lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2838/6

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 27.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2838/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1914
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 115 lg 1, 3Maksukohustuslase poolt makstav intressMKS § 31 lg 1, 2, 3Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustusedMKS § 46 lg 3Täitmisregistri kaudu edastatav korraldusMKS § 10 lg 2Maksuhalduri ülesandedMKS § 119 lg 2Intressi mittearvestamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 158 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 165Otsuse põhjendav osa

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number

3-17-2838

Otsuse kuupäev ja koht

27. aprill 2018, Tartu

Kohtunik

Roby Koik

Haldusasi

Aktsiaselts TERMOISOLA kaebus Maksu- ja Tolliameti 19. oktoobri 2017. a intressinõude nr 13-3/173849 tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks uue otsuse tegemiseks Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Kaebaja – Aktsiaselts TERMOISOLA, lepinguline esindaja Rein Laid Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Perv

1.Jätta Aktsiaseltsi TERMOISOLA kaebus haldusasjas nr 3-17-2838 rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 28. maini 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja läbivaatamist kohtuistunguil.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA, vastustaja) tegi 28.08.2017. a Aktsiaseltsile TERMOISOLA (kaebaja) maksuotsuse nr 12.2-3/034171-49 (tl 27–47), millega nõudis tagasi Aktsiaseltsi TERMOISOLA ettemaksukontole täidetud (deponeeritud) kohtutäituri poolt arestitud sularaha summas 545 500 eurot ja kohustas aktsiaseltsi tasuma maksusumma 74 226,76 eurot. Maksuotsusega määratud maksusumma tasumiseks määrati 30 päevane tähtaeg arvates maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast ja selgitati, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HMS § 54Haldusakti õiguspärasuse eeldused
MKS § 105 lg 1Tasumine ja tasaarvestamine
MKS § 117 lg 1Intressimäär
MKS § 12Kaalutlusõigus
2.MTA võlamenetleja 19.10.2017. a intressinõudega nr 13-3/173849 (tl 5–12) kohustati Aktsiaseltsi TERMOISOLA tasuma intressivõlg kogusummas 210 048,58 eurot 10 päeva jooksul arvates intressinõude saamise päevast.
3.Aktsiaselts TERMOISOLA esitas 31.10.2017. a vaide intressinõudele, mis jäeti 27.11.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3914-2 rahuldamata (tl 15–16).
4.Aktsiaselts TERMOISOLA esitas 21.12.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse intressinõude

tühistamiseks ja intressinõude uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks. Kaebaja nõue

