Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

Harjumaa turismiatraktsioone pakkuvate ettevõtete poolt seitsme ettevõtte näitel“ (edaspidi magistritöö). Mainori õppeinfosüsteemi (ÕIS) vahendusel sai J. N. teada, et tema magistritöö kaitsmine on hinnatud hindele „0“. 02.06.2017 esitas J. N. apellatsiooni, milles vaidlustas magistritöö hinnet. 15.06.2017 vastuses kaebaja apellatsioonile selgitati, et apellatsioonikomisjon otsustas apellatsiooni mitte rahuldada, kuna töös esineb märkimisväärselt puudusi ning komisjon ei tuvastanud hindamise ebakorrektset läbiviimist, tööle esitatud puuduste mitte paika pidavust ning olulisi uusi põhjuseid töö hinde tõstmiseks. 04.08.2017 esitas J. N. Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Mainori magistritööde kaitsmiskomisjoni 31.05.2017 kaitsmise negatiivse hindamisotsuse „0“ ettevõtte juhtimise õppekava magistrandi J. N. magistritöö osas tühistamist, Mainori apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsuse, millega jäeti rahuldamata apellatsioon magistritöö kaitsmise negatiivse hinde vaidlustamiseks, tühistamist ning Mainori magistritööde kaitsmiskomisjoni kohustamiseks uuesti hinnata kaitsmise hetkel kehtinud õiguse alusel magistrandi J. N. magistritööd. 10.10.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 07.11.2017 vastuses kaebusele vastustaja teavitas kohut, et kaebus ei ole tähtaegne ning palus lõpetada haldusasja menetlus Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel. 12.12.2017 toimunud kohtuistungil kohus ei alustanud asja sisulist arutamist, kuna vastustaja vaidlustas kaebuse esitamise tähtaegsuse, leides, et see on esitatud tähtaega rikkudes. Kohtuistungil arutati kaebuse tähtaegsust. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas, sh tähtaja ennistamise taotluse. 20.12.2017 esitas kaebaja täiendavad seisukohad kaebuse tähtaegsuse kohta ning taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. 05.01.2018 esitas vastustaja oma seisukoha tähtaja ennistamise taotluse kohta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna ta on mõistliku aja jooksul astunud samme selleks, et haldusakt (so Mainori hindamiskomisjoni 31.05.2017 protokoll) talle teatavaks tehtaks. Mainori magistriõppe ettevõtte juhtimise õppekava magistritööde kaitsmine toimus 31.05.2017. Peale kaitsmist teavitas kõrgkool suuliselt kaebajat, et tema magistritöö kaitsmist hinnati negatiivsele hindele „0“. Kirjalik teavitus negatiivsest hindest toimus Mainori õppeinfosüsteemi (ÕIS) vahendusel. Põhjendused hinde kujunemise osas ÕIS-is puudusid. Kaebaja esitas 02.06.2017 apellatsiooni vaidlustamaks negatiivset hinnet. 14.06.2017 teavitas E. T. kõrgkooli esindajana e-kirjaga kaebajat apellatsiooni vastuse koostamisest. 15.06.2017 koostatud apellatsiooni vastus ei sisaldanud selgitust apellatsiooni vastuse osas halduskohtule kaebuse esitamise võimalusest. Kuna Mainor on antud juhul haldusorganiks Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes, siis tulenevalt HMS § 112 lg-st 2, mis sätestab, et eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Antud juhul on haldusmenetlust reguleerivaks eriseaduseks Erakooliseadus (EraKS). Kuna EraKS § 6 lg 1 p 8 alusel kehtestatud Mainori nõukogu 23.05.2017 määrusega nr 2.1.1-17 kinnitatud „Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Õppekorralduseeskirjas“ (Mainori Õppekorralduseeskiri; tl 105111) reguleeritud haldusmenetlus ei ole sellise mahu, tiheduse ja detailsusega, mis on võrreldav haldusmenetluse seaduse enda regulatsiooniga ja ei taga isikule haldusmenetluse seadusega võrreldavat õiguskaitset, siis on kaebaja seisukohal, et antud juhul kohalduvad vaidemenetlusele ja vaideotsusele HMS § 86 sätted. 15.06.2017 pöördus kaebaja Mainori poole e-kirja teel teabenõudega, et saada teavet apellatsiooniotsuse edasikaebamise kohta. Kaebaja leiab, et 16.06.2017 e-kirjaga Mainori esindaja K. P. eksitas kaebajat, selgitades, et

