Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
3. mai 2018, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-18-518 XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.11.2017 ehitusloa nr 1712271/39334 tühistamiseks või kohustamiseks väljastada ehitusluba tingimusega, et tagatud oleks juurdepääs A. Adamsoni tn 18 kinnistult Eha tn 12 olevale kanalisatsioonikaevule Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Urmas Kiik Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. märtsi 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
2.Asendada Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega osas, mis puudutavad kaebuse tagastamist. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
2.Eha tn 12 kinnisasjaga piirneva A. Adamsoni tn 18 omanik XX esitas 13.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 30.11.2017 ehitusloa nr 1712271/39334 tühistamiseks või kohustamiseks väljastama ehitusluba tingimusega, et tagatud oleks juurdepääs A. Adamsoni tn 18 kinnistult Eha tn 12 olevale kanalisatsioonikaevule.
3-18-518 Vaidlusalune kanalisatsioonikaev on olnud ja on ka praegu kasutuses. Naaberkinnistul asuvale kanalisatsioonikaevule peaks olema juurdepääs, kuna seda kasutatakse A. Adamsoni tn 18 kinnistul asuva tänavaäärse hoone ühekorruselise osa kanalisatsiooniühenduse tarvis. Vaidlusalune rajatis ehitati enne A. Adamsoni tn 18 ja Eha tn 12 vahelise piiri kindlaksmääramist (kinnistute mõõdistamist, mis toimus väidetavalt 2014. a). Varem asus see A. Adamsoni tn 18 krundil. Piiride määramisel on tehtud viga. Kanalisatsioonikaev on endiselt osaliselt ka A. Adamsoni tn 18 kinnistul. Kanalisatsioonikaevu ja torustiku survepuhastuseks on vaja suurt ruumi Eha tn 12 kinnistul ja kinnistuomanike nõusolekut, mida on võimatu saada. Kaebaja esitas 19.03.2018 esialgse õiguskaitse taotluse kaevatava ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse kohaselt annab ehitusluba õiguse kanalisatsioonikaev likvideerida, mis muudab võimatuks kaebaja hooneosa kasutamise köetava laona (veeradiaatorid).
3.Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (p 1) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2). Kaebaja eesmärk on saada juurdepääs kanalisatsioonikaevule, mis kaebuse kohaselt ei asu tema kaasomandis oleval kinnistul. Sellise eesmärgi saavutamiseks oleks kohane hagi esitamine maakohtule. Samas, kaebaja ei ole viidanud ühelegi dokumendile, millest võiks nähtuda, et tegemist on õiguspäraselt rajatud ja kasutuses oleva rajatisega (kaebajal oleks õiguslik alus selle kasutamiseks). TLPA vastuse kohaselt arhiivis rajatise projekteerimisdokumendid puuduvad. Küll on vastustaja esitanud ehitise laiendamise projekti 2009. aastast, millest nähtub A. Adamsoni tn 18 veevarustus- ja kanalisatsiooniühendus A. Adamsoni tänavalt, mitte Eha tn 12 kinnistu kaudu. Seega on ilmne, et kaebajal puudub omandiõiguse rikkumisele tuginev kaebeõigus vaidlustamaks ehitusluba seoses väidetava kanalisatsioonikaevuga. Seetõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 määrus, saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. A. Adamsoni tn 18 katastriüksuse plaanil (07.10.2014) on näidatud vaidlusalune kanalisatsioonikaev piiritähisena piiripunkti 3 juures. Järelikult oli kanalisatsioonikaev olemas A. Adamsoni tn 18 maaüksusel mõõdistamise ajal, s.o enne Eha tn 12 kinnistu moodustamist ja A. Adamsoni tn 18 maaüksuse piiride muutmist. Kaebaja on A. Adamsoni tn 18 kinnistu ainuomanik alates selle kinnistusregistrisse kandmisest 12.06.2015. Alates 23.11.1999 kuni kinnistamiseni oli kaebaja A. Adamsoni tn 18 asuval krundil asuvate hoonete kui vallasasjade omanik. Kaebaja on esitanud A. Adamsoni tn 18 maa-ala 09.03.2016 plaani tehnovõrkudega. Plaanil on näha kogu A. Adamsoni tn 18 kanalisatsioonisüsteem, sh vaidlusalune kaev, ja A. Adamsoni tn 18 kanalisatsioonisüsteemi ühendus A. Adamsoni tänaval asuva kanalisatsioonisüsteemiga. Kogu A. Adamsoni tn 18 kanalisatsioonisüsteem, välja arvatud vaidlusalune kanalisatsioonikaev, on A. Adamsoni tn 18 kinnistul. See plaan on 2016. a esitatud TLPA-le ja oli TPLA-l olemas ka ehitusloa taotluse menetlemise ajal. A. Adamsoni tn 18 maa-ala tehnovõrkude plaanil näidatud kanalisatsioonisüsteemi, sh vaidlusaluse kaevu kasutuses olemise kohta kaebajal dokumente pole ega peagi olema. Plaanil oleva süsteemi toimimist eeldatakse. Vaidlusaluse kaevu kasutuses olemist on võimalik kindlaks teha seda kohapeal 2(5)
