Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-17-1088 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-17-1088 OÜ Hendrikson & Ko koostatud mürauuringu tulemused on vastuolus KMH aruandes toodud järeldustega. Jääb arusaamatuks, kuidas saab müratase süvendisse rajatava tee ja maapinna tasandile rajatava tee puhul olla sama ning jääda piirnormidesse. Liikide kaitse osas tugines vastustaja 2009. a koostatud aruandele, mistõttu ei saa välistada, et vahepealse aja jooksul on ohustatud liikide olukord piirkonnas paranenud. Eelhinnangus pole vaadeldud kõiki võimalikke kavandatava tegevusega kaasneda võivaid olulisi mõjusid. 2007. a KMH koostamise ajal polnud tuvastatud linnuliike (randtiir ja liivatüll, III kat liigid), mis nüüd planeeringus tuvastati. 2007. a KMH ajal kehtis KeHJS sõnastuses, et mõju võib jätta hindamata, kui eelmisest hindamisest pole möödunud rohkem kui 4 aastat. Kuigi kehtivas seaduses tähtaeg puudub, tuleks sama aeg võtta orientiiriks ka täna. Täiendavad uuringud ei asenda KMH-d, kuna nende tegemisel pole toimunud avalikkuse kaasamist. KMH mittealgatamise otsuse tegemisel tulnuks lähtuda ettevaatusprintsiibist, mitte menetlusökonoomiast. 2016. a liiklusuuringust nähtub, et liiklusummikud võivad liikuda kesklinna poole ja tekib olukord, kus kesklinn ei suuda nii palju sõidukeid läbi lasta. Seega ei ole õige järeldus, et Reidi tee ei häiri olemasolevat liiklust.

3-17-1088 muudatus, mis kehtiva õiguse kohaselt eeldaks uue KMH algatamist. Ka kahe pesitsuse tuvastamine ei ole uut KMH-d õigustav asjaolu, arvestades, et KMH algatamata jätmisel ei jäetud seda asjaolu tähelepanuta ning kehtib looduskaitseseaduse (LKS) kohane isendikaitse. 2007. a KMH aruandes, kus eeldati, ette merre uputatakse 43 000 m3 tahkeid aineid, on leitud, et mereökosüsteemi pindala vähenemise mõju on väike ja lokaalne. Kaldakindlustus ei halvenda vee kvaliteeti ega mõjuta negatiivselt mereelustikku. Vähene negatiivne mõju on üksnes ehitamise ajal. Ka TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2016. a detsembri töös „Objekt: linnatänav nimega Reidi tee“ on leitud, et mere täitmisel ja rannapromenaadi rajamisel 480 m lõigus puudub pikaajaline negatiivne mõju Tallinna lahele. Põhjasetete akumulatsioon isegi väheneb ning vee kvaliteet rannalähedasel alal paraneb. Kuigi nimetatud töö oli tehtud pärast vastustaja 25.07.2016 otsust (eelhinnang KMH algatamata jätmise kohta), oli vastustajale see ehitusloa väljastamise ajaks teada. Ükski õigusnorm ei keela haldusorganil vajadusel tellida täiendavaid uuringuid ka pärast seda, kui KMH on otsustatud jätta algatamata. KMH algatamise vajalikkust saab ümber hinnata. Reidi tee rajamine mõjutab (müra, vibratsioon, õhusaaste jne) mereelustikku ning Reidi tee rajamine ja sellega kaasnev mere täitmine avaldavad koostoimes mõju merekeskkonnale. Eelhinnangus on viidatud KeHJS § 6 lg 2 p-le 10 ning märgitud, et eelhinnang on koostatud üldist keskkonnakaitselist ettevaatusprintsiipi järgides. Samuti on viidatud sellele, et täiendav eelhinnang tuleb anda vee erikasutusloa menetluses. Vastustaja 25.07.2016 käskkiri nr 1-1/20 on otsus KeHJS § 9 ja § 11 lg 8 mõttes. Otsus on napp, kuid vastab minimaalsetele nõuetele. Selles viidatakse otsuse lisaks olevale eelhinnangule, millist nähtuvad põhjalikumad KMH algatamata jätmise põhjendused. Õige pole kaebaja seisukoht, et võrreldes 2007. a KMH aruandes käsitatud teelahendusega, on ehitusloa aluseks olevat projekti oluliselt muudetud. Muutunud ei ole tee põhimõtteline asukoht ega projekti eesmärk. Tee asukoha muutmisena ei saa vaadelda ristmiku lahenduse muutmist või sõiduridade projektlahenduse muutmist. Võrreldes 2007. a seisuga on toimunud järgmised muudatused: tee asukoha nihutamine Russalka juures lõuna poole, et säilitada I väärtusklassi tamm; sõidutee aluse ruumi vähenemine; sõidusuundade eraldamine kitsaste eraldusribadega; sõidutee ja lõunapoolse kergliiklustee nihutamine teekoridori lõunapoolsesse serva, et tagada paremad tingimused rannapromenaadi kujundamiseks mere ääres; ajalooliste vaadete säilitamiseks eritasandiliste lahenduste kõrvale jätmine. 2007. a KMH aluseks oleva projektlahendusega võrreldes loobuti tee osaliselt süvendisse viimisest ja tunnelist. Ehitusloa aluseks oleva projekti maht ning sõidutee alune ruum on vähenenud. Vähenenud on ka mere täitmise maht. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et tee süvendisse ja tunnelisse viimine on kaevetööde ja mõju tõttu 1. põhjaveekihile oluliselt koormavam lahendus, kuigi visuaalselt tagaks see Kadrioru pargi poolt parema vaate merele. Tunnelist ja süvendust loobumine ei too kaasa müra normtasemete ületamist (eelprojekti seletuskiri, Hendrikson & Ko 2015/2017 müra ja õhusaaste uuring). Kõik eluhooned jäävad tunnelist ja süvendist eemale. Reidi tee on vaid üks osa kesklinna ja sinna suunduvate peamiste trasside liikluskoormuse ja sellest tingitud negatiivsete mõjude leevendamise vahenditest. Reidi tee II etapi alale hooneid ei jää. Seega on keskkonnamõjude seisukohast tegemist mitteoluliste muudatustega ning projekti mahu vähendamisel ja tehtud muudatustel on pigem positiivne mõju (v.a vaade). KMH algatamata jätmise ajal ei sätestanud seadus KMH aruande kehtivuse aega. 2007. a KMH aruanne oleks kaotanud oma asjakohasuse, kui selle põhjal ei oleks enam võimalik planeeritava tegevuse keskkonnamõjusid hinnata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega usutavalt põhistanud väidet KMH aruande sisulise aegumise ja keskkonnas toimunud muudatuste kohta. Väited keskkonna muutumisest on paljasõnalised. Kaebaja tõlgendus, et 4(9)

3-17-1088 2007. a aruanne oli tehtud vaid 4-aastast perioodi silmas pidades, ei ole põhjendatud ega järeldu KMH aruande sisust. Kadrioru pargi kaitseala piiride muutmine ja seega kaitsealuse ala pindala vähenemine (põhiterritooriumi osa väheneb alla 1%) ei muuda märkimisväärselt Kadrioru pargi põhiterritooriumi olemust. 2007. a KMH aruandes kaitsealuseid linde ei tuvastatud. Liikide kaitse küsimust on hinnatud 2009. a SA Säästva Eesti Instituut töös „Tallinna linnaelustiku uuringute aruanded“. Randtiiru ja liivatülli osas on töös märgitud, et mõlema puhul esineb üks võimalik pesitsemine endise lõbustuspargi piirkonnas. Segav inimfaktor on seal väga suur ja edukaks pesitsemiseks on vähe lootusi. Seega nähtub eriala spetsialistide tööst, et tegemist on urbanistliku surve all oleva pesitsuspaigaga. Kaebaja ei ole tõendanud, et liigid on ebasobivale linnakeskkonnale vaatamata asunud alal massiliselt pesitsema ning nende kahe pesitsuskoha kaudu tagatakse liigi säilimist. LKS-st tulenev isendikaitse kehtib lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kes Terviseamet oli asjakohase asutusena kaasatud menetlusse. See, kellega tuleks projekt kooskõlastada, määratakse projekteerimistingimustes põhjendatud vajadustest lähtudes. Projekteerimistingimustes ei ole määratud projekti kooskõlastamist Terviseametiga. Samas saadeti KMH algatamata jätmise kohta 27.07.2016 teade ka Terviseametile. Pole tõendeid selle kohta, et Terviseamet oleks soovinud esitada projekti kooskõlastamisel keskkonnamõjude leevendamise tingimusi. Liikluslahenduse otstarbekus ei ole keskkonnakaebuse ega õigusliku vaidluse küsimus. Hendrikson & Ko 2015/2017 liiklusmõjude uuringus on märgitud, et Reidi tee põhiprojekti keskkonnaalaseks eesmärgiks on suunata raskeliiklus Reidi teele, lisaks ka suur osa linna sisenevast ja väljuvast tavaliiklusest, millega väheneb tundlike piirkondade (Narva mnt, Kadriorg) saastekoormus. Raskeveokite teekonna pikkus linnast välja väheneb kolm korda. Ühestki asjas esitatud dokumendist ei nähtu, et Reidi tee vajadus oleks ilmselgelt ära langenud ja ehitusloa andmine avaliku huvi realiseerimiseks oleks keskkonnamõju arvestades selgelt meelevaldne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(9)

3-17-1088 Kohus leidis ebaõigesti, et kaebajal on tõendamiskoormus. Kaebajal puudub tõendamiskoormus juba tulenevalt ettevaatusprintsiibist. Lisaks pole kaebajal tõendamiskoormust olukorras, kus vastustaja rikkus ehitusloa andmisel oluliselt menetlusnorme, jättes kohustusliku KMH õigusvastaselt algatamata ning rikkudes haldusakti põhjendamise kohustust. Vastustaja oleks pidanud ise tõendama, et 2007. a KMH aruanne on käesoleval juhul aja- ja asjakohane ning Reidi tee piirkonnas pole 10 aasta jooksul toimunud keskkonnamuutusi. Kohus asus ebaõigesti ise sisustama käskkirja ja eelhinnangu puudulikke põhjendusi ning hindama 2007. a KMH aruande asjakohasust. Kohus ei saa asuda haldusorgani vigu parandama või puudulikult motiveeritud otsust täiendama. Vastustaja ei motiveerinud käskkirja sisuliselt ega põhjendanud eelhinnangut arusaadavalt ja jälgitavalt. Vastustaja ei põhjendanud KMH algatamata jätmist KeHJS § 6 lg 1 p-st 171 tulenevalt, vaid jättis KeHJS § 11 lg 6 alusel KMH algatamata, viidates pealiskaudselt vanematele dokumentidele ja 2007. a KMH aruandele. KeHJS § 11 lg 6 kohaldamine tuleb kõne alla vaid erandlikes olukordades ning selle sätte rakendamist tuleb põhjalikult põhjendada. Kuigi kohus möönis eelviidatud dokumentide puudusi, asus ta analüüsima vastustaja poolt täiendavalt tellitud uuringuid ning 2007. a KMH aruannet. KMH algatamata jätmine on oluline menetlusviga, mis toob vältimatult kaasa haldusakti tühistamise. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt on keskkonnariskiks juba ainuüksi vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Seega ei pea olema tõendatud, et risk on reaalne ja olemasolev, vaid keskkonnariski olemasolu tuleb eeldada. Puudub vaidlus selles, et Reidi tee II etapi ehitusega kaasneb keskkonnahäiring. See eeldus tuleneb juba KeHJS § 6 lg 1 p-st 171. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt on vastustajal kohustus tõendada, et plaanitud tegevus on ohutu. Tõendamiskohustuse panemine kaebajale piirab juurdepääsu kohtumenetlusele. Arusaamatud on kohtu etteheited, et kaebajalt kui keskkonnaorganisatsioonilt tuleb oodata vaidlusaluse piirkonna uurimist ning võimalike muutuste tuvastamist. Keskkonnaorganisatsiooniks olemine ei tähenda, et kaebajal või selle liikmetel on vajalikud erialased teadmised spetsiifiliste uuringute teostamiseks. Ettevaatuspõhimõttega vastuolus ning tõendamata on vastustaja ja kohtu väide, et kuna ehitusloa aluseks olev projekt on väiksema mahuga kui 2007. a KMH aruande aluseks olnud projekt, hõlmab viimane automaatselt ka vaidlusaluse ehitusloaga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Halduskohus ei lähtunud KeHJS § 11 lg 6 tõlgendamisel kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõttest. Kohus peab aitama aktiivselt kaasa keskkonna kaitstuse kõrge taseme saavutamisele, valides ja kohaldades selleks sobilikke meetmeid. Tõlgendamisruumi olemasolul tuleb valida tõlgendus, mis tagab keskkonna kõrgetasemelise kaitse. See eeldab kõige värskemate teaduslike uuringute, teooriate ja teadmistega arvestamist. Olukorras, kus aluseks on võetud 10 aastat vana KMH aruanne, on vastustaja eiranud kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtet. 10 aasta jooksul on toimunud mitte ainult muutusi keskkonnas, vaid toimunud on ka olulisi arenguid KMH läbiviimise metoodikates (nt Euroopa Komisjoni 2013. a juhend, uued nõuded KMH aruandele). 2007. a aruandes pole sisuliselt hinnatud Reidi tee mõju inimeste tervisele ja heaolule (nt juurdepääs rohealadele). Projekti realiseerimisel muutub oluliselt Kadrioru pargi mereäärne lahustükk, kaob aktiivses kasutuses olev ja suure tulevikupotentsiaaliga park. Keskkonna kõrgetasemelise kaitstuse põhimõttega on vastuolus ka puuduoleva informatsiooni hankimine täiendavate uuringute tellimise teel. Need uuringud ei ole võrdsustatavad asjakohase KMH aruandega.

6(9)

3-17-1088 Õige ei ole kohtu seisukoht, et KeHJS § 6 lg 1 p 171 kohaldamise üle tuleb otsustada alles vee erikasutusloa menetluses. Tegevusloaks võib olla nii ehitusluba kui ka keskkonnaluba. Ehitusloa menetlus ja vee erikasutusloa menetlus on erinevad menetlused ja KMH vajalikkuse üle tuleb otsustada mõlemas menetluses.

7(9)

3-17-1088

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-1088 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see ei olnud keelatud. Ükski uuringutest ei viidanud sellise keskkonnamõju olemasolule, mis tekitaks kahtluse 2007. a KMH aruande järelduste õiguses. Siinkohal ei ole määrav, et osa uuringutest tehti alles pärast eelhinnangu andmist. Enne ehitusloa väljastamisel oli vastustajal võimalik kõigi uuringutega tutvuda ning vajaduse korral saanuks KMH menetluse juurde tagasi pöörduda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.