaja väitis, et 28.02.2017 seletuskirjas ta kirjutas, et ei näinud kiirust, sest ei vaadanud kiirust kogu aeg, samas ta ei mäletanud, millistel hetkedel ta seda vaatas, võimalik, et siis, kui tuli kiiruskaamera, et olla veendunud, et kiirus on õige. Tunnistaja sõnul ta võis sõidu ajal kaebajale ette öelda, et kus kiirusekaamera on ja mis kiirusega siis sõitma peab. Ergo Maasi kinnitas kohtule, et möödasõitudel ei tohi kiirust ületada ning üle pideva joone ei tohi möödasõitu teha. Ergo Maasi kinnitas, et tehti möödasõite, järelikult ei sõitnud rahulikult, kuigi neil hirmus kiire ei olnud, aga aeglased autod jäid ette. 14.02.2017 toimunud vestlusel sisekontrolör Margit Rosenbergi (distsiplinaarmenetluse läbiviija), riskijuht Maria Jefanovi ja eksamiosakonna peaspetsialist Rasmus Ojametsaga selgitas M.K., et ta sõitis Tallinnas toimuvale koolitusele tema kasutuses oleva Maanteeameti eksamisõidukiga ning et rikkus liiklusreegleid, kuna ei tahtnud koolitusele hilineda. Tunnistaja Rasmus Ojamets kinnitas kohtus, et M.K.ütles temale, et teab, mis rikkumised ta toime pani, sest ta ei tahtnud hilineda koolitusele. Tunnistaja Margit Rosenberg kinnitas kohtule, et M.K.ei vaielnud vastu rikkumistele ning kui ta küsis kaebajalt, miks ta rikkus liikluseeskirju, vastas too, et ta pidi kiirustama koolitusele, kuna ta on põhimõtetega mees. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et vastustajal üldse puudus õigus kaebaja jälgimiseks kaamerate abil 24.01.2017 toimunud sõidul Türilt Tallinnasse ning et haldusorgan teostas sel päeval sisuliselt varjatud jälgimist, sest uute kaamerate käivitamisest ei olnud ühtegi töötajat teavitatud. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et M.K.täitis Maanteeameti eksamisõidukiga koolitusele sõites ametialaseid kohustusi. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 1 p 4 kohaselt

isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine. IKS § 14 lg 1 p 4 annab võimaluse kontrollida tööga seotud asjaolusid, mida vastustaja ka antud juhul tegi (delikaatsete isikuandmete töötlemist ei toimunud). Vastustaja kinnitas kohtule, et GSM valvesüsteemis sõidukite kasutamise rutiinse järelevalve käigus, kus ei töödeldud isikuandmeid, vaid kontrolliti sõiduki kasutamist umbisikuliselt (sõidukit kasutavad mitu ametnikku), ilmnes, et Maanteeameti eksamisõidukit registreerimismärgiga 435 BPS on korduvalt kasutatud töövälisel ajal. Vastustaja selgitas, et kuna eksamisõiduk on ette nähtud sõidueksamite vastuvõtmiseks, kuid sõidueksamite graafiku kohaselt sõidukil 24.01.2017 eksamisõite ette nähtud ei olnud, tekkis Maanteeametil põhjendatud kahtlus sõiduki mittesihipärase kasutamise osas. Vastustaja selgitas, et Maanteeameti praktikas on esinenud juhtumeid, kus sõidueksameid võetakse vastu eksamigraafiku välisel ajal, millised juhtumid ilmnesid ka 2014-2015 ulatusliku korruptsioonijuhtumi käigus. Vastustaja väitis, et kuna Maanteeamet on seadnud eesmärgiks korruptsiooni ennetamise ning rikkumiste lõpetamise, oli eksamisõiduki graafikuvälise liikumise kontrollimine igati põhjendatud ning selle käigus tuvastati GSM valvesüsteemist sõiduki kiiruseületamised. Eksamisõidukitele on paigaldatud videosalvestussüsteem, millest tulenevalt eksamisõiduki liikumist kontrolliti videosalvestiselt, millelt tuvastati M. K.i ametialases tegevuses toime pandud liiklusrikkumised ning Maanteeamet ei pidanud võimalikuks rikkumistele reageerimata jätta. Kohus märgib, et M.K.kui eksamineerijate üle järelevalvet teostav ametnik oli väga hästi teadlik sellest, et eksamisõidukitele on paigaldatud videosalvestussüsteem, millest tulenevalt eksamisõiduki liikumist kontrollitakse videosalvestiselt. Kohus nõustub vastustajaga, et karistusõigusega võrreldes ei pea distsiplinaarmenetluses tõendamisstandardid olema sama kõrged ning et distsiplinaarvõimu teostajal on süüteo (väärteo või kuriteo) menetlejaga võrreldes ulatuslikum kaalutlusruum asjaolude hindamisel. Kohus on seisukohal, et Maanteeameti videosalvestised on lubatavaks tõendiks nii vaidekui ka kohtumenetluses, nende sisu muutmise/töötlemise osas kohtul tõendid puuduvad. Lisaks kohus märgib, et M. K.il oli võimalus Tallinnasse koolitusele sõitmiseks broneerida GSM valvesüsteemis üldkasutatav sõiduk, millele ei ole paigaldatud kaameraid või sõita koolitusele muu transpordiga, kuid kaebaja valis sõiduks salvestuskaameratega eksamisõiduki, olles vanemeksamineerijana teiste eksamineerijate töö korraldaja ning järelevalve teostaja teadlik salvestussüsteemi automaatsest käivitumisest süüte käivitamisel (eksamisõidukis olid nii vanad kui ka uued kaamerad). Ka tunnistaja Ergo Maasi kinnitas kohtule, et M.K.i autos oli nii vana kui ka uus kaamera ning seda, mida kaamera salvestab, ei ole näha, kaamera käivitub ise, kui autos süüde käivitada ja seda on ka kuulda. Kohus nõustub Maanteeametiga, et M.K.vanemeksamineerijana, kes peab teostama järelevalvet eksamineerijate ülesannete täitmise ja nõuetekohase tegevuse üle, juhtides sõidukit vastuolus Liiklusseaduse (LS) sätetega, paneb toime liiklusrikkumised, samas kui liikluseeskirjade järgimise kohustus on sätestatud tema ametijuhendis ning mille järgimist ta ise nõuab sõidueksami sooritajatelt. M.K.on vaidlustanud eksamisõiduki videosalvestise tõendina lubatavuse ning viitab tema suhtes teostatud ebaseaduslikule jälitustegevusele, jättes tähelepanuta asjaolu, et ta ise teadlikult valis sõiduks kaameratega varustatud sõiduki, mis on ette nähtud sõidueksamite läbiviimiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et rikkumised pandi toime ametialases tegevuses. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja ei arvestanud menetluses kaebaja vastuväited. Vastustaja asus distsiplinaarmenetluses seisukohale, et M.K.i vastuväidetes välja toodud teenistuskohustuste täitmata jätmised iseloomustavad teda negatiivselt ning kinnitavad distsiplinaarmenetluse käigus tekkinud veendumust, et M. K.i suhtumine tööülesanne täitmisesse ei ole riigiametnikule kohane ning ta tuleb teenistusest vabastada.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 69 kohaselt distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine. ATS § 74 lg 2 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Vastustaja väitel M.K.valis teadlikult lubatud piirkiirust ületava sõidukiiruse, põhjendades seda vajadusega jõuda koolitusele õigeaegselt. Vastustaja on õigesti leidnud, et sõiduvõtete valik oli kaebaja teadlik otsus ega sõltunud välistest teguritest. Maanteeamet asus seisukohale, et M. K., olles vanemeksamineerija ametikohal, rikkus liiklusreegleid teadlikult, ületades lubatud kiirust, sõites väljaspool oma sõiduraja piire, sooritades pöördeid läbi vastassuunavööndi, sõites üle pidevjoonte ning ületades korduvalt eraldussaare märgistusega ala. Vastustaja leiab, et kuna M.K.rikkus liiklusreegleid, tehes teadlikke valikuid, pani ta toime tahtliku rikkumise ATS § 74 lg 5 mõistes. ATS § 75 lg 6 p 1 kohaselt rikkumise olulisust eeldatakse juhul, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult. ATS § 75 lg 4 võimaldab olulise rikkumise puhul ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada. Distsiplinaarmenetlusega seonduvalt paluti M. K.ilt 16.02.2017 edastatud e-kirjaga selgitusi tema poolt toime pandud liiklusrikkumiste kohta, milles olid toodud küsimused, millele kaebaja pidi vastama. Küsimuste edastamise ajal oli M. K.ile edastatud distsiplinaarmenetluse alustamise käskkiri, millele ta võis esitada oma selgitused/vastuväited. Kohtu hinnangul M.K.ile oli antud võimalus distsiplinaarmenetluses olla ära kuulatud ja esitada distsiplinaarsüüteo kohta oma selgitused/vastuväited, mida ta aga ei soovinud teha. Kohus märgib, et see on isiku enda vaba valik, kas anda oma selgitused distsiplinaarsüüteo kohta (suulised või kirjalikud) või loobuda sellest. Kohus ei nõustu kaebajaga, et rikkumisi on hinnanud ja kirja pannud selleks mittepädev isik Margit Rosenberg. Margit Rosenberg oli distsiplinaarmenetluse läbiviija/menetleja, kellel oli pädevus muuhulgas kirjeldada rikkumisi ja hinnata neid. Distsiplinaarmenetluse alustamise ajendiks olnud asjaolud on kirjas nii distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, mis on kaevatavate käskkirjade lahutamatu osa, kui ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas, millega on tutvunud ka kaebaja pool. Kokkuvõttes ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on toodud asjaolud ja põhjendused, mida kohus ei hakka üle kordama. Kohus leiab, et kuna vastustaja põhjendused on piisavalt selged ja arusaadavad ning kaebaja on nendest teadlik, ei pea kohus hakkama neid üle kordama. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega, siis ei pea neid hakkama üle kordama vastavalt HKMS § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Maanteeamet kinnitas kohtule, et kõige olulisemaks distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise määramise ajendiks oli see, et kaebajale on ette heidetud ka tööandja maine kahjustamist, kuivõrd rikkumised pandi toime Maanteeameti eksamisõidukiga, millele oli peale kirjutatud “Maanteeamet” ja “Riiklik sõidueksam”. Eriti taunimisväärseks on Maanteeameti poolt peetud asjaolu, millega nõustub ka kohus, et liiklusrikkumised pani toime ametnik, kes eksamineerijana igapäevaselt hindab juhtimisõiguse taotlejate vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mh juhi oskust vältida ohtlikke olukordade tekitamist ning oskust järgida liiklusreegleid ja neid praktikas kasutada. Ka Maateeameti peadirektor on juhtinud ameti teenistujate tähelepanu asjaolule, et liiklusrikkumised Maanteeameti sõidukitega ei ole kindlasti aktsepteeritavad, kuna sellise tegevusega seatakse ohtu ka ameti hea maine. M.K.ja tema kaasreisija Ergo Maasi eksamineerijatena olid mõlemad teadlikud, et sõidavad eksamiautoga ning et eksamiautod on varustatud salvestusseadmega. Maanteeamet jälgis neid kaamera abil alles pärast seda, kui oli rutiinse kontrolli käigus GSM valvesüsteemi kaudu liiklusrikkumised tuvastanud ning kindlaks teinud, kes juhib Maanteeameti eksamisõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades ja muid liiklusreegleid rikkudes. Vastustaja kinnitas kohtule, et vastava asjaolu kindlakstegemine oli Maanteeametile väga oluline, kuivõrd Maanteeamet liiklusohutuse eest

seisjana ei saa tolereerida oma töötajate poolt ameti autodega liiklusrikkumiste toimepanemist, sest millise kuvandi Maanteeametist jätab see, kui ameti enda eksamineerijad kihutavad eksamisõidukitega ringi, samas juhtimisõiguse taotlejatele rikkumistele viidates juhtimisõigust ei omistata. Seega seadis kaebaja oma tegevusega ohtu ka Maanteeameti maine. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega tema ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. Kaebaja ise märgib, et tal oli õigus esitada oma vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele, millist õigust ta ka kasutas. Kohus märgib, et M.K.esitas distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele oma vastuväited, millega tutvusid ja mida koos arutasid menetleja Margit Rosenberg riskijuht Maria Jefanov, personalijuht Annika Kitsing ja Maanteeameti peadirektor Priit Sauk, mille käigus peadirektor oma otsust kaebaja teenistusest vabastamise kohta ei muutnud. Menetleja Margit Rosenberg selgitas, et soovi korral oleks saanud selle käskkirja kehtetuks tunnistada, kuna teenistusest vabastamise käskkiri koostati alles pärast seda kohtumist, seega oleks saanud veel midagi muuta. Maanteeameti peadirektor, tutvudes kaebaja vastuväidetega, leidis, et need ei anna alust tema poolt valitud distsiplinaarkaristuse muutmiseks. Haldusasja materjalist nähtub, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõte edastati M. K.ile 06.03.2017 kl 10.23 ning 10.03.2017 edastati talle meeldetuletus, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele on võimalus esitada vastuväited hiljemalt 13.03.2017 kl 10.30. Samal päeval kl 16.00 paluti M. K.il ilmuda Paide büroosse. Kohus nõustub vastustajaga, et kohtumisel Paide büroos oli M. K.il võimalus teavitada vastustajat sellest, et ta vajab vastuväidete esitamiseks veidi rohkem aega või esitab vastuväited samal päeval, kuid määratust hilisemal kellaajal, mida ta aga ei teinud. M.K.esitas oma vastuväited samal päeval kl 16.48. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et kaebajal oli piisavalt aega distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele vastuväidete esitamiseks, kuna kokkuvõte edastati temale 06.03.2017 ning lisaks veel ka meeldetuletus vastuväidete esitamise võimalusest tähtajaga hiljemalt 13.03.2017 kl 10.30. Margit Rosenberg kohtus tunnistas, et kellaaja märkimine oli viga. Kohus möönab, et kellaaja märkimine ei olnud antud juhul vajalik, kuid see ei mõjutanud ärakuulamisõiguse realiseerimist kaebaja poolt, kuna M. K.i esindaja poolt edastatud vastuväidetega tutvusid asjaomased isikud, sh Maanteeameti peadirektor Priit Sauk, kellel on distsiplinaarkaristuse määramise otsustamise pädevus. Kohtu hinnangul asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri oli peadirektori poolt juba allkirjastatud vastuväitega tutvumise ja selle arutamise ajal, sisuliselt midagi ei muuda, kuna kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja ei olnud veel välja antud ning kui peadirektor oleks vastuväite põhjal muutnud oma otsust karistuse valiku osas, siis oleks tal olnud võimalik tunnistada kehtetuks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ning valida kergem karistus või üldse loobuda kaebaja distsiplinaarkorras karistamisest, selles osas on pädeval isikul kaalutlusõigus. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus ei ole käesolevas haldusasjas tuvastanud niivõrd oluliste menetlusnõuete rikkumist, mis oleks saanud mõjutada asja otsustamist. Maanteeameti peadirektor Priit Sauk tutvus küll kaebaja vastuväidetega pärast distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja allkirjastamist, kuid siiski enne teenistusest vabastamise käskkirja väljaandmist, mis tähendab, et ta oleks võinud veel oma otsustust vahepeal muuta, mida ta aga ei pidanud vajalikuks. Maanteeamet vormistas kaks eraldi käskkirja- distsiplinaarkaristuse määramise ja teenistusest vabastamise kohta. Kuna distsiplinaarmenetluse asjaolud, põhjendused ning kaalutlused sisalduvad distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas, siis ei pidanud neid kordama teenistusest vabastamise käskkirjas. Kohus möönab, et üldjuhul vormistatakse üks käskkiri, kuid ka kahe eraldi käskkirja koostamine on aktsepteeritav. Oluline on see, et ühes neist käskkirjadest peavad olema toodud

distsiplinaarsüüteo asjaolud ning kaalutlused distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kohtu hinnangul vaidlustatud käskkirjade väljaandmisel on neid põhimõtteid järgitud. Kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud lisaks tuvastada ka 17.03.2017 distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud vastuväidetele koostatud selgituste õigusvastasus. Kohtu hinnangul 17.03.2017 koostatud selgitused distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud vastuväidetele iseenesest ei riku kaebaja õigusi. Tegemist on üksnes selgitatava seisukohaga kaebaja poolt esitatud vastuväidetele, milles Maanteeamet otsustas jätta jõusse otsuse karistada kaebajat distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega. Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.