5.Kaebaja leiab, intressinõue ei ole seaduslik ega põhjendatud ja ei ole sisuliselt kontrollitav. Intressinõue kui haldusakt sisaldab olulisi põhjendamispuudusi. Maksuhalduri järeldused ei põhine objektiivsetel asjaoludel, vaid on rajatud maksuhalduri suvaotsustustele. Tõendamiskoormus ei ole üle läinud maksukohustuslasele (RKHKo 3-3-1-27-15). Kohustamiskaebust põhjendatakse sooviga tulevikus intressinõude sisuliselt argumenteeritud vaidlustamiseks, kui selleks tekib vajadus. Intressinõue kui haldusakt on sisuliselt motiveerimata (MKS § 46 lg 3 p 5). Intressinõudest ei ole arusaadav, kas ja kuidas on intressinõude koostamisel arvestanud asjaolu, et kohtu loal on 545 500 eurot eelarestina deponeeritud aktsiaseltsi ettemaksukontole. Maksuhaldur on välja andnud sisuliselt motiveerimata ja kaebajale arusaamatuid haldusakte. 31.08.2017. a on MTA koostanud otsuse nr 12.2-3/034171-50, millega kustutas aktsiaseltsi poolt tasumisele kuuluva intressi perioodi 30.03.2017–28.08.2017. a eest, kokku summas 6559,70 eurot, ning seejärel koostas 19.10.2017. a intressinõude nr 13-3/173849 intressi 210 48,58 eurot kümne päeva jooksul tasumiseks. Vastustaja vastuväited
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Puudub alus haldusakti tühistamiseks. Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, mis kujutab endast maksukohustuse täitmisega viivitamise eest määratud lisamakset. Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 115 lg 3 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole intressi ise tasunud, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Maksukohustuslasel tekib intressikohustus siis, kui ta on viivitanud maksu tasumisega, kusjuures intresside arvestamisel ei ole vahet, kas maksumaksja viivitas deklareeritud maksusumma tasumisega või pani toime maksude väärarvutuse. Seega kujutab intressikohustus endast objektiivset vastutust, mis ei eelda maksumaksja süülist vastutust. Kui maksumaksja ei ole ise oma intressikohustust tasunud, esitab maksuhaldur intressinõude. Intressi maksmise kohustus on lahutamatult seotud kohustusega tasuda maksusumma (RKHKo 3-3-1-21-08). Intressikohutus tekib tähtajaks tasumata maksusummalt ning maksumaksjal on endal kohustus maksuvõlalt intress arvestada ja tasuda. Kui seda ei tehta, koostatakse intressinõude. Maksuhalduril ei ole vajadust intressinõuet kuidagi eriliselt põhjendada. Piisab asjaolust, et tähtajaks on tasumata maksusumma, millelt on intress tasumata. Täiesti piisav on intressinõudes välja toodud selgitus, et seisuga 19.10.2017 on arvestatud hilinemisega tasutud maksusummalt intressi 210 048,58 eurot ja otsuse lisas toodud intressiarvutuse tabelist nähtub intressisumma arvutuskäik. Kaebajale on 28.08.2017. a maksuotsusega määratud maksusumma, millelt kaebaja peaks seaduse sõnastusest tulenevalt ise intressi arvestama ja tasuma. Intressisumma on võimalik saada teada e-maksuameti/e-tolli rubriigis Nõuded ja kohustused või MTA teenindusbüroodes. Kohtu seisukoht
7.Vaidlust lahendama asudes lähtub halduskohus eelmenetluses määratletud kaebuse eesmärgist. Kaebaja vaidlustab maksuhalduri poolt tehtud intressinõude ning palub kohustada MTA-d uuesti läbi vaatama ja põhistama intressinõuet haldusaktile esitatavate nõuete kohaselt, et kaebajal oleks võimalik täpselt aru saada MTA intressinõude kujunemisest ning sellest

tulenevalt oleks võimalik vajadusel oma õiguste kaitseks ka intressinõude sisuline argumenteeritud vaidlustamine. Kuna kaebaja ei ole pärast asja menetlemise vormi määratlemist kohtu poolt (tl 48) täiendavaid menetlusdokumente esitanud, on kohus asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et ükski kaebuse argument ei ole aluseks kaebuse rahuldamisele ja intressinõude tühistamisele. Seoses tühistamiskaebuse rahuldamiseks aluse puudumisega, ei saa rahuldamisele kuuluda ka kohustamiskaebus. Kaebus kordab suuresti vaides esitatut (tl 13–14). HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt ei korda halduskohus seetõttu vaideotsuses (tl 15–16) toodud põhjendusi, vaid piirdub konstateeringuga vaideotsusega nõustumisest.

8.Kaebaja põhiväiteks on vastustaja poolt haldusakti andmisel seaduslikkuse põhimõtte eiramine, puudused põhjendamiskohustuse järgimisel, suvaotsuse tunnustele vastava haldusakti andmine ja intressinõude sisulise kontrollimise võimatus.
9.Halduskohtule ei ole äratuntav võimalus kaebuse väidetega nõustumiseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja vandeadvokaadist lepingulinne esindaja kordab halduskohtule 22.12.2017. a esitatud kaebuses vaidemenetluses esitatud argumente. Seda olukorras, kus ta on enne käesolevas asjas kaebuse esitamist Kohtute infosüsteemi andmetel halduskohtus 24.11.2017. a tühistamiskaebusega vaidlustanud MTA 28.08.2017. a maksuotsuse (haldusasi 3-17-2567) ja 04.12.2017. a tühistamiskaebusega vaidlustanud MTA 31.08.2017. a otsuse (haldusasi 3-17-2668). Halduskohus ei pea eluliselt usutavaks, et vandeadvokaadist lepinguline esindaja ei saanud pärast 28. augusti maksuotsuse ja 31. augusti kaebajale soodustava haldusakti andmist aru, mis asjaoludel on vastustaja teinud kaebajale käesolevas asjas vaidluse all oleva intressinõude, kuna eelnevalt on analüüsitud ja vaidlustatud haldusaktid, mille andmise asjaolud ja seos olevat vaatamata sellele kaebajale hoomamatud. Halduskohus ei saa seetõttu mööda vaadata asjaolust, et käeoleva kaebuse eesmärgiks võib muuhulgas olla intressinõude täitmise edasilükkamine.
10.Tühistamiskaebus tugineb HMS §-s 56 ja MKS §-s 46 toodud haldusakti põhjendamiskohustusele, kusjuures kaebaja heidab halduskohtu hinnangul vastustajale ette ka neid asjaolusid, mida peaks kajastama kaalutlusõigusel tugineva haldusakti andmisel. Maksude sissenõudmisel vastustajal aga kaalutlusõigus puudub ja vastavates otsustustes vastustajal kaalutlusõigus puudub.
11.Vastustaja on intressinõude õiguslikud asjaolud esitanud vastavate viidetega korrektselt (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 105 lg 1, § 115 lg 1 ja 3, § 117 lg 1, § 119 lg 2). Asjaolude kogum viitab üheselt sellele, et pärast 28.08.2017. a maksuotsuse saamist pidi kaebajale olema selge, et tal on maksuotsusest tulenevalt maksuvõlg, mille sissenõudmine on vastustaja kohustuseks (MKS § 10 lg 2 p 3). Vaidlust ei saa olla ka selles, et olukorras, kus kaebaja oli hiljemalt pärast maksuotsuse saamist teadlik sellest, et ta ei ole tasunud maksu (käesolevas vaidluses intressi) seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta ise kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks intressi (MKS § 105 lg 1 ja 3, § 115 lg 1). Vastustaja oli asjas tuvastatud asjaoludel õigustatud kaebajale intressinõude esitamiseks (MKS § 115 lg 3). Intressinõue sisaldab intressi määra (MKS § 117 lg 1) ja asjaolusid intressi mittearvestamise (kustutamise) kohta (MKS § 119 lg 2). Seega on halduskohtu hinnangul intressinõue korrektne ka faktiliste asjaolude osas ja vastab maksuhaldurile pandud põhjendamiskohustusele (MKS § 46 lg 3 p 5). Intressikohustus kujutab endast objektiivset vastutust. Objektiivse vastutuse maksiim tuleneb mh MKS § 31 lg 1 p-dest 1 ja 5, mis sätestavad, et maksuseadusest või MKS-st võivad tuleneda nii maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus) kui ka maksukohustuslase

kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). MKS § 31 lg 2 järgi tekivad lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. MKS § 31 lg 3 p 1 kohaselt lõpevad lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused tasumise või tasaarvestamisega (§ 105). Kuna MKS § 119 loetletud juhte intressi mittearvestamiseks ei ole intressinõude esitamise aja seisuga (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2 ls 2) tõendatud, siis ei anna tühistamiskaebuse väited alust pidada intressinõuet kaebaja õigusi rikkuvaks.

12.Nagu osundatud, tühistamiskaebuse lahendamisel hindab halduskohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Halduskohtu hinnangul vastab intressinõue MKS § 46 lg 3 p-s 5 sätestatud nõudele näidata haldusaktis selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastuseks kaebuse väidetele on asjakohane samuti märkida, et käesoleva kaasuse asjaolud ei sarnane tõendamiskoormise jaotuse osas Riigikohtu halduskolleegiumi 21. oktoobri 2015. a kohtuasja nr 3-3-1-27-15 otsuse p-s 19 käsitletule. Riigikohus käsitles kaebaja poolt viidatud kohtuasjas uurimispõhimõttest tulenevat maksuhalduri kohustust selgitada välja tegelik olukord ja tuvastada maksusuhtes olulised asjaolud ning olukorda, mil tõendamiskoormus läheb üle kaebajale. Käesolevas asjas ei oma see õigussuhe ja tõendamiskoormise jaotuse põhimõtted tähendust. Seadus paneb intressidega seonduva kohustuse vahetult kaebajale, kuid jätab kaebaja poolt kohustuse mittetäitmisel vastustajale kaalutlusõiguse üksnes selles, kuidas jõuda maksukohustuse täitmiseni maksukohustuslase poolt. Seega ei konkureeri käesolevas vaidluses omavahel uurimispõhimõte ja kaasaaitamiskohustus, sest jutt ei ole kaebaja puhul kaasaaitamiskohustuse, vaid maksude maksmise kohustuse rikkumisest, mille kõrvaldamiseks on vastustaja valinud menetlusviisi.
13.Halduskohus viitab vastuseks kaebusele eraldi ka käesoleva haldusasjaga otseses puutumuses olevas Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2018. a kohtumääruse asjas nr 3-17-2668 punktides 10 ja 11 sedastatule. Halduskohus kordab seetõttu ka käesolevas asjas vastustaja vastuväiteid, mida kohtumäärus tunnustab, milles on kokku võetavalt osundatud, et intressinõue on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi tasumise kohustus tuleneb seadusest, mitte pelgalt käesolevas asjas vaidlustatud intressinõudest (tl 5–12). Kaebaja poolt on vastustajale tehtud alusetud õiguslikud etteheitedt. MKS § 115 lg 1 ls 1 kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Vastustaja poolt tõendina esitatud 28.08.2017. a tehtud maksuotsuse (tl 27–47) sedastuse kohaselt, tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas, täpsustusega, et info intresside tasumise kohta on maksuotsuse lisas 1. Selles on täiendavalt märgitud, et arvestatud ja tasuda tuleva intressisumma saab kaebaja teada kas e-maksuametis/e-tollis, infotelefonilt, meili teel või maksuhalduri teenindusbüroodest. Intressinõude lisas (tl 6–12) on intressivõla kujunemine välja toodud, millele viidatakse ka intressinõudes endas (tl 5).
14.Üksnes asjaolu, et kaebaja ei olnud tema poolt tasumisele kuuluva intressisumma suurusest väidetavalt teadlik, sest ta ei olnud seda ise välja selgitanud ning et tema jaoks ei olnud eelpool osundatud maksuotsus, kaebajat soodustav otsus ja intressinõu nende koosmõjus arusaadav, ei tähenda, et kaebajal ei oleks tekkinud intressi tasumise kohustust. MKS § 115 lg 1 kohustab

maksukohustuslast ennast tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestama (vrdl RKHKo 3-3-1-60-08, p 13).

15.Õiguslik alus vaidlustatud intressinõude andmiseks tuleneb MKS § 115 lg-st 3 (maksuhaldur võib intressi sissenõudmiseks esitada võlgnikule intressinõude). Seega on vastustaja teinud asjakohase viite ka MKS §-le 46, eksimata seejuures haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse esitamise kohustuse vastu.
16.Vaidlustatud intressinõude kaebajale esitamise aja ja käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga on MTA 28.08.2017. a maksuotsuse puhul tegemist kehtiva maksuotsusega. MTA on halduskohtule kättesaadavates tõendites, milleks on käesolevas asjas kogutud tõendite kõrval ka jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-17-2668 üheselt ja õigesti ära näidanud intressinõudes fikseeritud intressi seisuga 19.10.2017. a, mille tõttu ei anna kaebuse väited alust kaebuse rahuldamiseks. Kui kohtumenetlus maksuotsuse üle kujuneb kaebajale positiivseks, mõjutab see kindlasti ka maksuvõla suurust intresside osas, mis ei muuda aga intressinõuet õigusvastaseks selle andmise ajal 19. oktoobril 2017. a. MKS § 10 lg 2 p 3 järgi on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. Seega ei olnud MKS järgi maksuhalduril kaalutlusõigust selles osas, kas ta pidi 19.10.2017. a seisuga tegutsema või mitte (vrdl Tartu RngKo3-16-1874 p 19). Kuna maksuseadused ei reguleeri sõnaselgelt maksuhalduri tegutsemise üksikasju sellises olukorras nagu käesoleval juhul, siis oli maksuhalduril valikukaalutlusõigus seoses kohaldatava meetmega. MKS § 12 sätestab, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.
17.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peaks kaebaja kandma enda menetluskulu kõrval ka vastustaja menetluskulud, vastustaja ei ole aga vastavat taotlust esitanud. Pooled peavad seetõttu oma kulud ise kandma. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium