Mittetulundusühingu Eesti Roheline Liikumine kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.04.2017 ehitusloa nr 1712271/12272 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: Mittetulundusühing Eesti Roheline Liikumine, volitatud esindajad v-adv Karin Henno, Jana Tudelep Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Priit Lello, Kent Märjamaa, Arvo Käärd Kaasatud haldusorganid: Keskkonnaamet, volitatud esindajad Rein Urman, Maiu Paloots, Jane Adler, Tiina Napp, Maret Vildak, Kaari Männikus-Nilson Tallinna Keskkonnaamet
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil Tallinnas, 21.08.2017
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 06.10.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Kommunaalamet esitas 05.12.2014 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi TLPA) taotluse Reidi tee projekteerimistingimuste väljastamiseks. TLPA väljastas 29.04.2015
projekteerimistingimused nr PT 216030 Reidi tee projekteerimiseks lõigus Jõe tänavast kuni Russalka ristmikuni, mis paikneb Tallinna linna üldplaneeringu järgse Põhjaväila jaoks reserveeritud tee maa-alal.
2.Tallinna Linnavalitsuse 02.03.2016 istungi protokollilise otsusega kiideti heaks Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2006 määrusega nr 14 moodustatud teede juhtkomisjoni poolt valitud parim Reidi tee ehituse eskiisprojekti lahendusvariant ning otsustati jätkata selle alusel põhiprojekti koostamisega.
3.Tallinna Keskkonnaameti (edaspidi TKA) 25.07.2016 käskkirjaga nr 1-1/20 (tl 25-28, I kd) jäeti põhiprojekti „Reidi tee“ keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamata. Algatamata jätmisel viidati varasematele keskkonnamõju hindamistele, eelkõige 2007. aastal valminud sadamate maismaaühenduste projekti koosseisus olevale - „Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas (Koridor I Tallinn). Keskkonnamõju hindamise aruanne. Lõpparuanne. Mai 2007“ (tl 2-219, III kd, edaspidi 2007.a KMH). Lisaks on keskkonnamõjusid hinnatud Tallinna linna üldplaneeringu (2001) ning Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu (2004) menetlustes, mis mõlemad näevad ette uue jaotustänava põhimõttelise asukoha. Lisaks on käskkirjas viidatud mitmetele hilisematele täiendavatele uuringutele (müra- ja õhusaaste, mereseisundi, liikide jm kohta).
4.Keskkonnaamet (edaspidi KKA) jättis 29.09.2016 otsusega nr 7-9/16/10753-3 (tl 30-31, I kd) Reidi tee ehitusloa taotluse kooskõlastamata. Seejärel jagati Reidi tee projekt kaheks etapiks.
5.15.11.2016 esitas Tallinna Kommunaalamet taotluse Reidi tee II etapi ehitusloa väljastamiseks. 21.04.2017 kooskõlastas KKA vaidlusaluse Reidi tee II etapi ehitusloa eelnõu (tl 49, I kd).
6.TLPA andis 21.04.2017 ehitusloa nr 1712271/12272 (tl 50-63, I kd) Tallinnasse 1,7 km pikkuse sõidutee ehitamiseks, mis algab Ahtri ja Jõe tänava ristmikult ning lõppeb Russalka monumendi juures Pirita tee ja Narva mnt ristmikul (Reidi tee II etapp). Reidi tee I etapile (Ahtri ja Jõe tänava ristmikust kuni Pikksilma tänavani) anti ehitusluba nr 1612271/23575 09.12.2016, mida kaebaja kohtus ei vaidlustanud.
7.MTÜ Eesti Roheline Liikumine esitas 22.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 21.04.2017 ehitusloa nr 1712271/12272 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamist kuni praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
8.Tallinna Halduskohtu 23.05.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna ning kaasas menetlusse nii Keskkonnaameti kui ka Tallinna Keskkonnaameti. 31.05.2017 määrusega luges halduskohus kaebuse tähtaegseks ja jättis rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks ning peatas kaevatava haldusakti kehtivuse kuni esimese astme kohtumenetlust lõpetava lahendi tegemiseni. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 07.07.2017 määrusega jäi Tallinna linna määruskaebus viimati nimetatud määrusele rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
2(25)
9.Kaebaja taotleb kaevatava ehitusloa tühistamist ja oma menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Kaebaja on kohtusse pöördunud kui keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 alusel.
10.Kaebaja leiab, et ehitusluba on õigusvastane, kuna sellele ei eelnenud kohustuslikku keskkonnamõju hindamist. Kaebaja viitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-le 171. TKA on KMH algatamata jätmisel eristanud merre uputavate ainete mahtu all- ja ülalpool merepinda, kuigi KKA on leidnud, et neid ei tuleks eristada, mistõttu on uputatavate ainete maht üle seaduses ettenähtud künnise ja KMH oli seega kohustuslik. Viidatud normi tuleks tõlgendada laiendavalt nii, et see hõlmab endas kogu uputatava tahke aine mahu, kuivõrd selline tõlgendus on kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, lähtub säästva arengu põhimõttest ning keskkonnakaitse vajadusest. Senises praktikas ei ole merre heidetavate ainete mahte sõltuvalt nende paigutamisest alla- või ülespoole merepiiri eristatud. Kaebaja hinnangul ei ole normi sõnasõnaline tõlgendamine kooskõlas sätte eesmärgiga. Tahkete ainete paigutamine alla- ja ülespoole veepiiri on omavahel lahutamatult seotud ning nende eristamisel puudub sisuline põhjus. Olulist tähtsust omab kogu ainete maht, millega merd täidetakse põhjusel, et mida suuremas mahus tahkeid aineid merre paigutatakse, seda rohkem see mõjutab merekeskkonda. Seda nii ainete merre paigutamise ajal kui ka hilisemalt. Tahkeid aineid uputatakse eesmärgiga rajada antud kohale ehitis. Kuigi erinevate ehitistega kaasnev keskkonnamõju võib erineda, ei saa käsitleda merre tahkete ainete paigutamist eraldiseisvalt sellest, milline ehitis täidetud kohale rajatakse. KMH vajadus sõltub seega ka sellest, kas ja milline ehitis nn ülespoole veepinda rajatakse, sest sellest sõltub, kui suures mahus tuleb tahkeid aineid merre uputada. KeHJS seletuskirjast ei saa välja lugeda seadusandja tahet allutada kohustuslikule KMH-le need juhtumid, mil tahkeid aineid paigutatakse künniväärtusest suuremas koguses allapoole veepiiri. Seletuskirjas on kirjas järgnev: //... antud tegevused võivad olla olulise keskkonnamõjuga (kahjustavad mereelustikku)“. Sealjuures ei ole seletuskirjas väidetud, et veepinnast ülalpool toimuvad tegevused ei kahjusta mereelustikku.
11.2007. aasta KMH aruanne on asjakohatu ja aegunud, mistõttu ei oleks vastustaja tohtinud sellele tuginedes jätta KMH-d algatamata.
11.1.Kõnealune KMH aruanne lähtub eeldusest, et Reidi tee on merega piirnevas osas projekteeritud maapinnast madalamale (ca 1,5 m) ning Russalka piirkonnas allpool merepinda asuvasse tunnelisse. Lisaks on Russalka ristmik lahendatud tunnelina. Selline lahendus valiti keskkonnakaitselisi ja linnaruumi säilitamise aspekte silmas pidades. Vaidlustatud ehitusloa järgne variant erineb KMH-s käsitletust. Seejuures on KMH aruandes võimalike Reidi tee alternatiivide käsitlus napisõnaline ja ebaselge. Reidi tee ehitusega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine moodustab kogu aruandest marginaalse osa.
11.2.2007. aasta KMH raames ei hinnatud piisavalt planeeritava tee mõju Kadrioru pargile terviklikult ning ehitatava tee ja mere täitmisega kaasnevaid keskkonnamõjusid Kadrioru pargi väärtuslikule kõrghaljastusele.
11.3.KMH menetlusse ei olnud kaasatud inimesed, kes on kõnealusesse piirkonda viimase 10 aasta jooksul elama asunud.
3(25)
11.4.Varasem KMH ei peegelda 10 aasta jooksul muutunud väärtushinnanguid ja avalikkuse suhtumist Reidi tee vajalikkusesse.
11.5.Asjaolu, et osad uuringud tellis vastustaja alles pärast Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja andmist, näitab, et KMH algatamata jätmise otsus tehti ebapiisava teabe pinnalt.
11.6.OÜ Hendrikson & Ko koostatud mürauuringu tulemused on vastuolus KMH aruandes toodud järeldustega. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas saab müratase süvendisse rajatud tee ja maapinna tasandile rajatud tee puhul olla sama ja jääda sõiduteel piirnormidesse.
11.7.Arvestades, et vastustaja on liikide kaitse osas tuginenud 2009. aastal koostatud aruandele, ei saa välistada, et vahepealse aja jooksul on ohustatud liikide olukord kõnealuses piirkonnas paranenud.
12.Tehtud pole KeHJS § 11 lg 2 kohast otsust, mis tuleb teha tegevusloa taotluse menetluses. Ka KeHJS § 11 lg 6 kohaldamise eeldused pole täidetud. 2016.a detsembris ja 2017.a veebruaris tellitud täiendavad uuringud vaid kinnitavad, et TKA käskkirja andmise ajal piisav teave kohustusliku KMH algatamata jätmiseks puudus.
13.Eelhinnang pole koostatud KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumide alusel. Pole käsitletud kõiki võimalikke kavandatava tegevusega kaasneda võivaid olulisi mõjusid. Näiteks, 2007.a KMH koostamise ajal polnud tuvastatud linnuliike (randtiir ja liivatüll, III kat. liigid), mis nüüd planeeringualas tuvastati. TKA eelhinnang sisaldab olulisi kaalutlusvigu, kuivõrd see on antud vananenud KMH alusel ning asjaolud on vahepealse ajaga muutunud. 2007.a KMH ajal kehtis KeHJS sõnastuses, et mõju võib jätta hindamata, kui sellest ei ole möödunud rohkem kui 4 aastat. Seega koostati KMH teadmisega et seda saab kasutada maksimaalselt 4 aastat. Isegi kui kehtivas õiguses tähtaeg puudub, tuleks see aeg võtta orientiiriks, millist ajavahemikku pidada mõistlikuks. Täiendavad uuringud ei asenda KMH-d, kuna nende tegemisel ei toimunud avalikkuse kaasamist. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks KKA poolt projekt kooskõlastati. Eelhinnangut Keskkonnaameti väljatoodud puuduste osas ei täiendatud.
14.2016.a liiklusuuringust nähtub, et liiklusummikud võivad liikuda kesklinna poole ja tekib olukord, kus kesklinn ei suuda nii palju sõidukeid läbi lasta. Liiklusuuringus järeldustele jõudmine (Reidi tee ei häiri otseselt olemasolevat liiklust) ei ole jälgitav ega loogiline. Ehitusluba on väljastatud linnamagistraalile, kuid projekteerimistingimuste kohaselt peaks olema tegu kesklinliku tänavaga.
15.Kaalumata on Kadrioru pargile avalduv võimalik negatiivne keskkonnamõju. KKA juhtis tähelepanu, et tuleks põhjalikumalt kaaluda mõju Kadrioru pargile tervikuna ja pargi väärtuslikule kõrghaljastusele, mida pole tehtud.
16.Kuigi eelhinnangus ja selle aluseks olevates materjalides on tuvastatud hulgaliselt keskkonnamõjusid KeHJS § 2l mõttes on need jäetud kvalifitseerimata olulisteks keskkonnamõjudeks (KeHJS § 22).
17.Uue KMH mittealgatamise otsuse tegemisel tulnuks lähtuda ettevaatusprintsiibist, mitte menetlusökonoomiast.
4(25)
18.Lisaks pole küsitud seisukohta asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 6 lg 3l). Mürahäiringu kohta puudub Terviseameti seisukoht. Mürauuringust nähtub, et samatasandilise tee puhul võib esineda tee pool müra kuni 70 dB.
