Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve
Kohtuasi
Margus Soonetsi, Carolina Hundi, Helin Pihlaku ja Heigo Pihlaku parkimiskorra kindlaksmääramise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-4380
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maarika Vaaski määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Margus Soonets Avaldaja Carolina Hunt Avaldaja Helin Pihlak Avaldaja Heigo Pihlak Puudutatud isik Maarika Vaask Puudutatud isik Urmet Tomp Puudutatud isik Kristel Ott Puudutatud isik Mariliis Kõuts
Asja läbivaatamise kuupäev
19. september 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-4380 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Riigikohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Urmet Tomp, Kristel Ott ja Mariliis Kõuts esitasid 23. jaanuaril 2015 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid määrata Tallinnas Vxxxxxxx pst xx / Lxxxxxx pst x asuval kinnistul kindlaks
parkimiskord koos avaldusega esitatud plaani järgi. Avalduse kohaselt on avalduse esitajad ja Maarika Vaask kinnistu kaasomanikud. Urmet Tombi ja Kristel Oti ühisomandis on 2/8 kinnistu kaasomandist (kasutavad krt-t 3), Mariliis Kõutsi omandis on 2/8 kaasomandist (kasutab krt-t 4) ning Maarika Vaask (puudutatud isik) on 4/8 kaasomandiosa omanik (kasutab krt-d 1 ja 2). Kinnistul asuvate ehitiste ja maa kasutamise kord on varem kindlaks määratud, kuid kaasomanike ühises kasutuses oleval õuealal on kaasomanike sõidukite parkimise kord kindlaks määramata. Parkimiskorra puudumine on tekitanud kaasomanike vahel vaidluse. Kaasomandi notariaalses kasutuskorras on ette nähtud seitse parkimiskohta.
2.M. Vaask ei nõustunud avaldusega ja vaidles sellele vastu. Põhjendatud ei ole määrata õuealale seitset parkimiskohta. Seitse autot ei mahu õuealale parkima, maksimaalne sõidukite arv saab olla neli (s.o igale korterile üks koht). Seitsme parkimiskoha korral ei ole õuealal ruumi liikuda ega varustada elamut küttepuudega. Kaasomanikel on vajadusel võimalik parkida sõidukid Lxxxxxx pst-le.
3.Harju Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2015. a määrusega avalduse ning määras kinnistule 16. mail 2006 sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingu lisa ning avalduse lisa alusel seitse parkimiskohta. Kohus määras krt-tele 1 ja 2 kokku kolm parkimiskohta ning krt-tele 3 ja 4 kummalegi kaks parkimiskohta. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse kohaselt on kinnistusraamatu väljavõttega tõendatud, et kinnistusraamatusse on kantud Vxxxxxxx pst xx / Lxxxxxx pst x asuva kinnistu kasutuskorra kokkulepe 16. mai 2006. a notariaalse lepingu p 3.1 ja lepingu lisaks olevatele plaanide 1, 2 ja 3 järgi. Selle lepingu lisa kohaselt on kinnistu juurde määratud seitse parkimiskohta. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad asjaõigusseaduse (AÕS) § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Paikvaatlusel ja avalduse lisa alusel on tuvastatud, et kinnistu hoovi on võimalik parkida seitse autot viisil, et ükski neist ei ole kinni pargitud. Seitsme auto parkimine kinnistu hoovi eeldab pinnasetäite või tänavakivide paigaldust elamu kõrvale. Kahe auto parkimisel krt-te 1 ja 2 majandushoone kõrvale jääb ruumi ja on seega võimalik liikuda kuuride juurde jalgsi. Seetõttu tuleb parkimiskohad määrata kindlaks avalduse lisa 6 alusel. Selline jaotus on kooskõlas kaasomandi mõtteliste osade suurusega. Kohtumääruse lahutamatuteks lisadeks on 16. mail 2006 sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingu lisa ning kinnistu õueala osaline plaan. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks.
4.M. Vaask palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud avaldajate kanda. Maakohus on valesti järeldanud, et kinnistu juurde on määratud seitse parkimiskohta. 16. mail 2006 määrati kindlaks ainult ruumide ja hoonete kasutuskord, selles ei lepitud kokku parkimiskohtade
arvu. Seitset autot ei ole võimalik hoovi parkida. Õueala liikumisruum on pärast viidatud kasutuskorra kokkuleppimist muutunud väiksemaks, sest puud on suureks kasvanud ning puudutatud isiku kasutuses oleval alal paiknevad ka terrass ja lillepeenar. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas ei ole parkimine teise kaasomaniku magamistubade akende all. Parkimiskohtade jaotamine avaldajate soovitud viisil ei ole kooskõlas kaasomanike mõtteliste osade suurusega ning kahjustab puudutatud isiku huve, kellele kuulub pool mõttelist osa kinnistust. Õiglane on jagada parkimiskohad võrdeliselt kaasomandi osa suurusega. Kuna õuealale ei mahu parkima kaheksa autot, saab kõigi kaasomanike huve arvestades määrata igale korterile ühe parkimiskoha, sh asuks krt-te 1, 3 ja 4 kohad Vxxxxxxx pst poolse aia ääres ning krt 2 parkimiskoht puudutatud isiku ainukasutuses oleva kuuri kõrval, või jätta parkimiskohad üldse määramata. Avalduse esitajad ei ela enam kinnistul asuvas elamus. M. Kõuts müüs oma kaasomandiosa (krt 4)
12.oktoobril 2015 uutele omanikele, kes on avaldanud, et nad vajavad ühte parkimiskohta ja kelle arvates ei ole vaja parkimiskohti määrata või määratakse ainult neli kohta. U. Tomp ja K. Ott on asunud oma kaasomandiosa (krt 3) müüma. Maakohus rikkus paikvaatlust tehes menetlusnorme, sest ei teatanud selle õigest ajast puudutatud isikule.
5.U. Tomp, K. Ott ja M. Kõuts vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus kaasas 3. veebruari 2016. a määrusega puudutatud isikutena menetlusse kohtumenetluse ajal M. Kõutsilt kaasomandi osa omandanud Heigo Pihlaku ja Helin Pihlaku (Piirisalu), kes vaidlesid parkimiskorra kindlaksmääramise avaldusele vastu. Ka nemad leidsid, et seitset autot ei ole võimalik hoovi parkida, kuna nendele ei jääks manööverdamisruumi ning teise kaasomaniku akende ja katuse räästa alla ei ole mõistlik parkida. Avalduses taotletud kohtade jaotus ei ole kooskõlas kaasomanike mõtteliste osade suurusega. Maksimaalselt mahub hoovi parkima neli autot. Parkimiskord tuleks jätta määramata või määrata see puudutatud isiku taotletud viisil. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. märtsi 2016. a määrusega maakohtu määruse eluruumide ja 16. mai 2006. a kasutuskorra kokkuleppega seotuse osas ning rahuldas määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole kaasomanike 16. mai 2006. a kasutuskorra kokkuleppes parkimiskohti määratud. Kokkuleppele lisatud plaan, millele on joonistatud seitsme auto kujutised, ei ole oluline, see on üksnes illustreeriv joonis. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega määratakse parkimiskord notariaalse kokkuleppe ja selle lisaks oleva plaani järgi. Kohus määrab kaasomandi kasutuskorra kindlaks diskretsiooniõiguse alusel, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste
osade suuruse, senise kasutuskorra, poolte suhete jm oluliste asjaoludega, eelistades vajadusel vähemuse huve. Seejuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega. Maakohus on põhjendatult määranud kindlaks seitse parkimiskohta, kuigi kaasomanike enamuse seisukoht on menetlusosaliste ringi muutumise tõttu muutunud. Linnas kaasomandi omamine tähendab paratamatult vajadust parkimiskoha või mitme järele. Menetlusosaliste esitatud videofailidest nähtuvalt on hoovi võimalik parkida seitse autot. Kaasomandis oleval kinnistul on kaasomanike kasutuskorra järgi kaasomanike vahel jagatud roheala ja kaasomanike ühiskasutuses olev ala, kusjuures roheala moodustab avaldajate seisukoha ja krundi plaani järgi vähemalt 2/3 kogu krundi pindalast. Kinnistu piirneb kahe tänavaga, millest Vxxxxxxx pst on märkimisväärse liiklustihedusega ning Lxxxxxx pst-l on parkimine osalise parkimiskeelu ja populaarse söögikoha tõttu takistatud. Põhjendatud on seetõttu avaldajate seisukoht, et linnaruumi olulise käidavuse tõttu aitab autode hoovi parkimine hoida ära nende kahjustumist. Lume koristamise ja autode mõistlikul kaugusel hoonest või üksteisest parkimisega on võimalik vältida olukorda, kus kahe auto majandushoone juurde parkimisel on takistatud sellele juurdepääs. Lisaks tuleb arvestada avalduses toodud väitega, et avalduse esitamise ajal oli majandushoonesse võimalik pääseda ka Vxxxxxxx pst poolt, kuid M. Vaask ehitas 2015. a-l majandushoone ette terrassi, muutes varasema 3,4-meetri laiuse läbipääsu ca 1 m laiuseks. Linnas ei ole võimalik välistada parkimiskohtade määramist vahetult elamu akende alla. Talvisel ajal autosid kahjustada võiv elamu katuselt kukkuv lumi ja jää tuleb kaasomanikel kahju vältimiseks kõrvaldada. Heitgaaside akna kaudu eluruumidesse jõudmise vältimiseks on võimalik aknaid tihendada ja ruume õhutada. Küttepuude varumise ajaks on võimalik parkida autod ümber. Esitatud videofailidelt, fotodelt ja parkimise skeemilt nähtub, et ühiskasutuses olevale kinnisasja osale saab parkida seitse autot, autodega on võimalik manööverdada ja nendega autoväravast välja sõita. M. Vaaski esitatud video, millest nähtuvalt sõidab autojuht maja äärde ja ei saa puu tõttu autost välja, ei lükka seda ümber. Esiteks nähtub videost, et juhi kõrvalsõitja mahub autost välja. Seega oleks võimalik auto parkida majale lähemale nii, et auto ja puu vahele jääb suurem ruum, mis võimaldab juhil väljuda. Juhi kõrvalsõitjal on võimalik väljuda autost enne parkimist. Rohkem kui ühe parkimiskoha olemasolu kõigile kaasomanikele tagab kaasomandi osade suurema väärtuse. Arvestades tegelikku olukorda, et vähemalt osa kaasomanikke pargib autosid vaidlusalusel kinnisasja osal ning puudutatud isikud soovivad parkida kinnistule ainult kahte autot, tuleb määrata parkimiskohad maakohtust erinevalt. Kuna M. Vaask soovib hoovi parkida vaid ühte autot, teda häirib autode parkimine tema akende alla ja kõrvalhoone ette, jääb temale üks parkimiskoht elamu kõrvale ja kaks parkimiskohta kõrvalhoone kõrvale. See võimaldab tal valida, kas ta pargib oma auto elamu kõrvale või kõrvalhoone kõrvale, kusjuures ühe auto parkimise vajadusel jääb ruumi ka kõrvalhoone kasutamiseks. Kuna H. Pihlak ja H. Pihlak soovisid samuti parkida hoovi ainult ühte autot ja pidasid vajalikuks arvestada M. Vaaski seisukohaga, jääb neile üks parkimiskoht Vxxxxxxx pst ääres ja teine koht korterelamu akende all. Selliselt saavad nad ühe auto olemasolul parkida Vxxxxxxx pst ääres olevale parkimiskohale ega häiri heitgaasidega M. Vaaski. U. Tombile ja K. Otile
jääb kaks Vxxxxxxx pst ääres olevat parkimiskohta. Eeltoodud parkimiskohtade määramine arvestab kõige rohkem kaasomanikele kuuluvate kaasomandi osade suurusega (4/8 mõttelisele osale vastab kolm parkimiskohta ja 2/8 mõttelistele osadele kaks parkimiskohta), tagab igale kaasomanikule võimaluse kinnistule autot parkida ja koormab ühiskasutuses olevat kinnistu osa vähimal võimalikul määral. Kohtumääruse lahutamatuks lisaks on 20. jaanuaril 2016 koostatud parkimise skeem, millele on märgitud rohelise värviga autodele eluruumide numbrid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUS RIIGIKOHTUS
9.M. Vaask esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta parkimiskohad määramata või määrata kindlaks neli parkimiskohta ning tühistada ringkonnakohtu 20. jaanuaril 2016 koostatud skeem. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud ringkonnakohus parkimiskohtade määramisel kaasomandi osade suurusega, millest lähtudes peaks M. Vaask saama neli kohta ja teised kaasomanikud kaks kohta. Kuna kaheksa autot ei mahu kinnistu hoovi parkima, tulnuks määrata neli kohta, st iga korteri kohta üks koht. M. Vaask ei ole kunagi avaldanud, et soovib kasutada ainult ühte parkimiskohta. Kui tal tekib vajadus ühe korteri suurusele vastav kaasomandiosa müüa, jääb üks korter ringkonnakohtu skeemi järgi parkimiskohast ilma. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu järeldus, et seitse parkimiskohta mahub õuealale ega takista seal liikumist. Lisaks on kohtade jaotus ebaõiglane, sest M. Vaask on n-ö parkimisplatsi parendanud, kuid peab jaotuse järgi kõndima parkimiskohalt elamusse sisenemiseks ümber maja. Ringkonnakohus ei arvestanud, et M. Vaaskil oli õigus ehitada enda ainukasutuses olevale maale terrass ja peenar. Ringkonnakohtu selgitused selle kohta, kuidas on võimalik auto parkida, et kõik sõitjad saaksid sellest väljuda, on absurdsed, kuna M. Vaaski peres kasvavad väikelapsed, kes reisivad turvaistmetes. Ringkonnakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et U. Tomp ja K. Ott võõrandasid 17. veebruaril 2016 oma kaasomandi osa (krt 3) ning alates 22. veebruarist 2016 on vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks ka Margus Soonets ja Carolina Hunt.
10.U. Tomp ja K. Ott vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Lisaks paluvad nad kaasata menetlusse uued kaasomanikud M. Soonetsi ja C. Hundi, kes on avaldanud, et nad soovivad kuue parkimiskoha määramist.
11.H. Pihlak ja H. Pihlak vaidlevad määruskaebusele vastu. Nende arvates tuleks kinnistule määrata kuus parkimiskohta. Tallinna Linnaplaneerimise ameti 12. oktoobri 2015. a ehitusteatise järgi on M. Vaaski kasutuses olevad korterid (1 ja 2) kokku ehitatud, mistõttu on elamus kolm korterit. Seega oleks õiglane ja põhjendatud määrata igale korterile kaks parkimiskohta.
12.Riigikohus kaasas 12. oktoobril 2016 tsiviilasja menetlusse kinnistu uued kaasomanikud M. Soonetsi ja C. Hundi ning asendas menetlusosalised, lugedes kinnistu praegused kaasomanikud M. Soonetsi, C. Hundi, H. Pihlaku ja H. Pihlaku avaldajateks ning avalduse esitamise aegsed kaasomanikud U. Tombi, K. Oti ja M. Kõutsi puudutatud isikuteks.
Avaldajad esitasid 19. oktoobril 2016 Riigikohtule täpsustuse, milles avaldasid, et nad nõustuvad esialgsete avaldajate taotlusega määrata kinnistule seitse parkimiskohta ja ringkonnakohtu parkimiskohtade jaotusega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 järgi rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
14.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kinnistul parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine kaasomanike jaoks oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike üksmeel (AÕS § 72 lg-d 3 ja 5) (Riigikohtu 18. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Samuti on kolleegium varem märkinud, et TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kaasomanike maa kasutamisega seotud vaidlused hagita menetluses, kus kohtul on TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas selgitada välja kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi ja vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele (vt Riigikohtu 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Kolleegium on varem rõhutanud ka seda, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12; 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13; 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42; 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14; 8. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 14). Kolleegium jääb kõigi eeltoodud seisukohtade juurde ka praeguses asjas.
15.Ringkonnakohus ei ole parkimiskorra kindlaksmääramise lahendamisel diskretsiooniõigust rikkunud ning on määrust piisavalt põhjendanud. Seetõttu järgib kolleegium ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 695 ja § 689 lg 5). Kolleegium märgib lisaks, et enamik menetlusse kaasatud kaasomanikest on avaldanud, et soovivad kinnistu õuealale seitset parkimiskohta.
16.Vastuseks määruskaebuse väitele, et ringkonnakohus ei arvestanud parkimiskohtade määramisel kaasomandi osade suurusega, märgib kolleegium, et sellise asja lahendamisel ei ole põhjendatud lähtuda ainuüksi kaasomandi osade suurusest. Ringkonnakohus on õigesti lähtunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestanud menetlusosaliste huvide ja muude asjaoludega.
17.Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium ka seda, et arvestab kaebuse põhjendatuse kontrollimisel üksnes maa- ja ringkonnakohtu tuvastatut, et kinnistu õuealale mahub seitse
parkimiskohta ning see ei takista seal liikumist (TsMS § 695 ja § 688 lg-d 3-5). Ringkonnakohus ei ole asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale.
18.Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 koostoime järgi menetlusosaliste endi kanda, kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja parkimiskorra määramine on kõigi menetlusosaliste huvides. Riigikohtus ei ole menetlusosalised lepingulise esindaja vahendusel menetlustoiminguid teinud ega avaldusi ja taotlusi esitanud.
19.Määruskaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Jaak Luik, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.