3-18-518 kontrollides. Ei endiste ega praeguste piiridega A. Adamsoni tn 18 krundil asuvate hoonete kanalisatsioonivett pole kunagi suunatud läbi Eha tn 12 maa-ala. Seda on tehtud läbi A. Adamsoni tn 18 krundil asuva kanalisatsioonisüsteemi A. Adamsoni tänaval asuvasse kanalisatsioonisüsteemi. Seoses uue Eha tn 12 kinnistu moodustamise ja A. Adamsoni tn 18 krundi piiride muutmisega on jäänud üks A. Adamsoni tn 18 kanalisatsioonikaev Eha tn 12 kinnistule. Kaebaja ei taotle uue ühenduse loomist, vaid olemasolevale toimivale kaevule juurdepääsuvõimaluse jäämist ja kaevu säilimist. 2009. a ehitise laiendamise projekt ei tõenda A. Adamsoni tn 18 veevarustuse ja kanalisatsiooniühenduse toimimist, vaid puudutab ainult A. Adamsoni tänava äärse hoone osa. Vaidlusalune kanalisatsioonikaev on toimiv rajatis, mis teenindab kaebajale kuuluvat taristuosa. Kaevu likvideerimine puudutaks kaebaja omandiõigust. Kaebajal on olemas kaebeõigus. A. Adamsoni tn 18 kinnistul on tegemist vanade hoonete (ehitatud 1906. a) ja süsteemidega. Ehitusluba pole neist ühelgi. TLPA arhiivis andmete puudumine hoonete ja kommunikatsioonisüsteemide kohta ei tõenda nende likvideerimise vajadust. Vastustaja väide, et veeradiaatoritega küttesüsteem ei vaja kanalisatsiooni, on asjatundmatu. Veeradiaatoritega töötavast küttesüsteemist on remondi korral vaja vesi välja lasta. Peale selle töötab praegusel juhul küttesüsteem gaasiahjuga laoruumis, mida on vaja hooldada kord aastas. Gaasiahju hoolduse ja remondi korral on vaja vett süsteemist välja lasta. Peale selle on laoruumis sanitaarsõlm. A. Adamsoni tn 18 hoonete veevarustuse 1996. a lepingu juures olev skeem näitab liitumispunkti asukohta tänaval ja fakti, et A. Adamsoni tn 18 hooned kasutavad vee- ja kanalisatsiooniteenust. See pole plaan, mis näitab krundil kanalisatsioonisüsteemi täpset asukohta.
5.Tallinna linn vaidleb määruskaebusele vastu. Kaebajale saab Eha tn 12 kinnistu kasutamise õigus tuleneda asjaõiguslikust lepingust või muust kirjalikust kokkuleppest Eha tn 12 kinnistu omanikuga. Kui kinnisasjade omanikud ei jõua kokkuleppele, seab juurdepääsu kohus. Juurdepääsuvajaduse üle otsustamine on maakohtu pädevuses. Seega isegi juhul, kui kohus kaebuse rahuldaks ja ehitusloa tühistaks, ei looks see kaebajale subjektiivset õigust ega pruugiks tagada faktilist võimalust saada juurdepääs Eha tn 12 kinnistul asuvale kanalisatsioonikaevule. Eha tn 12 kinnistu omanikul säilib sõltumata ehitusloa kehtivusest õigus keelata kaebajal kinnistu kasutamine. Järelikult ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi dokumendile, millest võiks nähtuda, et tegemist on õiguspäraselt rajatud ja kasutuses oleva rajatisega. A. Adamsoni tn 18 maa-ala 2016. a plaan tehnovõrkudega kajastab faktilist olukorda A. Adamsoni tn 18 kinnistul 09.03.2016 seisuga, kuid mitte seda, kas tehnovõrgud on kasutuses või rajatud õiguslikul alusel. Vastustaja ei ole väitnud, et vaidlusalust kanalisatsioonikaevu üldse ei eksisteeri, vaid et see ei saa olla õiguspärases kasutuses. A. Adamsoni tn 18 ehitise laiendamise 2009. a projekti asendiplaani tingmärkide kohaselt on asendiplaanil kujutatud olemasolevaid trasse ja kaableid. Ilmselgelt on asendiplaanil kujutatud kaablitoru ja kanalisatsioonitrassi, mis ei ole seotud hoone viirutatult näidatud osaga. Sellest võib järeldada, et 2009. a asendiplaanile kanti kõik olemasolevad kommunikatsioonid ning vaidlusaluse kanalisatsioonikaevu mittenähtumine on tingitud sellest, et see on rajatud selleks õiguslikku alust omamata millalgi 2009. ja 2016. a vahel. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja seisukohta, et 1996. a veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise lepingu lisaks olev 3(5)
3-18-518 joonis näitab üksnes liitumispunkti tänaval ja fakti, et A. Adamsoni tn 18 hooned kasutavad vee- ja kanalisatsiooniteenust. Kui kaebaja seisukoht oleks õige, siis nähtuks jooniselt üksnes liitumispunkt tänaval ja kinnistu piiril. Kaebaja väited, et kanalisatsiooni olemasolu on vajalik küttesüsteemi tarvis, on tõendamata. Küttesüsteemi toimimise ega gaasiahju hooldamise eelduseks ei saa olla kanalisatsiooni olemasolu. Küttesüsteemi kohta peab kaebajal olema ka projekt, mida kaebaja ei ole esitanud. Sanitaarsõlme olemasolu laohoones 2009. a projektist ei nähtu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna on ilmne, et kaebajal puudub omandiõiguse rikkumisele tuginev kaebeõigus, vaidlustamaks ehitusluba seonduvalt kanalisatsioonikaevuga. Halduskohus leidis, et puuduvad dokumendid selle kohta, et vaidlusalune kanalisatsioonikaev oleks rajatud õiguspäraselt ja kasutuses.
7.Kaebeõigust ei välista iseenesest üksnes asjaolu, et vaidlusaluse kanalisatsioonikaevu rajamise ja kasutamise kohta puuduvad nõuetekohased dokumendid. Kaebaja selgitas, et hooned koos vajalike süsteemidega ehitati 1906. a. Kaebaja on kinnistu omanik ning A. Adamsoni tn 18 on kaebaja elukohaks. Ehitisregistrist nähtub, et A. Adamsoni tn 18 asuvate abi-laohoone ja elamu-laohoone seisundiks on märgitud kasutusel. Puudub alus kahelda, et A. Adamsoni tn 18 kinnistul asuvaid hooneid on kaebajal õigus kasutada. Usutav on seegi, et võttes arvesse hoonete ehitusaastat, ei pruugi hoonetele olla väljastatud kõiki nõuetekohaseid dokumente. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et juhul, kui kommunikatsioonisüsteemide kohta on vajalik vormistada täiendavaid dokumente, on kaebaja valmis seda tegema. Kui vaidlusalune kanalisatsioonikaev on kaebaja tegelikus kasutuses ning vajalik kaebajale kuuluvate hoonete teenindamiseks, rikuks kaebaja õigusi ka olukord, kus tema omandis olevaid hooneid teenindavat kanalisatsioonisüsteemi, sh vaidlusalust kanalisatsioonikaevu ei oleks kaebajal enam võimalik kasutada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-17-140, p 11). Seejuures on kaebaja nt esitanud 2016. a maa-ala plaani tehnovõrkudega, millest nähtub, et kanalisatsioonitrass jookseb ka läbi vaidlusaluse kanalisatsioonikaevu (tl 12). Halduskohus on kaebeõigusele hinnangu andmisel lähtunud üksnes 2009. a ehitise laiendamise projektist. Seega ei ole kaebeõiguse puudumine praegusel juhul ilmselge.
8.Halduskohus on aga lõppastmes kaebuse tagastanud õigesti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada juurdepääs vaidlusalusele kanalisatsioonikaevule ning vältida selle likvideerimist. Vastustaja on vastuses määruskaebusele õigesti märkinud, et ka juhul, kui halduskohus rahuldaks kaebuse ja tühistaks ehitusloa, ei looks see kaebajale subjektiivset õigust ega pruugiks tagada faktilist võimalust saada juurdepääs Eha tn 12 kinnistul asuvale kanalisatsioonikaevule.
9.Omandiõigusega seotud vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kaebajal tuleb ära näidata, et tal on õiguslik alus rajatist kasutada ning rajatis on ka tegelikus kasutuses (asjaõigusseaduse § 158 lg 1). Seejuures on kaebajal võimalik maakohtule esitada täiendavaid tõendeid ning selgitusi, et vaidlusalune kanalisatsioonikaev on tegelikus kasutuses ning vajalik kaebajale kuuluva abihoone teenindamiseks ja kaebaja on kaevu praeguse ajani kasutanud (sh taotleda vaatluse korraldamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 290). Kui selgub, et kaebajal on õiguslik alus kanalisatsioonikaevu kasutada, tuleb seda arvesse võtta ka Eha tn 12 kinnistul toimuvate ehitustööde teostamisel. Oht, et Eha tn 12 kinnistul toimuva ehitustegevuse käigus võidakse kanalisatsioonikaev likvideerida, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. 4(5)
3-18-518 Kaebajal on võimalik taotleda hagi tagamist, et tagada vaidlusaluse kanalisatsioonikaevu säilimine (TsMS § 377 lg 1).
10.Määruskaebuse tuleb kaebuse tagastamist puudutavas osas jätta seetõttu rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata.
11.Kuna halduskohus on kaebuse kokkuvõtvalt õigesti tagastanud, on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud (HKMS § 249 lg 3). Määruskaebus jääb selles osas rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
12.Menetluskulude väljamõistmist ei ole menetlusosalised taotlenud (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.