19.KMH algatamise küsimus tuleb otsustada enne ehitusloa väljastamist, mitte alles vee erikasutusloa menetluse käigus, kuna just ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju. Vastustaja seisukohad
20.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
21.Kuigi kaebus on formaalselt esitatud TLPA 21.04.2017 ehitusloa nr 1712271/12272 tühistamiseks, siis kaebuse sisust nähtuvalt vaidlustab kaebaja tegelikult TKA poolt keskkonnamõju hindamise algatamata jätmist. TKA käskkirjaga jäeti keskkonnamõju hindamine algatamata, kuna see oli juba eelnevalt läbi viidud. Lisaks on viidatud KMH järgselt läbi viidud täiendavaid uuringuid Reidi tee ehituse erinevate mõjude osas, millest enamikku on käskkirjas ka käsitletud. Kui jätta kõrvale, et sisuliselt vaidlustab kaebaja Tallinna Keskkonnaameti otsust keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta, siis jääb kaebaja tegutsemisviis vaidlustada Reidi tee II etapi ehitusluba ja jätta vaidlustamata Reidi tee I etapi ehitusluba, arusaamatuks.
22.KMH ei olnud kohustuslik. TKA 25.07.2016 käskkirjas on lähtutud KeHJS § 6 lg 1 p-i 171 mõttest ja sisust – keskkonnamõju hindamise algatamise otsustamisel peab eristama otseselt merepõhja uputatavate tahkete ainete mahtu pealpool veepinda ehitatavast mahust. Allpool merepinda kavandatava täitematerjali maht jäi allapoole KeHJS § 6 lg 1 p-is 171 sätestatud piiri nii varasema eelprojekti puhul, mille riiklik Keskkonnaamet 29.09.2016 kooskõlastamata jättis, kui ka hilisema eelprojekti puhul, mille riiklik Keskkonnaamet 21.04.2017 kooskõlastas. Lisaks, KeHJS § 6 lg 1 p 17l kohaldamise küsimus tõusetub vee erikasutusloa menetluses, mille andmine ei ole Tallinna linna pädevuses. Samas arvestades, et varem on Keskkonnaministeerium väljastanud vee erikasutusloa seoses mere täitmise ja rannapromenaadi ehitamisega 43 000 kuupmeetri ulatuses, KMH-d algatamata, on loogiline, et oluliselt väiksema koguse puhul ei ole samuti KMH vajalik. Pirita tee kaldakindlustus on mitme kilomeetri pikkune. Täiendava lõigu lisamisega olulise keskkonnamõju tekkimine ja piirkonna projektikohase väljaarendamise välistamine ei ole reaalne.
23.Vastustaja lähtus ka KeHJS § 6 lg 2 p-st 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja KeHJS § 11 lg-st 6 (keskkonnamõju on juba asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet).
24.Peaasjalikult saab kaebusest välja lugeda, et kaebaja arvates on hindamata ehitusprojekti realiseerimisest põhjustatav müratase, mereseisund, kaitsealased objektid, täpsemalt randtiir (Sterna paradisaea) ja liivatüll (Charadrius hiaticula) ning avalik suhtumine Reidi tee vajadusse. Avalikkuse suhtumine Reidi tee vajadusse – ei peaks kuuluma kaebaja kui keskkonnaorganisatsiooni huviorbiiti, kuivõrd tulenevalt KeÜS §-dest 30 ja 31 peaks keskkonnaorganisatsiooni populaarkaebus piirduma vaid keskkonnakaitse küsimustega.
25.TKA 25.07.2016 käskkirja (KMH algatamata jätmise otsus) punktis 2.2 viidatakse varasematele keskkonnamõjude hindamistele ning käskkirja lisaks on eelhinnang, millele käskkirjas samuti viidatakse.
5(25)
26.Vastustaja ei nõustu, et 2007.a KMH oleks aegunud. Jääb arusaamatuks, millistele sätetele tuginedes kaebaja arvates 10 aastat tagasi läbiviidud keskkonnamõju hindamine ei ole kõlbulik. KMH algatamata või algatamise otsuse ja selle läbiviimise ning tegelikult ehitama asumise vahele jääb alati teatav ajavahemik, mille jooksul võivad väliskeskkonnas toimuda muutused ning neid muutusi saab võtta arvesse jooksvalt. Iga uue tuvastatud muutuse puhul asuda uuesti otsustama, kas algatada keskkonnamõju hindamine või mitte või asuda uuesti keskkonnamõju hindamist läbi viima, ei ole menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt mõistlik. TKA on toetunud lisaks 2007. aastal läbiviidud KMH aruandele mitmetele uuematele keskkonnauuringutele ja nendes sisalduvatele soovitustele/meetmetele, mis on 25.07.2016 käskkirja lisaks olevas eelhinnangus üles loetletud. Riikliku Keskkonnaameti juhend (EELHINDAMINE. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. 2015, kättesaadav aadressil https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf)rõhutab lk-l 8 järgmist: „... eelhindamise läbiviimine ja teabe kogumine põhineb olemasolevatel ja kättesaadavatele andmetel ning ei eelda täiendavate uuringute läbiviimist.“ Vastustaja leiab, et kuna vajalik teave otsustamiseks oli olemas, siis uut KMH-d läbi viima ei pidanud. Normi eesmärk on vältida dubleerivate hindamiste läbiviimist. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi veenvat seisukohta, millest nähtuks, et otsustus piisava teabe olemasolu kohta oleks ebaõige, st esineks kaalutlusvigu.
27.KMH algatamata jätmise kohta on antud TKA 25.07.2016 käskkiri. Tegemist on põhjendatud ja kaalutletud otsusega ning see on ka avaldatud Ametlikes Teadaannetes 29.07.2016. Otsusest on teavitatud kõiki asjassepuutuvaid ametiasutusi (vastav Tallinna Keskkonnaameti 27.07.2016 kiri). Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus on tehtud kogu Reidi tee eelprojekti kohta ning selle kehtivust ei väära asjaolu, et Reidi tee ehitamiseks taotleti ehituslube kahes etapis. Samuti ei muuda viidatud otsust asjakohatuks või kehtetuks asjaolu, et Reidi tee II etapi ehitusprojektis merepõhja täitematerjali mahtu hilisemalt veelgi vähendati – see ei mõjuta ega saagi mõjutada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse järeldusi.
28.Negatiivsed tagajärjed on sedavõrd mahuka infrastruktuuri väljaehitamisel paratamatud. Negatiivsete mõjude vähendamiseks on 2007. aastal läbiviidud KMH-s, Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja lisaks olevas eelhinnangus viidatud keskkonnauuringutes ja Reidi tee ehitusprojektis leevendusmeetmed, neid käsitleb muuhulgas kaebusele lisatud Reidi tee II etapi ehitusprojekti seletuskirja osa „Keskkonnakaitse“. Nendest nähtub:
28.1.Ehitusprojekti realiseerimise tulemusena suureneb Kadrioru pargi kaitseala pindala 0,33 ha, s.o. 0,4%.
28.2.Müraga seonduvat on pärast 2007. aasta KMH-d täiendavalt hinnatud OÜ Hendrikson & Ko 2015/2016. a töös „Reidi tee (Jõe tänav-Russalka ristmik) põhiprojekt: liiklusega kaasneva müra ja õhusaaste modelleerimine“, mille punktis 2.2 „Lähteandmed ja arvutusmetoodika“ on märgitud, et arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast – tulemused kirjeldavad mürasituatsiooni ligikaudu inimese kuulmiskõrgusel välisõhus ning ligikaudu ka hoonete esimese korruse fassaadil. OÜ Hendrikson & Ko 2015/2017. a töö punktis 2.3 „Liiklusmüra modelleerimise tulemused“ leitakse, et teiste kaalutud stsenaariumide hulgas aitab võrreldes olemasoleva olukorraga ka Reidi tee kehtivas ehitusprojektis ettenähtud lahendus mürakoormust vähendada. Töö sissejuhatavas osas märgitakse eraldi järgmist: „Reidi tee (Jõe tänav – Russalka ristmik) põhiprojekti
6(25)
keskkonnaalasteks eesmärkideks on muu hulgas vähendada tundlike piirkondade (eelkõige Narva mnt äärsed hoonestusalad ja Kadrioru park) saastekoormust (müra, õhusaaste) suunates raskeliikluse rajatavale Reidi teele. Lisaks on liikluskorralduslike meetmetega võimalik Reidi teele suunata ka suur osa linna sisenevast ja väljuvast tavaliiklusest, mis aitab täiendavalt vähendada Narva mnt äärset keskkonnakoormust kesklinna piirkonnas.“ Kaebaja väited, et 2007.a KMH käsitles vaid süvendisse rajatud tee mõjusid ei ole asjakohane. Samatasandiline tee on lisaks väiksema ehitusmahu tõttu keskkonda säästvam.
28.3.Mereseisundi kohta on täiendavalt 2007. aasta KMH-le koostatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2016. a töö „Objekt: linnatänav nimega „Reidi tee“. Töö eesmärgiks on anda hinnang põhjasetete transpordi ja sademevete hajuvuse kohta Tallinna lahe lõunaosa vee pinnakihis Reidi tee piirkonnas. Sellest ja 2017.a täiendavast uuringust nähtub, et puudub pikaajaline negatiivne mõju Tallinna lahele ja laevavrakile „Tver“. Positiivse mõjuna nähakse vee kvaliteedi võimalikku paranemist rannalähedasel alal.
28.4.Lindude olukorda käsitletakse SEI 2009.a töös. Sellest nähtuvalt on tegemist perspektiivitute pesitsuskohtadega. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.
28.5.Hendrikson & Ko on 2015. aastal koostanud töö „Tallinnas Kesklinna linnaosas Reidi tee dendroloogiline ülevaade“, kus antakse ülevaade haljastusest Kadrioru pargis ja Russalka ümbruses ning antakse soovitused haljastuse säilitamiseks. Vastustaja on taotlenud Kadrioru pargi Reidi teega ühtivas osas pargi kaitsealast väljaarvamist, mis ei muuda pargi toimimist. Kogu pargi territoorium suureneb seoses mereäärse lahusmaatüki osa suurendamisega. KKA on pidanud taotlust põhjendatuks aga pidanud otstarbekaks otsustada see küsimus pärast ehituse realiseerimist.
28.6.2016. aastal on lisaks 2007. aasta KMH-le IPT Projektijuhtimine OÜ poolt teostatud geoloogia alane töö nr 15-10-1243, milles analüüsitakse pinnasereostust Reidi tee trassil.
28.7.2016. aasta jaanuaris on K-Projekt AS koostanud töö nr 1601 „Maastikuarhitektuurne analüüs Reidi tee projekteerimiseks Tallinnas Jõe tänavast kuni Russalka ristmikuni“, kus analüüsitakse kavandatava Reidi tee looduskaitselist, muinsuskaitselist, linnaruumilist ja liikluskorralduslikku aspekti. Samas, liikluskorralduse otstarbekus ei haaku kaebaja kaebeõigusega. Reidi tee ei pea lahendama kõiki kesklinna liiklusprobleeme, vaid peamisena suunama transiitliiklust Narva mnt-lt Reidi teele, mis nähtub ka tellitud uuringutest.
29.Kaebaja on esitanud hulga üldsõnalisi väiteid (nt kliimamuutuste mõju jms), mis on tõendamata ja usutavalt põhistamata. Vastustaja tugineb esitatud tõenditele. Viidatud uuringutes käsitletud erinevad keskkonnakaitselised aspektid ei eelda uue, s.o 2007. aasta KMH-d kordava KMH läbiviimist – vastupidist ei ole kaebuses suutnud näidata ega tõendada ka kaebaja. Seega on kaebaja väited, et enne Reidi II ehitusloa väljaandmist on jäänud mingid keskkonnaküsimustega seotud aspektid asjakohaselt hindamata, ebaõiged ja pahatahtlikud. Kaebaja viited Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-64-11 p 11 ja nr 3-3-1-35-13 on asjakohatud, kuna Riigikohus ei ole nendes käsitlenud KMH algatamata jätmist KeHJS § 11 lg 6 olukorras. Haldusmenetlus on läbiviidud nõuetekohaselt ja selle tulemusel antud ehitusluba on õiguspärane. Kaebaja ei ole tõendanud, et vaidlustatud otsus rikuks tema poolt kaitstavaid avalikke huve. Kaebaja väited oluliste negatiivsete keskkonnamõjude kohta on tõendamata.