rahuldamata jäetud apellatsiooni vaidlustada ei ole võimalik. Kaebaja pöördus 28.06.2017 pärast õigusalase konsultatsiooni saamist e-kirjaga Mainori poole, et talle edastataks kaitsmiskomisjoni protokolli koopia või sellest väljavõte kaebajat puudutavas osas. Mainor edastas soovitud väljavõtte kaebajale e-kirjaga 05.07.2017. Kaebaja leiab, et Mainor ei ole pärast kaitsmist kaebajale esitanud vajalikke dokumente, samuti ei ole täitnud dokumentide väljanõudmise teabenõuet teadlikult viivitamatult. Kaebaja on seisukohal, et ta on näidanud ise oma õiguste kaitsmisel üles piisavat huvi ja kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna ta on teinud kõik endast oleneva, et Mainori poolt esitamata kaitsmise protokoll oleks välja nõutud mõistliku aja jooksul. Samas leiab kaebaja, et kaebuse esitamine kohtule 04.08.2017 ei saa kahjustada ülemääraselt vastustaja ega ka avalikke huve, mistõttu palub kaebaja kaebetähtaja ennistamisel nimetatud asjaoluga arvestada. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebaja sai Magistritöö hindamise otsusest teada 31.05.2017 ja esitas sellele tuginedes apellatsiooni 02.06.2017. Järelikult oli hindamisotsus ja selle kujunemine kaebajale piisavalt arusaadav, et seda vaidlustada. Apellatsiooniotsusest sai kaebaja tema enda tõenditele tuginedes teada 15.06.2017. Seda, et kaebaja ei saanud 31.05.2017 otsuse täielikust sisust teadlikuks enne 05.07.2017, väitis kaebaja alles 14.11.2017 menetlusdokumendis, st mitu kuud pärast apellatsiooni ja kaebuse esitamist. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et ta ei saanud 15.06.2017 teada apellatsiooniotsuse täielikust sisust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hindamisprotokoll ja/või põhjendused pidid olema 31.05.2017 otsusele lisatud või muul viisil kaebajale kättesaadavaks tehtud, st need dokumendid ei olnud 31.05.2017 otsuse osaks. Lisaks ei ole ÕIS (st elektrooniline matrikkel) mõeldud hinde kujunemist puudutavate põhjenduste esitamiseks. Kord nõuab vaid seda, et negatiivse hinde andmist tuleb kirjalikult põhjendada, mida on ka tehtud. Lisaks selgitati hinde kujunemist kaebajale kaitsmise järgselt suuliselt. Kaebetähtaega arvestatakse vastava otsuse sisust teadasaamise hetkest, mitte muude menetluse käigus koostatavate dokumentide või informatsiooni kättesaamise hetkest. Seega, kui kaebaja pidas hindamisprotokolli 31.05.2017 otsuse sisu mõistmist oluliseks, oleks tal olnud võimalik seda Mainorilt taotleda koheselt pärast 31.05.2017 otsusest teadasaamist. Kaebaja seda ei teinud, vaid esitas vastava taotluse alles pärast apellatsiooni kohta tehtud otsuse kätte saamist. See tähendab, et tegelikult ei olnud hindamisprotokoll 31.05.2017 otsuse ja seega ka kohtule kaebuse esitamiseks vajalik. Kuna kaebaja väidab kaebuses, et 31.05.2017 otsus ei vastanud Mainori kehtestatud korrale, siis ei saa ta samal ajal väita, et olulise informatsiooni haldusaktist sai ta alles 05.07.2017, mil talle edastati kirjalik hindamisprotokoll. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Mainori Õppekorralduseeskirjas reguleeritud haldusmenetlus ei ole sellise mahu, tiheduse ja detailsusega, mis on võrreldav HMS-i enda regulatsiooniga. Vastustaja leiab, et eelnimetatud eeskiri reguleerib asjakohast hindamist ja kaitsmise korraldust oluliselt detailsemalt kui HMS. Seega ei saa ka kaebaja nimetatud väitest tuletada HMS-i kohaldumist ja vaidlustamisviite vajalikkust. Samas, isegi kui HMS kohalduks ja vaidlustamisviide oleks üldiselt vajalik, saaks selle puudumine õigustada kaebetähtaja ennistamist vaid juhul, kui see asjaolu tõi kaasa kaebetähtaja möödalaskmise. Antud juhul seda väita ei saa. Kaebaja on ise tõendanud, et kohtus oma lepingulise esindajaga 28.06.2017. Seega pidi kaebaja hiljemalt sellel kuupäeval saama teada kaebuse esitamise võimalusest ja vastavatest tähtaegadest. Pärast vastavat kuupäeva oli kaebajal piisavalt aega, et kaebus tähtaegselt esitada. Vastustaja leiab, et kaebaja väide, mille kohaselt Mainor on eksinud AvTS-is sätestatud nõuete vastu tuleb jätta tähelepanuta, kuna Mainor vastas kaebajale (edastas soovitud teabe) AvTS-is sätestatud tähtaja jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Käesoleva kohtumäärusega lahendab kohus üksnes kaebuse tähtaegsuse küsimuse, sh kaebaja tähtaja ennistamise taotluse, ning ei võta seisukohta kaebuse sisulise põhjendatuse küsimuses, seega ei analüüsi menetlusosaliste sisulisi väiteid. Samuti ei võta kohus käesolevas määruses sisulist seisukohta vastustaja 05.01.2018 vastuses esitatud taotluse osas jätta kaebaja 20.12.2017 menetlusdokumendile lisatud dokumendid tõendina toimikusse võtmata. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral HKMS § 124 lg 2 alusel. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebus ei ole esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kohtu hinnangul kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb HKMS § 124 lg 1 alusel jätta rahuldamata ning käesoleva asja menetlus lõpetada, tuginedes HKMS § 124 lg-le 2 ja HKMS § 152 lg 1 p-le 2. Kohtu põhjendused on järgnevad: Kohus on vastustaja taotlust lahendama asudes jõudnud seisukohale, et esitatud kaebus ei ole tähtaegne. Kohus märgib, et tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise. Selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00). Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus märgib, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ettenähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on mõjuvad põhjused, mis on määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses asjas nr 3-3-1-26-06 asuti seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 leitakse, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse

keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 järgi kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebusest ja kaebaja kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et kaebaja sai algsest Magistriöö hindamise otsusest teada 31.05.2017 ning esitas sellele apellatsiooni 02.06.2017. Apellatsioonikomisjoni otsusest sai kaebaja teada 15.06.2017. Kaebuse esitaja pöördus 28.06.2017 e-kirjaga Maonori poole, paludes edastada hindamiskomisjoni protokoll või selle väljavõte kaebajat puudutavas osas. Soovitud teabe edastas Mainor kaebajale 05.07.2017 e-kirjaga. Kaebuse esitaja leiab, et ta on pöördunud Mainori hindamiskomisjoni 31.05.2017 otsuse ja apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsuse vaidlustamiseks kaebusega kohtusse tähtaegselt (04.08.2017), sest alles 05.07.2017, kui talle edastati Mainori hindamiskomisjoni protokoll, sai ta teada 31.05.2017 otsuse täielikust sisust. Seega leiab kaebaja, et sellest ajast hakkab kulgema ka kaebetähtaja algus kohtule kaebuse esitamiseks. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kaebuse esitamine alles 04.08.2017 ei kahjusta vastustaja ega avalikke huve, kuna kaebetähtaja ületamise tingis kaebaja eksitamine Mainori poolt seoses apellatsiooniotsuses vaidlustamisviite puudumisega ning Mainori ametniku e-kirjas antud selgitusega, et apellatsiooniotsust vaidlustada ei ole võimalik. Kohus märgib, et Mainori Õppekorralduseeskirja p 135 kohaselt on õppetulemuse või õppekorraldusliku otsusega mittenõustumise korral üliõpilasel õigus esmalt pöörduda otsuse selgituse või hinde põhjenduse saamiseks otsuse tegija (õppejõud või õppekorraldusega seotud töötaja) poole. Mainori uurimuslike üliõpilastööde eelkaitsmise ja kaitsmise korra (kinnitatud õppeprorektor E. T.i 10.03.2016 korraldusega nr 2.5.1-275; tl 39 - 41) peatüki „Kaitsmise läbiviimine“ kohaselt pärast kaitsmist tagastab komisjon õppekeskusele täidetud eksamilehe ja kaitsmiskomisjoni portokolli parimate kursuse-, lõpu või magistritööde ühe kõvaköites eksemplari raamatukogus säilitamiseks. Peatüki „Tööde hindamine“ järgi töö hindamist negatiivse hindega („0“) peab komisjon protokollis kirjalikult põhjendama. Eeltoodust nähtub, et Mainori uurimuslike üliõpilastööde kaitsmise läbiviimise korda reguleerivates dokumentides hindamiskomisjonile ei ole pandud kohustust teha hindamisprotokoll isikule kättesaadavaks peale kaitsmist. Samuti ei näe kord ette hinde kujunemise osas põhjenduste esitamist ÕIS-is. Kuna vastustaja on selgitanud, et peale kaitsmist anti kaebajale suulised selgitused hinde kujunemise kohta, siis on hindamiskomisjon täitnud oma kohustused (selgitanud hinde kujunemist) vastavalt ettenähtud korrale. Kaebaja esitas 02.06.2017 apellatsiooni, seega pidi temale olema selleks ajaks selge 31.05.2017 otsuse sisu sellisel määral, mis võimaldas tal jõuda järeldusele, et ta soovib oma õigusi 31.05.2017 komisjoni otsuse vaidlustamisega kaitsta. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Seejuures kohus märgib, et kui kaebajale oli 31.05.2017 otsuse sisu ebaselge, siis oli tal koheselt peale kaitsmist võimalik enne apellatsiooni esitamist pööduda Mainori õppeosakonna poole hindamiskomisjoni protokolli saamiseks (kui selle puudumine oleks

takistanud apellatsiooni esitamist). Haldusasja materjalist nähtuvalt kaebaja seda ei teinud. Samas kaebuse esitaja ei ole ka põhjendanud, mis takista kaebajal (enne 28.06.2017) hindamiskomisjoni protokolli saamiseks Mainori poole pöörduda. Kohtu arvates on asjakohatu kaebaja etteheide vastustajale selles, et Mainor ise protokolli kaebajale pärast kaitsmist teatavaks ei teinud, kuna Mainoril sellist kohustust ei olnud. Seega on alusetu kaebaja tuginemine kaebetähtaja ületamisel asjaolule, et ta pidi ise vaeva nägema hindamisprotokolli kättesaamiseks. Lisaks ei ole kaebetähtaja ületamisel mingit tähtsust asjaolul, et Mainor kaebaja teabenõudele vastas 05.07.2017, kuna Mainor ei ületanud AvTS-s sätestatud teabenõudele vastamise tähtaega (AvTS § 18 lg 1). Seega on sisutühi kaebaja väide, et Mainor teadlikult viivitas teabenõudele vastamisega. Seda enam, et küsitud teabe edastamine 05.07.2017 ei saanud kuidagi mõjutada kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist. Kaebaja esitas 31.05.2017 apellatsiooni otsuse vaidlustamiseks ilma, et selleks hindamiskomisjoni protokolliga tutvumist vajalikuks pidas. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, mis takistas tal kaebust kohtule tähtaegselt esitada pärast juristiga konsulteerimist 28.06.2017. Isegi juhul, kui nõustuda, et kaebajat eksitati Mainori poolt, kui ametnik teatas, et apellatsiooni kohta tehtud otsust vaidlustada ei ole võimalik, siis pärast juristiga konsulteerimist 28.06.2017 pidid kaebajale igal juhul olema teada kaebetähtajad kohtusse pöördumiseks. Vaidlustamisviite puudumine apellatsiooniotsuses ei ole samuti vaadeldav võimaliku kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena, kuna vaidlustamisviite puudumist on kohtupraktikas peetud kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks üksnes juhul, kui just see asjaolu on kaasa toonud kaebetähtaja möödalaskmise (Riigikohtu 21.04.2015 määrus asjas nr 3-3-1-2-15). Asjaoludest nähtuvalt see antud juhul nii ei ole. Seda enam, et kaebajat esindab asjas professionaalse ettevalmistusega õigusteadmistega esindaja. Lisaks on ka Riigikohus rõhutanud, et hindamisotsustuste olemusliku eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid Haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses (Riigikohtu 04.03.2013 otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 22). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hindamiskomisjoni protokoll ei olnud selliseks dokumendiks, mille teatavaks tegemine kaebajale 05.07.2017 oleks saanud mõjutada kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist Mainori 31.05.2017 hindamiskomisjoni otsuse ja 15.06.2017 apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks ning ka kohustamisnõude esitamiseks, kuna ka selle kohustamisnõude (kohustada Mainori magistritööde kaitsmiskomisjoni Magistritööd uuesti hindama) esitamiseks oli HKMS § 46 lg 2 ja HKMS § 47 lg 2 kohaselt aega 30 päeva alates toimingu tegemisest keelduva vastuse saamisest. Kaebaja ei ole väitnud, et ta apellatsioonikomisjoni otsusest 15.06.2017 teada ei ole saanud. Seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Seejuures ei ole asjakohane kaebaja väide, et kaebuse esitamine alles 04.08.2017 ei kahjusta vastustaja ega avalikke huve. Kohus juba eelnevalt selgitas, et tähtaegade kehtestamine on vajalik eelkõige menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Kohtu hinnangul kaebaja poolt tähtaja ennistamiseks toodud asjaolud (hindamiskomisjoni protokolli väljanõudmine kaebuse esitaja poolt, kaebaja võimalik eksitamine Mainori ametniku poolt apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamise osas ja vaidlustamisviite puudumine apellatsioonikomisjoni otsuses) ei ole vaadeldavad mõjuvate, objektiivsete, põhjustena kaebetähtaja ennistamiseks. Muid põhjendusi, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise, kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitanud ei ole. Seetõttu kohus asub kaebetähtaja ennistamise taotlust lahendades, juhindudes HKMS § 124 lg-st 1, seisukohale, et kuna puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis takistasid kaebajal kaebeõigust tähtaegselt reliseerida, jätab kohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamise eest 26.07.2017 riigilõivu 15,00 eurot (tl 118). Kaebajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist Riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.