Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-18-15474
Kohtuasi
K.I avaldus Z.H vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja rikkumisest hoidumiseks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
K.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja K.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Salur Puudutatud isik Z.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.I määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.K.I (avaldaja) esitas 15.10.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Z.H-d (puudutatud isik) kõrvaldama avaldaja omandiõiguse rikkumine, võimaldades Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Lehise 1 asuval kinnisasjal (kinnistu) asuvast avaldaja
2-18-15474 ainukasutuses ja -valduses olevast elamu osast lähtuva reovee äravoolu kinnistul asuvasse lokaalkanalisatsiooni mahutisse, ning kohustades puudutatud isikut hoiduma reovee äravoolu takistamisest, kuni avaldaja liitub Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Samuti palus avaldaja tuvastada puudutatud isiku kohustuse anda avaldajale nõusolek Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, kasutades selleks puudutatud isiku ainukasutuses ja -valduses olevale kinnistule ja elamu osale rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgustikku.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isik kinnistu kaasomanikud ning kummalegi kuulub kinnistu 1⁄2 suurune mõtteline osa. Kaasomanike vahel kehtib 16.07.2003 sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkulepe, mille järgi on osa kinnistust, sh kinnistul asuvast elamust, avaldaja ja osa puudutatud isiku ainukasutuses ja -valduses (vastavalt korter 1 ja korter 2). Alates 2004. a-st kuni 2014. a-ni kasutasid mõlemad kaasomanikud reovee kogumiseks ja ärajuhtimiseks kinnistul asuvat kogumismahutiga lokaalkanalisatsiooni. Korterit 1 kogumismahutiga ühendav kanalisatsioonitorustik läbib korteri 2 keldrit. 2014. a-l liitus puudutatud isik Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning lokaalkanalisatsiooni jäi kasutama üksnes avaldaja. Puudutatud isik teatas 08.10.2018 avaldajale, et ta katkestas reovee äravoolu kogumismahutisse, ning keeldus seda taastamast. Kuivõrd reovee äravool on igapäevaseks elutegevuseks vajalik, ei olnud korteris 1 enam võimalik elada. Puudutatud isik rikkus reovee äravoolu katkestamisega avaldajale asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 3 tulenevat õigust kasutada ühist asja ning takistas avaldajal kaasomandi kasutusõigust kasutuskorra p 3.3 mõttes. Omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks tuleb puudutatud isikul reoveeühendus taastada ning hoiduda edaspidi selle tõkestamisest.
1.2.Avaldaja andis puudutatud isikule ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks nõusoleku, võttes arvesse, et ka avaldaja kanalisatsioonitorustiku saab sellega ühendada. Avaldaja avaldas liitumiseks ka soovi, kuid puudutatud isik ei andnud selleks nõusolekut. Puudutatud isiku rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniühendus on kaasomandis, kuid asub osaliselt korteri 2 ruumides. Puudutatud isikut tuleb seega kohustada andma avaldajale nõusolek korteri 1 ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga korteri 2 kaudu. Seda on võimalik teha nii, et hetkel kogumismahutiga ühendatud torustik ühendatakse lahti ja see ühendatakse korteri 2 keldris oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikuga. Kui puudutatud isik järgis liitumise rajamisel selleks antud tehnilisi tingimusi, on korteriga 2 ühendatud torustik võimeline tagama ka korteri 1 reovee äravoolu. Teine variant on paralleelse kanalisatsioonitorustiku paigaldamine korteri 2 liitumispunktini KL-448. Kolmas variant on uue liitumise rajamine, ühendades korteri 1 tänaval asuva reoveekaevuga K-212. Arvestades, et puudutatud isikul oli probleem üksnes kogumismahutiga ning alates 2004. a-st ei ole olnud probleeme tema keldrit läbiva kanalisatsioonitorustikuga, ei ole põhjendatud, et avaldaja peab oma kulul ümber ehitama kogu kanalisatsioonitorustiku selliselt, et see ei läbiks korteri 2 keldrit, ning tasuma ka uue liitumise kulud.
1.3.Avaldaja tellis menetluse ajal projekti, mille järgi lahendatakse korteri 1 liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga selliselt, et korteri 1 tarbeks rajatakse eraldi kanalisatsioonitoru. Avaldaja kooskõlastas projekti AS-iga Saku Maja ja esitas ehitusteatise, mille peale Saku Vallavalitsus väljastas 27.08.2020 haldusakti, millega on ette nähtud kanalisatsioonitorustiku rajamine täiendava nõudega, et ehitustööd ei ole lubatud, kui kinnistu kaasomanikud ei jõua kokkuleppele või kokkulepet asendava kohtulahendini. Avaldaja on seega teinud toimingud, mille tegemata jätmist puudutatud isik avaldajale ette heidab, kuid puudutatud isik ei anna siiski ehitustöödeks nõusolekut.
2-18-15474 Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.
2.1.Kinnistul olev elamu oli algselt ühepereelamu ning korterist 1 reovee ärajuhtimist ei toimunud, sest seal ei olnud reovee ärajuhtimist vajavaid ruume. Korteri 1 reovee ärajuhtimiseks rajati kanalisatsioonitorustik lokaalse kogumismahutiga pärast seda, kui kinnistu müüdi kahele kaasomanikule. Avaldaja on jätnud mainimata, et kaasomanikud muutsid 16.07.2003 kasutuskorda 10.09.2004 kasutuskorra muutmise lepinguga. Eraldi kanalisatsioonisüsteemi rajamine korteri 1 reovee ärajuhtimiseks toimus vastuolus kasutuskorraga. Puudutatud isik ei takista avaldajal kaasomandi kasutusõigust, hoopis avaldaja takistab puudutatud isikul tema ainukasutuses oleva keldriruumi takistamatut kasutamist, sest korteri 1 reovee ärajuhtimise kanalisatsioonitorustik on rajatud läbi korteri 2 keldri. Puudutatud isik ei pea takistust taluma. Avaldaja ei ole välja toonud, mis alusel ja põhjusel võiks kasutuskorrast kõrvale kalduda.
2.2.Avaldaja kasutatav kanalisatsioonisüsteem ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Korterist 1 keldri vahelae kaudu puudutatud isiku keldrisse kulgevate torude läbiviigud ei vasta tuleohutuse nõuetele. Kaasomanike ühiskasutuses oleval õuealal on kanalisatsioonitorustik 1,1 m asemel ligi 40 cm sügavusel ning ei ole selliselt külmumiskindel. Kogumismahuti ei ole lekkekindel. Kogumismahuti luuk ei sulgu tihedalt ja selle maapealne luuk on plastikust, mis võib peale astumise korral puruneda ning seada ohtu inimeste elu ja tervise. Avaldaja ei tohi kasutada nõuetele mittevastavat kanalisatsioonisüsteemi ega saa puudutatud isikult nõuda selle kasutamise võimaldamist. Avaldaja on aastaid reostanud kinnistut ja seda ümbritsevat maa-ala korterist 1 lähtuva kogumismahutist väljunud reoveega ning seda palju kordi ka siinse menetluse ajal. Selle tulemusel on kinnistul ja korteris 2 levinud ka fekaalihais. Pinnasesse valgunud reovesi valgub põhjavette ja kinnistust ligi 200 m kaugusel asuvasse Vääna jõkke. Puudutatud isik on pöördunud aastate jooksul korduvalt avaldaja poole palvega teha toiminguid reostamise välistamiseks. Saku Vallavalitsus märkis 20.06.2018 kirjas avaldajale, et avaldaja ei või kogumismahutit kasutada, ning esitas avaldajale nõude liituda Saku valla ühiskanalisatsiooniga hiljemalt 28.02.2019. Avaldaja ei ole aga viinud kogumismahutit nõuetega kooskõlla ega ole ühiskanalisatsiooniga liitunud. Sellises olukorras oli puudutatud isik sunnitud kinnistu säilitamiseks kanalisatsioonitorustiku läbivoolu sulgema.
2.3.Puudutatud isiku ainukasutuses olevas elamu osas ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikku, mistõttu on avaldaja nõusoleku saamise nõue ebaselge. Puudutatud isik lasi korteri 2 reovee ärajuhtimiseks omal kulul rajada Saku valla ühiskanalisatsiooniga ühendatud kanalisatsioonitorustiku. Torustiku läbimõõt ja kalle ei ole sellised, et seda saaks kasutada kahe pere reovee ärajuhtimiseks. Arvestades nii eelnevat kui ka seda, et korteri 1 reovee ärajuhtimiseks hetkel kasutatav kanalisatsioonitorustik ei vasta nõuetele, ei ole korteri 1 reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni läbi puudutatud isiku rajatud kanalisatsioonitorustiku suurte ümberehitusteta ja puudutatud isiku kaasomandi ainukasutusõigust oluliselt riivamata võimalik. Avaldajal ei ole kasutuskorra p-st 3.3 lähtuvalt ka õigust nõuda puudutatud isikult nõusolekut kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks korterisse 2, et liituda ühiskanalisatsiooniga.
2.4.Puudutatud isik ei ole takistanud avaldajal Saku valla ühiskanalisatsiooniga liituda ning on valmis andma liitumiseks nõusoleku, kui avaldaja rajab kanalisatsioonitorustiku omal kulul selliselt, et see läbib üksnes avaldaja ainukasutuses olevat kinnistu ja elamu osa, ning tellib ehitustööde tegemiseks omal kulul nõuetekohase ehitusprojekti ja taotleb ehitustöödeks vajalikud kooskõlastused. Kõige mõistlikum ja õiglasem variant on rajada korteri 1 reovee
2-18-15474 ärajuhtimiseks kanalisatsioonitorustik läbi korteri 1 ning lahendada ühiskanalisatsiooniga liitumine uue rajatava liitumispunkti (reoveekaevu K-212) kaudu. Samuti on avaldajal võimalik viia kaasomanike ühiskasutuses oleva õueala alla jääv torustik kooskõlla õigusaktidest tulenevate nõuetega. Eraldi kanalisatsioonisüsteemide olemasolu aitab vältida olukorda, kus puudutatud isik peab ühise torustiku toimimise tagamise ja hooldamisega üksi tegelema, mis on avaldaja senist passiivsust arvestades reaalne. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 09.10.2023 määrusega avalduse rahuldamata ning tühistas 16.10.2018 ja 26.11.2018 määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 9574,14 eurot ja puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 18 975 eurot ning kohustas avaldajat tasuma puudutatud isiku menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
avaldaja ja puudutatud isik on kinnistu kaasomanikud; avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid 16.07.2003 kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja muutsid seda 10.09.2004 lepinguga, mille p 3.3 järgi peab kinnistu kaasomanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine toimuma selliselt, et kaasomanikul oleks võimalik takistamatult kasutada tema ainukasutuses olevat osa ning kaasomaniku poolt tema osa kasutamine ei tohi takistada teise osa kaasomaniku kasutamisõigust; avaldaja ainukasutuses olevas korteris 1 tekkiv reovesi juhitakse läbi puudutatud isiku ainukasutuses oleva korteri 2 keldriruumides asuvate plastikust kanalisatsioonitorude kinnistul asuvasse lokaalsesse kogumismahutisse; kogumismahuti ei ole lekkekindel ning mahuti liigsel täitumisel väljub reovesi mahuti kaane vahelt hoone esisele muruplatsile; kogumismahuti kasutamine ei ole lubatud; korterist 1 lähtuv kanalisatsioonitorustik ei vasta sügavusnõudele ega hoonele kehtestatud tuleohutusnõuetele; korter 1 ei ole ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
3.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avalduse rahuldamiseks alust, sest puudutatud isik ei pea taluma reoveest kinnistule tekkivat reostust ning parim lahendus on avaldaja liitumine puudutatud isikust sõltumatu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Avaldaja on rikkunud AÕS § 72 lg-st 3 ning kasutuskorra kokkuleppe p-st 3.3 tulenevat kohustust mitte kahjustada teise kaasomaniku õigusi. Asjas on tõendatud, et korterist 1 lähtuva reovee kogumismahuti ei ole lekkekindel ning mahuti liigsel täitumisel väljub reovesi mahuti kaane vahelt hoone esisele muruplatsile. Mahuti lekkekindlaks muutmine või selle õigeaegne tühjendamine on avaldaja ainukohustus, sest mahutit kasutab üksnes tema. Puudutatud isik ei ole reoveest kinnistule tekkivat reostust kohustatud taluma. Korterist 1 kogumismahutini kulgev kanalisatsioonitorustik ei vasta sügavusnõudele ega hoonele kehtestatud tuleohutusnõuetele. Kuigi selle saaks tõenäoliselt tuleohutusnõuetega kooskõlla viia, ei ole see mõistlik. Kanalisatsioonitorustik on 1,2 m sügavuse asemel 0,4 m sügavusel ning seda ei saa sügavusnõudega kooskõlla viia. Selleks peaks torustikku elamu sees langetama mitmekümne sentimeetri võrra, mille tulemusel oleks torustik keset korteri 2
2-18-15474 keldriruumi ja muudaks selle kasutamise võimatuks. Menetlusosaliste seniseid suhteid arvestades on ka mõistlik vältida nende teineteisest sõltumist ja koostöövajadust. Tehniliselt on võimalik ühendada korter 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga selliselt, et rajatakse korteri 2 ruumidest ja tehnosüsteemidest sõltumatu liitumine. Asjaolusid arvestades on see parim lahendus tekkinud vaidlustele ja probleemidele. Puudutatud isik ei ole öelnud, et ta ei anna avaldajale mingil juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks nõusolekut, vaid et ta ei anna nõusolekut sellisele liitumisele, mis hõlmab korteri 2 osa või tehnosüsteeme. Samuti on ta nõusoleku andmise sidunud nõuetekohase projekti esitamisega ning on keeldunud nõusoleku andmisest üksnes poolikule projektile või esialgsele eskiisile. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Määruskaebuse väidete kohaselt keskendus maakohus määruses suuresti kogumismahuti leketele, mille toimumine ei ole avalduse lahendamise seisukohalt asjakohane. Isegi kui avaldaja rikkus AÕS § 72 lg-st 3 tulenevaid kaasomaniku kohustusi, ei tähenda see seda, et puudutatud isik ei peaks enda vastavaid kohustusi täitma ning et avaldaja ei saaks nõuda puudutatud isikult ühiskanalisatsiooniga liitumise nõusolekut. Puudutatud isik rikkus korteri 1 reoveeühenduse katkestamisel selgelt kaasomaniku kohustusi ja kuna ta muutis korteri 1 elamiskõlbmatuks, on tema rikkumine raskem. Omavoli ei olnud sobiv viis leketest tingitud olukorra lahendamiseks.
4.2.Puudutatud isiku ainukasutuses oleval kinnistu osal (elamus) paiknev kanalisatsioonitorustik on samas seisukorras ja asukohas olnud viimased 20 aastat ning tuleohutusega ei ole probleeme olnud. Seejuures kasutab ka puudutatud isik seda torustikku reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kui torustik ei vasta tuleohutusnõuetele, on puudutatud isikul kohustus viia see nõuetega kooskõlla. Ei ole õiglane, et puudutatud isik saab tuleohutusnõuetele mittevastava torustiku kasutamist jätkata, kuid avaldaja ei saa.
4.3.Kummagi kaasomaniku ainukasutusõigus ei laiene korterites asuvale ja mõlema kaasomaniku jaoks vajalikule torustikule, mis on kaasomandis. Avaldajal on puudutatud isikuga võrdne õigus otsustada, milleks torustikku kasutatakse ning milliste süsteemidega seda ühendatakse.
4.4.Maakohtu järeldus, et korteri 1 ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks on vaja korteri 2 keldris asuv torustik ümber ehitada ja see muudaks korteri 2 keldriruumi kasutuskõlbmatuks, ei ole mõistetav ega tugine tõenditele. Kui puudutatud isik järgis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühinemisel AS-i Saku Maja tehnilisi tingimusi, ei ole suuri ümberehitusi vaja. Lisaks on Saku Vallavalitsus 27.08.2020 ehitusteatisega lubanud avaldajal rajada esitatud projekti alusel kanalisatsioonitorustiku. Puudutatud isik ei esitanud selle peale vaiet, mistõttu ei ole ehitusprojekti sobivus enam vaidluse all.
4.5.Äärmiselt ebaõiglane on maakohtu järeldus, et kaasomanike vaheliste konfliktsete suhete tõttu on mõistlik ehitada teineteisest sõltumatu reoveesüsteem. See koormaks vaid avaldajat, kuigi vaidluse põhjustajaks on puudutatud isik, kes ei anna avaldajale ühiskanalisatsiooniga liitumise nõusolekut.
4.6.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu avaldaja väidetega puudutatud isiku rikkumise kohta, ning määrusest ei nähtu, milliseid seadusi maakohus kohaldas. Puudutatud
2-18-15474 isik takistab avaldaja korteri ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks nõusoleku andmisest keeldumisega otseselt avaldaja kaasomandi kasutamist, sest kanalisatsioonisüsteem on korteri elamiskõlblikkuse eeldus. Isegi kui torustiku ümberehitus tekitab puudutatud isikule ebamugavusi või takistab tal korteri kasutamist, ei anna ainuüksi see alust leida, et torustiku kasutamine oleks puudutatud isiku suhtes ebaõiglane ja avaldajal ei ole õigust torustikku kasutada. Kaasomanikel on torustikule võrdne õigus ning avaldaja sai eeldada ja puudutatud isik pidi arvestama selle kasutamisega. Korraliku kanalisatsiooniga eluruumid on palju suurema tähtsusega kui võimalikult mugav läbikäik keldriruumides. Korterist 2 eraldiseisva kanalisatsioonisüsteemi rajamine tekitaks avaldajale suuri kulutusi ja ebamugavusi. Avaldaja andis puudutatud isikule torustiku ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga nõusoleku esimesel võimalusel, mistõttu on puudutatud isiku käitumine ka äärmiselt pahauskne.
4.7.Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõiglane ja vastuolus seadusega. Avaldaja on oma nõudeid põhjendanud ning ei ole esitanud põhjendamatuid taotluseid, väiteid või tõendeid. Samas on puudutatud isik esitanud põhjendamatuid väiteid, mh kogumismahuti lekete kohta, ning nende hindamise peale läks palju aega. Menetluskulud tuleb olenemata menetluse tulemusest jätta puudutatud isiku kanda.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega.
5.1.Avaldaja tugineb määruskaebuse esitamise alusena sellele, et maakohus kitsendas tema õigusi, kui jättis avaldaja nõusoleku saamise nõude rahuldamata. Samas on avaldajal võimalik kaasomandit kasutuskorra kokkuleppe järgses mahus kasutada ja maakohus ei ole avaldaja õigusi kitsendanud, mistõttu esineb alus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
5.2.Maakohus on avalduse lahendamisel oma kaalutluse aluseid piisavalt ja selgelt põhjendanud ning ei ole kaalutlusvigu teinud.
5.3.Puudutatud isikule ei kaasneks korteri 1 reovee juhtimisega läbi puudutatud isiku keldri mitte üksnes ebamugavusi, vaid keldri kasutamine muutuks kanalisatsioonitoru keset keldrit paiknemise tõttu võimatuks. Avaldajal ei ole alust nõuda puudutatud isikult sellise nõusoleku andmist, mille tagajärjel oleks puudutatud isikul enda ainukasutuses oleva kinnistu osa kasutamine takistatud.
5.4.Ebaõige on avaldaja väide, nagu oleks puudutatud isik kasutanud korteri 2 reovee ärajuhtimiseks avaldajaga sama, tuleohutusnõuetele mittevastavat kanalisatsioonitoru. Avaldaja väide, et tuleohutusega ei ole varem probleeme olnud, on asjakohatu, sest kanalisatsioonitoru peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.
5.5.Avaldaja kasutatav kanalisatsioonitorustik on ehitatud nõuetekohase projekti ja ehitusloata, mistõttu on asjakohatu avaldaja väide, et see on olnud kasutuses juba aastaid. Puudutatud isikult ei saa sellise kanalisatsioonitorustiku kasutamise võimaldamist reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks nõuda.
5.6.Maakohus on õigesti ja määrust piisavalt põhjendades leidnud, et kaasomanike seniseid suhteid arvestades peaks nende ainukasutuses olevatest elamu osadest lähtuv reovee ärajuhtimise süsteem olema teineteisest sõltumatu, ning jätnud seega õigesti avaldaja nõusoleku saamise nõude rahuldamata. See ei tee avaldajal tema ainukasutuses oleva kinnistu osa kasutamist võimatuks. Avaldajal on igal ajal õigus lasta pädeval isikul koostada terviklik
2-18-15474 ja nõuetekohane projekt korteri 1 reovee ärajuhtimise kohta Saku valla poolt avaldaja jaoks ettenähtud uude liitumispunkti.
5.7.Avaldajal oli juba 2014. a-l võimalus ja ka kohustus teha toimingud kogumismahuti kasutamise lõpetamiseks, kuid avaldaja ei soovinud seda teha. Puudutatud isikul ei ole midagi selle vastu, et avaldaja liidab korteri 1 kanalisatsioonitorustiku ühiskanalisatsiooniga, kuid selle tagajärjeks ei saa olla puudutatud isiku kasutuskorra kokkuleppest ja seadusest tulenevate õiguste rikkumine ning puudutatud isiku huvide ebaproportsionaalne riive.
5.8.Arusaamatu on avaldaja käsitlus, et puudutatud isikul on mingid AÕS § 72 lg-st 3 tulenevad kohustused, mida ta ei täida. Hoopis avaldaja ei ole täitnud enda kohustust mitte takistada teise kaasomaniku kaaskasutust, reostades paljude aastate jooksul korduvalt kinnistut reoveega. Puudutatud isik ei pidanud seda taluma. Avaldaja ei ela korteris 1 juba aastaid ning ta ei ole avaldanud kaasomanikult mõistlikult eeldatavat huvi tema kasutuses olevast kinnistu osast lähtuvate kahjulike mõjude suhtes ning ei ole nende ilmnemisel teinud mõistlikult eeldatavaid toiminguid kahjulike mõjutuste kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks. Seetõttu oli puudutatud isik sunnitud reoveeühenduse omaabi korras katkestama.
5.9.Avaldaja etteheited menetluskulude jaotusele on põhjendamatud. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
7.Tallinna Ringkonnakohus tegi 05.12.2024 menetlusosalistele kompromissiettepaneku, arvestades asjas esitatud asjaolusid ning seda, et maakohus ei ole asjas nõutaval viisil rakendanud uurimispõhimõtet ega selgitanud välja kaalumiseks vajalikke asjaolusid. Menetlusosalised ei saavutanud kokkulepet.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olulises osas välja selgitamata ning määruse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut määrust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud välja selgitamata ja kvalifitseerimata avaldaja taotlused, mille tulemusel on jäänud välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja määrus olulises ulatuses põhjendamata. Avaldaja on avalduses esitanud kaks taotlust. Esiteks on ta palunud kohustada puudutatud isikut kõrvaldama enda omandiõiguse rikkumise, võimaldades kinnistul asuvast avaldaja ainukasutuses ja -valduses olevast elamu osast lähtuva reovee äravoolu kinnistul asuvasse lokaalkanalisatsiooni mahutisse, ning kohustades puudutatud isikut hoiduma reovee äravoolu takistamisest, kuni avaldaja liitub Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Teiseks on ta palunud tuvastada puudutatud isiku kohustuse anda avaldajale nõusolek Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, kasutades selleks puudutatud isiku
2-18-15474 ainukasutuses ja -valduses olevale kinnistu ja elamu osale rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgustikku. Kolleegiumile ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks menetlusosalistega arutanud avaldaja taotluste võimalikku õiguslikku alust ega neile sellest lähtuvalt selgitanud, millised asjaolud on taotluste lahendamise seisukohalt olulised ja kes peab tõendama üht või teist asjaolu. Maakohtu määrusest ei ole samuti võimalik aru saada, millist avaldaja taotlust ja millisel õiguslikul alusel on maakohus parasjagu hinnanud. Seejuures ei ole maakohus võtnud määruses seisukohta suure osa menetlusosaliste väidete ja vastuväidete ning tõendite kohta ning on avalduse lahendamist puudutavas osas viidanud vaid ühele õigusnormile, jättes selle seose avaldaja taotlustega põhjendamata. Seega ei ole selge, milliseid taotlusi ja millisel õiguslikul alusel maakohus lahendas. Sellest tulenevalt on maakohus jätnud välja selgitamata ja seisukoha võtmata asjas oluliste asjaolude kohta, mis on kokkuvõttes viinud selleni, et maakohtu järeldused ei ole jälgitavad ning avaldaja kasutuses olevast elamu osast lähtuva reovee ärajuhtimise küsimused, sh ühiskanalisatsiooniga liitumine, on jäänud sisuliselt lahendamata. Eelnevaga on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 5 lg-s 3 ja § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud uurimispõhimõtet ning TsMS § 442 lg-st 8 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 tulenevat määruse põhjendamise kohustust. Maakohtu rikkumiste ulatust arvestades ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada, sest see eeldaks maakohtu asemel täies mahus eelmenetluse uuesti läbi viimist. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei tuvasta ringkonnakohus TsMS § 658 lg 2 järgi koostoimes TsMS §-ga 659 asjaolusid, kuid selgitab järgmist.
10.Avaldaja on esimese taotluse esitamisel tuginenud sellele, et puudutatud isik sulges avaldaja korterist lähtuva reovee äravoolu lokaalkanalisatsiooni mahutisse, mille tulemusena ei olnud avaldajal enam võimalik reovett kanaliseerida. Avaldaja on palunud kohustada puudutatud isikut nii omandiõiguse rikkumise kõrvaldama kui ka edasisest omandiõiguse rikkumisest hoiduma, kuni avaldaja liitub Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
10.1.Kolleegium märgib, et avaldaja vastav taotlus on käsitatav teise kaasomaniku huve kahjustava omandiõiguse rikkumise ja sellest hoidumise taotlusena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 ja § 89 mõttes (vt RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p-d 30, 31 ja 34; RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887, p-d 12 ja 13). Avaldaja pidi sellise taotluse rahuldamiseks esile tooma ja tõendama enda omandiõiguse rikkumise ja selle kordumise ohu ning puudutatud isik selle rahuldamata jäämiseks tõendama rikkumist õigustava asjaolu esinemise. Omandiõiguse rikkumine on seejuures mis tahes sekkumine omandiõiguse sisu (AÕS § 68) hulka kuuluvasse omaniku õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda, st mis tahes tegu või tegevusetus, mille mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires ning mis mõjuvad asjaoludele või seisundile, mille õiguslik või faktiline mõjutamine kuulub omandiõiguse sisu arvestades omaniku õiguste hulka. Omandiõiguse rikkumine eeldab õigusvastasust ning õigusvastane ei pea olema mitte omandiõiguse rikkumise kaasa toonud tegu või tegevusetus, vaid teo või tegevusetuse tulemusena tekkinud seisund. Reeglina osutab omandiõiguse rikkumine ka selle õigusvastasusele, st omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane, välja arvatud juhul, kui rikkujal õnnestub AÕS § 89 teise lause kohaselt tõendada rikkumist õigustava asjaolu esinemine, mille tõttu peab omanik rikkumist taluma (AÕS I komm (2014), § 89, p-d 3.2.2.a ja 3.4.2; RKTKo 08.11.2023, 2-21-18920, p 11; RKTKo 17.10.2012, 3-2-1104-12, p 10).
2-18-15474
10.2.Siinsel juhul on puudutatud isik kinnitanud, et ta sulges avaldaja korterist lähtuva ja puudutatud isiku keldrit läbiva kanalisatsioonitorustiku kaudu kogumismahutisse kulgeva reovee äravoolu. Puudutatud isik on sulgemist põhjendanud sellega, et avaldaja kasutatav kanalisatsioonisüsteem (sh kogumismahuti) ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja seda ei ole lubatud kasutada, avaldaja on kanalisatsioonisüsteemi kasutamisel reostanud kinnistut ja seda ümbritsevat maa-ala aastaid reoveega ning avaldajal on kohustus liituda ühiskanalisatsiooniga. Maakohtul tuleb seega asja uuel lahendamisel hinnata, kas puudutatud isik rikkus reovee äravoolu sulgemisega avaldaja omandiõigust ning kui jah, siis kas avaldaja peab puudutatud isiku vastuväiteid arvestades rikkumist taluma, võimaldades avaldajal ja puudutatud isikul esitada vajadusel eeltoodu kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu ka sellele, et tsiviilühiskonnas realiseeritakse oma varalisi nõudeid esmajoones kohtu vahendusel, mitte omaabi teel (RKTKo 24.10.2018, 2-177999, p 29).
10.3.Kolleegium lisab veel, et puudutatud isik on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et kaasomanike 16.07.2003 kasutuskorra kokkulepet, millele avaldaja taotluses viitab, on muudetud kaasomanike 10.09.2004 kasutuskorra kokkuleppe muutmise lepinguga, mille tulemusel on mõnevõrra muutunud kummagi kaasomaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääv kinnistu ja elamu osa. Avaldajal on võimalik asja uuel läbivaatamisel taotlust vastavalt täpsustada.
11.Avaldaja teise taotluse puhul on avaldaja eesmärgiks saavutada ühiskanalisatsiooniga liitumine ja enda korterist lähtuva reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni, misjärel saab lõpetada lokaalkanalisatsiooni kasutamise. Selle saavutamiseks on avaldaja välja pakkunud erinevaid variante, kuid avalduse taotluses on ta palunud tuvastada puudutatud isiku kohustuse anda avaldajale nõusoleku Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, kasutades selleks puudutatud isiku ainukasutuses ja -valduses olevale kinnistu ja elamu osale rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgustikku.
11.1.Kolleegium selgitab, et kaasomandis oleva asja puhul eeldab seadus, et kaasomanikud määravad ühiselt, kuidas nad kaasomandi esemeks olevat asja valdavad, kasutavad ja valitsevad. Ühine otsustamine saab toimuda kas kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusega (AÕS § 72 lg 1). Kui kaasomanikke on kaks, saavad nad asja valdamise, kasutamise ja valitsemise üle otsustada üksnes kokkuleppel, ainsa erandina saab teise kaasomaniku nõusolekuta teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid (vt ka RKTKo 10.12.2003, 3-2-1144-03, p 21). Seejuures tähendab asja valdamine faktilise võimu teostamist asja üle, kasutamine asja kaudu teatud vajaduste rahuldamist ja asja tarbimist, valitsemine aga eelkõige toiminguid asja säilitamiseks ja korrashoiuks ning valitsemise kaudu peab olema tagatud võimalus asja otstarbekohaselt kasutada ja majandada (AÕS I komm (2014), § 72, 3.1.1). Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 5 järgi õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. See säte reguleerib kaasomanike asja valdamist ja kasutamist ning annab kaasomanikule õiguse nõuda otseselt asja valdamise ja kasutamisega seotud nõusolekut, nt kasutuskorra kokkuleppimiseks, asja muutmiseks või kaasomandi valitsemiseks vajalikeks kokkulepeteks. Sellisel juhul saab kohus kohustada kaasomanike kokkuleppe sõlmimisest alusetult keeldunud kaasomanikku andma kokkuleppe sõlmimise eelduseks oleva tahteavalduse (RKTKo 02.11.2016, 3-2-1-105-16, p 15; RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391, p 11; RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 15; RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 23). Kohtul on seejuures lai kaalutlusõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning
2-18-15474 arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, kaasomanike vaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKm 14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 14).
11.2.Kolleegiumi arvates on kaasomanike ühiseks huviks avaldaja kasutuses oleva elamuosa kanalisatsioonivee ärajuhtimise küsimuse lahendamine, sh avaldaja liitumine ühiskanalisatsiooniga ja seeläbi lokaalkanalisatsiooni kasutamise lõpetamine. Maakohtul tulnuks seega taotluse lahendamisel kaaluda kõiki mõistlikult võimalikke ühiskanalisatsiooniga liitumise variante, mida kaasomanikud võimalikuks pidasid, arutada pooltega iga variandi puhul poolt- ja vastuargumente ning hinnata kõiki esile toodud asjaolusid kaaludes, milline variant vastab kõige paremini mõlema kaasomaniku huvidele, st tagab avaldajale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks parima võimaliku lahenduse, olles seejuures puudutatud isikule võimalikult vähe koormav. Asja materjalidest nähtuvalt on menetluse käigus välja pakutud kolm ühiskanalisatsiooniga liitumise varianti: 1) ühendada avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatav kanalisatsioonitorustik puudutatud isiku keldris viimase kasutatava kanalisatsioonitorustikuga, mis kulgeb liitumispunktini KL-448; 2) ühendada avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatav kanalisatsioonitorustik liitumispunktiga KL-448, rajades selleks väljaspool elamut uue, puudutatud isiku kanalisatsioonitorustikuga paralleelselt kulgeva kanalisatsioonitorustiku; 3) rajada uus, üksnes avaldaja ainukasutuses ja -valduses olevas elamu ja kinnistu osas kulgev kanalisatsioonitorustik, ning ühendada see reoveekaevuga K-212, mis eeldab uue liitumise rajamist (avaldaja 08.03.2019 seisukoht ja selle lisad; tl-d 109–119). Avaldaja on taotluses lähtunud esimesest variandist, kuid on menetluse jooksul asunud eelistama teist varianti. Puudutatud isik on läbivalt eelistanud kolmandat varianti, kuid on sellele nõusoleku andmise sidunud avaldaja poolt nõuetekohase ehitusprojekti esitamise ja ehitustöödeks vajalike kooskõlastuste saamisega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus välja selgitanud erinevate ühiskanalisatsiooniga liitumise variantide kaalumiseks vajalikke asjaolusid, sh loodava kanalisatsioonitorustiku vastavust ehitustehnilistele nõuetele ning selle rajamise või nõuetega vastavusse viimise kulusid. Samuti ei ole maakohus võtnud seisukohta menetlusosaliste kõigi esitatud väidete ja tõendite kohta ning on lähtunud ka ekslikest kaalutlustest. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks esimest varianti üldse kaalunud. Samas, kuna asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kuidas kulgeb elamus puudutatud isiku kasutatav kanalisatsioonitorustik, kas ja mil viisil saaks sellega puudutatud isiku keldris teostada avaldaja kanalisatsioonitorustikuga ühendamise, kas see võimaldab kahe pere reovee ärajuhtimist ning kui palju selle lahenduse teostamine maksma läheks, ei olnud maakohtul võimalik selle variandi kohta ka sisulist seisukohta võtta. Küll aga tuli maakohtul uurimispõhimõtet rakendades need asjaolud avaldaja nõude lahendamiseks välja selgitada. Teise variandi puhul on jäänud välja selgitamata, kas ja milliseid töid tuleks selle variandi puhul teha puudutatud isiku keldris, kas olemasoleva kanalisatsioonitorustiku väljaviigu sügavust arvestades on võimalik tagada õuealale rajatava uue kanalisatsioonitorustiku külmumiskindlus ning kui palju vajalikud tööd maksma läheksid. Maakohus on selle variandi puhul pidanud õuealale rajatava kanalisatsioonitorustiku külmumiskindluse saavutamist võimalikuks ainult torustiku sügavamale rajamisega, ning leidnud, et sügavusnõude tagamiseks õuealal peaks olemasolevat kanalisatsioonitorustikku elamu sees langetama mitmekümne sentimeetri võrra, mille tulemusel oleks torustik keset puudutatud isiku keldriruumi ja muudaks selle kasutamise võimatuks. Kolleegiumile ei nähtu asja
2-18-15474 materjalidest, et kumbki menetlusosaline oleks sellele asjaolule maakohtu menetluses tuginenud ning see ei haaku ka asjas esitatud tõenditega. Puudutatud isiku esitatud ja vaatluse protokollis sisalduvatelt fotodelt nähtub, et puudutatud isiku keldrisse sisenedes jääb paremat kätt vertikaalne kanalisatsioonitorustik, millel on keldri põranda ligidal väljaviik elamu välisseinast elamu õuealale ning läbiviik vahelaest avaldaja kasutuses olevasse ruumi, ning lisaks kulgeb vahelae all horisontaalne torustik, mis suundub avaldaja kasutuses olevasse keldriruumi (fotod tl-d 54 pöördel, 55, 179 pöördel–181 pöördel; kaasomanike 16.07.2003 kasutuskorra kokkulepe ja selle 10.09.2004 muutmise leping ning nende lisaks olevad plaanid, tl-d 6–13 ja 28–36). Torustiku külmumiskindluse tagamiseks õuealal võib küll tekkida küsimus, et kas vertikaalse torustiku väljaviik välisseinast peaks olema praegusest madalamal, kuid jääb arusaamatuks, miks peaks selleks langetama vertikaalsesse torustikku suunduvat horisontaalset torustikku. Maakohtu määrusest ei nähtu ka see, et maakohus oleks teise variandi kaalumisel arvestanud, et avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatav kanalisatsioonitorustik on puudutatud isiku enda väidetel tema keldrisse rajatud 2003. ja 2004. a-l pärast seda, kui puudutatud isik sai kinnistu kaasomanikuks (maakohtu 23.11.2018 istungi protokoll; tl-d 74–76), ning menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et avaldaja on seda enda reovee ärajuhtimiseks kasutanud alates 2004. a-st. Sisuliselt jätkuks seega teise variandi puhul elamusiseselt avaldaja reovee ärajuhtimiseks juba 20 aastat kasutusel olnud kanalisatsioonitorustiku kasutamine. Maakohtul tuleb võtta mh seisukoht ka puudutatud isiku väite kohta, et avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatava kanalisatsioonitorustiku kulgemine puudutatud isiku keldris on vastuolus kaasomanike kasutuskorraga. Kolmanda variandi kaalumiseks tulnuks välja selgitada, kas ja kuidas on (tehniliselt) võimalik lahendada kanalisatsioonitorustiku kulgemine avaldaja kasutuses olevas elamu ja kinnistu osas, sh kuidas kulgeks see õuealal, kust kulgeks see elamusse sisse ning kuidas kulgeks see edasi elamus sees. Selle raames tulnuks ka välja selgitada, kuidas kulgeb avaldaja reovee ärajuhtimiseks kasutatav kanalisatsioonitorustik avaldaja kasutuses olevas elamu osas praegu ning kas seda on uue lahenduse puhul võimalik mingis osas ära kasutada või tingiks see avaldaja kasutuses olevas elamu osas kogu olemasoleva kanalisatsioonitorustiku ümberehitamise. Eelnevast sõltub ka see, kui palju võiks kolmanda variandi lahenduse rajamine maksma minna. Lisaks, maakohus on taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et puudutatud isik ei ole keeldunud kolmandale variandile nõusoleku andmisest, vaid on selle sidunud nõuetekohase projekti esitamisega. Samas ei ole maakohus põhjendanud, kust üldse tuleb avaldajale kohustus esitada taotluse rahuldamise eeldusena nõuetekohane projekt, ning maakohus ei ole avaldajale selle esitamise vajalikkust ka selgitanud. Kolleegium märgib, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ja tõendite otsimises, kuid kohtu ülesanne on siiski tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Kuivõrd maakohus ei ole menetlusosalistega asja faktilisest ega õiguslikust küljest arutanud, on aga asja lahendamiseks olulised asjaolud just sel põhjusel välja selgitamata jäänud. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul see viga kõrvaldada ning anda menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Kolleegium selgitab, et hagita menetluses saab oodata, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Nii avaldajalt kui ka puudutatud isikult saab seega eelkõige oodata nende eelistatud variandi või variantide (tehnilise) võimalikkuse ära näitamist ning seda toetavate asjaolude esile toomist ja tõendamist, kuid ka teistele variantidele esitatud vastuväidete kohta tõendite esitamist.
2-18-15474
11.3.Kolleegium märgib viimaks, et avaldaja taotlus ei ole selge ja maakohus on jätnud taotluse ebaselguse kõrvaldamata. Avaldaja on palunud tuvastada puudutatud isiku kohustuse anda kindla sisuga tahteavaldus, kuid kohus ei saa lahendi resolutsioonis tuvastada tahteavalduse andmise kohustust, vaid peab kohustama isikut andma mingi kindla sisuga tahteavaldust, sest tahteavaldust andma kohustamise puhul on tegemist sooritus-, mitte tuvastusnõudega (RKTKm 07.04.2021, 2-1815391, p 15). Veel jääb arusaamatuks, miks soovib avaldaja saada puudutatud isiku nõusolekut ka ühisveevärgiga liitumiseks, mitte üksnes ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, kuigi menetlusosaliste vahel ei ole ühisveevärgiga liitumise küsimuses vaidlust ja avaldaja on sellega enda väitel juba liitunud. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et puudutatud isiku ainukasutuses ja -valduses olevas kinnistu ja elamu osas ei saa olla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgustikku, sest väljaspool kinnistu piire asuvast liitumispunktist tarbimiskohani suunduv ja seal kulgev veevärk ja kanalisatsioon ehk tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa (vt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 5 lg 1 ja § 8 lg 1). Nagu juba märgitud, on kaasomanike 16.07.2003 kasutuskorra kokkulepet, millele avaldaja taotluses viitab, muudetud kaasomanike 10.09.2004 kasutuskorra kokkuleppe muutmise lepinguga, mille tulemusel on mõnevõrra muutunud kummagi kaasomaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääv kinnistu ja elamu osa. Kolleegium lisab, et kuivõrd taotluse lahendamisel tuleb menetlusosaliste huvide kaalumise teel leida sobivaim variant ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, ei tule avaldajale seadusest nõuet esitada kohtule tingimata niisuguse kokkuleppe tekst, mida sõlmima ta soovib puudutatud isikut kohustada, kuid soovi korral võib ta seda siiski teha. Juhul kui avaldusest on ebaselge, missugust kokkulepet avaldaja soovib, peab kohus selle välja selgitama, määrates vajaduse korral avaldajale tähtaja avalduse täpsustamiseks. Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui kohtule esitatud avalduses on väljendatud selge tahe soovitava kokkuleppe sisu kohta, saab kohus tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 vajaduse korral avaldaja soovitud kokkuleppe teksti ümber sõnastada, muutmata sealjuures kokkuleppe sisu, küsides avaldajalt üle, kas kohtu pakutu vastab avaldaja tahtele (vt analoogselt RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998, p 12). Maakohtul tuleb seega asja uuel läbivaatamisel välja selgitada avaldaja soov ja anda talle vajadusel võimalus taotlust vastavalt täpsustada.
12.Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.
14.Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab hagita asja lahendava maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3 2-1-46-14, p 11–12).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.