Maksu- ja Tolliameti taotlus V.V. suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margit Kikas Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – V.V. (isikukood xxxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmist V.V.le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx , summas 137 661,91 eurot.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte V.V.le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 2 alusel 04.05.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) V.V.le kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxx, summas 137 661,91 eurot. Põhjendused:
1.1.MTA alustas 29.11.2017 korraldustega Palmver Ehitus OÜ (registrikood 12677831) suhtes maksuvõla sundtäitmist, kuna osaühingul on tekkinud maksuvõlg maksustamisperioodide märts 2017 kuni jaanuar 2018 maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ja neilt arvestatud intressidest. Pangakontode arestimise
3-18-902
tulemusel laekus perioodil 29.11.2017–24.04.2018 maksuvõlgade katteks 6028,79 eurot. Seisuga 04.05.2018 on osaühingu maksuvõlg 126 015,91 eurot (sh põhivõlg 112 648,24 eurot ja arvestuslik intress 13 367,67 eurot). Äriregistri, Eesti Väärtpaberikeskuse, Maanteeameti liiklusregistri ja kinnistusraamatu andmetel ei ole äriühingul registervara, mille arvelt maksunõudeid rahuldada.
1.2.Palmver Ehitus OÜ ainus juhatuse liige on alates 19.06.2014 V.V., kes vastutab äriühingu maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Äriühingu perioodi 20.04.2017–16.02.2018 arveldusarvete analüüsimisel selgus, et ajal, mil osaühingu maksuvõlg kasvas, on selle pangakontodelt välja võetud sularaha 254 885 eurot. Selle arvelt oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustused. V.V. selgitas 12.02.2018 maksukontrolli raames, et tal ei ole kuludokumente ega arvestust sularaha kulutuste kohta. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et arveldusarvetelt välja võetud sularaha ei kasutatud äriühingu majandustegevuse ega maksustatava käibe tarbeks. V.V. süülise tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuhaldur alustas halduskohtule taotluse esitamisega V.V. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla V.V. solidaarne vastutus Palmver Ehitus OÜ-ga äriühingu maksuvõla eest. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on V.V.le rahalise nõude määramine 126 015,91 eurot.
1.3.Arvestades V.V. suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmata jätmisse, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et isik hakkab vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist vältima ja oma vara võõrandama. Seetõttu on põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist.
1.4.Vanim osaühingu tasumata maksukohustus on 2017. a märtsikuu käibemaks. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole saabunud (MKS § 98 lg 1). MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine – äriühingul on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Äriühingult maksuvõlgnevuse sissenõudmine ei ole andnud tulemusi. Vaatamata sellele, et ettevõtte hilisemate võlgnevuste osas ei ole 3-kuuline sissenõudmise periood veel lõppenud, peab maksuhaldur johtuvalt MKS § 105 lg-s 6 sätestatud võlgade sissenõudmise järjekorrast ebatõenäoliseks, et hilisemad võlgnevused vastutusotsuse koostamise ajaks maksumaksjalt tulemuslikult sisse nõutakse. Vastutusotsuse koostamisele suunatud esmaste toimingute alustamist eeltoodud tingimustel toetab ka Riigikohtu 09.10.2013 määruse haldusasjas nr 3-31-27-13 p-s 17 väljendatud võimalus vastutusmenetluse alustamiseks olukorras, kus maksumenetlus ei ole veel lõppenud. Äriühing deklareeris viimati käivet 2017. a detsembris ja töötasu väljamakseid 2017. a oktoobris, väikeses summas ka 2018. a jaanuaris. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2016. a kohta. Pärast pangakontode arestimist ei saa osaühingut pidada tegutsevaks äriühinguks ning maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu vara ja majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Osaühingut ei ole registrist kustutatud ja seega ei ole juriidilise isiku õigusvõime lõppenud.
1.5.V.V.le kuulub korteriomand xxxxxxxxx, mille eest ta 2007. a tasus 199 061,12 eurot. Korteriomandil on hüpoteek 232 638,49 eurot (3 640 000 krooni) Swedbank AS-i kasuks. Arvestades asjaoluga, et suvekorterite väljarentimiseks mõeldud rannarajoonis asuv puuvilla on renoveeritud, ja ka selle asukohta, ei ole kinnisasja väärtus kindlasti langenud, pigem oluliselt tõusnud. Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel võiks korteri maksumuseks kujuneda vähemalt 200 000 eurot. Liiklusregistri andmetel kuulub V.V.le sõiduk Citroen Berlingo, ehitusaasta 2002 (registrimärgiga xxx xxx). Sarnase sõiduki hind veebiportaalis www.auto24.ee on 590 eurot. Arvestades, et tegelik sõiduki müügihind võib sellest madalam olla, hindab maksuhaldur selle väheväärtuslikuks varaks. V.V.le kuuluvad äriregistri andmetel OÜ Fertbalt ja Legalehitus OÜ osakud, kuid nende väärtus ei ole teada. Kõige sobivam MKS 2(5)
3-18-902
§ 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on korteriomandile hüpoteegi seadmine. V.V. on saanud 2018. a igakuist maksustatavat tulu keskmiselt 1926 eurot OÜ-lt FertiBalt, mis märtsis vähenes oluliselt. OÜ-l FertiBalt on samuti deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlgnevused, sh tööjõumaksed. Isikul on ülalpeetav alaealine laps, mistõttu on hüpoteegi seadmine kinnisvarale sobivaim meede.
1.6.Kuivõrd kinnistu sundmüük saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel, tuleb lisaks arvestada ka täitekuludega. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg 2 p-le 4 on menetluse alustamise tasu üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot. KTS § 35 lg 2 p 11 järgi on kohtutäituri põhitasu 8%, kuid mitte enam kui 9586 eurot. KTS § 45 lg 1 alusel võib kohtutäitur nõuda enampakkumise läbiviimise eest lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte enam kui 2000 eurot. Seega moodustavad sundtäitmise kulud 11 646 eurot (9586 + 60 + 2000). Eeltoodust tulenevalt peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 137 661,91 eurot (126 015,91 + 11 646).
1.7.Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui V.V. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Esitatav tagatis peab lisaks katma ka sundtäitmise kulud. Kui V.V. soovib tagatissumma kanda deposiiti, on summa suuruseks 126 015,91 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab 3(5)
3-18-902
maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks MKS § 1361 rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 50): a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2); c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1 ja lg 2 p 1) ning kohus annab loa, kui ta peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1); e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused); f) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; h) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle tulemusel ei ole 3 kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5); i) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sh saab täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses).
7.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.Maksuhaldur selgitas, et Palmver Ehitus OÜ-l on tekkinud deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksudest ja intressist maksuvõlg, mida maksuhaldur on üritanud seni tulemusteta äriühingult sisse nõuda. Äriühingul puudub registervara, mille arvelt võlga likvideerida. Samuti ei ole suudetud võlga sisse nõuda pangakontode arestimisega. Seega on põhjendatult alustatud vastutusmenetlusega. V.V. oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu ainus juhatuse liige, seega vastutab ta äriühingu tähtaegselt täitmata maksukohustuste eest. Esitatud materjalidest nähtuvalt viis V.V. äriühingust sularaha välja ega ole tõendanud sularaha kasutamist ettevõtte majandustegevuse raames. Välja viidud sularahast oleks piisanud maksuvõla tasumiseks. Seega saab V.V.le ette heita oma kohustuste tahtlikku rikkumist eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist ja muuta äriühing maksejõetuks. V.V.le vastutusotsuse koostamine summas 126 015,91 eurot on tõenäoline. Kohus lähtub MTA kinnitusest, et maksuhaldur alustas kohtule taotluse esitamisega vastutusmenetlust V.V. suhtes. Arvestades V.V. käitumist äriühingu 4(5)
3-18-902
kohustuste täitmata jätmisel, saab pidada tõenäoliseks, et isik püüab ka talle vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist vältida ja asuda sel eesmärgil oma vara võõrandama. Puuduvad MKS § 96 lg-s 6 sätestatud alused, st tegemist on kehtiva maksuvõlaga. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuhaldur on põhjendanud täitetoimingu valikut – V.V.l puudub muu oluline väärtuslik vara, samuti ei takista hüpoteegi seadmine kinnistu valdamist, kasutamist ega käsutamist, seega ei piirata isiku õigusi intensiivselt. Kohtu hinnangul on maksuhalduri hinnang xxxxxxxx korteri väärtusele adekvaatne, mida kinnitab ka korterile seatud hüpoteek. Kuna lisaks maksu- ja intressivõlale peab kohtulik hüpoteek tagama ka hüpoteegi realiseerimisega kaasnevad täitekulud, on maksuhalduri taotletud hüpoteegi summa põhjendatud. Tegemist ei ole ületagamisega. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise vastavalt enda valitud tagatise liigile, arvestades ka valitud tagatise realiseerimisega kaasnevaid täitekulusid.
9.Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.