lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1088/73

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1088/73
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3920
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.05.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1088

Haldusasi

MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.04.2017 ehitusloa nr 1712271/12272 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Roheline Liikumine, volitatud esindajad advokaat Jana Tudelep ja vandeadvokaat Karin Marosov; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Priit Lello, Arvo Käärd ja Kent Märjamaa; Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Rein Urman, Maiu Paloots, Jane Adler, Tiina Napp ja Kaari Männikus-Nilson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Roheline Liikumine apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

20.03.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta MTÜ Eesti Roheline Liikumine apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-1088 muutmata.
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.06.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1088 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 29.04.2015 projekteerimistingimused Reidi tee projekteerimiseks lõigus Jõe tänavast kuni Russalka ristmikuni, mis paikneb Tallinna linna üldplaneeringu järgse Põhjaväila jaoks reserveeritud tee maa-alal. Tallinna Keskkonnaameti (TKA) 25.07.2016 käskkirjaga nr 1-1/20 jäeti põhiprojekti „Reidi tee“ keskkonnamõju hindamine (KMH) algatamata. Käskkirjas leiti, et varasemalt on projekti keskkonnamõju piisavalt hinnatud. 2007. a valmis KMH „Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas (Koridor I Tallinn). Keskkonnamõju hindamise aruanne. Lõpparuanne. Mai 2007“. Lisaks on keskkonnamõjusid hinnatud Tallinna linna üldplaneeringus (2001) ning Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu (2004) menetlustes. Käskkirjas viidati ka mitmetele hilisematele täiendavatele uuringutele müra- ja õhusaaste, mereseisundi, liikide jm kohta. Keskkonnaamet (KKA) jättis 29.09.2016 otsusega nr 7-9/16/10753-3 Reidi tee ehitusloa taotluse kooskõlastamata. Seejärel jagati Reidi tee projekt kaheks etapiks. KKA kooskõlastas 21.04.2017 vaidlusaluse Reidi tee II etapi ehitusloa eelnõu. TLPA andis 21.04.2017 ehitusloa nr 1712271/12272 Tallinnas 1,7 km pikkuse sõidutee ehitamiseks, mis algab Ahtri ja Jõe tänava ristmikult ning lõpeb Russalka monumendi juures Pirita tee ja Narva mnt ristmikul (Reidi tee II etapp). Reidi tee I etapile (Ahtri ja Jõe tänava ristmikust kuni Pikksilma tänavani) anti 09.12.2016 ehitusluba nr 1612271/23575 ning seda ei ole vaidlustatud.
2.MTÜ Eesti Roheline Liikumine esitas 22.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.04.2017 ehitusloa tühistamiseks. Ehitusloa andmisele oleks pidanud eelnema keskkonnamõju hindamine (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 171). KMH on kohustuslik, sest merre uputatavate ainete maht on üle seaduses ettenähtud künnise. Vastustaja on alusetult eristanud merre uputavate ainete mahtu all- ja ülalpool merepinda. 2007. a KMH aruanne on asjakohatu ja aegunud. See lähtub eeldusest, et Reidi tee on merega piirnevas osas projekteeritud maapinnast madalamale (ca 1,5 m) ning Russalka piirkonnas allpool merepinda asuvasse tunnelisse. Russalka ristmik on lahendatud tunnelina ja selline lahendus valiti keskkonnakaitselisi ja linnaruumi säilimise aspekte silmas pidades. KMH aruandes on Reidi tee alternatiivide käsitlus napisõnaline ja ebaselge. Samuti ei ole piisavalt hinnatud tee mõju Kadrioru pargile terviklikult ning tee ja mere täitmisega kaasnevaid keskkonnamõjusid Kadrioru pargi väärtuslikule kõrghaljastusele. KMH menetlusse ei olnud kaasatud isikud, kes on kõnealusesse piirkonda viimase 10 aasta jooksul elama asunud.

