XX kaebus AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor magistritööde kaitsmiskomisjoni 31.05.2017 negatiivse hindamisotsuse tühistamiseks, apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsuse tühistamiseks ning uuesti hindamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.01.2018 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Sirje Asu Vastustaja – AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, volitatud esindaja v.adv Tanel Kalaus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-1622 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX kaitses 31.05.2017 AS-s Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ettevõtte juhtimise õppekaval esitatud magistritööd. Õppeinfosüsteemi (ÕIS) vahendusel sai XX teada, et tema magistritööd hinnati negatiivsele hindele „0“.
2.XX esitas 02.06.2017 apellatsioonikomisjonile apellatsiooni, milles vaidlustas oma magistritöö hinnet. Temale vastati 15.06.2017, et apellatsioonikomisjon otsustas apellatsiooni mitte rahuldada, sest töös esineb märkimisväärselt puudusi ning komisjon ei tuvastanud hindamises ebakorrektsust, tööle süüks pandud puuduste alusetust ning olulisi uusi põhjusi töö hinde tõstmiseks.
3.XX esitas 04.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor magistritööde kaitsmiskomisjoni 31.05.2017 negatiivse hindamisotsuse ja
3-17-1622 apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsuse tühistamiseks ning magistritöö uuesti hindamiseks kohustamiseks. Kaebusele oli lisatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2018 määrusega XX taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Kaebus ei ole esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ja kaebaja väited ei ole käsitletavad kaebetähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus HKMS § 124 lg 1 alusel jätta rahuldamata ning asja menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2). Tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ettenähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Tähtaja ületamine ei saa senise kohtupraktika järgi olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Vastustaja uurimuslike üliõpilastööde kaitsmise läbiviimise korda reguleerivates dokumentides ei ole hindamiskomisjonile pandud kohustust teha hindamisprotokoll isikule kättesaadavaks peale kaitsmist. Samuti ei näe kord ette hinde kujunemise osas põhjenduste esitamist ÕIS-s. Kuna vastustaja on selgitanud, et pärast kaitsmist anti kaebajale suulised selgitused hinde kujunemise kohta, siis on hindamiskomisjon täitnud oma kohustused. Kaebaja esitas 02.06.2017 vastustaja apellatsioonikomisjonile oma magistritöö hinde vaidlustuse. Seega pidi temale selleks ajaks olema selge 31.05.2017 otsuse sisu sellisel määral, et jõuda järeldusele soovis oma õigusi 31.05.2017 komisjoni otsuse vaidlustamisega kaitsta. Kui kaebajale oli 31.05.2017 otsuse sisu ebaselge, siis oli tal kohe peale kaitsmist ja enne apellatsiooni esitamist võimalik pöörduda vastustaja õppeosakonna poole hindamiskomisjoni protokolli saamiseks. Haldusasja materjalist nähtuvalt kaebaja seda ei teinud. Hindamiskomisjoni protokoll ei olnud selliseks dokumendiks, mille teatavaks tegemine kaebajale 05.07.2017 oleks saanud mõjutada kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist hindamiskomisjoni 31.05.2017 otsuse ja apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsuse vaidlustamiseks. Ka kohustamisnõude esitamiseks oli aega 30 päeva alates toimingu tegemisest keelduva vastuse saamisest (HKMS § 46 lg 2 ja HKMS § 47 lg 2). Kuna vastustaja ei ületanud avaliku teabe seaduses sätestatud teabenõudele vastamise tähtaega, on sisutühi kaebaja väide, et vastustaja viivitas teadlikult teabenõudele vastamisega. Kaebaja esitas 31.05.2017 otsuse vaidlustamiseks apellatsiooni ilma, et pidas selleks hindamiskomisjoni protokolliga tutvumist vajalikuks. Isegi kui nõustuda, et vastustaja eksitas kaebajat ja õppekorralduse spetsialist teatas temale, et apellatsiooni kohta tehtud otsust ei ole võimalik vaidlustada, siis pärast juristiga konsulteerimist 28.06.2017 pidid kaebajale igal juhul olema teada kaebetähtajad. Vaidlustamisviite puudumine apellatsiooniotsuses ei ole samuti vaadeldav võimaliku kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena, kuna vaidlustamisviite puudumist on kohtupraktikas peetud kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks üksnes juhul, kui just see asjaolu on kaasa toonud kaebetähtaja möödalaskmise (Riigikohtu 21.04.2015 määrus nr 3-3-1-2-15). Arvestades, et kaebajat esindab õigusteadmistega esindaja, ei saa see praegu nii olla. Kaebaja poolt tähtaja ennistamiseks nimetatud asjaolud – hindamiskomisjoni protokolli väljanõudmine kaebaja poolt, kaebaja võimalik eksitamine vastustaja ametniku poolt apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamise osas ja vaidlustamisviite puudumine apellatsioonikomisjoni otsuses – ei ole vaadeldavad mõjuvate ja objektiivsete põhjustena 2(5)
3-17-1622 kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud taotluses muid põhjendusi, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub määruskaebuses ja selle 16.02.2018 täienduses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi halduskohtule. Erakooliseaduse § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse erakooliseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades erakooliseaduse erisusi. Magistritöö hindamist negatiivsele hindele peab komisjon protokollis kirjalikult põhjendama. Üksnes nende põhjenduste kontrollimisel saab hinnata, kas negatiivne hindamisotsus on kaalutlusvigadeta. Kirjalik teavitus negatiivsest hindest toimus ÕIS-i vahendusel taasesitatavas vormis. Põhjendused hinde kujunemise osas ÕIS-s puudusid ning kool neid ei esitanud. Kuna määruskaebuse esitaja vaidlustus jäeti apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsusega rahuldamata, oleks see otsus pidanud sisaldama HMS § 86 lg 3 kohaselt selgitust edasikaebamise võimaluste kohta. Kaebaja 15.06.2017 e-kirjaga esitatud selgitustaotlusele vastas vastustaja (õppekorralduse spetsialisti isikus) 16.06.2017 e-kirjas, et komisjoni poolt rahuldamata jäetud apellatsiooni ei ole võimalik vaidlustada. Kui haldusorgani esindaja ei olnud teadlik, et vaide- ja kaebeõiguse näol on tegemist erinevate õigustega, on selge, et kaebajalt, kes ei puutu oma igapäevases tegevuses kokku õiguslike küsimustega, ei saa nõuda, et ta oleks pidanud olema õiguslikult kogenum kui haldusorgan. Kaebaja pöördus 20.06.2017 Eesti Õigusbüroo OÜ poole, et mh välja selgitada kaebekord, s.h kaebetähtajad. Kuna Eesti Õigusbüroo OÜ koostöös Justiitsministeeriumiga alustas tasuta õigusabi pakkumist alates 2017. a mai keskpaigast, oli 2017. a juunis väga palju pöördumisi nõustamiseks ning Eesti Õigusbüroo OÜ sai pakkuda kaebajale konsultatsiooniaega alles 28.06.2017. Kaebaja sai konsultatsiooni käigus teada, et vastustaja ei ole kaebajale hindamisotsust nõutavalt teatavaks teinud ning seda, et hindamisotsust pole piisavalt motiveeritud. Pärast juriidilist konsultatsiooni pöördus kaebaja koheselt, st 28.06.2017, e-kirjaga vastustaja poole, et kool edastaks temale kaitsmisel täidetud kaitsmiskomisjoni protokolli koopia või sellest väljavõtte kaebajat puudutavas osas. Vastustaja saatis nõutud dokumendi kaebajale alles 05.07.2017. Kaebaja on olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja kohtusse pöördumise kord, s.h tähtajad, ning on näidanud ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kaebus oli halduskohtule esitatud tähtaegselt, sest 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema alles pärast 05.07.2017.
6.AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor palub 06.03.2018 vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hindamisprotokoll või põhjendused pidid olema esimesele otsusele lisatud või muul viisil temale kättesaadavaks tehtud. Riigikohus on lahendis 3-3-1-68-12 rõhutanud, et hindamisotsustuste olemusliku eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid HMS-i tavapärases tähenduses. ÕIS ei ole mõeldud hinde kujunemist puudutavate põhjenduste esitamiseks. Vastustaja kehtestatud kord nõuab vaid seda, et negatiivse hinde andmist tuleb protokollis kirjalikult põhjendada. Nagu hindamisprotokollist nähtub, on seda nõuetekohaselt järgitud. Vaidlus puudub, et lisaks selgitati hinde kujunemist kaebajale kaitsmise järgselt suuliselt.
3(5)
3-17-1622 Kaebetähtaega arvestatakse vastava otsuse sisust teadasaamise hetkest, mitte mingite muude menetluse käigus koostatavate dokumentide või muu informatsiooni kättesaamise hetkest. Kaebaja sai esimese otsuse sisust täielikult teada 31.05.2017 ja teise otsuse sisust täielikult teada 15.06.2017. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebus esitati hilinenult. Määruskaebuses viidatud nn kohased sammud, nt juristiga kontakteerumine, ei puudutanud mingil moel haldusakti teatavaks tegemist, vaid vaidlustamise ettevalmistamist, sh vaidluse perspektiivi hindamist. Kaebaja 28.06.2017 saadetud e-kirja, milles ta küsis vastustajalt hindamiskomisjoni protokolli, ei saa pidada haldusakti teatavaks tegemisega seonduvaks sammuks. See puudutas pelgalt hindamisprotokolli teatavaks tegemist, mis eeltoodust tulenevalt ei ole ei esimese otsuse ega teise otsuse osaks. Kohus leidis määruses, et kuna kaebaja esitas 02.06.2017 apellatsiooni, pidi temale selleks ajaks esimese otsuse sisu sellisel määral selge olema, mis võimaldas tal jõuda järeldusele, et ta soovib oma õigusi esimese otsuse vaidlustamisega kaitsta. Isegi kui nõustuda, et viidatud sammud puudutasid haldusakti teatavaks tegemist, ei teinud kaebaja neid ilmselgelt mõistliku aja jooksul. Halduskohus leidis õigesti, et kuivõrd kaebaja esitas 31.05.2017 apellatsiooni esimese otsuse vaidlustamiseks ilma, et selleks hindamiskomisjoni protokolliga tutvumist vajalikuks pidas, ei olnud hindamisprotokolli esitamine kuidagi kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamisega seotud. Vastustajal puudus kohustus hindamisprotokolli kaebajale teatavaks teha. Vaidlustamisviite puudumine apellatsiooni kohta tehtud otsuses ei ole käesoleval juhul vaadeldav kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena, kuna see annab aluse kaebetähtaja ennistamiseks vaid juhul, kui just see asjaolu on kaasa toonud kaebetähtaja möödalaskmise. Kuivõrd kaebaja konsulteeris teda esindava juristiga juba 28.06.2017, pidid peale seda olema kaebajale igal juhul teada kaebetähtajad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu 16.01.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsuse teatavaks tegemisest ning ei pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Kaebus tuli seega esitada hiljemalt 17.07.2017. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse alles 04.08.2017. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja ära näidanud selliseid mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks.
9.Üldjuhul on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Hindamiskomisjoni protokolli saamine teabenõude korras 05.07.2017 ei saanud olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis takistas kaebuse esitamist. Vastustaja oli vaidemenetluses, nagu ka magistritööde kaitsmisel selgitanud kaebajale tema magistritöö negatiivse hinde põhjuseid. 4(5)
3-17-1622 Hindamisprotokolli puudumine ei olnud takistanud kaebajal oma õiguste kaitseks vaidemenetluse alustamist.
10.Kaebaja leiab, et kaebetähtaja ennistamise üheks mõjuvaks põhjuseks on vaidlustamisviite puudumine apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 vaideotsuses. Riigikohus on leidnud, et kui vaideotsuses puudub vaidlustamisviide, võib seda HMS § 57 lg 3 kohaselt pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ning kui vaidlustamisviite olemasolul oleks õigusi rikkuvat haldusakti tõenäoliselt vaidlustatud õigeaegselt, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada (Riigikohtu 20.03.2006 määrus nr 3-3-1-16-06, p 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjutanud apellatsiooniotsusel vaidlustamisviite puudumine kaebaja võimalusi selle vaidlustamiseks, sest kaebaja pöördus vahetult pärast 15.06.2017 apellatsioonikomisjoni otsuse teatavaks tegemist õigusbüroosse (20.06.2017) ning 28.06.2017 selgitati temale õigust apellatsiooniotsuse vaidlustamiseks. Kaebajal oli võimalik esitada kaebus tähtaegselt, s.o hiljemalt 17.07.2017.
11.Samuti ei saanud ringkonnakohtu hinnangul 31.05.2017 hindamiskomisjoni otsuse ja 15.06.2017 apellatsioonikomisjoni otsuse tähtaegset vaidlustamist mõjutada vastustaja õppekorralduse spetsialisti 16.06.2017 kommentaar, et komisjoni poolt 15.06.2017 rahuldamata jäetud apellatsiooni ei ole võimalik kohtus vaidlustada. Riigikohus on leidnud, et kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Seda, et kaebaja seda nõuannet piisavalt ei usaldanud, näitab ainuüksi see, et ta mõni päev hiljem (20.06.2017) pöördus õigusbüroosse, et selgitada välja võimalused oma õiguste kohtulikuks kaitseks. Kaebaja pöördus õigusbüroosse mh kaebetähtaegade osas selguse saamiseks. Kaebajale 28.06.2017 antud õigusnõu pinnalt oleks kaebaja saanud tähtaegselt esitada kaebuse nii 31.05.2017 hindamiskomisjoni otsuse kui ka 15.06.2017 apellatsioonikomisjoni otsuse tühistamiseks ning tema magistritöö uuesti hindamiseks kohustamiseks (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2).
12.Kaebetähtaja ületamine ei ole praegusel juhul vabandatav, sest kaebaja on kaebetähtaja sees selgitanud õigusbüroo nõul välja võimalused oma õiguste kohtulikuks kaitseks (vt ka Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Seetõttu ei saa kaebaja vähesed kogemused õiguslikes küsimustes olla praegusel juhul selliseks objektiivseks asjaoluks, mis võiksid kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise.
13.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.