Muud

3-17-1878 raames pöördunud ETG juhatuse liikme poole, kuid dokumente, mis tõendaks PT ja ETG vahelist tehingu toimumist, esitatud ei ole. 5) MTA on pöördunud vastutusmenetluse käigus täiendavalt nii PT kui ka R. Pindi poole dokumentide saamiseks, kuid tulemuseta. R. Pint teatas 23.02.2017, et tema volitused PT-s lõppesid 20.01.2016 ning temale ei ole A.T. poolt mingeid dokumente üle antud. 6) A.T. oli PT ainsaks juhatuse liikmeks perioodil 15.02.2012 kuni 01.12.2015. MTA 11.01.2016 maksuotsusega tuvastatud PT maksuvõlg tekkis A.T. juhatuse liikmeks olemise ajal. A.T. tegeles PT igapäevase juhtimisega, otsustas rahaliste vahendite liikumise üle, sõlmis lepingud, esindas äriühingut tehingute tegemisel, väljastas ja aktsepteeris PT nimel arveid ning suhtles klientide- ja tehingupartneriga (A.T. 16.11.2016 kirjalikud seletused). Sellistel juhtudel, kus äriühingul on üks juhatuse liige, kelle puhul on tuvastatud, et ta on äriühingut faktiliselt juhtinud, võib äriühingu poolt rikutud kohustused omistada sellele juhatuse liikmele. A.T. on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-t 1, mille kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. A.T. rikkus deklareerimiskohustust ja tasumiskohustust (MKS § 85 lg 4, § 105 lg 1, § 115, KMS § 24, § 29 lg 1, § 31 lg 1). 7) A.T. on rikkunud MKS § 8 lg-t 1 tahtlikult ning A.T. tahtliku tegevuse ja PT maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. A.T. selgitas 16.11.2016, et PT raamatupidamisega tegeles S.K.. S.K. selgitas 12.12.2016, et PT maksudeklaratsioonide esitamiseks kasutatud andmed tulid A.T.lt. A.T. omas emaksuameti kasutamise õigust ning kontrollis S.K. poolt esitatud andmeid maksudeklaratsioonides. Seega sai valeandmete esitamine toimuda vaid A.T. teadmisel ja osavõtul. Alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine sai toimuda alusetu maksueelise saamise eesmärgil ning taoline toiming saab oma olemuselt olla vaid tahtlik. Arvestades, et A.T.l oli ettevõtluskogemus (A.T. on varasemalt olnud juhatuse liikmena seotud kolme äriühinguga) ning raamatupidamisalane haridus, ei saanud talle olla teadmata, et raamatupidamises peab kasutama vaid reaalselt toimunud tehinguid. A.T. ei täitnud kontrollmenetluses kaasaaitamiskohustust ega andnud teavet maksuhaldurile teadlikult selleks, et muuta tehingute kohta asjaolude väljaselgitamist keerulisemaks või võimatuks. A.T. võõrandas PT vahetult pärast kontrollimenetluse alustamist variisiku teenuseid kasutades. Eeltoodu viitab, et A.T. soovis vabaneda vastutusest PT maksuvõla eest, kuivõrd oli esitanud äriühingu KMD-l teadlikult valeandmeid alusetu tagastusnõude tekitamise eesmärgil. Kuna PT maksuvõla tekkimine on põhjustatud A.T. tahtlikust tegevusest, tuleb ka maksuvõlalt arvestatud intressi teke lugeda A.T. tahtluse tulemiks.

3-17-1878 2) Sellele viitab esiteks asjaolu, et maksumenetluses jättis PT maksuhalduri korduvatele pöördumistele vastamata, kusjuures tõendite esitamine sõltus veel pikka aega just vaide esitajast endast – A.T. oli PT (ainukeseks) juhatuse liikmeks kuni 01.12.2015. Isegi kui A.T. olnuks PT raamatupidamisdokumendid uuele omanikule tõepoolest üle andnud 20.11.2015, ei õigusta see kuidagi dokumentide ja seletuste varasemat esitamata jätmist. Juhul, kui tehingud tõesti toimunuks, puudub mõistlik põhjus, miks A.T. maksumenetluses (kaasaaitamiskohustusest hoolimata) dokumendid ja andmed tehingupartneri kohta esitamata jättis, kui mitte arvestada tehingu asjaolude varjamise soovi. Vaides viitab A.T. küll umbmääraselt raskele operatsioonile ja sellest taastumisele, kuid ei ole esitanud ühtki tõendit, mis võimaldaks objektiivsete takistuste reaalset olemasolu kontrollida. 3) Lisaks ei kajastu kõnealuste tehingute tegemine ka PT maksudeklaratsioonidel (KMD lisas INF B) ning tema arvelduskonto väljavõtetel. Ka asjaolu, et alles vastutusmenetluse käigus nimetas A.T. tehingupartnerina ETG-d, kelle puhul ei ole võimalik tehingute toimumist kuidagi kontrollida, ei ole ilmselt juhuslik. Asjatu on A.T. etteheide, et MTA nõudis PT äripartnerilt äri ja koostöö lõpetamist. 4) Kahtlust deklareeritud tehingute mittetoimumises toidab paratamatult ka asjaolu, et praktiliselt kohe peale maksumenetluse algust (26.10.2015) alustati äriühingu äritegevuse lõpetamise, võõrandamise ja juhatuse liikme vahetamisega. Äriühingu võõrandamine on seadustega lubatud tehing, ent selle tehingu tegemise viisist ja ajastusest saab siiski teha järeldusi ka maksu- ja vastutusmenetluse tarbeks. 5) Toimumata tehingute deklareerimine maksukohustuse vähendamise eesmärgil on juba olemuslikult tahtlik rikkumine. Kuna asja materjalidest selgub ka, et vaide esitaja omas pikaajalist ja laialdast ettevõtluskogemust ja tal oli raamatupidamisalane haridus, pidi ta seda enam mõistma, et tema tegevus on õigusvastane ning seda tagajärge soovima. Maksuhaldur ei saagi maksu- ja/või vastutusmenetluses äriühingu seaduslikelt esindajatelt enamasti selgesõnalisi, rikkumiste tahtlikku toimepanemist jaatavaid seletusi. Sestap on ka kohtupraktikas nenditud, et vastutusotsuse tegemise aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda (tihti pelgalt kaudsete) tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist. Käesolevas asjas ongi maksuhaldur nii toiminud. Sarnaselt ei ole maksuhalduril võimalik ammendavalt tõendada tehingudokumentide puudumist, sest ka nn negatiivse asjaolu olemasolu tõendamise võimalused on paratamatult piiratud. Piisab põhjendatud kahtlusest, et dokumente ei olegi ilmselt olemas olnud, ning ka seda kahtlust on MTA maksu- ja vastutusotsuses veenvalt ja piisavalt argumenteerinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

A.T. palub 05.10.2017 kaebuses MTA 06.07.2017 vastutusotsus tühistada.

1) MTA ei ole piisavalt põhjendanud kaebaja süü olemasolu. Vastustaja selgitused on oletuslikud. A.T. ei saa olla süüdi selles, et MTA pole tuvastanud PT tehingupartnereid. Vastustaja ei ole selgitanud, mida tähendab, et PT on jätnud Eesti sisese soetuse isikustamata. 2) Kuna kaebaja oli kõik dokumendid üle andnud äriühingu uuele juhatajale, siis oli vastustajal võimalus saada dokumendid uuelt äriühingu juhatajalt. A.T. ei vastuta selle eest, et uus seaduslik esindaja ei väljasta dokumente MTA-le. Vastustaja on kutsunud enda juurde ETG juhatuse liikme ja nõudis koostöö lõpetamist PT-ga, s.o vastustaja aktsepteeris, et ettevõte oli toimiv. Teisi kliente ettevõttel aga polnud. 3) Jääb ebaselgeks, mis osas on märkimisväärne asjaolu, et ettevõtte müük toimus kontrollimenetluse ajal. Samuti on jäänud ebaselgeks vastustaja etteheited, et muudeti ettevõtte nimi ja 4(8)

3-17-1878 juhatus: tegemist on seadusega lubatud toimingutega. Ettevõte sai müüdud isikule, kes oli huvitatud ettevõtte ostust. Vastustaja osundamine, et R. Pint on variisik, kes pakub enda teenuseid OÜ Likvidaator kaudu, on käesolevas vaidluses ainetu. Kaebaja seda omaks ei võta. Ettevõtte müük ei tee tehinguid olematuks. Vastustaja poolt on tõendamata asjaolu, et müügi tõttu on muutunud tehingud mittetegelikeks. 4) MTA seisukohad ETG osas on kohatud ja tõendamata. Seisukoht, et kaebaja esitas ETG nime hilinenult, on pahatahtlik. Kui kaebajale meenus ettevõtte, kellega PT oli teinuid tehinguid, andis ta sellest MTA-le teada. Vastustaja toob välja, et ETG on praeguseks kustutatud, kuid ei selgitada, kuidas see on seotud kaebaja vastutusega. Kui R. Pindil on ettevõtte esindusõigus lõppenud, siis jällegi selle eest kaebaja ei vastuta. Kaebaja esitas vastustajale dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti, mistõttu R. Pindi seletused ei oma tähendust. 5) A.T. suhtes pole võimalik teha vastutusotsust, kuna vastustaja ei ole tõendanud, et äriühingu dokumendid on jätkuvalt kaebaja valduses. Asjaolu kohta, et dokumente ei ole füüsiliselt olemas olnudki, ei ole MTA esitanud ühtegi tõendit. Ettevõtte raamatupidaja selgitas, et ettevõte oli toimiv ja raamatupidamisdokumendid olid ettevõttel olemas. 6) Vastustaja seisukoht solidaarsuse osas on motiveerimata ja põhjendamata. Ebaselgeks on jäänud, mida A.T. rikkus. Viide MKS § 8 lg-le 1 on selgusetu. MTA pole tõendanud, et vastustaja esitas valeandmetega deklaratsioonid. Süü iseloomustamiseks esitatud faktid on ilukirjanduslikku laadi. Kuidas need asjaolud võivad olla süü aluseks jääb ebaselgeks. MTA võttis omaks, et A.T. andis kõik raamatupidamisalased dokumendid üle. Vastustaja selgitused, et kaebaja ei täitnud kontrollmenetluses kaasaaitamiskohustust, on paljasõnalised. Alles pärast seda kui MTA tegevuse tõttu lagunes ettevõtte majandustegevus ning arvestades kaebaja tervislikku olekut, otsustati müüa ettevõte huvitatud isikule. Millised tehingud vastustaja arvates pole toimunud, vastutusotsusest ei selgu. Põhjuslik seos ja süü on täies ulatuses tõendamata. Kuna põhinõue on alusetu, siis intressinõue on samuti ebaseaduslik.

Maksu- ja Tolliamet palub 12.01.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

A.T. on kaebuses korranud eriarvamuses ja vaides sisalduvaid seisukohti. Vastutusotsuses on maksuhaldur nendele põhjalikult vastanud. Vaide lahendaja on taaskord kaebaja väiteid analüüsinud ja nendele vastanud, nõustudes vastutusotsuses tooduga. Vastustaja ei hakka neid seisukohti menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt taaskord esitama. Kaebuses toodud väited ei anna alust vaieldava vastutusotsuse tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et A.T. kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Valdavas ulatuses kordab kaebus maksumenetluses ja vaidemenetluses kaebaja poolt esitatud seisukohti. Vastavaid seisukohti on analüüsitud nii vaidlustatud MTA 06.07.2017 vastutusotsuses (I kd, tl 14-27) kui MTA 05.09.2017 vaideotsuses (II kd, tl 11-13). Kohus nõustub nimetatud haldusaktide põhjendustega, neid täismahus kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana toob kohus esile järgneva.

3-17-1878 b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). Samuti tuleb kontrollida, kas täidetud on muud formaalsed vastutuse eeldused. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kolmandalt isikult nõutava maksuvõla olemasolu, samuti MKS § 96 lg-s 5 nimetatud asjaolude kontrollimine (aegumine ning maksuvõla nõudmine esmajärjekorras võlgnikult endalt).

3-17-1878 selle kohta esitatud ei ole. Samas puudub mõistlik selgitus, miks ei nimetanud kaebaja ETG-d varasemas menetluses ning miks ei kajastatud ETG-d PT KMD-des. ETG ei ole maksuhaldurile päringule vastanud ega tehingute toimumist kinnitanud (vt vastutusotsuse lk 5). Maksuhaldur on vaideotsuses (p-s 10) vaielnud vastu kaebaja väitele, nagu oleks MTA nõudnud ETG-lt koostöö lõpetamist PT-ga ja parandanud ETG deklaratsioone. Kaebaja ei ole vastupidise kinnituseks tõendeid esitanud.

3-17-1878 (milleks kulub reeglina ca 1 nädal) on varasemast ettevõttega seotud isikutest saanud kolmandad ehk siis menetlusvälised isikud, kellel puuduvad nii õigused kui ka volitused esindada ettevõtet millises iganes küsimuses. Nende poole pöördumine ettevõtet puudutavates küsimustes on võimalik vaidlustada kohtus ilma nõudmise sisu täitmata. Ettevõte jääb nö. konserveeritud seisundisse kuni registrist kustutamiseni.“ Kohtu hinnangul viitab kogutud teave ilmekalt sellele, et kaebaja on kasutanud nn Panama paketti ehk siis soovinud vabaneda seostest tema jaoks probleemse PT-ga. Sellele viitab ka R. Pindi 23.02.2017 e-kiri, mille kohaselt „Minu poole pöörduvad inimesed reeglina ettevõtetega, mis vajavad lõpetamist / likvideerimist. Seega ei olnud tõenäoliselt ka selle ettevõtte puhul asjad just kõige paremini“ (II kd, tl 100). Kohtu jaoks on usutav, et probleemseks muutis PT kaebaja jaoks asjaolu, et maksuhaldur asus kontrollima PT maksuarvestuse õigsust, mille oodatavaks tagajärjeks oli maksunõue.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.