2(9)

3-17-1088 OÜ Hendrikson & Ko koostatud mürauuringu tulemused on vastuolus KMH aruandes toodud järeldustega. Jääb arusaamatuks, kuidas saab müratase süvendisse rajatava tee ja maapinna tasandile rajatava tee puhul olla sama ning jääda piirnormidesse. Liikide kaitse osas tugines vastustaja 2009. a koostatud aruandele, mistõttu ei saa välistada, et vahepealse aja jooksul on ohustatud liikide olukord piirkonnas paranenud. Eelhinnangus pole vaadeldud kõiki võimalikke kavandatava tegevusega kaasneda võivaid olulisi mõjusid. 2007. a KMH koostamise ajal polnud tuvastatud linnuliike (randtiir ja liivatüll, III kat liigid), mis nüüd planeeringus tuvastati. 2007. a KMH ajal kehtis KeHJS sõnastuses, et mõju võib jätta hindamata, kui eelmisest hindamisest pole möödunud rohkem kui 4 aastat. Kuigi kehtivas seaduses tähtaeg puudub, tuleks sama aeg võtta orientiiriks ka täna. Täiendavad uuringud ei asenda KMH-d, kuna nende tegemisel pole toimunud avalikkuse kaasamist. KMH mittealgatamise otsuse tegemisel tulnuks lähtuda ettevaatusprintsiibist, mitte menetlusökonoomiast. 2016. a liiklusuuringust nähtub, et liiklusummikud võivad liikuda kesklinna poole ja tekib olukord, kus kesklinn ei suuda nii palju sõidukeid läbi lasta. Seega ei ole õige järeldus, et Reidi tee ei häiri olemasolevat liiklust.

3.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses avaldatud seisukohtade juurde.
4.Keskkonnaamet leidis, et kaebus ei ole põhjendatud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 p 1). KeHJS § 6 lg 1 p 171 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3. Tegemist on seadusandja poolt määratletud piirmääraga, mille puhul võib olulist keskkonnamõju eeldada, kuid piirmäära ületamine ei tähenda, et keskkonnamõju konkreetsel juhul ka tegelikkuses eksisteerib. Reidi tee II etapis on merre uputatava aine maht 24 087 m3 (allapoole merepinna sellest 4138 m3). Vastustaja on 25.07.2016 käskkirjas lähtunud vaid aine mahust, mis jääb allapoole merepinda. KKA ja ka Keskkonnaministeerium leiavad, et arvestada tuleb kogu merre uputatava aine mahtu. Vaidlus KeHJS § 6 lg 1 p 171 tõlgendamise üle ei ole aga konkreetsel juhul vajalik, sest õige on KKA seisukoht, et eelnimetatud sätte alusel KMH menetluse algatamise üle tuleb otsustada alles vee erikasutusloa menetluses (veeseaduse (VeeS) § 8 lg 2 p 7). Vastustaja tugines eelhinnangus ka KeHJS § 11 lg-le 6, mis võimaldab keskkonnamõjude korduvat hindamist vältida (2007. a KMH aruanne, rannasetteid puudutav rakendusuuring). HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tema väiteid tuginevad. Olukorras, kus haldusorgan on teinud hulgaliselt uuringuid vaidlusaluste aspektide kohta, ei saa kaebaja tugineda uuringutes tuvastatud asjaolude ja järelduste ümberlükkamisel üksnes enda paljasõnalistele väidetele. Kaebaja pole veenvalt põhistanud, et Reidi tee II etapi ehitamisel tekib merekeskkonnale reaalne oluline keskkonnamõju. Põhistamata on ka kaebaja väide, et KMH tuleb läbi viia, sest õiguslik regulatsioon või faktiline olukord on sedavõrd oluliselt muutunud. Kaebaja kinnitas, et pole ise vaidlusalust ala uurinud ega seal mingeid muutusi tuvastanud. Keskkonnaorganisatsioonilt võiks eeldada enamat. Muutustena on kaebuses välja toodud uute inimeste lisandumine piirkonda ning kahe III kategooria linnuliigi tuvastamine. Uute elanike lisandumine linnakeskkonnas ei ole 3(9)

3-17-1088 muudatus, mis kehtiva õiguse kohaselt eeldaks uue KMH algatamist. Ka kahe pesitsuse tuvastamine ei ole uut KMH-d õigustav asjaolu, arvestades, et KMH algatamata jätmisel ei jäetud seda asjaolu tähelepanuta ning kehtib looduskaitseseaduse (LKS) kohane isendikaitse. 2007. a KMH aruandes, kus eeldati, ette merre uputatakse 43 000 m3 tahkeid aineid, on leitud, et mereökosüsteemi pindala vähenemise mõju on väike ja lokaalne. Kaldakindlustus ei halvenda vee kvaliteeti ega mõjuta negatiivselt mereelustikku. Vähene negatiivne mõju on üksnes ehitamise ajal. Ka TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2016. a detsembri töös „Objekt: linnatänav nimega Reidi tee“ on leitud, et mere täitmisel ja rannapromenaadi rajamisel 480 m lõigus puudub pikaajaline negatiivne mõju Tallinna lahele. Põhjasetete akumulatsioon isegi väheneb ning vee kvaliteet rannalähedasel alal paraneb. Kuigi nimetatud töö oli tehtud pärast vastustaja 25.07.2016 otsust (eelhinnang KMH algatamata jätmise kohta), oli vastustajale see ehitusloa väljastamise ajaks teada. Ükski õigusnorm ei keela haldusorganil vajadusel tellida täiendavaid uuringuid ka pärast seda, kui KMH on otsustatud jätta algatamata. KMH algatamise vajalikkust saab ümber hinnata. Reidi tee rajamine mõjutab (müra, vibratsioon, õhusaaste jne) mereelustikku ning Reidi tee rajamine ja sellega kaasnev mere täitmine avaldavad koostoimes mõju merekeskkonnale. Eelhinnangus on viidatud KeHJS § 6 lg 2 p-le 10 ning märgitud, et eelhinnang on koostatud üldist keskkonnakaitselist ettevaatusprintsiipi järgides. Samuti on viidatud sellele, et täiendav eelhinnang tuleb anda vee erikasutusloa menetluses. Vastustaja 25.07.2016 käskkiri nr 1-1/20 on otsus KeHJS § 9 ja § 11 lg 8 mõttes. Otsus on napp, kuid vastab minimaalsetele nõuetele. Selles viidatakse otsuse lisaks olevale eelhinnangule, millist nähtuvad põhjalikumad KMH algatamata jätmise põhjendused. Õige pole kaebaja seisukoht, et võrreldes 2007. a KMH aruandes käsitatud teelahendusega, on ehitusloa aluseks olevat projekti oluliselt muudetud. Muutunud ei ole tee põhimõtteline asukoht ega projekti eesmärk. Tee asukoha muutmisena ei saa vaadelda ristmiku lahenduse muutmist või sõiduridade projektlahenduse muutmist. Võrreldes 2007. a seisuga on toimunud järgmised muudatused: tee asukoha nihutamine Russalka juures lõuna poole, et säilitada I väärtusklassi tamm; sõidutee aluse ruumi vähenemine; sõidusuundade eraldamine kitsaste eraldusribadega; sõidutee ja lõunapoolse kergliiklustee nihutamine teekoridori lõunapoolsesse serva, et tagada paremad tingimused rannapromenaadi kujundamiseks mere ääres; ajalooliste vaadete säilitamiseks eritasandiliste lahenduste kõrvale jätmine. 2007. a KMH aluseks oleva projektlahendusega võrreldes loobuti tee osaliselt süvendisse viimisest ja tunnelist. Ehitusloa aluseks oleva projekti maht ning sõidutee alune ruum on vähenenud. Vähenenud on ka mere täitmise maht. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et tee süvendisse ja tunnelisse viimine on kaevetööde ja mõju tõttu 1. põhjaveekihile oluliselt koormavam lahendus, kuigi visuaalselt tagaks see Kadrioru pargi poolt parema vaate merele. Tunnelist ja süvendust loobumine ei too kaasa müra normtasemete ületamist (eelprojekti seletuskiri, Hendrikson & Ko 2015/2017 müra ja õhusaaste uuring). Kõik eluhooned jäävad tunnelist ja süvendist eemale. Reidi tee on vaid üks osa kesklinna ja sinna suunduvate peamiste trasside liikluskoormuse ja sellest tingitud negatiivsete mõjude leevendamise vahenditest. Reidi tee II etapi alale hooneid ei jää. Seega on keskkonnamõjude seisukohast tegemist mitteoluliste muudatustega ning projekti mahu vähendamisel ja tehtud muudatustel on pigem positiivne mõju (v.a vaade). KMH algatamata jätmise ajal ei sätestanud seadus KMH aruande kehtivuse aega. 2007. a KMH aruanne oleks kaotanud oma asjakohasuse, kui selle põhjal ei oleks enam võimalik planeeritava tegevuse keskkonnamõjusid hinnata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega usutavalt põhistanud väidet KMH aruande sisulise aegumise ja keskkonnas toimunud muudatuste kohta. Väited keskkonna muutumisest on paljasõnalised. Kaebaja tõlgendus, et 4(9)

3-17-1088 2007. a aruanne oli tehtud vaid 4-aastast perioodi silmas pidades, ei ole põhjendatud ega järeldu KMH aruande sisust. Kadrioru pargi kaitseala piiride muutmine ja seega kaitsealuse ala pindala vähenemine (põhiterritooriumi osa väheneb alla 1%) ei muuda märkimisväärselt Kadrioru pargi põhiterritooriumi olemust. 2007. a KMH aruandes kaitsealuseid linde ei tuvastatud. Liikide kaitse küsimust on hinnatud 2009. a SA Säästva Eesti Instituut töös „Tallinna linnaelustiku uuringute aruanded“. Randtiiru ja liivatülli osas on töös märgitud, et mõlema puhul esineb üks võimalik pesitsemine endise lõbustuspargi piirkonnas. Segav inimfaktor on seal väga suur ja edukaks pesitsemiseks on vähe lootusi. Seega nähtub eriala spetsialistide tööst, et tegemist on urbanistliku surve all oleva pesitsuspaigaga. Kaebaja ei ole tõendanud, et liigid on ebasobivale linnakeskkonnale vaatamata asunud alal massiliselt pesitsema ning nende kahe pesitsuskoha kaudu tagatakse liigi säilimist. LKS-st tulenev isendikaitse kehtib lindude pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kes Terviseamet oli asjakohase asutusena kaasatud menetlusse. See, kellega tuleks projekt kooskõlastada, määratakse projekteerimistingimustes põhjendatud vajadustest lähtudes. Projekteerimistingimustes ei ole määratud projekti kooskõlastamist Terviseametiga. Samas saadeti KMH algatamata jätmise kohta 27.07.2016 teade ka Terviseametile. Pole tõendeid selle kohta, et Terviseamet oleks soovinud esitada projekti kooskõlastamisel keskkonnamõjude leevendamise tingimusi. Liikluslahenduse otstarbekus ei ole keskkonnakaebuse ega õigusliku vaidluse küsimus. Hendrikson & Ko 2015/2017 liiklusmõjude uuringus on märgitud, et Reidi tee põhiprojekti keskkonnaalaseks eesmärgiks on suunata raskeliiklus Reidi teele, lisaks ka suur osa linna sisenevast ja väljuvast tavaliiklusest, millega väheneb tundlike piirkondade (Narva mnt, Kadriorg) saastekoormus. Raskeveokite teekonna pikkus linnast välja väheneb kolm korda. Ühestki asjas esitatud dokumendist ei nähtu, et Reidi tee vajadus oleks ilmselgelt ära langenud ja ehitusloa andmine avaliku huvi realiseerimiseks oleks keskkonnamõju arvestades selgelt meelevaldne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.MTÜ Eesti Roheline Liikumine palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele täiendavalt järgmised vastuväited. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, selgitades alles kohtuotsuses, et kaebaja oleks pidanud esitama täiendavaid tõendeid. Kaebaja sai alles kohtuotsusest teada, et ta oleks pidanud põhistama või tõendama keskkonnaohu esinemist. Kohtuotsus oli üllatuslik. Mere täitmise osas mahus 24 083 m3 keskkonnaohu esinemist ei pidanud kaebaja tõendama, sest KeHJS § 6 lg 1 p 171 järgi eeldatakse olulise keskkonnamõju esinemist juba 10 000 m3 puhul. Haldusorganil puudus kaalutlusruum. Kui tõendamiskoormus on kaebajal, soovib ta ekspertiisi korraldamist, tõendamaks, et 2007. a KMH aruandes kasutatud andmed ja metoodikad on aegunud.

5(9)

3-17-1088 Kohus leidis ebaõigesti, et kaebajal on tõendamiskoormus. Kaebajal puudub tõendamiskoormus juba tulenevalt ettevaatusprintsiibist. Lisaks pole kaebajal tõendamiskoormust olukorras, kus vastustaja rikkus ehitusloa andmisel oluliselt menetlusnorme, jättes kohustusliku KMH õigusvastaselt algatamata ning rikkudes haldusakti põhjendamise kohustust. Vastustaja oleks pidanud ise tõendama, et 2007. a KMH aruanne on käesoleval juhul aja- ja asjakohane ning Reidi tee piirkonnas pole 10 aasta jooksul toimunud keskkonnamuutusi. Kohus asus ebaõigesti ise sisustama käskkirja ja eelhinnangu puudulikke põhjendusi ning hindama 2007. a KMH aruande asjakohasust. Kohus ei saa asuda haldusorgani vigu parandama või puudulikult motiveeritud otsust täiendama. Vastustaja ei motiveerinud käskkirja sisuliselt ega põhjendanud eelhinnangut arusaadavalt ja jälgitavalt. Vastustaja ei põhjendanud KMH algatamata jätmist KeHJS § 6 lg 1 p-st 171 tulenevalt, vaid jättis KeHJS § 11 lg 6 alusel KMH algatamata, viidates pealiskaudselt vanematele dokumentidele ja 2007. a KMH aruandele. KeHJS § 11 lg 6 kohaldamine tuleb kõne alla vaid erandlikes olukordades ning selle sätte rakendamist tuleb põhjalikult põhjendada. Kuigi kohus möönis eelviidatud dokumentide puudusi, asus ta analüüsima vastustaja poolt täiendavalt tellitud uuringuid ning 2007. a KMH aruannet. KMH algatamata jätmine on oluline menetlusviga, mis toob vältimatult kaasa haldusakti tühistamise. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt on keskkonnariskiks juba ainuüksi vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Seega ei pea olema tõendatud, et risk on reaalne ja olemasolev, vaid keskkonnariski olemasolu tuleb eeldada. Puudub vaidlus selles, et Reidi tee II etapi ehitusega kaasneb keskkonnahäiring. See eeldus tuleneb juba KeHJS § 6 lg 1 p-st 171. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt on vastustajal kohustus tõendada, et plaanitud tegevus on ohutu. Tõendamiskohustuse panemine kaebajale piirab juurdepääsu kohtumenetlusele. Arusaamatud on kohtu etteheited, et kaebajalt kui keskkonnaorganisatsioonilt tuleb oodata vaidlusaluse piirkonna uurimist ning võimalike muutuste tuvastamist. Keskkonnaorganisatsiooniks olemine ei tähenda, et kaebajal või selle liikmetel on vajalikud erialased teadmised spetsiifiliste uuringute teostamiseks. Ettevaatuspõhimõttega vastuolus ning tõendamata on vastustaja ja kohtu väide, et kuna ehitusloa aluseks olev projekt on väiksema mahuga kui 2007. a KMH aruande aluseks olnud projekt, hõlmab viimane automaatselt ka vaidlusaluse ehitusloaga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Halduskohus ei lähtunud KeHJS § 11 lg 6 tõlgendamisel kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõttest. Kohus peab aitama aktiivselt kaasa keskkonna kaitstuse kõrge taseme saavutamisele, valides ja kohaldades selleks sobilikke meetmeid. Tõlgendamisruumi olemasolul tuleb valida tõlgendus, mis tagab keskkonna kõrgetasemelise kaitse. See eeldab kõige värskemate teaduslike uuringute, teooriate ja teadmistega arvestamist. Olukorras, kus aluseks on võetud 10 aastat vana KMH aruanne, on vastustaja eiranud kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtet. 10 aasta jooksul on toimunud mitte ainult muutusi keskkonnas, vaid toimunud on ka olulisi arenguid KMH läbiviimise metoodikates (nt Euroopa Komisjoni 2013. a juhend, uued nõuded KMH aruandele). 2007. a aruandes pole sisuliselt hinnatud Reidi tee mõju inimeste tervisele ja heaolule (nt juurdepääs rohealadele). Projekti realiseerimisel muutub oluliselt Kadrioru pargi mereäärne lahustükk, kaob aktiivses kasutuses olev ja suure tulevikupotentsiaaliga park. Keskkonna kõrgetasemelise kaitstuse põhimõttega on vastuolus ka puuduoleva informatsiooni hankimine täiendavate uuringute tellimise teel. Need uuringud ei ole võrdsustatavad asjakohase KMH aruandega.

6(9)

3-17-1088 Õige ei ole kohtu seisukoht, et KeHJS § 6 lg 1 p 171 kohaldamise üle tuleb otsustada alles vee erikasutusloa menetluses. Tegevusloaks võib olla nii ehitusluba kui ka keskkonnaluba. Ehitusloa menetlus ja vee erikasutusloa menetlus on erinevad menetlused ja KMH vajalikkuse üle tuleb otsustada mõlemas menetluses.

7.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kohus ei rikkunud uurimispõhimõtet. Kohus ei pannud tõendamiskoormust kaebajale, vaid leidis erinevatele tõenditele tuginedes, et 2007. a KMH aruanne on asjakohane. Kohus rõhutas vaid, et nende tõendite ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnalistest oletustest, et looduskeskkonnas võib olla midagi muutunud. Vastustaja on esitanud tõendid selle kohta, et Reidi tee ehitus ei too kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mistõttu on väär rääkida keskkonnaohu olemasolust ja selle tõendamise vajalikkusest. KeHJS § 6 lg 1 p-s 171 toodud piirmäära ületamine ei tähenda, et oluline keskkonnamõju eksisteerib ka tegelikkuses. Ettevaatuspõhimõte ei vabasta kaebajat oma väidete tõendamise kohustusest. Eristada tuleb keskkonnamõju ja olulist keskkonnamõju. Nii 2007. a KMH aruanne kui muud uuringud kinnitavad, et Reidi tee ehitamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Halduskohus ei ole pannud kaebajale kohustust tõendada, et Reidi tee ehitamisega kaasneb keskkonnamõju või keskkonnaoht. Kaebaja oleks pidanud tõendama oma väidet, et 2007. a KMH aruandele ei tohtinud tugineda. Kohus ei asunud vastustaja eest kaalutlusõigust teostama, vaid hindas üksnes Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 ja selle lisaks oleva eelhinnangu vastavust KeHJS sätetele. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et KeHJS § 11 lg 6 kohaldamine tuleb kõne alla vaid erandlikes olukordades. Kohus tuvastas õigesti selle normi kohaldamise eelduste olemasolu. Rikutud ei ole kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtet. Kaebaja ei tuginenud sellele väitele halduskohtu menetluses. Samas on see väide sisuliselt põhjendamata. Asjaolu, et KMH aruandele on kehtestatud täiendavaid nõudeid, ei tähenda, et tegu oleks teaduslikust aspektist muutunud asjaoludega. Ka täiendavate juhendite olemasolu ei muuda olemasoleva KMH aruande lõppjäreldusi sisuliselt valeks või asjakohatuks. 2007. a KMH aruanne oli andmise ajal kooskõlas kehtivate normidega. KMH aruannetele esitatavad üldised sisunõuded ei ole ajas oluliselt muutunud, neid on üksnes täpsustatud. Lubatav on KMH aruande järelduste paikapidavuse kontrollimine täiendavate rakendusuuringute abil. Õige ei ole kaebaja väide, et 2007. a KMH aruandes pole hinnatud projekti mõju inimeste tervisele ja heaolule, sh mõju rohealadele.
8.Keskkonnaamet leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Keskkonnaamet on 28.09.2017 korraldusega jätnud algatamata KMH vee erikasutusloa taotluse menetluse raames ning andnud vastustajale vee erikasutusloa muu hulgas 24 087 m3 tahke aine merre uputamiseks. Vee erikasutusloa andmise menetluses tuvastati, et loa andmiseks on olemas piisav teave ning 2007.a KMH aruandes on keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et erialaseid uuringuid ei tohi KeHJS § 11 lg 6 kohase hinnangu andmisel arvestada. Selline järeldus on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. KeHJS § 11 lg 6 ei täpsusta, millisest allikast peab tuleneb piisav teave, et otsustada KMH algatamata jätmist.

7(9)

3-17-1088

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vastustaja on KMH algatamata jätmisel tuginenud muu hulgas KeHJS § 11 lg-le 6, mille kohaselt juhul, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui KeHJS § 6 lg-s 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. KeHJS § 6 lg 1 p 171 kohaselt on merepõhja enam kui 10 000 m3 tahke aine uputamine olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuid vastustaja lähtus KeHJS § 11 lg-le 6 tuginedes eeldusest, et 2007. a on KMH juba läbi viidud 43 000 m3 tahke aine merre uputamise osas ning leitud, et reaalselt oluline keskkonnamõju puudub. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KeHJS § 6 lg 1 p 171 kohaldamise, s.o tahke aine merre uputamise aspektist ei ole oluline, kas ristimikule on ette nähtud tunnel ja tee viidud osaliselt süvendisse või mitte. Olukorras, kus 43 000 m3 puhul pole ehitustegevust välistavat keskkonnamõju tuvastatud, peavad esinema mingid konkreetsed asjaolud, mis toovad kaasa põhjendatud kahtluse, et 24 000 m3 puhul selline keskkonnamõju siiski kaasneb. Ainuüksi asjaolu, et KMH aruanne on koostatud 2007. aastal, ei ole piisav, et antud juhul selline kahtlus tekiks. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on linnakeskkonnaga ning piirkonnaga, kus liikluskoormus on suur. Liikluskoormus oli suur juba 10 aastat tagasi. Kadrioru pargi kaitseala küll väheneb Russalka kuju poolsel alal, kuid pargi üldpindala silmas pidades on muutus alla 1%. Mere rannajoon ei ole vastavas piirkonnas valdavalt enam looduslik, ühel pool asuvad sadamarajatised, teisel pool Pirita tee rajatised. Kuigi pärast 2007. a KMH aruannet on alal tuvastatud kahe linnu pesitsused, ei pea eksperdid neid pesituskohti linnakeskkonna tõttu perspektiivseteks.
11.Halduskohus pole rikkunud ettevaatuspõhimõtet, leides, et kaebaja pole keskkonnariski olemasolu tõendanud. Halduskohus ei nõudnud kaebajalt tõendite esitamist, vaid üksnes oma väidete põhistamist. Ettevaatusprintsiip ja laiaulatuslik juurdepääs õigusemõistmisele ei tähenda, et kaebaja võib esitada paljasõnalisi ja üldisi väiteid keskkonnariskide esinemise kohta. Riski esinemine peab olema usutav. Konkreetses vaidluses peab olema usutav see, et võrreldes 2007. aastaga on vaidlusaluses piirkonnas aset leidnud sellised muutused, mis ei võimalda sel ajal koostatud KMH aruandest lähtuda. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud, vaid tuginenud üldistele põhimõtetele. Ettevaatusprintsiip ei tähenda, et igas KMH menetluses tuleb kõikvõimalikud keskkonnariskid välja selgitada, vaid vastavad riskid peavad olema uuritavat tegevust arvestades äratuntavad.
12.Halduskohus ei rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebajale ei saanud alles kohtuotsusest selguda, et ta peab oma väiteid vähemalt põhistama. Kaebajat on menetluses läbivalt esindanud vandeadvokaat. Kaebaja on asunud seisukohale, et tema väiteid tuleks tõendada ekspertiisi teel. Ringkonnakohus leiab, et ekspertiisi tegemine ei ole põhjendatud. Kaebaja soovib vastust järgmistele küsimustele: kas 2007. a KMH aruandest lähtumine on asjakohane olukorras, kus aruanne on tehtud teistsugusele projektile ja selle koostamisest on möödunud 10 aastat; kas 2007. a aruandes on käsitletud kõiki olulisi keskkonnamõjusid; kas aruanne vastab kõigile tänapäevastele KMH aruandele esitatavatele nõuetele. Tegemist ei ole küsimustega, mis nõuaksid eriteadmiste olemasolu. Halduskohus on oma otsuses neile asjakohaselt vastanud. Kaebaja soovib sisuliselt uue KMH tegemist. Antud juhul on vastustaja lisaks 2007. a KMH aruandele lähtunud ka muudest uuringutest ja dokumentidest. 8(9)

3-17-1088 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see ei olnud keelatud. Ükski uuringutest ei viidanud sellise keskkonnamõju olemasolule, mis tekitaks kahtluse 2007. a KMH aruande järelduste õiguses. Siinkohal ei ole määrav, et osa uuringutest tehti alles pärast eelhinnangu andmist. Enne ehitusloa väljastamisel oli vastustajal võimalik kõigi uuringutega tutvuda ning vajaduse korral saanuks KMH menetluse juurde tagasi pöörduda.

13.Halduskohus ei asunud käskkirja ja eelhinnangut vastustaja eest sisustama. Halduskohus on esile toonud puudusi käskkirjas ja eelhinnangus, kuid vormipuudused (sh puudulik põhjendamine) ei tähenda tingimata haldusakti sisulist õigusvastasust (haldusmenetluse seaduse § 58). Halduskohus on mõistnud vastustaja põhimotiive ning seeläbi pidanud võimalikuks KMH algatamata jätmist sisuliselt kontrollida. Kohus sai kontrollida ka vastustaja väidet, et eelhinnangu tegemisel oli võimalik lähtuda 2007. a KMH aruandest. Asjaolu, et vastustaja esitas eelnimetatud seisukoha suhtes kohtumenetluses täiendavaid põhjendusi ning halduskohus kontrollis neid, ei ole vaadeldav vastustajapoolse sellise põhjendamiskohustuse rikkumisena, mis tooks kaasa ehitusloa tühistamise. Kohus ei teostanud kaalutlusõigust vastustaja eest. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et KeHJS § 11 lg 6 kohaldamisel on põhjendamisstandard kõrgem kui mingite teiste otsustuste puhul. Kuna võimalik oli tugineda 2007. a KMH aruandele, ei saa rääkida KMH algatamata jätmisest kui menetlusveast.
14.Kaebaja leidis, et kohus ei lähtunud kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõttest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebaja viited eelnimetatud põhimõtte rikkumisele on üldsõnalised. Kaebaja toob küll välja, et pärast 2007. aastat on vastu võetud uusi õigusakte, kuid ei täpsusta, kuidas need muudatused võiksid mõjutada 2007. a KMH aruande lõppjäreldusi. Samuti ei viita kaebaja parimatele teadussaavutustele, mida 2007. aastal ei tuntud, kuid mis on nüüd kättesaadavad. Kohus peab küll ettevaatusprintsiibist ja kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõttest lähtuma kaebaja sellekohastest väidetest sõltumata, kuid antud juhul ei ilmne kohtule, et need printsiibid ja põhimõtted võiksid olla ohus. Kaebaja tugineb roheala vähenemisele Kadrioru pargi kaitseala merepoolsel alal, kuid eeltoodu ei tähenda, et inimeste heaolu väheneks määral, mis välistab tee ehitamise. Nagu eelpool märgitud, väheneb Kadriorgu pargi kaitseala alla 1%. Suured rohe- ja puhkealad on Kadrioru pargi näol inimestele kättesaadavad Reidi tee vahetus läheduses. Reidi tee ehitamise käigus rajatakse rannapromenaad ja sellega seotud taristu. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väited inimeste heaolu vähenemisest ei ole põhjendatud.
15.Õige on halduskohtu seisukoht, et küsimus KeHJS § 6 lg 1 p 171 tõlgendamisest ei ole praegusel juhul määrav. Sõltumata sellest, kas linn oleks pidanud eelnimetatud normi kohaldama, on vastustaja lähtunud ka KeHJS § 11 lg-st 6 ning ei pidanud seeläbi KMH-d tegema.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja