SadkoGrupp OÜ avaldus R. T. vastu huvide ja valduse kaitse nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: SadkoGrupp OÜ (registrikood: 11530422 Gonsiori nt 33, Tallinn 10147; e-post [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Liis Venelaine (Advokaadibüroo
WALLESS;
e-post [email protected]); Puudutatud isik: R. T. (isikukood xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
09.11.2022 ärakuulamine avaldaja lepingulise esindaja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine, puudutatud isiku R. T. ja tema esindaja vandeadvokaat Marje Mängel osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SadkoGrupp OÜ avaldus osaliselt.
2.Keelata R. T.l (T.) parkida Xxxx hoone sisehoovis asuval parkimiskohal nr xxxx (kohtumääruse lisaks oleval plaanil tähistatud „xxxx“ ja märgistatud kollasega) nii sõidukeid registreerimismärkidega xxxx ja xxxx kui ka mistahes muid sõidukeid ja kohustada R. T. (T.) edaspidi hoiduma nimetatud parkimiskohal parkimisest.
3.Käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks on sellele lisatud plaan. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
2-22-7787
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.Avaldusest nähtub, et SadkoGrupp OÜ-le (edaspidi avaldaja) kuulub korteriomand asukohaga Xxxx.
2.Korteriomanike kokkuleppe ja kujunenud tava alusel kasutab avaldaja hoone sise-hoovis asuvaid parkimiskohti nr 45A, 47A ja 48A (lisa 1). Parkimiskohad on siltidega vastavalt tähistatud. Parkimiskohad müüdi avaldajale koos korteriomandiga. Parkla on rajatud 2000 aastal. Sama parkimiskorraldus kehtib senini (lisad 2-4).
3.R. T. omandas 05.02.2021 Xxxx, korteriomandi (1/2 kaasomandi osast, lisa 5). Korteriomanike kokkuleppe ja kujunenud tava alusel peab puudutatud isik kasutama hoone sise-hoovis asuvat parkimiskohta nr 31B (lisad 1 ja 2). Parkimiskoht müüdi puudutatud isikule koos korteriomandiga. Puudutatud isik pargib sise-hoovis oma sõiduautot registreerimismärgiga xxxx ja mootorratast registreerimismärgiga xxxx (edaspidi Sõiduk või ühiselt Sõidukid). Puudutatud isik parkis kuni detsembrini 2021 sõiduautot oma parkimiskohal. Seega oli puudutatud isik teadlik parkimise korraldusest ja määratud parkimiskohtadest. Alates detsembrist 2021 hakkas puudutatud isik kasutama Sõiduki parkimiseks aga hoopis avaldajale kuuluvaid parkimiskohti (lisa 6). Lisaks autole on puudutatud isik asunud parkima samas kohas ka oma mootorratast (lisa 7, lk 5-9). Mootorratas ja sõiduauto takistavad nii avariiväljapääsu kui ka kauba laadimise estakaadi kasutamist. Puudutatud isik tegevuse tulemusel ei olnud avaldajal võimalik kasutada avaldaja parkimiskohti nr 45A, 47A ja 48A. Puudutatud isik on avaldaja parkimiskohal parkinud vähemalt järgnevatel päevadel: 22.12.2021, 29.12.2021, 02.01.2022, 06.01.2022, 07.01.2022, 09.01.2022, 10.01.2022, 11.01.2022, 12.01.2022, 16.01.2022, 26.01.2022, 27.01.2022, 29.01.2022, 31.01.2022, 01.02.2022, 02.02.2022, 03.02.2022, 07.02.2022, 14.02.2022, 16.02.2022, 18.02.2022, 28.02.2022, 01.03.2022, 02.03.2022, 03.03.2022, 04.03.2022, 08.03.2022, 10.03.2022, 16.03.2022, 28.03.2022, 29.03.2022, 30.03.2022, 04.04.2022, 21.04.2022, 26.04.2022, 27.04.2022, 09.05.2022, 10.05.2022, 17.05.2022, 18.05.2022, 19.05.2022, 20.05.2022, 23.05.2022, 03.06.2022 ja 06.06.2022 (lisad 6, 7 ja 8). Avaldaja pöördus korduvalt suuliselt puudutatud isik poole, et puudutatud isik lõpetaks avaldaja õigusi rikkuva tegevuse ja pargiks puudutatud isikule määratud parkimiskohal. Puudutatud isik ei lõpetanud rikkumist. Avaldaja saatis puudutatud isikule 13.01.2022 e-kirja, milles palus puudutatud isikul esitada selgituse, mille alusel puudutatud isik alates detsember 2021 avaldaja parkimiskohta kasutab. Puudutatud isik vastas, et puudutatud isik hinnangul ei kuulu avaldajale juriidiliselt parklas mitte ühtegi parkimiskohta. Seejärel pöördus avaldaja 18.01.2022 puudutatud isik poole ka advokaadi vahendusel, selgitades puudutatud isikule parkimiskorralduse õiguslikku regulatsiooni ning nõudes avaldaja kasutusse antud
2-22-7787 parkimiskohtadel parkimise lõpetamist. Avaldaja hoiatas puudutatud isikut, et nõude eiramisel pöördub avaldaja puudutatud isik vastu kohtusse (lisa 9). Puudutatud isik ei lõpetanud avaldaja õiguste rikkumist.
4.Parkla kui kaasomandi ese rajati kõigi korteriomanike nõusolekul 2000 aastal parkimiskohti soovinud korteriomanike rahaliste vahenditega. Parkimiskohad on seotud kindlate korteritega. Vastavate korterite omanikud on parkimiskohad ostnud. Parkimine ei ole määratud valikuliselt ega juhuslikkuse alusel. Parkimine on võimaldatud korteriomanikele, kes finantseerisid parkimise rajamist. Parkimiskohad on selgelt eristatavad: need on eraldatud üksteisest punaste kiviparketi kividega ning nummerdatud ja tähistatud parkimiskohti soovinud ja rahastanud korteriomanike korteri numbritega.
5.Parkla rajamisel sõlmiti parkimiskohta soovinud korteriomanikega kokkulepe parkla skeemi ja kasutamise kohta (lisad 3 ja 4). Parkimiskohti soovinud korteriomanikud on panustanud parkimiskorraldusse. Parkimisskeem tagab kõigi kaasomanike vahel selguse ja kindluse parkimiskorralduse osas. Parkimiskorraldus tagab, et parkimisplatsi kasutajad ei pea igakordselt vaba kohta otsima, mis tekitaks parkijates põhjendamatut segadust ja ajakulu. Ettemääratud kohtade järgimine on ka nende kaasomanike huvides, kellel parkimiskohta polegi, sest see muudab parkimisplatsi liikluse sujuvamaks. Sujuvam liiklus tähendab vähem müra. Parkimiskoht on rajatud enne 2006. aastat, seega enne korteriomandite moodustamist, mistõttu ei ole kaasomanike kokkulepet kantud kinnistusraamatusse. Isegi kui parkimiskorralduse kohta ei ole tehtud kannet kinnistusraamatusse, on see kinnistunud tava kaudu. Kuigi kirjalik kokkulepe parkimiskorralduse osas kaasomanike vahel puudub, ei ole selles osas kunagi eelnevalt vaidlust tekkinud. Kõigi kaasomanike huvides on väljakujunenud parkimiskorralduse jätkamine. Kõik kaasomanikud on pidanud käitumisviisi pikemajalisest rakendamisest tulenevalt õiguslikult siduvaks. Tava olemasolu kinnitab ka korteriühistu. 20 aasta jooksul on kõik korteriomanikud järginud parkimiskorraldust ja pidanud kehtinud korraldust siduvaks (Lisa 11 p-d 3 ja 14). Muuhulgas on parkla skeem nähtav kõigile korteriomanikele Korto.ee-s.
6.Puudutatud isik käitumisest ja e-kirjavahetusest on selge, et puudutatud isikul on eesmärk rikkuda avaldaja huve. Muuhulgas väidab puudutatud isik, et tegemist on kättemaksuga avaldaja väidetava ehitustegevuse eest (lisa 12). Puudutatud isik mitte lihtsalt ei kasuta suvalist muud parkimisplatsi hoovis, vaid pargib just avaldajale määratud parkimiskohale. Puudutatud isik sunnib teadlikult just avaldajat mujale parkima. Isegi kui parkimiskorraldust sätestava korteriomanike kokkuleppe kohta ei ole märget kinnistusraamatus, siis on puudutatud isik poolt avaldaja parkimiskoha kasutamine selgelt vastuolus hea usu põhimõttega ega arvesta avaldaja õigustatud huve.
7.KrtS § 30 lg 2 teine lause sätestab, et kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Seega isegi, kui parkimiskorraldus sise-hoovis ei ole kokku lepitud korteriomanike kokkuleppega, siis tuleb parkimisel lähtuda korteriomanike huvidest. Avaldaja huvides on kasutada oma äriruumidesse viivat kauba estakaadi ja hädaabi väljapääsu. Puudutatud isikul on olemas sise-hoovis nn oma parkimiskoht. Puudutatud isikul puudub huvi parkida nimelt avaldaja kauba estakaadi ette. Puudutatud isik peab parkimisel siiski lähtuma korteriomanike, sh avaldaja, huvidest ja hoiduma avaldaja huvide kahjustamisest. Avaldaja parkimiskoha kõrval asub avaldaja äriruumidesse viiv kauba estakaad (vt ka lisa 7, lk 7-9). Avaldaja kasutab oma
2-22-7787 parkimiskohta selliselt, et kauba saabumisel on võimalik selle laadimine otse avaldaja äriruumidesse. Avaldaja ruumides on muuhulgas jõusaal, mille varustus kaalub sadu kilogramme. Selle transportimine kauba estakaadi kaudu on oluliselt lihtsam ja ka odavam, kui kauba tõstmine muul viisil. Estakaadi kasutamise võimaluse välistamisel kaasnevad avaldajale iga transpordiga lisakulud lisaseadmete ja/või lisatööjõu vajaduse tõttu. Avaldajale saabub sageli kaupu, mida on vaja avaldaja ruumidesse transportida kauba estakaadi kaudu. Puudutatud isiku pargitavad sõidukid takistavad avaldaja tavapärast äritegevust. Avaldaja parkimiskoha juures asub ka hädaabi väljapääs. Puudutatud isik pargib lisaks sõidukile täpselt hädaabi väljapääsu ukse ees mootorratast. Mootorratta sellisel viisil paigutamine seab hädaohtu nii avaldaja kliendid kui ka töötajad, sest hädaohu korral on varuväljapääsu kasutamine takistatud. Takistatud on nii töötajate ja klientide väljumine avariiväljapäsu kaudu kui ka päästjate sisenemine ning päästetehnika kasutamine. Lisaks rikub mootorratta parkimiskohal hoidmine nõuet parkida ühel parkimiskohal ühte sõidukit.
8.AÕS § 44 lg 1 sätestab, et valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Igal korral, kui puudutatud isik avaldaja parkimiskohal pargib, rikub puudutatud isik avaldaja õigust oma parkimiskohta vallata. Avaldaja nõuab, et puudutatud isik lõpetaks ka edaspidi avaldaja parkimiskoha kasutamise, st hoiduks avaldaja valduse rikkumisest, st avariiväljapääsu ja kauba estakaadi kasutamise takistamisest. AÕS § 72 lg 5 järgi peab puudutatud isik avaldaja õigusi kahjustavast tegevusest hoiduma ehk lõpetama pahatahtlikult avaldaja parkimiskohale parkimise. Puudutatud isik jätkuvat rikkumist arvestades on äärmiselt tõenäoline, et puudutatud isik ei lõpeta rikkumist ka edaspidi vabatahtlikult.
9.Parkimisskeemis on nähtav avaldaja parkimiskohtade 45A, 47A ja 48A asukoht (plaanil vastavalt nr 45, 47 ja 48) ja ka puudutatud isiku parkimiskoht 31B, mis asub avaldaja parkimiskoha 47A vahetus läheduses. Avaldaja märgib, et parkimisskeem kehtib selliselt ka siis, kui parkimiskohtade nummerdus muutub, kulub või kaob. Vastava korteriomandi parkimiskoht on seotud parkimiskoha füüsilise asukohaga ja mitte selle nummerdusega. Nõue
10.SadkoGrupp OÜ palub kohtul kohustada R. T. kõrvaldama SadkoGrupp OÜ valduse ja huvide rikkumine keelates R. T.l parkida Xxxx hoone sise-hoovis asuvatel parkimiskohtadel nr 45A, 47A ja 48A (lisas 1 oleval plaanil tähistatud vastavalt nr 45, 47 ja 48 ja märgistatud kollasega) nii sõidukeid registreerimismärkidega xxxx ja xxxx kui ka mistahes muid sõidukeid ja hoidma ära edasine SadkoGrupp OÜ valduse ja huvide rikkumine. Seisukoht puudutatud isiku vastuväidetele
11.Kaasomanikud peavad lähtuma üksteise huvidest. Notariaalse kasutuskorra puudumine ei tähenda, et kaasomanikud võiksid üksteise huvisid kahjustada. Puudutatud isik on rikkunud parkimiskohtade sihtotstarbelist kasutamist ning väljakujunenud tava. Arvesse tuleb võtta parkimiskohtade otstarvet. Parkimiskohal nr xxxx on kaks olulist otstarvet. Tegemist on ligipääsuga estakaadile, mille kaudu viib avaldaja enda äriruumi (korteriomandisse nr 99) kaupasid ning teenuse osutamiseks vajalikke esemeid. Teise otstarbena on parkimiskoht nr xxxx kasutusel evakuatsiooniteena avaldaja äriruumidest.
2-22-7787
12.KrtS §-s 39 sätestatud kaasomandi eseme ajakohastamise regulatsiooni kontekstis on seadusandja asunud seisukohale, et korteriomaniku õigustatud huvide hulka kuulub nii soov säilitada harjumuspärane elukorraldus kui ka soov vältida ülejõu käivaid kulusid. Sellest tuleb lähtuda ka KrtS § 30 lg 2 teise lause tõlgendamisel. Nii harjumuspärane elukorraldus kui liigsete kulude vältimine on iga korteriomaniku õigustatud huvideks, mida kaasomanike vahelistes suhetes tuleb arvesse võtta. Kõikide korteriomanike huvides on olemasoleva parkimiskokkuleppe järgimine. Kui iga korteriomanik pargiks igapäevaselt erinevale parkimiskohale, valitseks Gonsiori 33 hoovis kaos. Seejuures ei paikne avaldaja parkimiskohad 45A, 47A ja 48A külgepidi teiste kaasomanike parkimiskohtade kõrval. Tänu sellele on võimalik vähendada riski, et avaldaja või mõni muu kaasomanik üksteise sõidukit näiteks ust avades riivab ning teisele kaasomanikule seeläbi kahju tekitab. Seetõttu on otstarbekas korraldada parkimine nii, et avaldaja parkimiskohad asuvad üksteise läheduses.
13.Harjumuspäraste parkimiskohtade väljakujunemist kinnitab ka parkimiskohtade tähistamine korteriomandite numbritega. Kui korteriomanike vahel puuduks väljakujunenud tava ning oleks aktseptseeritav, et igaüks pargib, kuhu tahab, siis puuduks vajadus parkimiskohti vastava sildiga tähistada. Just parkimiskoha tähis märgib asjaolu, et koht on seotud konkreetse isikuga. Vastupidisel juhul piisaks parkimiskohtade joonte markeerimisest. Lisaks parkimiskohtade tähistamisele on parkimiskohtade skeem kaasomanikele kättesaadav Korto.ee vahendusel. Ka see kinnitab, et kaasomanike vahel on väljakujunenud tava, kuidas parkimiskohti kasutatakse. Erialases kirjanduses on asutud seisukohale, et aktsepteerida tuleks ka tavana väljakujunenud kasutuskorda, mida võib käsitleda konkludentselt sõlmitud vormivaba kokkuleppena. Puudutatud isik on ebaõigesti käsitlenud kokkulepet notariaalse kasutuskorrana ja asunud seisukohale, et kuna kokkuleppest on välja jäetud 55 korteriomanikku, siis ei oma see kokkulepe tähtsust. Avaldaja ei olegi väitnud, et tegemist on notariaalse kasutuskorraga. Kuna tegemist ei ole notariaalse kasutuskorraga, siis ei kohaldu sellele ka notariaalse kasutuskorra eeldused ning põhjendamatu on väita, et kokkuleppe oleks pidanud sõlmima samamoodi nagu notariaalse kasutuskorra. Tegemist on kokkuleppega, mis kajastab korteriomanike vahel väljakujunenud tava ning selle kujunemiseks ei ole seaduses sätestatud vorminõudeid. Piisab sellest, et korteriomanikud on enam kui 20 aasta jooksul tava järginud. Juba 2000. aastal lepiti kokku parkla rahastamises ja kasutamises. Alates parkla valmimisest on kõikidele korteriomanikele kokkulepitud kord sobinud ning seda on suuremate probleemideta järgitud. Ühelgi korteriomanikul ei ole seni esinenud etteheiteid, mistõttu on alusetu R. T.e väide justkui oleksid 55 korteriomanikku põhjendamatult kokkuleppest välja jäetud. Tegemist on 55 korteriomanikuga, kes ei tundnud parkimiskohtade kasutamise võimaluse vastu huvi. Ka huvi puudumine on osaks tava kujunemisest – kõikidel korterelamu elanikel ei peagi olema parkimiskoha kasutamise soovi. Tava osaks kujunes, et hoovis kasutavad parkimiskohti need korteriomanikud, kes selleks huvi avaldasid. Põhjendamatu oleks parkimiskohtade tava järgimisega tülitada neid korteriomanikke, kes parklat kasutada ei soovi. Igal korteriomanikul ei pea olema sõiduautot ja parkimisvõimalust hoovis. Seda enam, et tegemist on Kesklinnas asuva korterelamuga, kus igapäevaeluks ei olegi sõiduauto omamine kriitilise tähtsusega. Sõiduauto parkimiskohta mittekasutavate korteriomanike huvides on see, et parkimiskohtade eest tasuksid need isikud, kes parklat reaalselt kasutavad. Antud juhul on
2-22-7787 nii välja kujunenud ja see kokkulepe toimiks, kuniks puudutatud isik asus kokkulepet pahatahtlikult rikkuma, olles eelnevalt tava järginud.
14.Puudutatud isikul puudub mistahes vajadus kasutada parkimiskohti 45A, 47A või 48A, sest tal ei ole vajadust kasutada evakuatsiooniteed ega estakaadi. Tegemist on parkimiskoha kahe otstarbega, mis puudutatud isiku jaoks ei oma mingit väärtust. Seevastu avaldaja jaoks on need kriitilise tähtsusega.
15.Avaldajal on estakaadi kasutuseks sõlmitud korteriühistuga üürileping. Kui eelnevalt oli üürileping sõlmitud suuliselt, siis 01.07.2022 pikendasid avaldaja ning Gonisori 33 KÜ äriruumi üürilepingut kirjalikult ning tähtajatult. Üürilepinguga kohustus Gonsiori 33 KÜ andma avaldajale üürile Gonsiori tn 33 hoones asuva äriruumi, mille täpsem plaan ning fotod on toodud vastavalt üürilepingu lisades (üürilepingu p 1). Üürilepingu p-st 1.2 tuleneb, et avaldaja kasutab äriruumi oma majandustegevuse raames. Üürilepingu p-st 4.2.1 tulenevalt on üürnikul õigus kasutada üüriobjekti vastavalt üürniku vajadustele ning üüriobjekti kasutamise eesmärgile. Üürilepingu lisaks olevatelt fotodelt nähtub, et äriruumide uks ning garaažiuks avanevad Gonsiori 33 sisehoovi ning uste ees asub parkimiskoht. Samuti nähtub fotodelt, et garaažiuks ning uks asetsevad parkimiskohast ca ühe meetri jagu kõrgemal. Järelduvalt kuulub üürieseme eesmärgipärase kasutamise hulka garaažiukse kasutamine. Kuivõrd garaažiuks asetseb maapinnast meetrijagu kõrgemal, siis on kauba laadimiseks vajalik, et garaažiukse ette jääb vaba ruumi kaupa vedava sõiduki jaoks. Samuti on vaba ruumi olemasolu vajalik, et tagada äriruumidest avarii korral evakueerumise võimalus. Puudutatud isik on üürilepingu olemasolust teadlik. Puudutatud isiku poolt üürilepingu täitmise takistamine on põhjendamatu.
16.Puudutatud isik jätkab rikkumist. Kaamera videosalvestuse kuvatõmmistelt nähtuvalt on puudutatud isik parkinud garaažiukse ette enda mootorratta registreerimismärgiga xxxx nii 12.08.2022, 01.09.2022, 13.09.2022, 14.09.2022, 15.09.2022, 16.09.2022, 17.09.2022, 18.09.2022, 19.09.2022, 20.09.2022, 21.09.2022, 22.09.2022, 23.09.2022.
17.R. T. on viidanud justkui pargiks ta avaldaja parkimiskohal seetõttu, et temale ettenähtud parkimiskohal nr 31A asetsevad jääpurikad. Kevadel, suvel ega sügisel ei saa isegi teoreetiliselt olla parkimiskoha nr 31A kohal mingeid jääpurikaid, mistõttu on ilmselge, et tegemist on otsitud põhjusega.
18.Lisaks mootorrattale ja autole pargib R. T. nüüd hoovis ka enda haagist.
19.03.11.2022 toimus Tallinn, Gonsiori tn 33 korteriühistu (edaspidi Gonsiori 33 KÜ) üldkoosolek, mille kokkukutsumise ajendiks olid R. T.e rikkumised parkla kasutamisel ning seeläbi teiste Gonsiori 33 kaasomanike häirimine. Protokolliga tõendab avaldaja, et puudutatud isik kahjustab kaasomanike huvisid ning et R. T. on kohustatud järgima kasutuskorda vastavalt üldkoosolekul vastuvõetud ja vaidlustamata Gonsiori 33 KÜ otsusele. R. T. oli üldkoosolekul osalenud 50 kaasomaniku seas ainus, kes hääletas vastu otsusele, millega kaasomanikud otsustasid kuni erikasutusõiguse seadmiseni täita 04.07.2005 kokkulepitud parkimiskorda. Tamm ei ole seda otsust vaidlustanud ning on kohustatud seda täitma. Otsusega on ilmne, et kaasomanike tahe ja huvi on kasutuskorrast kinni pidada. Ka osalejate suur hulk kinnitab, et kaasomanikke mõjutab parklas toimuv. Antud juhul on tegemist R. T.e poolt põhjustatud negatiivse mõjuga, sest ta on asunud rikkuma 20 aastat
2-22-7787 kehtinud ja toiminud kasutuskorda, mis sõlmiti juba 04.07.2005.
20.09.11.2022 toimunud kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et tema lahendus oleks avada parkla kõikidele. Arvestades üldkoosolekul vastuvõetud otsust, on ilmne, et selline lahendus ei ole teistele kaasomanikele aktsepteeritav. R. T.e nägemus on seejuures vastuoluline. 09.11.2022 kohtuistungil avaldas ta, et parkla tuleks avada kõigile. Seevastu üldkoosolekul hääletas R. T. notariaalse kasutuskorra kehtestamise poolt. Ühest küljest soovib puudutatud isik, et parklas puuduks igasugune kord. Teisalt soovib ta, et kaasomanikele seataks erikasutusõigus, st et kasutajatel oleks kindlaksmääratud koht. Vastuoluliste lahenduste eelistamine viitab, et puudutatud isik paneb rikkumisi toime lihtsalt selleks, et avaldaja valdust rikkuda ning kaasomanike huvisid kahjustada. Tegelikkuses puudub tal nägemus tema enda tekitatud konflikti lahendamiseks. Selline käitumine on pahausklik.
21.Avaldaja tõendab protokolliga, et puudutatud isik on kohustatud järgima kasutuskorda kuni erikasutusõiguse seadmiseni. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt, kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, siis on see talle täitmiseks kohustuslik (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-116-11, p 21; 3-2-1-132-05, p 11; 3-2-1-53-10, p 15).
22.Konflikti tekitamise tagajärjel tekib kaasomanikele varaline kahju. Arvestades et Gonsiori 33 hoones on 103 korteriomandit, on tõenäoline, et erikasutusõiguse seadmiseks tuleb pöörduda kohtusse. Ei ole eluliselt usutav, et niivõrd suur arv kaasomanikke saavutab kohtuvälise kokkuleppe. Kohtuvaidluse korral tuleb kaasomanikel tasuda menetluskulud. Eelduslikult kestab kohtuvaidlus vähemalt 3-4 aastat, mis juhul on menetluskulude hinnanguline suurusjärk vähemalt 30 000 - 40 000 eurot. Seda kahju oleks võimalik ära hoida, kui puudutatud isik järgiks kasutuskorda ning kasutaks parkimiskohta nr 31B.
23.VÕS § 29 lg 5 p 6 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada tavasid ja pooltevahelist praktikat. Kuivõrd puudutatud isik parkis 10 kuu vältel parkimiskohale 31B, siis on ilmne et ta järgis kasutuskorda, millega on temale ettenähtud parkimiskoht nr 31B. Nii aktsepteeris ning täitis puudutatud isik kasutuskorda ja väljendas enda tahteavaldust kasutuskorra täitmiseks. Seda enam, et R. T. pidas ka ise parkimiskohta tema enda kohaks. Tulenevalt eelnevast on puudutatud isik 2021. aastal enda käitumisega kasutuskorda aktsepteerinud ning kohustub seda järgima. Kasutuskorra kehtivuse eelduseks ei ole selle notariaalne vorm.
24.Puudutatud isik on esitanud fotod Gonsiori tn 33 sisehoovist. Fotodega soovib puudutatud isik tõendada, et Gonsiori 33 sisehoovis on pidevalt märkimisväärne arv vabu parkimiskohti. Avaldaja hinnangul ei ole fotodega võimalik tõendada puudutatud isiku väiteid ega asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Fotod on tehtud ainult kahel kuupäeval, 07.03.2022 ning 10.11.2022. Kuivõrd fotod on tehtud vaid kahel päeval, siis ei ole nende põhjal võimalik väita, et hoovis on „pidevalt“ vabu kohti. Kõigest kahel kuupäeval tehtud fotode põhjal ei saa järeldada, milline on parkla hõivatus igapäevaselt. Seejuures 07.03.2022 foto on tehtud esmaspäeval ning valgel ajal. Arvestades et märtsikuu alguses on päevavalgust umbes kellaaja vahemikus 8.00-18.00 ning fotolt nähtuvalt on õues valge, siis eelduslikult viibis suur hulk kaasomanikest tööl. Teiseks, asja lahendamisel ei oma isegi tähtsust, milline on Gonsiori 33 sisehoovi parkla hõivatus. Isegi kui parkla on tühi, on avaldaja huvi kasutada just neid parkimiskohti, mis on talle kasutuskorraga ette nähtud (nr 45A, 47A ja 48A) ning mis võimaldavad tal vedada enda äriruumidesse kaupa. Asja
2-22-7787 lahendamisel omab tähtsust see, kas R. T. pargib SadkoGrupi üüritud äriruumide väljapääsu estakaadi ning evakuatsioonitee ette. Samuti omab asja lahendamisel tähtsust, kas Gonsiori 33 kaasomanike huvisid kahjustab asjaolu, et R. T. ei järgi 04.07.2005 kehtestatud kasutuskorda. Gonisori 33 korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsus järgida kasutuskorda ning selle otsuse poolthäälte arv kinnitab, et kasutuskorra järgimine on kaasomanike huvi. Kaasomanike huvide kahjustamiseks piisab ainuüksi sellest, et R. T. pargib kohale, mis ei ole kasutuskorraga temale ette nähtud. See mõjutab paljusid kaasomanikke, kuivõrd juba ühe parkimiskoha hõivamine tekitab kaasomanike parkimiskohtade korralduses ahelreaktsiooni.
25.Kaasomanike nimekiri ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Puudutatud isiku sõnul kinnitab nimekiri, et 47 kaasomanikku tahavad oma huve eelistada teiste kaasomanike huvidele. On ilmselge, et iga kaasomanik osaleb ning hääletab üldkoosolekul vastavalt enda huvidele. Ei ole eriskummaline ega taunitav asjaolu, et kaasomanik eelistab enda huvi teiste isikute huvidele.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
26.Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
27.Vale on avalduse väide, et koos Tallinn, Gonsiori 33 korteriomandiga nr 99 müüdi avaldajale ka kaasomandis oleva kinnistu sisehoovis parkimiskohad nr 45A, 47A ja 48A. Kogu Gonsiori 33 kinnistu kuulub kaasomandina kõikidele Gonsiori 33, Tallinn kaasomanikele ning millest järelduvalt avaldaja nõue on alusetu, põhjendamata ja kõikide kaasomanike õigusi riivav.
28.Vale on avaldaja väide, et lisaks omandiõigusele on tema kasutusõiguse aluseks korteriomanike kokkulepe (s.t. praegusel juhul peaks selleks olema Tallinn, Gonsiori 33 ühesaja kolme (103) korteriomandi/maa kaasomaniku kokkulepe), kuna Tallinn, Gonsiori 33 kinnistu/maa 103 kaasomanikku ei ole mitte kunagi sõlminud kaasomandis oleva maa kasutamiskorra kokkulepet. Juhul, kui isegi võiks olla kõikide kaasomanike kokkulepe kaasomandis oleva maa kasutamiskorra kohta, siis selle kohta on Riigikohus selgitanud määruses nr 3-2-1-12-08, et kinnisasja kaasomanike kasutuskokkulepped saab AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes siduvaks muuta aga üksnes kinnistusraamatusse märkuse kandmise vahendusel (ka Riigikohtu määrus nr 3-2-1-6-07, p 19; määrus nr 3-2-1-97-06, p-d 21 ja 22 ning otsus nr 3-2-1-2-04, p 11). Kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue kaasomaniku jaoks kohustuslikud (punkt 9). Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt puuduvad igasugused märked Gonisori 33 kaasomandis oleva maa kasutamiskorra kohta. Kogu sisehoovi, s.h. selle kõikide parkimiskohtade kasutamise õigus, on kõikidel Tallinn, Gonsiori 33, Tallinn kinnisasja kaasomanikel ning avaldajal puudub igasugune õigus ja õigustus ühesaja kolme kaasomaniku (s.h. puudutatud isiku) kaasomandiõiguse – kaasomandis oleva maa kasutamise - realiseerimise piiramiseks/takistamiseks.
29.Ei saa vaidlust olla selles, et sisehoovis asuv parkimiskoht nr 31B ei olnud R. T.ga sõlmitud võla- ja asjaõiguslepingu objektiks ning sellekohane kanne kinnistusraamatus puudub.
2-22-7787
30.Kaasomandis oleval kinnistul parkimiskohtade vaidluse küsimuses selgitas Riigikohus otsuses nr 3-2-1-11-10, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus (punkt 10). Sama rõhutatakse riigikohtu lahendites nr 3-2-1-87-16; nr 3-2-1-151-10, p
31.Kuna praegusel juhul õueala/parkla kasutamise osas kõigi kaasomanike kokkulepe puudub, siis on igal Gonsiori 33 maa kaasomanikul õigus kaasomandis olevat maad kasutada ja vallata, puudutatud isik poolt pole mingisugust valduse-ja kasutusõiguse rikkumist toimunud ning avaldaja nõue on täiesti alusetu. Asjaolu, et avaldaja on parkla mingisugust osa vallanud, ei tähenda seda, et sellega kaasneks selle parkla osa ainukasutus- või –valdusõigus ning mis oleks samastatav kõigi kaasomanike kokkuleppega. Avaldaja esitatud allkirjadeta 103-st korteriomanikust vaid 33 hõlmav dokument „22.01.2022 Tallinn, Gonsiori tn 33 maa kasutamiskorra kokkuleppe“ (avaldaja lisa 1) kinnitab, et nii mineviku ja ka olevikus puudub kõikide Tallinn, Gonsiori 33 kaasomanike kokkulepe kaasomandis oleva kinnistu kasutamise kohta; 22.01.2022 allkirjadeta kokkulepe üksnes kinnitab avaldaja nõude põhjendamatust ning seda, et Tallinn, Gonsiori 33 kaasomanike vähemus – 48 kaasomanikku soovivad võtta kaasomanike enamuselt võimaluse js õiguse sisehoovi kasutada/vallata. (selgitus: Tallinn, Gonsiori 33 korteriühistu on andnud valitutele (48 kaasomaikku) võimaluse autoväravast sisehoovi pääseda/kasutada; ülejäänud enamus kaasomanikest pääseb sisehoovi üksnes jalgvärava kaudu.) 22.01.2022 kokkuleppest on välja jäetud 55 korteriomanikku: korteriomandid nr 10, 12, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 22, 23, 25, 26, 28, 33, 35, 36, 38, 41, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 54, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 64, 65, 67, 71, 72, 73, 74, 76, 77, 80, 89, 93, 96, 98, 102, 103, s.t. vähemalt 53,4% maa kaasomanikku, kes kõik peaksid seaduse kohaselt maa kasutamiskorra kokkuleppega nõus olema. (Gonisori 33 elamus on 103 korterit). Avaldaja esitatud Gonsiori 33 parkla hooldustasu arvestus (avalduse lisa 2) kinnistab avaldaja nõude alusetust ning seda, et 46 kaasomanikku 103-st (s.o. 44,66%), on võtnud õiguse otsustada ka ülejäänud 57-le kaasomanikule (103-46=57) omandiõiguse alusel kuuluva maa kasutamise ja valdamise üle.
32.Kuna puudutatud isik R. T. ostis Xxxx korteriomandi 05.02.2021, siis ei saa vaidlust olla selles, et mingil juhul lisa 3 ja 4 nimekiri tema suhtes ei laiene. Kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue kaasomaniku jaoks kohustuslikud (punkt 9).
33.Mis puutub KÜ Gonsiori 33 tegevusse, siis puudutatud isik rõhutab, et seadusest tulenevalt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks on üksnes korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine; korteriomanike kaasomandis oleva kinnistule kasutamiskorra määramise õigust KÜS ei võimalda. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et korteriühistu
2-22-7787 liikmete üldkoosolek (rääkimata juhatusest) ei saa otsustada küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-105-02, p 8; nr 3-2-1-151-10, p 10; nr 3-2-1-50-11, p 10; nr 3-2-1-116-11, p 21). Lisaks järeldub avaldaja esitatud tõenditest korteriühistu juhatuse liikmete tegevuse teatav subjektiivsus, kui nad on võtnud enda või oma perekonnaliikmete ainukasutusse mitu parkimiskohta (nt. kaks kohta I. V., kelle abikaasale I. V. kuulub krt xxxx).
34.Puudutatud isik palub asja lahendamisel jätta avaldaja esitatud tõendid - kõik videosalvestised ja nendest tehtud fotod – arvestamata, kuna tegemist on põhiõiguse (IKS § 11 (ka Andmekaitse Inspektsiooni „Juhend kaamerate kasutamise kohta“ ) õigusvastase rikkumisega saadud tõenditega (TsMS § 238 lg 5 ja lg 3 p 1).
35.Kuigi KÜ 03.11.2022 üldkoosoleku otsuses konstateeritakse 04.07.2005 .„kokkuleppe“ kehtivust ning kohustakse maa kaasomanikke, sh ka neid, kes ei olnud 2005. a kokkuleppe osalised, andma tahteavaldus kinnistusraamatu kannete tegemiseks, on otsus sisutühi ning täitmist (s.h. ka notari poolt) mittevõimaldav, kuna 04.07.2005 kokkulepe kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 13 lg 3 järgi korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna. Riigikohus selgitab määruses nr 2-19-5506, et varem sõlmitud kasutuskorra kokkulepet või korteriomanike häälteenamusega kehtestatud kaasomandi kasutuskorda (AÕS § 72 lg 1), ei saa pidada erikasutusõiguse kokkuleppeks KrtS § 14 mõttes, sest erikasutusõigus on erinevalt kaasomandi kasutuskorraga saadud õigusest võõrandatav ja üleantav õigus (vt KrtS § 14 lg-d 2 ja 3) ning selliste õiguste saamise kohta kaasomandi kasutuskorra seadmisel tahet ei avaldatud (punkt 17). Kuna 04.07.2005 maa kasutamiskorra kokkuleppe sõlmiti enne KrtS-i jõustumist (st enne 1. jaanuari 2018), ei kehti see ühegi korteriomaniku, s.h. ka kokkuleppe sõlminud korteriomanike õigusjärglaste suhtes (vt AÕS § 79 lg 2 ja Riigikohtu 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 9).
36.Lisad 106 ja 107 tõendavad, et Gonisori tn 33 kinnistul on pidevalt märkimisväärsel arvul vabu kohti (mida igal kaasomanikul on õigus kasutada); samuti tõendavad need avaldaja esindaja väite, et parkimiskohti napib ning kõikide kaasomanike poolt (neile kuuluva) kinnistu kasutamine toob kaasa segaduse ja anarhia, alusetust. Lisa 109 – 03.11.2022 KÜ Gonsiori 33 03.11.2022 üldkoosolekul (kus otsustati Gonisori 33 kinnistu kasutamine) osalejate nimekiri - tõendab, et kuigi kinnistusraamatu (lisad 1103) kannete järgi on Tallinn, Gonsiori 33 kinnistul 117 omanikku (ning kinnistul parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike üksmeel (AÕS § 72 lg-d 3 ja 5; Riigikohtu määrus nr 3-2-1-151-10, p 10)), tahavad 47 kaasomanikku oma huve eelistada teiste kaasomanike huvidele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt
2-22-7787 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
38.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
39.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: avaldajale kuulub korteriomand asukohaga Xxxx; puudutatud isik omandas 05.02.2021 korteriomandi asukohaga Xxxx; puudutatud isiku kasutuses/omandis on sõiduauto registreerimismärgiga xxxx ja mootorratas registreerimismärgiga xxxx; Gonsiori tn 33 hoovis asuv parkla rajati 2000. aastal parkimiskohti soovinud korteriomanike rahaliste vahenditega ning parkimine on võimaldatud üksnes neile; parkimiskohad on eraldatud üksteisest punaste kiviparketi kividega ning tähistatud rajamist rahastanud korteriomanike korteri numbritega; kinnistusraamatus puuduvad Gonsiori tn 33 kinnistu kasutuskorraga seotud märked; 03.11.2022 toimus Tallinn, Gonsiori tn 33 korteriühistu üldkoosolek; puudutatud isik ei ole 03.11.2022 Tallinn, Gonsiori tn 33 korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud; puudutatud isik parkis pärast korteriomandi soetamist 10 kuu vältel parkimiskohale 31B; avaldaja ja Gonisori 33 KÜ vahel on sõlmitud üürileping Gonisori 33 asuva äriruum üürimiseks avaldajale ning 01.07.2022 pikendasid lepingupooled üürilepingut kirjalikult ning tähtajatult (II kd, tlk 27-36).
40.Avaldaja palub: kohustada puudutatud isikut kõrvaldama avaldaja valduse ja huvide rikkumine keelates puudutatud isikul parkida Xxxx hoone sise-hoovis asuvatel parkimiskohtadel nr 45A, 47A ja 48A nii sõidukeid registreerimismärkidega xxxx ja xxxx kui ka mistahes muid sõidukeid ja hoidma ära edasine avaldaja valduse ja huvide rikkumine.
41.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ning mh märgib kokkuvõtlikult, et: (i) puudub Gonsiori tn 33 kinnistu korteriomanike kokkulepe kinnistu sisehoovi kasutuskorra kohta, varasemad kokkulepped ei ole puudutatud isikule siduvad, kuivõrd kasutuskorra kohta puudub kinnistusraamatus märge; (ii) Gonsiori tn 33 kinnistu sisehoovi võivad kasutada kõik korteriomanikud ning asjaolu, et avaldaja on parkla mingisugust osa vallanud, ei tähenda, et tal oleks selle osa ainukasutus- või –valdusõigus; (iii) parkimise korraldamine ei ole tavakasutus, mistõttu tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus; (iv) korteriühistu üldkoosolek (rääkimata juhatusest) ei saa otsustada küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe – KÜ 03.11.2022 üldkoosoleku otsus on toimetu ega ole täidetav; (v) parkimiskoht nr 31B ei olnud R. T.ga sõlmitud võla- ja asjaõiguslepingu objektiks.
2-22-7787
42.Käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et vaidlusalune kinnisasi ei ole kaasomandis, vaid see on jagatud korteriomanditeks. Seega ei saa vaidlust lahendada üksnes AÕS-i kaasomandi sätete alusel. Korteriomanditega seotud küsimusi reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Korteriomandite puhul tuleb kohaldada eelkõige asjaomast eriseadust ning korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandi osa suhtes saavad kohalduda AÕS-i kaasomandi sätted (kui üldnormid) üksnes juhul ja üksnes ulatuses, mis on erinormidega reguleerimata. Valdav osa korteriomandit ja korteriomanikevahelisi suhteid puudutavatest küsimustest on KrtS-iga ammendavalt reguleeritud. Juhul kui kohus kohaldab korteriomandite koosseisu kuuluva kaasomandi suhtes AÕS-i, tuleb üldnormi rakendamise eeldusena põhjendada, et konkreetne küsimus on erinormidega reguleerimata (RKTKm nr 2-18-15391, p 10).
43.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4 sätestab, et maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, neile tervikuna mõttelistes osades (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p-d 13 ja 14). Tulenevalt eeltoodust kuulub Xxxx kinnistu sisehoov kõigi korteriomanike kaasomandisse.
44.Avaldaja leiab, et korteriomanike vahel on (kasutuskorra) kokkulepe, mille kohaselt on Gonsiori tn 33 kinnistu sisehoovis võimaldatud parkla rajamist finantseerinud korteriomanikele sõidukite parkimine nende korteriomandi numbriga tähistatud kohal. Avaldaja leiab, et tal on ainukasutusõigus parkimiskohtade 45A, 47A ja 48A osas (vt I kd, tlk 62 – plaan, kollasega tähistatud parkimiskohad). Avaldaja on seisukohal, et eelnimetatud kehtiva kokkuleppe olemasolu tuleneb järgmistest tõenditest: a. 04.07.2005 parklakohtade kasutuskorra kokkuleppel (I kd, tlk 25-27); b. 2014 parkla hooldustasude arvestuse kokkuleppel (I kd, tlk 24); c. 29.01.2022 parklakohtade kasutuskorra kokkuleppe projektil (I kd, tlk 23); d. 04.02.2021 korteriomandi müügilepingust (II kd, tlk 45-55), mille alusel puudutatud isik omale kõnealuse korteri soetas; e. 03.11.2022 Tallinn, Gonsiori tn 33 korteriühistu üldkoosoleku otsusest, mille kohaselt kuni sisehoovi notariaalse kasutuskorra kehtimahakkamiseni kehtib 04.07.2005 kokkulepe ja parkimiskord vastavalt parkla skeemile (II kd, tlk 87 - protokoll).
45.AÕS § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama sätte lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei taksita teiste kaasomanike kaaskasutust, ja lg-s 5 kehtestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega võivad kaasomanikud AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas
2-22-7787 (vt RKTKm nr 3-2-1-12-08, p 8). Pidades ilmselt silmas, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, on seadusandaja nimetanud ka juhtumid, mida on lubatud lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega (nt AÕS § 74 lg 1). Ka 04.07.2005 kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) sätete kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eset kasutada omavahelise kokkuleppe või häälteenamuse alusel tehtud otsuse kohaselt. Samas piiritleb seadusandja küsimused, mille lahendamise reeglites võib kokku leppida ühel või teisel viisil, kasutades tavakasutuse mõistet. Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab aga KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi valitsemist reguleerib KOS § 15, mille lg-s 3 märgitakse, et korteriomanikud võivad kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna nimetatud KOS § 15 lg-s 6.
46.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-151-10 p-is 10 märkinud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Kaasomanikevaheline kasutuskord tekib lepingu sõlmimist reguleerivate sätete alusel (VÕS § 9) kaasomanike kokkuleppel (RKTKm nr 2-18-15391, p 11). Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodust tuleneb selgelt, et 04.07.2005 parklakohtade kasutuskorra kokkuleppe on tühine, kuivõrd see ei ole sõlmitud kõigi korteriomanike vahel. Tähtsust ei oma väited, et nimetatud kokkulepet on aastaid järgitud ning et selline hooviala kasutus on tava. Kaasomandi ja korteriomandi kui selliste olemusega on selgelt vastuolus olukord, kus kaasomandis oleva maa kasutusotstarbe ja -õiguse üle otsustatakse ilma kõiki kaasomanikke kaasamata. Lepingus mitteosalenud korteriomanike nõusolekut ei ole võimalik eeldada (VÕS § 20 lg 2), vastupidist ei ole avaldaja tõendanud. Seetõttu ei ole asjakohane ka avaldaja väide, et kõik kaasomanikud on pidanud käitumisviisi pikemajalisest rakendamisest tulenevalt õiguslikult siduvaks.
47.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-12-08 p-is 9 selgitanud, et kaasomanike kokkulepped kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise kohta kehtivad esmajoones üksnes nende kaasomanike suhtes, kes on kaasomanikud lepingu sõlmimise ajal. Kinnisasja kaasomanike kasutuskokkulepped saab AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes siduvaks muuta aga üksnes kinnistusraamatusse märkuse kandmise vahendusel (vt ka RKTKm nr 3-2-1-6-07, p 19, RKTKm nr 3-2-1-97-06, p-d 21 ja 22 ning RKTKo nr 32-1-2-04, p 11). Kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue kaasomaniku jaoks kohustuslikud.
2-22-7787 Seega isegi, kui eeldada, et viidatud leping oleks kehtiv (mida ta ilmselt ei ole), ei ole leping siduv puudutatud isikule, kuna puudutatud isik sai kaasomanikuks ca 16 aastat pärast lepingu sõlmimist ning kokkuleppe kohta kinnistusraamatus märked puuduvad. Liiati poleks saadud vastava kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse ka märkust teha, kuivõrd kokkulepe pole kehtiv.
48.Eeltoodu kontekstis on asjakohatud ka viited 2014 parkla hooldustasude arvestuse kokkuleppele (I kd, tlk 24). Viidatud dokument ei ole käsitatav kasutuskorra kokkuleppena ning ammugi ei ole see kehtiv. Ei nähtu, et dokument oleks kõigi korteriomanike poolt allkirjastatud või et kõik korteriomanikud oleks sellega nõustumust selgelt väljendanud. Tähtsust ei oma ka 29.01.2022 parklakohtade kasutuskorra kokkuleppe projekt (I kd, tlk 23). Viidatud dokumendi koostamise ajal kehtis juba KrtS, mis ei võimalda korteriomandite puhul kokku leppida kasutuskorras, vaid üksnes võimaldab seada kõigi korteriomanikke kokkuleppel erikasutusõiguse (vt KrtS § 14 lg 1 ja § 9), mis olemuselt ei ole samane kasutuskorra kokkuleppe olemusega. Ei nähtu, et dokument oleks kõigi korteriomanike poolt allkirjastatud või et kõik korteriomanikud oleks sellega nõustumust selgelt väljendanud. Parkimiskorraldusega seonduvaid puudutatud isikule siduvaid kokkuleppeid ei saa tuleneda ka 04.02.2021 korteriomandi müügilepingust (II kd, tlk 45-55), mille alusel puudutatud isik omale kõnealuse korteri soetas. Esiteks ei ole viidatud lepingus parkimise kohta sõnagi mainitud. Teiseks, lepingus müüjana esinenud isikul ei olnud parkimisega seotud õigust, mida üle anda. Täiendavalt on avaldaja märkinud, et kuivõrd puudutatud isik parkis 10 kuu vältel parkimiskohale 31B, siis on ilmne et ta aktsepteeris ning täitis kasutuskorda. Kohus leiab, et eelviidatud asjaolust ei saa järeldada kasutuskorra olemasolu, samuti ei saa järeldada sellest puudutatud isiku nõustumust. Kohus on juba ülal leidnud, et puudutatud isik sai kaasomanikuks ca 16 aastat pärast lepingu sõlmimist ning kokkuleppe kohta kinnistusraamatus märked puuduvad, mistõttu isegi kui eeldada, et kokkulepe on kehtiv (millega kohus ei nõustu), ei läinud sellest tulenevad õigused ja kohustused puudutatud isikule üle. Asjaolu, et puudutatud isik parkis 10 kuu vältel parkimiskohale 31B, ei tekita temale mistahes lepingulisi kohustusi.
49.Viimaks märgib avaldaja, et Tallinn, Gonsiori tn 33 korteriühistu 03.11.2022 üldkoosolekul otsustati, et kuni sisehoovi notariaalse kasutuskorra kehtimahakkamiseni kehtib 04.07.2005 kokkulepe ja parkimiskord vastavalt parkla skeemile (II kd, tlk 87 protokoll). Riigikohus on lahendi nr 2-17-16823 p-is 11 märkinud järgmist: „Kolleegium märgib korteriühistuga valitsetava kortermaja korteriomanike otsustatavate küsimuste kohta lisaks, et esmalt tuleb hinnata, kas korteriomanike lahendatavat küsimust saab üldse otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus
2-22-7787 tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21).“ KrtS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 näeb ette, et korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatavate toimingute mitteammendav loetelu on sätestatud KrtS § 35 lg-s 2. Kohus on ülal juba leidnud, et kasutuskorra seadmine eeldab kõigi korteriomanike kokkulepet. Seega ei saa kaasomandi kasutuskorraga seonduvat otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Samuti on kohus ülal selgitanud, et KrtS, mis ei võimalda korteriomandite puhul kokku leppida kasutuskorras (või siis varasema kasutuskorra olemasolu kinnitada, mis on olemuselt sama mis kasutuskorra seadmine), vaid üksnes võimaldab seada kõigi korteriomanikke kokkuleppel erikasutusõiguse (vt KrtS § 14 lg 1 ja § 9). Ei saa olla mõistlikku vaidlus, et erikasutusõiguse seadmine eeldab kõigi korteriomanike kokkulepet. Seega on Tallinn, Gonsiori tn 33 korteriühistu 03.11.2022 üldkoosoleku otsus osas, milles otsustati, et kuni sisehoovi notariaalse kasutuskorra kehtimahakkamiseni kehtib 04.07.2005 kokkulepe ja parkimiskord vastavalt parkla skeemile, tühine, kuivõrd üldkoosolekul puudub õigus ja pädevus nimetatud küsimuses otsuseid vastu võtta – tegemist ei ole kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimusega.
50.Eeltoodust tuleneb, et Gonsiori tn 33 kinnistu sisehoovis puudub kehtiv kasutuskord, mistõttu tuleb selle kasutamisel lähtuda järgmistest sätetest: a. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes ja suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve; b. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt; c. KrtS § 30 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; d. KrtS § 30 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; e. AÕS § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust; f. AÕS § 72 lg 5 ls 2 sätestab, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
51.Avaldaja leiab, et puudutatud isik rikub avaldaja ja ka teiste korteriomanike huve, kui ta pargib Xxxx hoone sisehoovis asuvatel parkimiskohtadel nr 45A, 47A ja 48A nii sõidukeid registreerimismärkidega xxxx ja xxxx kui ka mistahes muid sõidukeid. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11615
2-22-7787 11, p 23). Muu hulgas on selle suhte sisuks kaasomaniku AÕS § 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Juhul, kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike ühisest omandist tulenevaid valdamis- ja kasutusõigusi, on rikkumise lõpetamise nõude aluseks AÕS § 72 lg 5 esimene lause (RKTKo nr 3-2-1-175-15, p 10). Seni, kuni kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, lähtutakse korteriomanike huvidest ja kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ning üks kaasomanik ei või ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teistele takistusi (RKTKo nr 3-2-1-175-15, p 11). Ka KrtS § 30 lg 2 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Kohus on ülal tuvastanud, et korteriomanike vahel puudub kehtiv kaasomandi eseme kasutamise korda reguleeriv kokkulepe. Ka korteriühistu põhikiri ei näe kaasomandi eseme kasutamise osas ette seadusest tuleneva korraga võrreldes erinevat korda, st põhikiri lähtub sisuliselt seaduses sätestatust. Seega tuleb nõude lahendamisel lähtuda seadusest ja korteriomanike (eelkõige avaldaja) huvidest.
52.Avaldaja leiab, et kõigi korteriomanike huvides on väljakujunenud parkimiskorralduse jätkamine, vastupidisel juhul valitseks Gonsiori 33 hoovis kaos. Lisaks märgib avaldaja, et tema huviks on kasutada oma äriruumidesse viivat kauba estakaadi ja hädaabi väljapääsu. Avaldaja viitab, et puudutatud isikul puudub mistahes vajadus kasutada parkimiskohti 45A, 47A või 48A, lisaks tal ei ole vajadust kasutada evakuatsiooniteed ega estakaadi. Puudutatud isik pargib neil kohtadel selleks, et kaasomanike huvisid kahjustada, mis on pahausklik. Kohus on ülal leidnud, et Gonsiori 33 hoovis puudub kehtiv kaasomandi eseme kasutamise korda reguleeriv kokkulepe, mistõttu tuleb sisehoovi kasutada selle otstarbe kohaselt. Tutvudes poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega (eelkõige fotod), on selge, et kinnistu hoovi kasutatakse peaasjalikult sõidukite parkimiseks. Puudutatud isikul on seega õigus ja kohtule arusaadavalt ka huvi parkida oma sõidukeid Gonsiori 33 hoovis vabadel parkimiskohtadel. Avaldaja viidatud „senise parkimiskorralduse“ jätkamine teenib üksnes parkimiskohtade n.ö rajamises osalenud isikute huve ja on nende privileeg, mistõttu on kohatu väita, et senine parkimiskorraldus on kõigi korteriomanike huvides. Senine parkimiskorraldus eelistab laias laastus pooli korteriomanikke ja nende huve ning ülejäänud korteriomanike huvi hoovi vabalt kasutada on olnud teisejärguline. Gonsiori 33 hoovile peab olema tagatud juurdepääs ja võimalus oma sõidukeid parkida kõigil korteriomanikel. Seega asjaolu, et puudutatud isik aeg-ajalt kasutab parkimiskohti 45A, 47A või 48A, ei riku kõigi korteriomanike huve. Väited, et ilma „senise parkimiskorralduse“ jätkamiseta valitseks hoovis kaos, on tõendamata, põhistamata ning spekulatiivsed ja ennatlikud. Olukorras, kus Gonsiori 33 hoovis pargivad kolmandad isikud, on korteriomanikel võimalik võtta tarvitusele
2-22-7787 seadusest tulenevad valduse kaitset puudutavad õiguskaitsevahendid. Lisaks olukorras, kus keegi korteriomanikest asub Gonsiori 33 hoovis asuvates parkimiskohtade arvelt tulu teenima, on korteriomanikel õigus samuti kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendid, sh võib esineda alus nõuda rikkujalt tulu väljaandmist vastavalt omandiosade suurusele. Asjaolu, et puudutatud isik aeg-ajalt kasutab parkimiskohti 45A, 47A või 48A, ei riku ka avaldaja kui korteriomaniku huve. Kohtule esitatud fotodelt (II kd, tlk 91-96) nähtub, et Gonsiori 33 hoovis on alatihti vabu parkimiskohti, mistõttu ka avaldajal on võimalik oma sõidukeid seal parkida.
53.Seega jääb avaldaja nõue avaldaja ja ka teiste korteriomanike huvide rikkumise osas rahuldamata.
54.Järgnevalt analüüsib kohus avaldaja valduse rikkumisega seonduvat nõuet. Avaldaja leiab, et puudutatud isik rikub avaldaja valdust, kui ta pargib Xxxx hoone sisehoovis asuvatel parkimiskohtadel nr 45A, 47A ja 48A nii sõidukeid registreerimismärkidega xxxx ja xxxx kui ka mistahes muid sõidukeid. Avaldaja märgib, et tal on estakaadi kasutuseks sõlmitud korteriühistuga üürileping ning kui puudutatud isik avaldaja parkimiskohal pargib, rikub puudutatud isik avaldaja õigust oma parkimiskohta vallata. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 44 lg 1, mille kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 44 lg 1 alusel nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: (i) avaldaja peab olema valdaja; (ii) toimuma peab valduse rikkumine (AÕS § 40 lg 3); (iii) rikkumine peab tulenema puudutatud isiku tegevusest (puudutatud isiku tegu või tegevusetus, mis toob kaasa avaldajale kahjuliku tagajärje); (iv) peavad puuduma nõuet välistavad asjaolud. Puudutatud isiku vastuväited saavad mh tugineda AÕS §-le 46, mille kohaselt võib valdaja käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata. Seega peaks puudutatud isik esile tooma ja tõendama, et valduse rikkumine ei olnud omavoliline ning tal oli valduse rikkumiseks õigus.
55.Puudub vaidlus, et avaldaja on Gonsiori 33 elamus asuvate äriruumide valdaja. Avaldaja ja Gonisori 33 KÜ vahel on sõlmitud üürileping Gonisori 33 asuva äriruum üürimiseks avaldajale ning 01.07.2022 pikendasid lepingupooled üürilepingut kirjalikult ning tähtajatult (II kd, tlk 27-36). Nõude esitamiseks ei pea olema omanik, samuti ei ole oluline valduse õiguslik alus ja õiguspärasus. Valduse seaduslikkust ja heausksust üldjuhul eeldatakse (AÕS § 34 lg 2 ja § 35 lg 3). Puudutatud isik ei ole vastupidist esile toonud ja tõendanud. Seega on nõude esimene eeldus täidetud.
56.AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 40 lg 1 sätestab, et valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. AÕS § 40 lg 2 sätestab, et omavoli on mh valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. Asjas esitatud tõenditest (I kd, tlk 38-39 – fotod; ülejäänud fotodelt ei ole võimalik piisava selgusega parkimiskoha asukohta tuvastada) nähtub, et puudutatud isikule kuuluvad sõidukid on parkinud avaldaja valduses olevate ruumide lähedusse, täpsemalt ruumide ees
2-22-7787 oleva estakaadi ja evakuatsiooniväljapääsu ees. Lähtuvalt üürilepingu esemeks oleva äriruumi plaanist (II kd, tlk 35), on kõnealusel ruumil lisaks vaidlusalustele juurdepääsudele ja teisi juurdepääse. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et avaldaja kasutuses olevatele ruumidele juurdepääs puudub, saab asuda seisukohale, et see on üksnes mõnevõrra ja osaliselt takistatud. Kõnealuse ruumi osas valduse teostamine ja selle sihtotstarbeline kasutamine eeldab siiski, et kasutatavad on kõik juurdepääsud. Seega asub kohus seisukohale, et puudutatud isik on rikkunud avaldaja valdust, kui ta on endale kuuluvad sõidukeid parkinud estakaadi ja evakuatsiooniväljapääsu ees. Arvestades avaldaja nõuet ning asjaolu, et see on püstitatud eelkõige parkimiskohtade suurusest ja asukohast lähtuvalt (vt I kd, tlk 62 – plaan, mille lisamist kohtulahendile avaldaja taotleb), on rikkumisega tegemist siiski üksnes parkimiskoha nr xxxx osas. Parkimiskohad nr 45 ja 47 ei ole avaldaja ainukasutuses- ja valduses ning nimetatud kohtadel puudub ka ruumiline seos avaldaja kasutuses oleva äriruumiga. Seega on parkimiskoha nr xxxx osas täidetud ka nõude teine ja kolmas eeldus.
57.Kohtu hinnangul puuduvad ka nõuet välistavad asjaolud. AÕS § 48 lg 1 järgi lõpeb AÕS §-s 44 nimetatud nõue ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. AÕS § 48 lg 2 järgi lõpeb AÕS §-s 44 nimetatud nõue ka siis, kui pärast omavoli toimepanemist tuvastatakse jõustunud kohtulahendiga, et omavoli toimepanijal on asja suhtes selline õigus, mille alusel ta võib nõuda valdust asjale. Käesoleval juhul algas valduse rikkumine puudutatud isiku poolt 2021. a detsembris. Hagi on kohtule esitatud 11.05.2022. Samuti puudub AÕS § 48 lg-s 2 nimetatud jõustunud kohtulahend. Seega ei ole avaldaja nõue AÕS § 48 kohaselt lõppenud.
58.Puudutatud isik leiab, et tal on õigus Gonsiori 33 kinnistu hoovis parkida vabalt valitud kohas. AÕS § 46 kohaselt tuleb puudutatud isikul seega tõendada, et valduse rikkumine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et temapoolne valduse rikkumine oleks õiguspärane. Kohus on küll ülal leidnud, et Gonsiori 33 kinnistu hoovis puudub kasutuskord ja et hoovi võivad kasutada kõik korteriomanikud, kuid eeltoodu ei tähenda siiski, et puudutatud isikul on õigus oma tegevusega takistada teiste isikute valdust. Kohus on ülal ju samuti viidanud, et oma õigusi tuleb teostada heas usus ning selliselt, et sellega ei rikuta kolmandate isikute õigusi (KrtS § 30 lg 1 p 1, AÕS § 72 lg 3). Kohus möönab, et avaldaja positsioon on nimetatud nõude osas mõneti vastuoluline üheltpoolt märgib avaldaja, et nimetatud kohal parkimine tähendab tema valduse rikkumist, kuid teiselt poolt väidab jällegi, et tegemist ongi just parkimiskohtadega, st ala on ette nähtud sõidukite parkimiseks. Siiski ei välista eeltoodu nõude rahuldamist.
59.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et puudutatud isik on avaldaja valdust rikkunud ning et avaldaja nõuab puudutatud isikult valduse rikkumise lõpetamist õigustatult.
60.Tulenevalt poolte vahelistest erimeelsustest ja puudutatud isiku poolt esitatud seisukohtadest ja tegevuse järjepidevusest on kohtul alus arvata, et puudutatud isik võib ka edaspidi toime panna tegevusi, mis takistavad avaldajal tema kasutuses olevat äriruumi
2-22-7787 vallata. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult ka edaspidistest rikkumistest hoidumist.
61.Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud avalduse osaliselt. Kohus leiab, et nimetatud olukorras on õige jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
63.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis puudub vajadus kulude kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.12.2022 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.