Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2384
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.11.2016 otsuse nr 13-21/00107-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata kaebaja 05.10.2016 maksuvõla kustutamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Villy Lopman Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
23.aprilli 2018. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2384 muutmata.
2.Jätta XX riigi õigusabi kulud riigi kanda. Muud menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-16-2384 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX oli 03.10.2003‒22.03.2016 M OÜ juhatuse liige (M OÜ on 22.03.2016 äriregistrist kustutatud). Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 20.04.2010 M OÜ-le maksuotsuse nr 12.23/3058-2, millega kohustas äriühingut tasuma 2010. a veebruarikuu käibemaksu summas 49 832 krooni (3184,85 eurot). MTA 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 kohustati M OÜ-d tasuma maksustamisperioodide 2008. a november ja detsember eest kokku 222 352 krooni (14 210,88 eurot).
2.MTA kohustas 05.12.2013 vastutusotsusega nr 13-7/283-14 XX tasuma M OÜ maksuvõlga summas 7927,03 eurot.
3.XX esitas 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 peale vaide, mille maksuhaldur jättis 31.01.2014 vaideotsusega nr 6-1/1948-2 rahuldamata.
4.XX esitas 10.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuhalduri 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 ja 31.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1948-2 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2015 otsusega kaebuse osaliselt. Kohus tühistas MTA 05.12.2013 vastutusotsuse osas, millega kaebajat kohustati 18.06.2010 maksuotsuse alusel tasuma M OÜ maksuvõlga seonduvalt sõiduki ning telefonide kasutamise kuludelt arvestatud sisendkäibemaksuga summas 78,44 eurot; tühistas MTA 31.01.2014 vaideotsuse osas, millega jäeti XX vaie 05.12.2013 vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata selles osas, mis seostus M OÜ maksuvõla tasumise kohustamisega seonduvalt sõiduki ning telefonide kasutamise kuludelt arvestatud sisendkäibemaksuga summas 78,44 eurot; ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.06.2015 otsusega XX apellatsioonkaebuse osaliselt. Kohus tühistas Tallinna Halduskohtu 29.05.2015 otsuse osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata maksuhalduri 05.12.2013 vastutusotsuse tühistamiseks seonduvalt M OÜ-le 20.04.2010 maksuotsusega tasumisele määratud käibemaksuga summas 3184,85 eurot, ning maksuhalduri 05.12.2013 vastutusotsus osas, millega kaebajat kohustati tasuma M OÜ 20.04.2010 maksuotsusega tasumisele määratud käibemaksu summas 3184,85 eurot. Muus osas jättis kohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.
5.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisel jäi kehtima maksuhalduri vastutusotsus nr 13-7/283-14 summas 4663,74 eurot (18.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2506-22 alusel). Seisuga 31.10.2016 oli XX-l maksuvõlg kogusummas 2772,16 eurot.
6.XX esitas 06.10.2016 MTA-le taotluse maksuvõla kustutamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole taotleja suuteline maksuvõlga tasuma ja selle sissenõudmine on võimatu. Taotleja ainus regulaarne tulu on invaliidsuspension summas 180,97 eurot. Maksuvõla sissenõudmise muudab selgelt lootusetuks ka see, et taotleja on 62-aastane ja tema tervislik seisund ei võimalda töötamist. Seoses invaliidistumisega (peaaegu täieliku nägemise kaotamisega) on taotlejal võimatu leida püsivat tuluallikat. Maksuvõla sissenõudmine on ka ebaõiglane. Taotleja püsivaks tuluallikaks olnud M OÜ tegevus lõpetati sisuliselt maksuõigusliku tõlgenduse tõttu, mis hiljem tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu poolt 2(7)
3-16-2384 ebaõigeks. Selle tulemusel käivitus sündmuste ahel, mida taotleja ei suutnud enam kontrollida ning seetõttu on taotleja tänaseks majanduslikult laostunud. Kui maksuhaldur ei oleks teinud maksuotsust sisendkäibemaksu korrigeerimise keelamiseks, siis oleks M OÜ suutnud enda muid maksukohustusi täita ja puuduksid taotleja maksuvõlad. Maksuhaldur testis taotleja juhtumis uut maksuõiguslikku tõlgendust, mis osutus ebaõigeks. Seega pani maksuhaldur taotleja teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
7.MTA jättis 02.11.2016 otsusega nr 13-21/00107-2 XX taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgnevad. Kuna maksuhalduril ei ole maksuvõla sissenõudmise menetluses maksukorralduse seaduse (MKS) § 131 lg-st 3 ega kohtutäituril täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-st 1 tulenevalt seisuga 31.10.2016 võimalik maksuvõla katteks kinnipidamisi teha, siis ei saa maksuvõla olemasolu ja selle sissenõudmise menetlus mõjutada taotleja praegust toimetulekut ning seeläbi tema eksistentsi. Arvestades registervara olemasolu taotlejal (3882 m2 suurune elamumaa XXX), millele on maksuhalduri kasuks seatud ka kohtulik hüpoteek, ei saa pidada maksuvõla sissenõudmist lootusetuks. Maksuvõlga on võimalik tasuda kinnisasja realiseerimise korral müügitulust, seda enam, et tegemist ei ole taotleja eluasemega. Maksuvõla kustutamine on erandlik meede. Kergekäeliselt kellegi maksuvõla kustutamine võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega ei ole täidetud MKS § 114 lg-s 3 sätestatud tingimused maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise lootusetuse alusel. M OÜ-l olid juba enne 20.04.2010 maksuotsuse tegemist maksuvõlad, mida ta tähtaegselt tasuda ei suutnud. 18.06.2010 järgnes maksuotsus veelgi suuremas summas (14 088,22 eurot) ning seetõttu ei ole usutav, et 20.04.2010 maksuotsuse tegemata jätmisel oleks M OÜ suutnud maksukohustusi täita ilma raskustesse sattumata. Maksuvõla sissenõudmine on MKS § 114 lg 3 tähenduses ebaõiglane, kui see on tekkinud maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Antud olukord (sh M OÜ makseraskused ja tegevuse lõpetamine) oli tingitud XX enda tegevusest. Vastutusotsuse kohaselt vastutas kontrollitavatel perioodidel deklaratsioonide õigsuse eest taotleja M OÜ juhatuse liikmena ainuisikuliselt. Taotleja on M OÜ juhatuse liikmena jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 ning maksuseadustest tulenevad kohustused. Tallinna Ringkonnakohus nõustus M OÜ 18.06.2010 maksuotsust puudutavas osas vastutusotsuses kirjeldatuga. Samuti nõustus ringkonnakohus maksuhalduriga selles, et taotleja tegevus M OÜ juhatuse liikmena sai selles osas olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Seega ei ole kinnitust leidnud, et taotleja maksuvõlg oleks tekkinud temast mitteolevate asjaolude tõttu ning ei ole täidetud MKS § 114 lg-s 3 sätestatud tingimused maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise ebaõigluse alusel.
8.XX esitas 24.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 05.01.2017, 02.02.2017) MTA 02.11.2016 otsuse nr 13-21/00107-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vaadata kaebaja 05.10.2016 maksuvõla kustutamise taotlus uuesti läbi. Kaebaja ei ole suuteline maksuvõlga tasuma ja selle sissenõudmine on võimatu. Otsuse tegemisel ei ole maksuhaldur enda kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud kõikidest olulistest asjaoludest. Maksuhaldur on alusetult jätnud arvestamata kaebaja tervisega seotud asjaolud ja arvestanud üksnes registervara olemasolu. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuulub kinnisasi. Samas ei saa kaebaja kinnistu realiseerimist 2772,16 euro suuruse maksuvõla tasumiseks pidada proportsionaalseks. Õigeks ja mõistlikuks ei ole invaliidistunud isiku ainsa vara võõrandamine ja seeläbi minimaalsegi võimaluse välistamine enda ülalpidamiseks või majandamiseks muul viisil kui invaliidsuspensioniga. Arvestada tuleb ka seda, et kaebaja terviseprobleemide ja vanuse tõttu pole realistlik prognoosida tema maksevõime paranemist tulevikus.
3(7)
3-16-2384 Kaebaja maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane. Maksuhaldur tegi kaebaja äriühingule maksuotsuse, mille õigusliku lähenemise on Tallinna Ringkonnakohus tunnistanud kaheldavaks. Rasketes majanduslikes oludes mõjutab igasugune täiendava maksukohustuse määramine äriühingu elujõulisust. Raskete asjaolude kokkusattumise tõttu (lepingupartneri poolne rikkumine ja järgnenud tsiviilkohtuasi, kaks maksuotsust, tervise järsk halvenemine) tekitasid kaebajale erandlikult keerulise olukorra probleemide lahendamiseks. Kaebajale jääb arusaamatuks, mille pinnalt väidab makshaldur, et käesoleval juhul ei ole tegemist erandliku olukorraga või on alust rääkida kergekäelisest maksuvõla kustutamisest. Kaebaja tervis, vanus, varaline seis ja maksuhalduri poolne tegevus asjas on selgelt erandlikud.
9.Maksu- ja Tolliamet palus 06.03.2017 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Maksuvõla tasumisest vabastamine on võimalik üksnes väga erandlikel juhtudel. MTA on 02.11.2016 otsuses hinnanud taotleja esitatud seisukohti ja andmeid kogumis ning leidnud, et maksukohustuslasel on olemasoleva vara realiseerimisest saadavast tulust võimalik maksuvõlg tasuda ning maksuvõla sissenõudmine pole lootusetu. Seejuures on MTA otsuses selgitanud, et kuna maksuhalduril ei ole maksuvõla sissenõudmise menetluses MKS § 131 lgst 3 ega kohtutäituril TMS § 132 lg-st 1 tulenevalt seisuga 31.10.2016 võimalik maksuvõla katteks kinnipidamisi teha, siis ei saa maksuvõla olemasolu ja selle sissenõudmise menetlus mõjutada taotleja praegust toimetulekut ning seeläbi tema eksistentsi. Kaebaja väited kinnistu võõrandamise osas on põhjendamatud ning hüpoteetilised. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas kinnistu võõrandamine võiks vähendada isiku võimalust enda ülalpidamiseks. Tegemist pole isiku eluasemega, mistõttu ei tekiks ohtu ka kaebaja elukohale. Kaebaja maksuvõlga ei ole põhjustanud MTA tegevus. Kaebaja on vaides vastutusotsusele ise selgitanud, et M OÜ ei ole tasunud maksuvõlga põhjusel, et võlgnikel on tasumata ligi 2,3 miljoni krooni ulatuses arveid. Samuti olid M OÜ-l maksuvõlad juba enne 20.04.2010 maksuotsust. Seega olid äriühingul raskused juba varem, olenemata MTA 20.04.2010 maksuotsusest ja vastutusotsuse osalisest kehtetuks tunnistamisest. Maksuvõla tekkimine on selgelt seotud kaebaja enda tegevusega äriühingu juhtimisel ning seda ei saa põhjendada pelgalt raskete asjaolude kokkulangemisega.
10.Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus MTA 02.11.2016 otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Maksuvõla kustutamine sissenõudmise lootusetuse alusel võib toimuda juhul, kui füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel ei jää talle alles ellujäämist ja hädavajalikku toimetulekut võimaldavat sissetulekut. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebajal olemasoleva vara (XXX asuv elamumaa suurusega 3882 m2) realiseerimisest saadavast tulust on võimalik maksuvõlg tasuda, mistõttu maksuvõla sissenõudmine pole lootusetu. Kaebuse arutlus selle sammu mõistlikkuse üle pole praeguses vaidluses asjakohane. Tegemist pole kaebaja eluasemega. Maksuvõla sissenõudmine ei ole ebaõiglane. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-56-07 p-s 14 asunud seisukohale, et maksuvõla kustutamine MKS § 114 lg 3 alusel on võimalik siis, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevatel asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha. Kaebaja on vaides vastutusotsusele ise selgitanud, et M OÜ ei ole tasunud maksuvõlga põhjusel, et võlgnikel on tasumata ligi 2,3 miljoni krooni ulatuses arveid. Seega leiab vastustaja õigesti, et kaebaja juhitud äriühingul olid raskused juba enne maksuotsust. Vastutusotsuse kehtima jäänud osas tuvastatu kohaselt on kaebaja M OÜ
4(7)
3-16-2384 juhatuse liikmena jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustused. Seega on maksuvõla tekkimine seotud kaebaja enda tegevusega äriühingu juhtimisel. Kaebaja leiab ekslikult, et otsuse tegemisel pole arvestatud tema tervisliku seisundiga. Otsusest nähtuvalt on seda tehtud (otsuse lk 4). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.XX palub 07.09.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Kaebaja kordab kaebuses esitatud seisukohti ja toob täiendavalt välja järgmist. Maksuvõla sissenõudmise lootusetuse hindamisel tuleb hinnata ka seda, kas sundtäitmise toimingute tegemine on õiguslikult, faktiliselt, objektiivselt, subjektiivselt jne reaalne. Seega lootusetuse hindamisel tuleb vastupidiselt halduskohtu seisukohale just nimelt hinnata ka seda, kas vastav toiming oleks mõistlik või mitte. Praegusel juhul ei saa rääkida perspektiivsest nõudest kaebaja vastu. Pärast sundmüügi toimumist puuduks kaebajal muu vara ning ta oleks elu lõpuni otseselt sõltuv invaliidsuspensionist. Arvestada tuleb, et kõnealuse kinnistu reaalne müügihind oleks vaid ca 1500‒3500 eurot. Seega ei jääks kaebajale pärast müüki, maksuvõla (2772,16 eurot) tasumist ja kohtutäituri kulude mahaarvamist alles mitte midagi tulevaste või jooksvate eluliste vajaduste rahuldamiseks. Välistatud ei ole ka see, et maksuvõla sissenõudmisega seotud kulud ületavad kaebaja maksuvõla suuruse. Sellisel juhul oleks MKS § 100 lg 2 järgi maksuhalduril kaalutlusõigus jätta maksuvõlg sisse nõudmata. Seda asjaolu ei ole kohus ega maksuhaldur hinnanud. Õiguspärane ja kooskõlas kaalutlusõigusega pole invaliidistunud isiku ainsa vara võõrandamine. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole arvestanud põhiseaduse (PS) § 28 lg-s 2 sätestatud ning sotsiaalriigi ja inimväärikuse põhimõtetest (PS § 10) tuleneva sotsiaalse põhiõigusega saada puuduse korral riigilt abi. Ebaõige on halduskohtu etteheide maksuvõla tasumata jätmise osas olukorras, kus M OÜ-l puudusid rahalised vahendid maksuvõla tasumiseks põhjusel, et äriühingule endale oldi võlgu 2,3 miljonit krooni. Tegemist oli olukorraga, mida isik enam täiel määral ei kontrollinud. Võlgade tasumata jätmine või tasumisega viivitamine jätkus ka pärast maksuotsuse tegemist. Seda ei saanud M OÜ ette näha, nagu ka seda, kui kaua kulub Eesti majandusel majanduskriisist toibumisele. Seega on täidetud kõik Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-156-07 nimetatud kriteeriumid. Halduskohus on ebaõigesti nõustunud maksuhalduriga, nagu oleks juba enne maksuotsust esinenud sellised majandusraskused, mis oleks välistanud maksuotsuse täitmise. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada seda, et tegemist ei ole mitte kaebaja enda maksukohustusega, vaid kolmanda isiku maksuvõlaga. Seadusandja on intressinõude osas andnud maksuhaldurile suurema diskretsiooni (vt Riigikohtu lahend nr 3-31-80-15, p 25). Järelikult tuleb ka vastutusotsuse alusel tekkinud maksuvõla kustutamise otsuse tegemisel lugeda maksuhalduri otsustusruum tavapärasest suuremaks. Seetõttu ei pea kustutamisel aluseks võetavad asjaolud olema äärmiselt erakordsed, kordumatud või pretsedenditud. Maksuhaldur ja kohus on ebaõigesti sisustanud ebaõigluse ja sissenõudmise lootusetuse kriteeriume. Kustutamiseks piisab sellest, kui maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane. MKS § 114 lg 3 regulatsioonist ega selle seletuskirjast ei nähtu, et maksuvõla kustutamine tuleks kõne alla vaid siis, kui tegemist on kordumatu juhtumiga.
5(7)
3-16-2384
12.Maksu- ja Tolliamet palub 12.10.2017 kirjalikus seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Olemasoleva vara realiseerimisest saadavast tulust on võimalik maksuvõlg tasuda ning arutlus selle mõistlikkuse üle pole asjakohane. Maksuvõla tasumine pole lootusetu. Kaebaja väited võimalikust elukvaliteedi halvenemisest ja inimväärikuse kahjustumisest kinnistu võõrandamisel on hüpoteetilised ja emotsionaalsed. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas kinnistu võõrandamine võiks vähendada tema võimalust enda ülalpidamiseks. Küsimus pole selles, kas oleks mõistlik ja õige kaebaja kinnistu võõrandada, vaid selles, kas maksuvõla sissenõudmine on lootusetu või mitte. Seega on põhjendamatud ka kaebaja viited, et maksuhaldur ei lähtu õigus- ja sotsiaalriigi eesmärkidest. MTA ei saa kustutada isiku maksuvõlga, kui see ei ole põhjendatud, kuna see seaks ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased. Maksuvõla sissenõudmine ei ole ebaõiglane. Käesoleval juhul ei ole maksuvõlg tekkinud ning selle sissenõudmine raskenenud maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu (MKS § 114 lg 3, Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-07, p 14). Samuti pole maksuvõla tasumine võimatu. Vastustaja nõustub, et käesoleva juhul ei ole vaidlus vastutusotsuse õiguspärasuses, kuid maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse hindamisel on oluline, et kinnitamist on leidnud kaebaja tahtlik tegevus maksuvõla tekkimisel. Seega on maksuvõla tekkimine selgelt seotud kaebaja enda tegevusega äriühingu juhtimisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.MKS § 114 lg 3 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Kaebaja on seisukohal, et tema maksuvõla sissenõudmine on nii lootusetu kui ka ebaõiglane. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu.
15.MTA 02.11.2016 otsuse kohaselt on XX maksuvõlg 31.10.2016 seisuga 2772,16 eurot ning puudub vaidlus, et XX omandis on 3882 m2 suurune elamumaa XXX. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et arvestades maksuvõla suurust ja kaebajale kuuluvat kinnisasja, ei saa kaebaja maksuvõla sissenõudmist pidada lootusetuks, arvestades seejuures ka kinnistul olevaid hüpoteeke, kaebaja sissetulekuid ja töövõime kaotust ning haigust. Maksuvõla sissenõudmise potentsiaali hindamisel ei ole asjakohased kaebaja argumendid sellest, milleks kaebajal endal võib kinnisasja tulevikus vaja minna, vaid oluline on hinnata, kas maksuvõla sissenõudmine on objektiivselt ja täielikult välistatud. Maksuvõla sissenõudmist ei muuda lootusetuks ka see, kui maksuvõlg on kinnisasja realiseerimise tulemusel võimalik sisse nõuda üksnes osaliselt.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maksuvõla sissenõudmist XX-lt pidada ka ebaõiglaseks MKS § 114 lg 3 tähenduses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest, mille eesmärk saab olla vaid teatud erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14). Maksuvõla kustutamine 6(7)
3-16-2384 selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha. Maksuvõla kustutamine on põhjendatud näiteks olukorras, kus äriühingu seaduslikult esindajalt vastutusotsusega nõutav maksuvõlg kattub kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga (Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 3-3-1-6-16, p 17) või topeltmaksustamisest hoidumiseks on vajalik vältida samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist tsiviilkohtumenetluses ja maksumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2018 määrus nr 3-17-1181, p 11). Samuti võib intressinõude kustutamine olla kohane õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu (Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-78-14, p 21). Ebaõigluseks MKS § 114 lg 3 tähenduses ei saa üldjuhul pidada maksukohustuslase haigust ega osalist töövõimetust.
17.Maksuhaldur ja halduskohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas ei esine kaebajast mitteolenevaid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud kaebaja maksuvõla kustutama ebaõigluse motiivil. OÜ-le M tehtud 18.06.2010 maksuotsus ja sellest maksuotsusest tulenev 05.12.2013 vastutusotsus on kehtivad haldusaktid, millest viimase õiguspärasust on kohtud kontrollinud haldusasjas nr 3-14-50486. Maksuhaldur tuvastas (ja kohtud nõustusid) OÜ M 18.06.2010 maksuotsust ja vastavas osas vastutusotsust puudutavas osas, et OÜ E poolt ei osutatud OÜ-le M teenust ega müüdud kaupa ja OÜ M sõlmis fiktiivseid lepinguid käibemaksukohustuse vähendamiseks, ning OÜ M juhatuse liikme tegevus OÜ E arvete aktsepteerimisel sai olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Maksuvõla kustutamiseks ei ole alust, kui maksukohustuslane võttis tehingute tegemisel ise kõrgendatud riski, mida oleks pidanud ette nägema ja mida oleks saanud vältida (vt Riigikohtu 28.11.2007 otsus nr 3-3-156-07, p 14). Maksuvõla kustutamise menetluse eesmärk ei ole ka veelkord läbi arutada või ümber hinnata jõustunud kohtulahendeid. Kaebajalt ei nõuta maksuvõla tasumist OÜ M 20.04.2010 maksuotsuse alusel ning väide, et 20.04.2010 maksuotsus põhjustas lõppkokkuvõttes OÜ M ja kaebaja võimetuse maksuvõlga tasuda, on põhjendamata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ka OÜ M 20.04.2010 maksuotsuse näol on tegemist kehtiva haldusaktiga. Ringkonnakohtu 15.06.2016 otsusega haldusasjas nr 3-14-50486 tühistati vastava maksuotsuse osas üksnes kaebajale 05.12.2013 tehtud vastutusotsus, mitte OÜ M maksuotsus. Seega tulenes OÜ M maksuvõlg kehtivatest maksuotsustest.
18.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda ning kaebajale menetlusabi korras osutatud riigi õigusabi kulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.