7(25)
30.Reidi tee varasemast oluliselt väiksemas mahus planeerimisega arvestatakse nii jalakäijate, sõidukite kui ka jalgratturite vajadustega. II ehitusetappi jäävate teede projekteerimisel on püütud maksimaalselt kaitsealuse Kadrioru pargi puid säilitada ning nii sõidu- kui ka kõnniteede plaanilahendus on sellest aspektist lähtudes lahendatud. Projektlahendusega ette nähtud sõiduteed ja kergliiklusteed on väärtuslikest puudest projekteeritud maksimaalselt kaugele. Erinevalt kaebaja poolt väidetust, on kaalutud hulgaliselt erinevaid alternatiivseid lahendusi, sh juba Koridor I KMH käigus (vt Koridor I KMH ptk 5.2). Samuti kaaluti konkreetselt Reidi tee erinevaid eskiislahendusi selleks moodustatud komisjonis, kus valiti välja sobivaim lahendus. Reidi tee on jätkuvalt majanduslikult ja sotsiaalselt oluline.
31.Ka võimalik uus Reidi tee keskkonnamõju hindamine ei saa praegusele Reidi tee lahendusele kaasa tuua uusi sisulisi alternatiive, kuna teekoridor on paigas ja valikuid tee asukoha suhtes mõni meeter siia või sinna ei saa pidada sisulisteks uuteks lahendusteks. Reidi tee keskkonnaküsimused on praeguses faasis läbi kaalutud palju põhjalikumalt, kui tavapärane keskkonnamõju hindamine seda teeb. Seega on ette näha, et uus keskkonnamõju hindamine ei saa anda Reidi tee projekti tarbeks Tallinna linnale kui otsustajale tänasega võrreldes olulist lisateavet ja täiendav keskkonnamõju hindamise protseduur toimiks pigem bürokraatliku koormisena, mis on menetlusökonoomia seisukohast ebamõistlik. Kaasatud asutuse seisukohad Keskkonnaameti seisukohad
32.18.08.2016 edastas Keskkonnaamet Tallinna Keskkonnaametile seisukohad seoses 25.07.2016 käskkirjaga nr 1-1/20. Seisukohtade esitamine/tähelepanu juhtimine võimalikele puudustele või tulevikus tähelepanu vajavatele asjaoludele ei ole haldusakt ega menetlustoiming. Keskkonnaamet, juhindudes ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-st 7 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p-st 8 andis 21.04.2017 kirjas nr 14-4/17/4980-2 kooskõlastuse Reidi tee (Russalka ristmik) II etapi ehitusloa eelnõule ning selle juurde kuuluvale projektile.
33.Kavandatav tee läbib kaitsealust Kadrioru parki, täpsemalt Kadrioru pargi nn mereäärset lahusmaatükki, mis paikneb Narva maantee ning Pirita tee ja Tallinna lahe vahel. Kadrioru park on kaitse alla võetud 26.04.1935 Riigivanema dekreediga 366 “Riigiparkide valitsemise seadus“.
34.LKS § 28 lg 2 kohaselt on park maastikukaitseala eritüüp. LKS § 28 lg 1 kohaselt on maastikukaitseala kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kadrioru pargi kaitsekorda reguleerib LKS ja Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitseeeskirja § 1 lg 3 kohaselt kehtivad pargis LKS-s sätestatud piirangud kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega. Kaitse-eeskirja § 1 lg 4 kohaselt on pargi maa- ja veeala piiranguvöönd. Vastavalt kaitse-eeskirja § 1 lg-le 2 on parkide üldiseks kaitse-eesmärgiks ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilimine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. LKS § 31 lg 2 p 8 kohaselt kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine. Tulenevalt kaitse-eeskirja § 7 lg 2 p-st 2, 3, 4 ja 6 on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud: ehitiste, kaasa arvatud ajutise ehitise
8(25)
püstitamine, projekteerimistingimuste andmine, detail- ja üldplaneeringu kehtestamine, ehitusloa andmine. Seega on pargis ehitamiseks vajalik saada pargi valitseja nõusolek. LKS § 21 lg 1 ja kaitse-eeskirja § 2 kohaselt on pargi valitseja Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametile kui pargi valitsejale antud pädevus ja kohustus kaaluda ehitamise võimalikkust pargi territooriumil.
35.LKS § 14 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut vajavat tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Sama paragrahv lg 3 kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Haldusorgan lähtus kaalutlusotsuse tegemisel haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 4. Puudub vaidlus, et linnaruumis avalike ja suure hulga inimeste poolt kasutatavate teede rajamine on vajalik ja looduskaitseliste huvide kõrval tuleb lähtudes haldusmenetluse üldistest eesmärkidest arvestada ka muid avalikke huve.
36.Keskkonnaamet kaitseala valitsejana ei andnud 29.09.2016 kirjas nõusolekut ehitusloa andmiseks.
37.Pärast Keskkonnaameti 29.09.2016 kirja alusel kaitseala valitseja nõusoleku andmisest keeldumist on toimunud mitmed nõupidamised, millel on osalenud Keskkonnaamet, Tallinna linn ja projekteerija. Nõupidamisel arutatu tulemusel on ehitusprojekti Kadrioru parki puudutavat osa oluliselt muudetud.
38.16.11.2016 on ekspert Kersti Lootus koostanud ekspertarvamuse Kadrioru pargi välispiiride muutmise osas. Ekspert on andnud selgitused Kadrioru pargi ajaloolisest olemusest ja kujunemisest analüüsides pargi põhiosa ja mereäärse lahusmaatüki olemust, Reidi teega kaasnevaid muutusi pargi välispiiride osas lähtuvalt ajaloolise pargi väärtusetest ja pargi terviklikkusest, samuti teega rajatavast mõjust pargi haljastusele. Ekspertarvamuse lisana 7 esitatud väljavõttest nähtub, et pargi piiride muutmist on kaalutud juba 2007. aastal. Samas on leitud, et kaitseala piiride muutmine ja seeläbi kaitsealuse ala pindala vähenemine (põhiterritooriumi osa väheneb alla 1%) ei muuda märkimisväärselt Kadrioru pargi põhiterritooriumi olemust ega funktsioneerimist ning ajaloolise pargi põhikompositsiooni ei kahjustata. Kadrioru pargi mereäärne lahutükk väheneb ca 30% ja lisaks sellele lahutatakse kaheks erinevaks tükiks ning seeläbi väheneb kaitseala ja selle osa terviklik väärtus. Samas ollakse seisukohal, et mereäärne lahustükk tuleks säilitada kaitsealuse alana, kuna selliselt on tõenäolisem vältida tulevast arengusurvet ja tagada (rohelise) ala avalik kasutamine.
39.19.04.2017 esitati Keskkonnaametile kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks muudetud Reidi tee II etapi ehitusloa eelnõu ja projekt. Keskkonnaamet vaatas esitatud projekti läbi Kadrioru pargi valitsejana. Keskkonnaamet ei teostanud seejuures KMH üle järelevalvet, arvestades alates 01.07.2015 KeHJS muudatusi KMH järelevalvepädevuse osas.
40.Teistkordselt kooskõlastamiseks esitatud Reidi tee projektis oli Keskkonnaameti kui pargi valitseja märkustega arvestatud. Projekti oli muudetud parki puudutavas osas oluliselt. Muudetud projekt, võrreldes 2016.aastal kooskõlastamiseks esitatud projektiga, nägi ette väärtusliku kõrghaljastuse säilitamist oluliselt suuremas ulatuses, sh I väärtusklassi kuuluva 100 aastase tamme säilitamise. Projekti koosseisu oli lisatud materjal tee ehituse mõjualasse alles jääva haljastuse säilimiseks ning vajalike meetmete kava, kus põhjalikult käsitleti negatiivse mõju
9(25)
vähendamiseks kavandatavaid tegevusi. Seega oli projekti vastavalt Keskkonnaameti 29.09.2016 kirjas esitatule muudetud.
41.Keskkonnaamet pargi valitsejana on otsustamisel tuginenud esmajoones järgmistele dokumentidele: 1) Reidi tee II etapi projekti seletuskiri „Teed“, mille punktis 2.3 on välja toodud kaitsealused objektid ja punktis 6.1.3 ehitustööd Kadrioru pargis. Välja on toodud meetmed ja täiendavate kooskõlastuste vajadused tööde alustamisel ja teostamisel, sh viide Reidi tee II etapi eelprojekti seletuskirjale „Keskkonnakaitse“ 2) Reidi tee II etapi projekti seletuskiri „Keskkonnakaitse“, mille punktis 1.4 nähakse ette meetmed puude kaitsmiseks ehitustööde ajal, samuti täiendavad kooskõlastused enne tööde alustamist. 3) OÜ Hendrikson & Ko 2015. aastal koostanud töö „Tallinnas Kesklinna linnaosas Reidi tee dendroloogiline ülevaade“, milles antakse ülevaade haljastusest Kadrioru pargis ja Russalka ümbruses ning antakse soovitused haljastuse säilitamiseks. 4) K-Projekt Aktsiaseltsi 2016. aasta jaanuaris koostatud töö nr 1601 „Maastikuarhitektuurne analüüs Reidi tee projekteerimiseks Tallinnas Jõe tänavast kuni Russalka ristmikuni“, milles analüüsitakse kavandatava Reidi tee looduskaitselist, muinsuskaitselist, linnaruumilist ja liikluskorralduslikku aspekte. 5) Ekspert Kersti Lootuse 16.11.2016 koostatud ekspertarvamus Kadrioru pargi välispiiride muutmise osas, milles on andnud selgitused Kadrioru pargi ajaloolisest olemusest ja kujunemisest analüüsides pargi põhiosa ja mereäärse lahusammtüki olemust, Reidi teega kaasnevaid muutusi pargi välispiiride osas lähtuvalt ajaloolise pargi väärtusetest ja pargi terviklikkusest, samuti teega rajatavast mõjust pargi haljastusele. Võttes aluseks eeltoodud töödes esitatu (sh täiendavalt kavandatud meetmed) andis Keskkonnaamet 21.04.2017 kirjas pargi valitsejana nõusoleku Tallinna Reidi tee II etapi ehitusloa andmiseks.
42.Keskkonnaamet leiab, et enne 21.04.2017 nõusoleku andmist oli kogutud piisav ja asjakohane informatsioon, välja selgitatud ning projektis kajastatud meetmed (sh täiendavad kooskõlastuse nõuded enne tööde alustamist või teatud tööde tegemiseks), et kavandatud tegevuse mõju Kadrioru pargile oleks võimalikult väike ja pargi valitseja sai anda LKS § 14 lg 1 p 8 alusel nõusoleku ehitusloa andmiseks.
43.Linnustikku Reidi tee projektis ei ole käsitletud, kuna Keskkonnaregistri andmetel ei ole registreeritud kaitsealuseid linnuliike Kadrioru pargi territooriumil. Maakatastris on märgitud randtiiru ja liivatülli elupaigad. Vastustaja 15.06.2017 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on selgitatud, st Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) on koostanud 2009. a detsembris töö „Tallinna linnaelustiku uuringute aruanded“, mis käsitleb nii loomastikku kui taimestikku, sh Kadrioru pargi alal. Nimetatud töös on randtiiru kohta esitatud (lk 28), et liigi esinemispaigas on segav inimfaktor väga suur ja edukaks pesitsemiseks on seal väga vähe lootusi. Kuivõrd nimetatud lindude elupaigad ei asunud pargi territooriumil, kaitseala valitseja neid oma otsustes ka ei käsitlenud. Kui nimetatud kaitsealused linnud piirkonnas esinevad, rakendub neile LKS 8. peatükis sätestatud isendikaitse.
44.Keskkonnamõju hindamise osas seoses mere täitmisega märgib kaasatud haldusorgan, et veeseaduse (VeeS) § 8 lg 2 p 7 kohaselt peab olema vee erikasutusluba; Keskkonnaametile tuleb esitada vee erikasutusloa taotlus, mille menetluse raames otsustab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise üle (VeeS § 9 lg 7).
10(25)
Tallinna Kommunaalamet esitas 15.06.2017 Keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa saamiseks seoses Reidi tee (Jõe tänav-Russalka ristmik) eskiis- ja põhiprojekti koosseisus Tallinna lahte kaldakindlustuse ja rannapromenaadi rajamisega. Sarnaselt Keskkonnaministeeriumi 03.11.2016 kirjas nr 7-15/16/7929-6 toodud seisukohale ei erista ka Keskkonnaamet uputavate tahkete ainete koguse arvestamisel seejuures allpool ja ülalpool merepinda tahkete ainete kogustega, vaid summeerib need. KeHJS § 6 lg 1 p-st 171 tulenev KMH küsimus kerkib VeeS alusel antava vee erikasutusloaga. OÜ Hendrikson & Ko on 2007. aastal koostanud KMH aruande. Vastava KMH raames hinnati mere täitmisega mahus 43 000 m3 kaasnevat mõju ümbritsevale keskkonnale. Arvestades eeltoodut, peab Keskkonnaamet 15.06.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbivaatamisel hindama KeHJS § 11 lg 6 kohaselt KMH algatamist või algatamata jätmist, arvestades varem tehtud KMH-d. Seetõttu ei ole Keskkonnaameti hinnangul asjakohased ka kaebaja seisukohad, nagu KeHJS § 6 lg 1 p 17l ja § 11 lg 3 kohaselt tulnuks ehitusloa taotluse menetluse raames KMH algatada või KeHJS § 11 lg 6 kohaselt koostoimes KeHJS § 6 lg 1 p-ga 17l ja § 11 lg-ga 3 otsustada KMH algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet juhib muuhulgas tähelepanu, et Keskkonnaministeerium on 30.07.2010 käskkirjaga nr 1094 andnud Tallinna Kommunaalametile kuni viieks aastaks vee erikasutusloa nr L.VV/318786 Tallinna lahte kaldakindlustuse ja rannapromenaadi rajamiseks ning mere täitmiseks täitepinnasega mahus kuni 43 000 m3. Vastavast vee erikasutusloast tulenevaid õigusi ega kohustusi ei ole Tallinna linn realiseerinud.
45.Tallinna Keskkonnaamet vastustajast eraldi kirjalikku arvamust ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
47.Puudub vaidlus, et kaebaja on keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik organisatsioon (valitsusväline keskkonnaorganisatsioon) ning tal on oma põhikirjast (tl 164, I kd) tulenevate eesmärkide ja tegevustega seoses ka kaebeõigus (KeÜS § 30 lg 2).
48.Kaebus on esitatud peamiselt seetõttu, et Reidi tee II etapi ehitamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks ei viidud läbi uut keskkonnamõjude hindamist. Alles selle tulemusel saanuks kaebaja arvates hinnata, kas kaevatava ehitusloa aluseks olevas projektis on leitud keskkonnamõjude seisukohast parim võimalik lahendus. Tallinna Ringkonnakohus märkis 07.07.2017 määruses, et arvestades arutluse all olnud erinevaid trassi asukoha variante (mida näiteks käsitleb K-Projekt AS-i poolt jaanuaris 2016 koostatud maastikuarhitektuurne analüüs) ja seda, et 2007. aasta KMH tehti praegusest mõnevõrra erineva lahenduse pinnalt (mh planeeriti tee rajada merega piirnevas osas tavapärase maapinna suhtes süvendisse) ning pärast I etapi ehitusloa väljastamist täiendati II etapi ehitusprojekti, pole välistatud, et negatiivseid mõjusid keskkonnale on võimalik vähendada ka meetmetega, mis ei eelda trassi asukoha olulist muutmist. Seega ei pidanud kohtud esialgse õiguskaitse menetluses põhjendatuks vastustaja vastuväidet, et kaebaja ainus eesmärk on saavutada, et Reidi tee jääks ehitamata, millist eesmärki üksnes Reidi tee II etapi ehitusloa vaidlustamisega pole võimalik saavutada. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et esitatud kaebusega ei saa vaidlustada uue linnatänava trassi põhimõttelist asukohta, mis on kehtivates planeeringutes fikseeritud.
11(25)
11.01.2001 kehtestatud Tallinna ÜP1 kohaselt on tänavavõrgu arendamisel prioriteetseks Põhjaväil, mis on ühtlasi rahvusvahelise Via Baltica projekti üks element (Tallinna linna üldplaneering, 2001, ptk 5.3 Magistraaltänavate võrgu arendamine). 09.12.2004 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus2 on samuti samasse asukohta ettenähtud nn Põhjaväila ehk tänase Reidi tee rajamine (planeeringu seletuskirja p 3.7).
49.Vastustaja arvates oleks kaebaja pidanud vaidlustama Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 KMH algatamata jätmise kohta kui eelhaldusakti ehitusloa suhtes. Samuti tulnuks vastustaja arvates lugeda kaebetähtaeg ületatuks, kuna Reidi tee I etapi ja II etapi ehitusload moodustavad terviku. Halduskohus on neid seisukohti käsitlenud 31.05.2017 määruses ja Tallinna Ringkonnakohus 07.07.2017 määruses. Kohtumäärused, milles vastustajaga ei nõustutud, on jõustunud.
50.Perioodil 2004-2007 viidi läbi projekt „Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas“ (Koridor 1), mille käigus tehti läbi keskkonnamõjude hindamine. Projekti üldiseks eesmärgiks oli parandada liiklusolukorda üleEuroopalises transpordikoridoris nr 1 (Helsingi – Varssavi), selle ühes „pudelikaelas” Tallinnas (tl 6, III kd). Reidi tee põhiprojekt lähtus varasema eskiislahenduse variandist 4a (põhiprojekti p 1.2.2, tl 10 pöördel, I kd). Põhjaväila jaoks reserveeritud tee maa-alast väljus projekti kohane tee üksnes Russalka monumendi poole jäävas osas, kuna tee nihutamise lõuna poole tingis vajadus tagada I väärtusklassi tamme säilimine (põhiprojekti p 1.1.2). Kaebaja leiab, et viidatud 2007.a KMH on vananenud ja möödunud aja tõttu ei ole võimalik välistada keskkonnamuutusi, mida tuleks arvesse võtta. Lisaks on kaevatava ehitusloa aluseks olevat projekti kaebaja arvates oluliselt muudetud võrreldes 2007.a KMH aluseks olnud projektlahendusega, mistõttu keskkonnamõjud ei saa olla samasugused (nt müra osas). KeHJS § 6 lg 1 p 171 ei anna otsustajale KMH läbiviimise osas kaalutlusõigust. KMH kohustuslikkus tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p-st 171
51.Kaebaja keskseks väiteks on, et KMH algatamine oli praegusel juhul kohustuslik ning see tuli teha tegevusloa (ehitusloa) menetluses, millega kaasneb oluline keskkonnamõju (EhS § 42 lg 2). KMH algatamata jätmine on toonud kaasa õigusvastase ehitusloa väljastamise (EhS § 44 ehitusloa andmisest keeldumise alused). Kaebaja seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgmistel argumentidel: - vastustaja on ekslikult leidnud, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju (tahkete ainete merre uputamise mahu arvestamisel on ebaõigesti eristatud merepinnast alla- ja ülespoole kuhjatavate ainete mahtu); - eelhinnang, millel põhineb KMH algatamata jätmise otsus, ei ole nõuetekohane ning on kaalutlusvigadega.
52.Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 p 1). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib
eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22). KeHJS § 6 lg 1 p 171 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit. Tegemist on seadusandja poolt määratletud piirmääradega, mille saavutamisel võib eeldada olulist keskkonnamõju ning mõjuhindamise algatamist eraldi põhjendama ei pea (KeHJS § 11 lg 3). Seadusandja abstraktne eeldus ei võrdu järeldusega, et oluline keskkonnamõju konkreetsel juhul ka tegelikkuses eksisteerib.
53.Puudub vaidlus, et Reidi tee II etapi eelprojekti seletuskirja osa „Keskkonnakaitse“ punktis 1.5.1 (tl 39, I kd) on toodud allapoole merepinda jääva täitematerjali maht 4138 m3, millise koguse üle pooltel vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus, et kogu materjali maht, millega merd täidetakse (sh üle merepinna 19 949 m3) on kokku 24 087 m3.
54.TKA 25.07.2016 käskkirjas nr 1-1/20 on lähtutud merepõhja uputatavate tahkete ainete mahust, mis jääb allapoole merepinda, võtmata arvesse üle merepinna jääva aine mahtu. TKA on seisukohal, et täitematerjali maht jäi allapoole KeHJS § 6 lg 1 p-s 171 sätestatud piiri nii varasema eelprojekti puhul, mille riiklik Keskkonnaamet 29.09.2016 kooskõlastamata jättis, kui ka hilisema eelprojekti puhul, mille riiklik Keskkonnaamet 21.04.2017 kooskõlastas. KKA on oma senises praktikas lähtunud TKA poolt kaevatava loa menetluses antuga võrreldes erinevast tõlgendusest ning on jätkuvalt seisukohal, et mõistlik tõlgendus sättele on selline, millest lähtuvalt võetakse arvesse kogu merre uputatava tahke aine maht koos veepealse osaga. Kohtuistungil (protokoll alates 12:24:39) selgitas KKA esindaja R.Urman, et Amsterdami nullist mahu arvestamine ei ole lihtsalt ratsionaalne, kuivõrd veetase kõigub ca 2,5 meetrit ning arvestada tuleb, et uputamine toimub mingil kindlal eesmärgil. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on aga hinnata mõju ökosüsteemile tervikuna, mitte üksnes merekeskkonnale. Nõnda on leidnud ka Keskkonnaministeerium (vt KKM 03.11.2016 kiri, tl 32, I kd).
55.Kohus nõustub Keskkonnaametiga selles, et antud juhul ei olnud Tallinna Keskkonnaametil kohustust otsustada, kas KeHJS § 6 lg 1 p-i 171 alusel tuleks algatada KMH menetlus. Selle otsuse tegemise kohustus on seadusega pandud pädevale haldusorganile – Keskkonnaametile. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja ning seda ka siis, kui tegevus toimub mõne teise tegevusloa realiseerimise eesmärgil. Tulenevalt VeeS § 8 lg 2 p-st 7 peab olema vee erikasutusluba, kui uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse. Vastustaja esitas Keskkonnaametile 15.06.2017 vee erikasutusloa taotluse ehk tegevusloa taotluse. VeeS § 9 lg 7 kohaselt esitab taotleja vee erikasutusloa kirjaliku taotluse vee erikasutusloa andjale, kes teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Seega vee-erikasutusloa menetleja on otsustaja KeHJS § 9, § 6 lg 2 ja 3 mõttes, kes algatab KMH või jätab selle eelhinnangu tulemusel algatamata.
56.Isegi kui eeltoodud seisukohaga (vastustaja kohustuse puudumisest) mitte nõustuda, siis tuleb arvestada, et seadusandja on ette näinud ka ühe KMH algatamata jätmise erandi, kui tegevusega võib kaasneda oluline mõju. Juhul kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui KeHJS § 6 lg-s 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või KSH käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet (KeHJS § 11 lg 6).
13(25)
Vastustaja leiab, et sõltumata normi (KeHJS § 6 lg 1 p-i 171) tõlgendamisest kuulus kohaldamisele KeHJS § 11 lg 6, mis võimaldab keskkonnamõjude korduvat hindamist vältida. St, et vastustaja möönab olulise keskkonnamõju võimalikkust, kuid on eelhinnangus seisukohal, et seda on varasemalt juba hinnatud ja täiendavad uuringud annavad otsustajale piisava lisateabe, et jätta uus KMH algatamata. Vaidlust ei ole selles, et viidatud normi eesmärk on dubleerivate mõjuhindamiste ärahoidmine. Eelhinnangus on KeHJS § 11 lg-le 6 tuginetud. Seega on TKA leidnud, et eeldatavalt oluline keskkonnamõju ka mere täitmisel on võimalik ehk hinnanud seda varasematele mõjuhindamistele tuginedes sisuliselt. See, kui merre paigutatava tahke aine kogus jääb alla seaduses sätestatud piirmäära, ei välista iseenesest selle keskkonnaaspekti hindamist kaalutlusõigust võimaldava normi alusel. Sisulise hinnangu õigsus ei sõltu kuidagi sellest, kas mõju hinnati imperatiivse või kaalutlusõigust võimaldava normi alusel.
57.Kuna kohus leiab, et vastustajal puudus kohustus anda hinnang KMH algatamisele KeHJS § 6 lg 1 p-ist 171 tulenevalt, siis ei võta kohus lõplikku seisukohta viidatud sätte tõlgendamise osas, kuid märgib, et senine KKA halduspraktika ei ole tõlgendusargument ning normi tõlgendamisel ei saa kõrvale jätta normi grammatilist tõlgendust, eriti olukorras, kus seadusandja tahe ei selgu üheselt ka seaduseelnõu ettevalmistavatest materjalidest. Kohus juhib samas tähelepanu, et terminite „merepõhja ja uputamine“ sisu ei pruugi olla üksnes tahke aine vee alla paigutamine. Siin võib tuua analoogia ehitusõigusest mõistega maapinnaga püsivalt ühendatud ning järeldada, et seadusandja on soovinud näidata, et aine peab olema merepõhjaga seotud. Sellest ei pea aga tingimata järeldama, et merepõhjaga seotud aine peab tervikuna jääma vee alla. Sõna uputamine ei pruugi olla mõistetav üksnes viisil, et kogu aine peab olema veepinna all (semantiline argument). Kui veepinna tasemeks võtta Amsterdami null, siis on norm vastustaja tõlgendust kasutades küll rakendatav aga reaalsuses võib aine veepinna madalama taseme juures ikkagi olla veega katmata. Loogilise ja eesmärgipärase tõlgenduse kaudu on põhimõtteliselt võimalik jõuda tulemuseni, mis kinnitab KKA senist halduspraktikat.
58.KMH algatamata jätmise otsuse lisa (eelhinnang) teises lõigus (tl 26, I kd) on TKA põhjendanud, et varasemalt on keskkonnamõju juba hinnatud; viidanud projektiga seotud rakendusuuringutele (sh rannasetteid puudutav), mis on tehtud lisaks KMH-le ja pärast seda ning toonud välja kokkuvõtvalt põhjendused (sh mõju rannaprotsessidele, eelhinnangu lk 6), miks uus mõju hindamine vajalik ei ole. Kui kogu haldusorganil oleva teabe (sh 2007.a KMH lõpparuanne) põhjal on järeldatud, et uus KMH vajalik ei ole, siis ei oma KeHJS § 6 lg 1 p-i 171 sisustamine vaidluse lahendamise seisukohast tõepoolest tähtsust nagu ka kohus eelnevalt märkis. Kohus möönab, et menetlustoimingut saanuks ka käsitletud osas põhjalikumalt põhjendada, kuid see iseenesest ei anna alust järelduseks, et haldusorgani otsustus ei olnud õiguspärane ega välista selle sisulist kohtulikku kontrolli.
59.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Olukorras, kus haldusorgan on teinud hulgaliselt uuringuid vaidlusaluste aspektide kohta, ei saa kaebaja tugineda uuringutes tuvastatud asjaolude ja järelduste ümberlükkamisel üksnes enda paljasõnalistele väidetele. Kaebaja ei ole veenvalt põhistanud, tõendamisest rääkimata, et merekeskkonnale tekib Reidi tee II etapi ehitusprojekti ja kaevatava ehitusloa alusel ehitamisega reaalne oluline keskkonnamõju
14(25)
(antud otsuse punktis käsitletu kohaselt seoses mere täitmisega), mille tõttu ei oleks tohtinud ehitusluba anda (EhS § 44 p 10). Juba 2007.a KMH ei tuvastanud merekeskkonnale ja laiemalt ökosüsteemile tekkivat projekti realiseerimist välistavat mõju.
60.Vee-erikasutusloa menetluses tuleb võtta seisukoht, kas KeHJS § 6 lg 1 p-i 171 kohaldub ning kas ka KKA leiab, et uputatavale tahke aine kogusele vaatamata on teave tegeliku olulise keskkonnamõju puudumise kohta olemas. Kaebaja vastaspool on sealjuures asjakohaselt viidanud ka realiseerimata jäänud vee-erikasutusloale (tl 159-160, IV kd), mis kehtis kuni 30.07.2015 põhimõtteliselt samale tegevusele suuremas mahus (43 000 kuupmeetrit - kogus, mis arvestati kogu aine mahtu aluseks võttes). Selle tegevusloa andmise menetluses uut KMH-d põhjendatuks ei peetud, milles vaidlus puudub. Kaebaja väited, et õiguslik regulatsioon (KeHJS-s) või faktiline olukord oleks sedavõrd muutunud, et KMH tuleks uuesti teha on põhistamata. Arusaam, et teeme uue KMH ära ja sellega selgitame, kas midagi on keskkonnas üldse muutunud, ei ole korrektne (vt KMH hindamise eeldus KeHJS § 3 ja eesmärk KeHJS § 3l). Lisaks vastas kaebaja istungil kohtu küsimusele, et ei ole ise vaidlusalust ala uurinud ega seal mingeid muutusi tuvastanud. Kohus leiab, et keskkonnaorganisatsioonilt saab oodata enamat. Kaebuses on muutustena märgitud piirkonda uute inimeste lisandumine ja pärast 2007.a KMH-d kahe III kategooria linnuliigi tuvastamine. Uute elanike lisandumine linnakeskkonnas ei ole muudatus, mis kehtiva õiguse kohaselt eeldaks uue KMH algatamist. Lindude küsimust käsitleb kohus allpool pikemalt, kuid märgib etteruttavalt, et ka kahe pesitsuse tuvastamine ei ole uut KMH-d õigustav asjaolu, arvestades, et KMH algatamata jätmisel ei ole seda asjaolu jäetud tähelepanuta ning kehtib LKS kohane isendikaitse. Ka KKA esindaja vastas istungil kohtu küsimusele, et neile ei ole täna teada muutusi antud piirkonnas, mis peaksid kindlasti kaasa tooma KMH algatamise (protokoll alates 12:33:52). Ühestki järgnevalt käsitletavast eriteadmistega isiku hinnangust KMH algatamise vajadus ei nähtu.
61.Kokkuvõtvalt nähtub hinnangutest mõjude kohta merekeskkonnale järgnev: - 2007.a KMH aruanne (tl 158 ja pöördel, III kd). Pinnaveekogudest on meri ca 500 m ulatuses rajatava teega vahetus kontaktis. Töö käigus käsitleti sadevee temaatikat ja koostati tehniline projekt inseneride, keskkonnamõjude hindajate jt koostöös, arvestades ka strateegilisi arengudokumente. Olulisima võimaliku mõjuga sadevee kontekstis on tõenäoliselt Põhjaväila keskosa koos uusarenduste sadeveega. Vaadeldava ala sadevesi tuleks puhastada. Potentsiaalsetele reostusaladele (nt parklad) tuleks rajada lokaalsed kompaktpuhastid. Senise mereala täitmisel maksimaalselt sügavuseni 1 m ja kogumahus ca 43 000 kuupmeetrit merepõhja ei süvendata ega olemasolevat põhjareljeefi täidetava ala naabruses ei muudeta. Detailsemalt käsitletakse veekvaliteeti, mereelustikku ja rannaprotsesse (tl 161-165, III kd). Mereökosüsteemi pindala vähenemise mõju on väike ja lokaalne. Kaldakindlustus ei halvenda vee kvaliteeti ega mõjuta negatiivselt mereelustikku. Vähene negatiivne mõju on üksnes ehitamise ajal. Seda tuleks arvestada kalade kudemisperioodil ja sügisesel tormiperioodil. Objekti asukohast tulenevalt võib olla suure purustusjõuga tormidest tingituna oht inimesele ja varale. Rannajoone nihkumine tähendab suure purustusjõuga tormilainete jõudmist kaldakindlustuseni, millele vajalik tugevus tagatakse projekteerimisega. Leitud on, et kavandatav tegevus ei avalda märkimisväärset mõju merekeskkonnale. Kaebaja ei ole põhistanud, et ehitusloa aluseks olevas projektis puudub kohane sade- ja reovee puhastamise lahendus (vt eelprojekti ehitusloa kd III, joonised ja seletuskiri; eelprojekti ehitusloa kd I, põhiprojekti seletuskiri – osa keskkonnakaitse) ning kaldakindlustuse tormikindluse puudumist (vt eelprojekti ehitusloa kd I, põhiprojekti seletuskiri – osa keskkonnakaitse, p 1.5, osa- konstruktsioonid; eelprojekti ehitusloa kd II, ristlõiked).
15(25)
- TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2016. a detsembri töö „Objekt: linnatänav nimega „Reidi tee“ (tl 81-89, II kd). Hinnang põhjasetete transpordi ja sademevete hajuvuse kohta Tallinna lahe lõunaosa vee pinnakihis Reidi tee piirkonnas. Sellest nähtub, et mere täitmisel ja rannapromenaadi rajamisel 480m lõigus puudub pikaajaline negatiivne mõju Tallinna lahele. Reidi tee piirkonnas põhjasetete akumulatsioon isegi väheneb ning vee kvaliteet rannalähedasel alal paraneb. Asjaolust, et antud töö ei olnud aluseks KMH algatamata jätmisele, mis toimus uuringust varem, ei järeldu kohtu arvates, et TKA-l ei olnud võimalik anda eelhinnangut KMH vajadusele. TKA koosseisus on vastava erialase kompetentsiga ametnikud, tehtud oli 2007.a KMH ja eelhinnangust nähtuvalt arvestati ka 2014.a koostatud rannasetete bilanssi Miidurannast Tallinna Vanasadamani. Samuti omab tähtsust asjaolu, et kavandatava projekti maht mere täitmise osas oli väiksem, milles vaidlus puudub. 2016. a detsembri töö oli aluseks edasisel projekti täiendamisel ja muutmisel ning kinnitas muuhulgas TKA järelduste õigsust. Vaidlust pole selles, et projektis esinesid puudused ja need tuli kõrvaldada aga see ei tähenda, et eelhinnangu andmiseks keskkonnaalane piisav teave ning varasem aja- ja asjakohane KMH puudus. KKA 18.08.2016 ja 29.09.2016 kirjadega seonduvat käsitleb kohus allpool. - Keskkonnaseisundi hinnang (OÜ Hendrikson & Ko, 2016/2017, tl 88-101, I kd, toimikus 12.04.2017 täiendatud versioon, hinnang koostati 23.02.2016), kus merekeskkonna aspekte on eelnevate tööde kokkuvõttena käsitletud punktis 3 ning leitud, et vajalik on vähemalt eelhinnangu koostamine. Vastava eelhinnangu TKA koostas, kuigi jättis selle hiljem täiendamata. - TTÜ Meresüsteemide Instituut on 2017.a veebruaris teinud veel ühe täiendava uuringu „Mere põhjasetete ja ehitusaegse keskkonnamõju uuringud laevavraki „TVER“ asukohas ja tundmatu objekti asukohas Tallinna lahe lõunaosas“ (tl 142-158, IV kd). Leitud on, et ehitusaegne mõju kummalegi objektile puudub. Märgitud, et uuringualal taimestiku püsielupaiku ei moodustu ja liiva settimise osas olemasolev olukord ei muutu. Ka märgitud uuring on tehtud pärast 25.07.2016 (KMH algatamata jätmist), eelkõige laevavrakile avalduvate võimalike mõjude täiendavaks uurimiseks ning märkimisväärset mõju ei tuvastatud. Eelhinnangus on märgitud, et tegemist on projektiga, mille heakskiitmisele järgneb ehitusprojekti koostamine. Projekteerimine toimub keerukate objektide puhul etapiti. Ükski õigusnorm ei keela haldusorganil vajadusel täiendavaid uuringuid tellida ka pärast seda kui KMH on otsustatud jätta algatamata või otsustada KMH algatamise vajaduse osas ümber. Projekti täiendamise vajadust ja keskkonnaalase teabe piisavust KMH algatamise küsimuses otsuse tegemiseks ei saa samastada.
62.Kohtud on eelneva menetluse käigus asunud määrustes seisukohale, et lõplik otsustaja ehitusloa väljastamise osas on vastustaja ning Tallinna linna määratud sisepädevus ei võta lõplikult otsustajalt võimalust vajadusel minna tagasi varasemasse menetluse etappi ja KMH algatada. Seega ka TKA otsusest hilisemad uuringu said olla sellise otsuse aluseks, kuid antud juhul kinnitasid kõik need TKA järelduste õigsust. Seega vaidlus selle üle, kas kõik uuringud pidanuks valmima enne TKA otsust jätta KMH algatamata, on praegusel juhul ainetu. KMH algatamise muud diskretsioonilised alused
63.Ka kohustusliku mõjuhindamisega tegevuste hulka mittekuuluva tegevuse puhul lähtutakse KeHJS § 6 lg-st 2, mis eeldab samuti eelhinnangu andmist. Ei ole vaidlust, et Reidi tee rajamine mõjutab (müra, vibratsioon, õhusaaste jne) mereelustikku ning Reidi tee rajamine ning sellega kaasnev mere täitmine avaldavad merekeskkonnale mõju koostoimes. Kohus nõustub ringkonnakohtuga, et oluline keskkonnamõju võib esineda ka künnisest väiksema tegevusmahu korral (vt ringkonnakohtu 07.07.2017 määrus, p 19).
16(25)
64.KeHJS § 6 lg 2 p-i 10 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus ei kuulu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas muuhulgas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. (vt ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 13 p 8, KMH algatamata jätmise otsuses viidatud).
65.Eelhinnangus (tl 26-27, I kd) on viidatud KeHJS § 6 lg 2 p-le 10 ning märgitud, et eelhinnang on koostatud üldist keskkonnakaitselist ettevaatusprintsiipi järgides. Samuti on viidatud täiendava eelhinnangu vajadusele vee erikasutusloa menetluses. Haldusorgan pidi antud juhul KMH algatamise vajadust kaaluma. Kohus juhib tähelepanu, et põhjendamatu KMH algatamine on õigusvastane (vt RKHK lahend asjas 3-3-1-52-08). KMH algatamise otsuse puudumine, eelhinnangu nõuetekohasus
66.KMH algatamata jätmine on otsustatud TKA 25.07.2016 käskkirjaga nr 1-1/20 (tl 25, I kd) ning seda tuleb käsitleda otsustaja otsusena KeHJS § 9 ja § 11 lg 8 (otsuse nõuded) mõttes. KeHJS § 11 lg 9 kohaselt võib see otsustus olla tegevusloa osa, kuid ei pea seda olema. Kohus nõustub, et otsus on napp, kuid vastab kohtu arvates siiski minimaalsetele viidatud normis toodud tingimustele (otsustaja kontaktandmed, tegevuse nimetus ja eesmärk, algatamata jätmise põhjendus, teave vajalike keskkonnauuringute kohta). Otsuses viidatakse otsuse lisaks olevale eelhinnangule, millest nähtuvad põhjalikumad algatamata jätmise põhjendused. Kohtupraktika kohaselt on KMH algatamata jätmine menetlustoiming tegevusloa menetluses ning menetlustoimingule ei laiene haldusaktiga samaväärselt kõrged põhjendamisnõuded. Arvestades aga seda, et tegemist on muuhulgas ka avalikkusele suunatud otsustusega (jätta KMH algatamata), mille kohta tuleb teade avaldada Ametlikes Teadaannetes (KeHJS § 12), tuleks eelhinnangu põhjendused esitada hea halduse põhimõttest tulenevalt nii, et selle aluseks olevate dokumentidega tutvumata saaks aru, miks haldusorgan just nii otsustas.
67.Eelhinnangu osas viitab kohus, et Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 punktis 2.2 sedastatakse: „Projekti elluviimisega kaasnev keskkonnamõju on varasemalt hinnatud kolme planeeringu/projekti koosseisus, neist detailselt projekti „Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas“ (2007) koosseisus.“ Eelhinnangus öeldakse lisaks järgmist: „Uue jaotustänava vajadus ja transpordimaa koridori põhimõtteline asukoht on heaks kiidetud kolme kõrgema tasandi planeeringu/projekti koosseisus: Tallinna üldplaneering (2001), Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (2004), Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas (lühendina ka Koridor I) - 2007. Kõigi kolme planeeringu/projekti raames viidi läbi korraline keskkonnamõju hindamine.“ Kohtu arvates on põhjendatult käsitletud eelhinnangus (tl 26-28, I kd) 2007.a KMH-d kui kõige detailsemat keskkonnamõju hindamist ja lisauuringuid (vt tl 26 pöördel - 27, I kd), ega ole planeeringute raames teetrassi põhimõttelise asukoha määramist puudutavaid KSH-id pikemalt kajastatud. See olnuks tarbetu, kuna keskkonnaaspekte puudutavad järeldused on tehtud täpsemate hinnangute alusel. Teekoridori põhimõtteline asukoht ehitusloa menetluses enam muutuda ei saanud, kuna see toonuks kaasa vastuolu planeerimisdokumentidega.
68.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ehitusloa aluseks olevat projekti on oluliselt muudetud võrreldes 2007.a KMH-s käsitletud teelahendusega (tl 62, V kd, Põhjaväila tehniline projekt; KMH aruanne p 6.2.4). Muutunud ei ole tee põhimõtteline asukoht ega projekti eesmärk.
17(25)
Tee asukoha muutmisena ei saa käsitleda näiteks ristmiku lahenduse muutmist või sõiduridade projektlahenduse muutmist planeeritud teekoridoris. Keskkonnamõjude seisukohast saanuks asukoha muutmisena käsitleda seda kui sõidutee oleks viidud Russalkast mere poole või suunatud läbi ajaloolise pargiosa (vt KKA esindaja selgitused, protokoll alates 13:34:36) ehk kui sellest oleks tekkinud teistsugune/ulatuslikum keskkonnamõju. Reidi tee põhiprojekti seletuskirjast (osa – teed) nähtuvad asjassepuutuvad muudatused nii 2016.a projektlahenduse (mida täiendati mh KKA väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks) kui 2007.a KMH aluseks oleva projektlahenduse suhtes ning nende põhjused olid järgmised: - Tee asukoha nihutamine lõuna poole Russalka juures, et säilitada I väärtusklassi tamm; - Sõidutee aluse ruumi vähendamine (ristmikevahelistel lõikudel 2+2 sõidurajad); - Sõidusuundade eraldamine kitsaste eraldusribadega; - Sõidutee ja lõunapoolse kergliiklustee nihutamine teekoridori lõunapoolsesse serva, et tagada paremad tingimused rannapromenaadi kujundamiseks mere ääres; - Eritasandilised lahendused jäeti kõrvale ajalooliste vaadete säilitamiseks (juba 2007.a KMH-s, vt lk 169). Puudub vaidlus, et 2007.a KMH-s oli väljavalitud parimaks trassiks selline Russalka ristmiku variant, kus tee kulges Russalka mälestusmärgi ja Kadrioru pargi vahelt läbi ning oli pargi ja mälestusmärgi vahelisel alal suunatud pükstunnelisse. Maapeale jäi jalakäijate liiklus. Mereäärsel alal kavandati autoliiklus 1,5m sügavusele süvendisse. 2016 ja 2017.aasta projektide erinevused kaardil on toodud vastustaja 14.08.2017 menetlusdokumendi lisas 5 (tl 59, V kd). Russalka ristmikulahendust on kirjeldatud põhiprojekti p-s 3.1.1 (tl 13, I kd). 2007.a KMH aluseks oleva projektlahendusega võrreldes loobuti tee osaliselt süvendisse viimisest ja tunnelist, milles vaidlus puudub. Kaebaja on seejuures kaebuses ise märkinud, et tunnel oli kavandatud Russalka mälestusmärgi juurde. Kaebaja viitab oma kohtukõne teesides, et 2007.a KMH kohaselt tooks Russalka liiklussõlme rajamine tasapinnalisena kaasa suurema maa-ala vajaduse ja haljasala ulatuslikuma vähendamise ning kergliikluse võimaluste vähenemise. Süvendisse rajatud tee lõi parema visuaalse linnaruumi. Kohus juhib kaebaja väljatoodud KMH aruande lõigu (lk 168) osas tähelepanu sellele, et eelnev toimub analoogse liikluse läbilaskvuse korral. Kaevatava ehitusloa aluseks oleva projekti maht on vähenenud. Kaebaja on ise kohtuistungil esitanud väite, et Tallinna sadamast raskeveokite transport (transiitliiklus) tulevikus tõenäoliselt väheneb. Vastustaja selgituste kohaselt vastab vähendatud projekt sellele prognoosile. Tee süvendisse rajamise osas on 2007.a KMH-s (lk 170) märgitud, et see ei ole vajalik liiklusolude parandamiseks, kuid oleks linnaruumi kujundamise seisukohast eelkõige visuaalselt parem variant, kui tee rajamine mittesüvendisse. Kaebusele lisatud projekti seletuskirjast (osa – teed), ilmneb, et sõidutee alune ruum väheneb (p 3.1). Pargi kogupindala pisut suureneb (eelhinnangu p 3), kuigi tekivad kaks pargiala merepoolset lahustükki. Lisaks, mere täitmise maht väheneb, milles vaidlus puudub. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et süvendisse ja tunnelisse tee viimine on oluliselt mahukamate kaevetööde ja mõju tõttu 1.põhjaveekihile keskkonna suhtes koormavam lahendus, kuigi visuaalselt tagaks see Kadrioru pargi poolt kahtlemata parema vaate merele. KKA esindaja märkis istungil, et praktikas on ilmnenud, et tunneli lahendus on ka järelekspluatatsiooni tõttu kulukam, millist aspekti tuleb arvestada tänastes keskkonnamõju hindamistes (protokoll alates 13:32:37). Seega oleks see täiendav argument tunnelilahendusest loobumiseks. Müra osas on 2007.a KMH soovituseks ehitada Reidi teest mõjutatud uued või renoveerida vanad majad müra kõrgenevat taset arvestades (lk 171). Tunnelist ja süvendist loobumine ei too kaasa müra normtasemete ületamist (kaebusele lisatud eelprojekti seletuskirja osa- keskkonnakaitse, p 1.6.1 ning Hendrikson & Ko, 2015/2017, Reidi tee põhiprojekt: Liiklusega kaasneva müra ja
18(25)
õhusaaste modelleerimine, tl 105-116, I kd). Kõik eluhooned jäävad tunnelist ja süvendist eemale, milline asjaolu ei ole kaebajale samuti teadmata. Viimatisest faktilisest asjaolust tulenevalt ei ole võimalik väita, et KMH aegne ja ehitusloa projekti koostamise aegne mürauuring saaksid olla vastuolus, põhjusel, et tunnelisse ja süvendisse viidud tee võiks eelduslikult (mis müra levimist helilainetena arvestades ei pruugi olla õige eeldus) tekitada vähem mürahäiringuid. Nende planeeringute puhul, mille koostamisel sai juba arvestatud Põhjaväila või Reidi tee tulekuga, sai teest lähtuvat müra arvesse võtta. Eelviidatud OÜ Hendrikson & Ko töö punktis 2.3 leitakse, et teiste kaalutud stsenaariumide hulgas aitab võrreldes olemasoleva olukorraga ka Reidi tee kehtivas ehitusprojektis ettenähtud lahendus liiklusmüra koormust vähendada. Töö sissejuhatavas osas märgitakse, et: „Reidi tee (Jõe tänav – Russalka ristmik) põhiprojekti keskkonnaalasteks eesmärkideks on muu hulgas vähendada tundlike piirkondade (eelkõige Narva mnt äärsed hoonestusalad ja Kadrioru park) saastekoormust (müra, õhusaaste) suunates raskeliikluse rajatavale Reidi teele. Lisaks on liikluskorralduslike meetmetega võimalik Reidi teele suunata ka suur osa linna sisenevast ja väljuvast tavaliiklusest, mis aitab täiendavalt vähendada Narva mnt äärset keskkonnakoormust kesklinna piirkonnas.“ Kohus märgib, et seejuures tuleb ka silmas pidada, et Reidi tee on vaid üks osa kesklinna ja sinna suunduvate peamiste trasside liikluskoormuse ja sellest tingitud negatiivsete mõjude leevendamise vahenditest. Reidi tee peamine eesmärk on transiitliikluse kesklinnast mööda suunamine, tagades sadamast parema ühenduse Tallinn-Narva maanteega. Reidi tee II etapi alale hooneid ei jää, kuid senine jäätmaa saab kasutusse võetud, kuna mitmed kehtestatud ja menetletavad planeeringud arvestavad (juurdepääsuna) Reidi tee rajamisega. Seega on tegemist keskkonnamõjude seisukohast projekti mitteoluliste muutustega ning projekti mahu vähendamisel ja tehtud muudatustel on pigem positiive mõju (va vaade).
69.TKA 25.07.2016 käskkirja lisaks olevas eelhinnangus on üles loetletud otsustamisel kasutatud uuringud: 1) Rannasetete bilanss Miidurannast Tallinna Vanasadamani. Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut, 2014; 2) Geoloogia (sh pinnasereostus). Reidi tee, Tallinn, Kesklinna linnaosa. IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 15-10-1243A. Tallinn 2015; 3) Liiklusega kaasneva müra ja õhusaaste modelleerimine. Reidi tee põhiprojekt (Veiko Kärbla). OÜ Hendrikson & Ko töö nr 2412/15. Tartu 2015/2016; 4) Dendroloogiline ülevaade (Ülle Jõgar). OÜ Hendrikson & Ko töö nr 2412/15 juures. Tartu 2016; 5) Liiklusuuring (Taavi Agasild). K-Projekt, töö nr 15150 osa. Tallinn 2016; 6) Tallinna Kesklinna linnaosas projekteeritav Reidi tee. Keskkonnaseisundi hinnang. Ehitustööde jäätmekava (Juhan Ruut). Hendrikson & Ko töö nr 2412/15-3. Tartu-Tallinn 2016; 7) Reidi tee eskiisprojekti haljastuslik osa (Kersti Lootus). Lootusprojekt OÜ projekt nr 1614. Tallinn 2016; 8) Reidi tee maastikuarhitektuurne eskiisprojekt. Lootusprojekt OÜ töö nr 1607. Tallinn 2016. Kohus leiab, et mõeldav ei ole kõigis neis toodud seisukohtade ja järelduste ümberkirjutamine eelhinnangusse ning kohtupraktikas on viitamist aktsepteeritud, kui olulised põhjendused on esitatud.
70.KeHJS § 11 lg 4 ja 6 eelhinnangute nõuded on ühesugused (KeHJS § 6 lg 3). KeHJS § 6 lg 3 (25.07.2016 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest:
19(25)
1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; 5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. Viidatud normi punktis 1 nõutu on toodud eelhinnangu lk 5-7. Punktis 2 nõutu on toodud eelhinnangu lk 7. Punktis 3 nõutu on toodud eelhinnangu lk 7. Punktis 4 nõutu on toodud eelhinnangu lk 8. Samuti on märgitud, et mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Muid kaitstavaid loodusobjekte on käsitletud. Mõju ulatust, kestust, pöörduvust, kumulatiivsust ja toimet on käsitletud väga põgusalt (vt eelhinnangu viimane lõik). Eelhinnangus puuduvad tõepoolest põhjendused (mida viidatud normis otseselt ei nõuta, kuid mida tuleks põhjendada KeHJS § 11 lg-st 6 tulenevalt), miks 10 aastat tagasi koostatud KMH aruanne on jätkuvalt ajakohane, et sellele tugineda. Seda on selgitatud kaebajale TKS 30.01.2017 kirjas (tl 63, II kd), millest nähtuvalt oli KOV-l kaalutlusõigus; situatsioon oli eelhinnangu eel selge; kasutada sai mitmeid valdkondlikke ekspertiise; projekti maht oli väiksem. Samuti selgitati, et jaotustänava ehitamiseks läbi Kadrioru pargi serva küsitakse kooskõlastust KKA-lt ja Muinsuskaitseametilt, kuid see, et Põhjaväil läbib Kadrioru parki oli juba teada varasematest planeeringutest ja strateegilistest dokumentidest, mille keskkonnamõju hinnati ja KKA poolt heaks kiideti.
71.Puudub vaidlus, et KMH algatamata jätmise ajal ei sätestanud seadus KMH aruande kehtivuse aega ega sätesta ka täna. Kohus nõustuks kaebaja väitega pika aja möödumise tõttu KMH ajakohasuse kadumisest juhul, kui 2007.a KMH aruande sisu põhjal ei oleks enam võimalik planeeritava tegevuse keskkonnamõjusid hinnata ehk KMH oleks sisuliselt aegunud ning oluliste keskkonnaaspektide kohta poleks tehtud täiendavaid uuringuid. Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit ega usutavalt põhistatud väidet KMH sisulise aegumise ja keskkonnas toimunud muutuste kohta. Kohus käsitles eelnevalt kaebaja väidet projekti väidetavast olulisest muutumisest ning samuti leidis, et väited keskkonna muutumisest on paljasõnalised. Kohus käsitles asjakohaseid ja ajakohaseid rakendusuuringuid, millele vastustaja tugines KMH uuesti algatamata jätmisel ning ka uuringuid, mis tehti pärast seda. Lindude ja pargi kaitse tagamist käsitleb kohus detailsemalt allpool. Kaebaja tõlgendus, et 2007.a KMH koostati vaid 4-aasta perspektiivi silmas pidades ei ole õiguslikult põhjendatud ega järeldu ka 2007.a KMH aruande sisust. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise algatamata või algatamise otsuse ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vahele ning tegelikult ehitama asumise vahele jääb tavapäraselt ajavahemik, mille jooksul võivad väliskeskkonnas toimuda muutused – neid muutusi saab võtta arvesse jooksvalt. Samas ei pea iga uue tuvastatud muutuse puhul asuma uuesti otsustama, kas algatada keskkonnamõju hindamine või mitte. See ei oleks
20(25)
menetlusökonoomika põhimõtte kohaselt mõistlik ega võimaldaks ühtegi menetlust mõistliku ajaga lõpule viia või üldse mitte lõpule viia. Ettevaatusprintsiibi arvestamine taolises olukorras ei saa täielikult välistada menetlusökonoomia põhimõtte kohaldamist. Kohus leiab, et eelhinnangu nappide põhjenduste alusel oli tegevusloa andjal siiski võimalik ehitusluba anda ja kohtul teostada kohtulikku kontrolli, kuivõrd otsustuse sisuline õigsus oli kohtule esitatud materjalide põhjal kontrollitav. Kuigi eelhinnangut ei täiendatud, ei too see puudus kaasa ehitusloa tühistamist. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et vastustajal oli ajakohane teave olemas ning uue KMH algatamise vajadus puudus.
72.Avaliku arvamuse väidetav muutus ei ole aspekt, millele saaks tugineda keskkonnaorganisatsiooni kaebuses, kuna keskkonnaorganisatsioon kaitseb keskkonda, mitte väidetavat avalikku arvamust. KKA 18.08.2016 ja 29.09.2016 kirjad
73.Puudub vaidlus, et KKA tõi kõnealustes kirjades välja mitmeid puudusi, sh eelhinnangus (mere täitmise mahu arvutamist puudutav, vajadus pargi osas tervikuna mõju hinnata jm). Kooskõlastuse jättis KKA ehitusloa taotlusele andmata 29.09.2016 kirjaga (menetlustoiming). Varasem kiri oli halduskoostöö käigus toimunud teavitamine. Sealjuures juhtis KKA tähelepanu ka puudustele, mis ei puudutanud kaitseala valitseja kooskõlastamise pädevust.
74.Puudub vaidlus, et Kadrioru pargi valitseja LKS § 21 lg 1 ja kaitse-eeskirja § 2 kohaselt on Keskkonnaamet ning et LKS § 31 lg 2 p-st 8 ja kaitse-eeskirja § 7 lg 2 p-dest 2, 3, 4 ja 6 tulenevalt oli pargis (kui kaitse-eeskirja § 1 lg 4 kohases piiranguvööndis) ehitamiseks (tee rajamaiseks) vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Nõusoleku andmisel hindab pädev haldusorgan, kas kavandatav tegevus ei kahjusta kaitseeeskirja § 1 lg-s 2 sätestatud pargi üldist kaitse-eesmärki (ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamist) ega ole vastuolus pargi edasise kasutamise ja arendamisega. Pädev haldusorgan saab keelduda nõusoleku/kooskõlastuse andmisest, kui nõusolekut vajav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit (LKS § 14 lg 2) ning võib seada kooskõlastamisel tegevusele tingimusi, et tagada õigusaktidest tulenevate eesmärkide täitmine (LKS § 14 lg 3). Alates 01.07.2015 KeHJS muudatustega kaotati KMH järelevalve teostamise pädevus, mis tähendab, et Keskkonnaamet ei pidanud teostama järelevalvet KMH üle.
75.KKA väljatoodud puudusteks nende kooskõlastamise pädevust arvestades olid: - eelprojekti koosseisus ei olnud märgitud asjaolu, et Reidi tee kulgeb Kadrioru pargi territooriumil ning projekti elluviimisel kaasneb pargile oluline mõju; - kuna Reidi tee kulgeb osaliselt Kadrioru pargi territooriumil, kus projekti kohaselt likvideeritakse kogu ehituspiirkonda jääv haljastus, pidas kaitseala valitseja oluliseks, et esitatakse raiete plaan kavandatava raiete mahu kohta ning lisatakse meetmete kava, mis on vajalik rakendada allesjääva haljastuse säilimise tagamiseks. Kaitseala valitseja oli seisukohal, et kooskõlastamiseks esitatud projektis ei ole piisava põhjalikkusega kirjeldatud kaitsealale alles jääva haljastuse säilimise meetmeid; - kaitseala valitseja pidas vajalikuks, et projekti koosseisus analüüsitakse, kui suures osas kahjustatakse Reidi tee elluviimisega Kadrioru pargi Pirita tee ja mere vahelisele alale jäävat lahustükki ning kas selle osa pargi koosseisu jäämine on pärast Reidi tee realiseerumist kogu pargi
21(25)
terviklikkuse seisukohast lähtuvalt võimalik. Vastasel juhul on projektiga otstarbekam teha ettepanek lahustüki kaitse alt väljaarvamise kohta; - Reidi tee Narva mnt piirkonnas (Kadrioru pargi territooriumil) kasvava I väärtusklassi kuuluva 100 aastase tamme ümberistutamist ei pidanud Keskkonnaamet reaalseks.
76.Vastuses kaebusele ja kohtuistungil selgitas KKA esindaja (protokoll alates 12:38:55), et kooskõlastamiseks esitatud eelprojekti koosseisus ei olnud märgitud, et Reidi tee kulgeb läbi Kadrioru pargi ja sellega kaasneb oluline mõju. Lisatud ei olnud 2007.a KMH-d ega täiendavaid uuringuid. Kui need oleks lisatud poleks kooskõlastust andmata jäetud, kuigi projekti oleks tulnud sellele vaatamata täiendada. Pärast kooskõlastamata jätmist toimusid mitmed koosolekut TLPA ja projekteerijaga, kus arutati kõiki projekti puudusi, mitte üksnes KKA kooskõlastamise pädevust puudutavaid ning kõik need puudused kõrvaldati, mida on märgitud ka 21.04.2017 KKA kooskõlastavas kirjas (tl 49, I kd, teine lõik, teine lause). Täiendati projekti ja selle seletuskirja ning keskkonnaseisundi hinnangut (OÜ Hendrikson & Ko, 2016/2017). Lisaks telliti ekspert Kersti Lootuse 16.11.2016 koostatud ekspertarvamus Kadrioru pargi välispiiride muutmise osas, milles on andnud selgitused Kadrioru pargi ajaloolisest olemusest ja kujunemisest, hinnanud Reidi teega kaasnevaid muutusi pargi välispiiride osas lähtuvalt ajaloolise pargi väärtusest ja pargi terviklikkusest, samuti rajatava tee mõju pargi haljastusele. Seda arvestas KKA samuti kooskõlastuse andmisel.
77.Muudetud projekt, võrreldes 2016.aastal kooskõlastamiseks esitatud projektiga, nägi ette väärtusliku kõrghaljastuse säilitamist oluliselt suuremas ulatuses, sh I väärtusklassi kuuluva 100 aastase tamme säilitamise. Projekti koosseisu oli lisatud materjal tee ehituse mõjualasse alles jääva haljastuse säilimiseks ning vajalike meetmete kava, kus põhjalikult käsitleti negatiivse mõju vähendamiseks kavandatavaid tegevusi. Seega oli projekti vastavalt Keskkonnaameti 29.09.2016 kirjas esitatule muudetud. Sellest tulenevalt leidis KKA põhjendatult, et projektist nähtuv ehitustegevus ei kahjusta pargi väärtuslikku osa ega terviklikkust. KKA esindaja selgitas istungil (protokoll alates 12:43:33), et Reidi tee kahtlemata pargile selle praegustes piirides mõju avaldab, kuid see ei puuduta pargi ajaloolist osa, vaid mõju saab käsitleda pigem linnahaljastusele, mis osaliselt likvideeritakse. Pargi väärtuslikumat osa ja kompositsiooni ei kahjustata. Mõju on väiksem ka 2007.a KMH aluseks oleva projektiga võrreldes. Seda kinnitas täiendav K.Lootuse eksperthinnang.
78.16.12.2016 on Tallinna Kommunaalamet teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Kadrioru pargi välispiiride muutmiseks (tl 7, II kd), mille lisa on K.Lootuse ekspertarvamus (tl 179183, IV kd). Eelhinnangu andmisel oli vastustajal olemas dendroloogiline ülevaade (2016), Reidi tee eskiisprojekti haljastuslik osa (K.Lootus), Reidi tee maastikuarhitektuurne eskiisprojekt (Lootusprojekt OÜ, 2016). (vt eelhinnangu p 3) Eelhinnangus on pargiga seonduvat käsitletud (lk 6). Lisaks oli pargi piiride muutmise ettepanek tehtud juba Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu menetluses, kuid leiti, et sellega saab edasi minna kui ehitus on realiseerunud (KKM kiri 20.01.2017, tl 15, II). KKA oli selles planeerimismenetluses Kadrioru pargi piiride korrigeerimist põhimõtteliselt aktsepteerinud (eelhinnang lk 6). Seega on parkidele avalduvat mõju ja tee vajalikkust korduvalt kaalutud. Mõju pargile on peetud 2007.a KMH lõppjäreldustes (lk 201-202) ainsaks vältimatuks oluliseks mõjuks.
79.Kaitseala piiride muutmine ja seeläbi kaitsealuse ala pindala vähenemine (põhiterritooriumi osa väheneb alla 1%) ei muuda märkimisväärselt Kadrioru pargi põhiterritooriumi olemust ega
22(25)
funktsioneerimist ning ajaloolise pargi põhikompositsiooni ei kahjustata. Kadrioru pargi mereäärne lahutükk väheneb ca 30% ja lisaks sellele lahutatakse kaheks erinevaks tükiks ning seeläbi väheneb kaitseala ja selle osa terviklik väärtus (vt ka maakatastri kaart, tl 178, IV kd, pargi piirid). Mereäärset lahustükki on võimalik säilitada kaitsealuse alana, kuna selliselt on tõenäolisem vältida tulevast arengusurvet ja tagada (rohelise) ala avalik kasutamine.
80.Puudub vaidlus, et eelhinnangut ennast ei täiendatud. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei vii see puudus ehitusloa tühistamiseni, isegi kui seda käsitleda formaalse puudusena. Eelhinnangu järeldusi ei saa esitatud rakendusuuringuid arvestades pidada ebaõigeteks ka pargile avalduva mõju osas. Kohtul ei ole objektiivset põhjust eriteadmistega spetsialisti hinnangutes kahelda. Kaebaja väited on paljasõnalised.
81.Kuivõrd kaebuses mainitud lindude elupaigad ei asunud pargi territooriumil, kaitseala valitseja neid oma otsustes ka ei käsitlenud. Liikide kaitse küsimust on pärast 2007. aasta KMH-d (kus kaitsealuseid linnuliike ei tuvastatud) hinnatud Sihtasutus Säästva Eesti Instituut (SEI), 2009. aasta töös „Tallinna linnaelustiku uuringute aruanded“ (tl 90-143, II kd). Kaebaja heidab ette, et uuring on liiga vana ning et eelhinnangust nähtuvalt on ehitustegevusega kavas hävitada III kaitsekategooria liikide elupaik. Randtiiru osas öeldakse viidatud 2009.a töös järgmist (lk 28): „Randtiir (Sterna paradisaea) – III kategooria, EÜ Linnudirektiivi lisa I. Kokku üks võimalik pesitsemine Kadrioru ruudus rannikul, endise lõbustuspargi piirkonnas. Liigi esinemispaigas on segav inimfaktor väga suur ja edukaks pesitsemiseks on seal väga vähe lootusi.“ Liivatülli osas öeldakse töös järgmist (lk 28): „Liivatüll (Charadrius hiaticula) – III kategooria. Kokku üks võimalik pesitsemine Kadrioru ruudus rannikul, endise lõbustuspargi piirkonnas. Liigi esinemispaigas on segav inimfaktor väga suur ja edukaks pesitsemiseks on seal väga vähe lootusi.“ Seega nähtub eriala spetsialisti tööst, et tegemist on urbanistliku surve all oleva pesitsuspaigaga (2 pesitsust) ning kaebaja ei ole tõendanud, et liik on asunud vaatamata ebasobivale linnakeskkonnale alal massiliselt pesitsema (oleks linnuvaatluse käigus lihtsalt tuvastatav) ning nende kahe pesitsuspaiga kaudu tagatakse terve liigi säilimist. Kaebaja väited on ka selles osas põhistamata. Lisaks on KKA asjakohaselt välja toonud, et LKS-st tulenev isendikaitse kehtib lindude pesitsusja poegade üleskasvatamise ajal. Asjaomase asutuse kooskõlastus
82.KeHJS § 6 lg 3l kohaselt peab otsustaja KMH vajaduse hindamisel küsima enne otsuse tegemist seisukoha kõigilt asjaomastelt asutustelt. Poolte vaidlus seisneb selles, kas riiklik Terviseamet oli kaasatud asjaomase asutusena. See, kellega projekt tuleks kooskõlastada määratakse projekteerimistingimustes lähtudes põhjendatud vajadusest. Projekteerimistingimustes ei ole määratud projekti kooskõlastamist Terviseametiga (tl 132 pöördel, IV kd). Vaidlust ei ole aga selles, et KMH algatamisest keeldumise kohta saadeti 27.07.2016 kirjaga (tl 5, II kd) otsus ka Terviseametile (nagu kõigile asjaomastele haldusorganitele) ehk täideti sellega eelviidatud normis toodud kohustus. Mürauuringute kohaselt elamualadel müra normväärtusi ei ületata. Nähtuvalt kooskõlastuste koondtabelist (eelprojekt, ehitusloa köide I) peeti vajalikuks võtta Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kooskõlastus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Terviseamet oleks soovinud esitada projekti kooskõlastamisel keskkonnamõjude leevendamise tingimusi. Mittevastamine ei tähenda, et otsustaja oleks oma KeHJS § 6 lg-st 3l tuleneva kohustuse jätnud täitmata.
23(25)
83.Kohus nõustub vastustajaga, et liikluslahenduse otstarbekus ei ole keskkonnakaebuse ega õigusliku vaidluse küsimus. Kohus siiski viitab, et Hendrikson & Ko 2015/2017 liiklusmõjude uuringu sissejuhatuses on märgitud, et Reidi tee põhiprojekti keskkonnaalaseks eesmärgiks on suunata raskeliiklus Reidi teele, lisaks ka suur osa linna sisenevast ja väljuvast tavaliiklusest (liikluskorralduslike vahenditega), millega väheneb tundlike piirkondade (Narva mnt äärne, Kadrioru park) saastekoormus. Liiklusest tingitud õhusaaste väheneb Tuukri ja Narva mnt-l märkimisväärselt. Liikluskoormuse osas on vastustaja lisaks andnud selgitusi ka piirkonna kinnisvaraarendajate korduvate pöördumiste alusel, mis on olnud kaebajale kättesaadav (kaebusele lisatud dokument, tl 102, I kd). Vastusest nähtub, et summaarne liiklus linnast välja viival Narva mnt ümbruse alal ei pruugi muutuda, suureneb Reidi teel aga väheneb Narva mnt pärast Russalkat. Raskeveokite teekond linnast välja väheneb ca 3 korda, meretuuled hajutavad heitgaase, mis on keskkonnamõju seisukohast positiivne. Seega ei peetud vajalikuks hajutada liiklust võrdselt, vaid leiti, et Reidi teele peab minema suurem liikluskoormus kui Narva mnt-le. Nagu kohus ka eelnevalt märkis, et ole Reidi tee eesmärk kõigi kesklinna liiklusprobleemide lahendamine.
84.Ka eelhinnangu puudulikkuse korral ei saaks ehitusluba tühistada, kui toimiku materjalidest nähtub, et tee-ehitusega kaasnevaid mõjusid on igast olulisest aspektist piisavalt hinnatud ja vajadusel nähtud ette meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks. Kohus leiab, et negatiivsed tagajärjed on mahuka infrastruktuuri väljaehitamisel paratamatud, kuid antud juhul on negatiivsete mõjude vähendamiseks 2007. aastal läbiviidud KMH-s, Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja lisaks olevas eelhinnangus viidatud keskkonnauuringutes ja Reidi II etapi ehitusprojektis (vt Reidi tee II etapi ehitusprojekti seletuskirja osa „Keskkonnakaitse“, tl 33-47, I kd) toodud leevendusmeetmed. Enamus negatiivseid mõjusid on ehitusaegsed või vahetult sellele järgnevad lühiajalised mõjud (KMH lõpparuanne, lk 204). Ehitusprojektis (eelprojekt seisuga 18.04.2017) ja keskkonnaseisundi hinnangus (täiendatud seisuga 12.04.2017, p 4) on sealjuures toodud ka ehitamise aegsed kaitsemeetmed (puudele, pinnase ladustamisel, kaldakindlustuse rajamisel). Pinnasereostust hinnatakse täiendavalt lammutus- ja ehitustööde käigus (keskkonnaseisundi hinnang, p 2.3, 2.4). Kaebaja ei ole põhjendanud, milline leevendav meede ei ole piisav.
85.Kohtu arvates ei nähtu ühestki asjas esitatud dokumendist, et Reidi tee vajadus oleks ilmselgelt ära langenud ja ehitusloa andmine avaliku huvi realiseerimiseks oleks keskkonnamõju arvestades seetõttu selgelt meelevaldne. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega projektlahenduse olulisest muutmisest võrreldes 2007.a KMH aegse projektlahendusega. 2007.a KMH-le lisaks tehtud uuringud ületavad koos KMH vajalikku mahtu ning kaebaja väited, et midagi oleks saanud veel uurida ei ole põhjendatud. Ainus asi, mida vastustaja saanuks avalikkuse suurt huvi arvestades teha, olnuks ehitusloa andmisel kõigi selleks ajaks tehtud uuringute põhjal haldusorgani põhistuste täiendamine seoses keskkonnamõjude puudumisega.
86.Muud menetlusosaliste väited ei ole asja lahendamise seisukohalt olulised ja kohus neid ei käsitle.
87.Kohus leiab, et ehitusloa tühistamiseks ei ole alust. Menetluskulud
88.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
24(25)
Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaasatud asutuse menetluskulude väljamõistmist HKMS ette ei näe. Esialgne õiguskaitse
89.Esialgne õiguskaitse kehtis halduskohtu 31.05.2017 määruse (p 2) kohaselt kuni esimese astme menetlust lõpetava kohtulahendi tegemiseni, mitte jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
25(25)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.