Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks. Määruskaebuse esitaja pöördus Päästeameti poole, paludes võtta kasutusele vabalt valitava meetme määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste kaitse tagamiseks. Päästeamet keeldus õigusvastaselt taotluse rahuldamisest ja venitas menetlusega. Haldusasjas nr 3-13-628 käsitleti olukorda kuni 01.07.2015 kehtinud ehitusseadustiku tingimustes. Tuleohutusnõuete vastavuse tagamisel lasus kohustus kohalikul omavalitsusel. Päästeametil on kohustus tagada tuleohutuse riikliku ehitusjärelevalvega määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamine – kinnistu X hoonete vastavusse viimiseks kehtivate tuleohutusnõuetega. Kasutusloa väljastamine ei võta Päästeametilt kohustust tagada kehtivate tuleohutusnõuete täitmist. X on püstitatud kolm kehtivatele tuleohutusnõuetele mittevastavat TP3-klassi hoonet, millest kaks (nn kõrvalhoone-saun ja nn elamu) asuvad ilma nõutava EI-60 tasemel tulemüürita määruskaebuse esitaja hoonete tuleohutuskujas. Kolm tuleohutusnõuetele mittevastavat hoonet ei ole omavahel tulemüüriga eraldatud, põlengu korral ähvardab oht määruskaebuse esitaja varale ja elule. Elamu ehitamiseks puudusid kooskõlastused. Ehitusloa ja ehitusprojekti järgi pidi tulema üksikelamu, aga ehitati majutushoone. Kehtivates tuleohutusnõuetes sätestatud tulemüür (EI-60) on kinnistu X nn elamul siiani ehitamata ning elamu on ehitatud tuleohutusnõudeid rikkudes kolmekorruseliseks. Kehtivatele tuleohutusnõuetele mittevastav nn vana elamu laiendus on kasutusele võetud majutushoonena. Vana elamu laiendus kuulub samasse hoonete kompleksi kahe määruskaebuse esitaja hoonete tuleohutuskujas asuva ehitisega, mis on määruskaebuse esitaja hoonetest nõutava tulemüüriga eraldamata. Suur tuleoht tuleneb asjaolust, et nn vana elamu on ümber ehitatud kõiki hooneid soojaga varustavaks katlamajaks nõutavaid tuleohutustingimusi täitmata. Tuleohutusnõuetele mittevastava katlamaja kasutamine suurendab oluliselt kogu hoonekompleksist lähtuvat tuleohtu määruskaebuse esitaja elu ja vara.

üksikisiku õiguslikult kaitstava huvi tagamiseks. See tähendab, et üksikisikul on õigus Päästeametilt nõuda, et viimane astuks samme tõrjumaks ohte üksikisiku õigushüvedele. Eeskätt hõlmab see õiguse pöörduda Päästeameti poole vastava nõudega, selle nõude menetlemist ning kaalutlusvigadeta otsustuse tegemist (vt nt haldusasjad nr 3-12-1697, 3-14-202, 3-14-51460). Päästeseaduse (PäästeS) § 2 lg-st 2 järeldub üheselt, et riiklik järelevalve menetlus, mille eesmärgiks on päästesündmusega kaasneva ohu tõrjumine, on loodud lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku elu, tervise ja vara kaitseks. Seetõttu saab päästesündmuse korral isik nõuda Päästeameti sekkumist ja kaalutlusvigadeta otsustust. Eelduslikult on päästesündmuse ajal Päästeameti kaalutlusõigus viidud nullini, mis tähendab, et ta on reeglina kohustatud ka tegutsema. Tuleohutuse seaduse alusel läbiviidava riikliku järelevalve menetluse puhul on küsitav, kas seadusandja on tuleohutuse kontrollimise menetluse loonud lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku huvi kaitseks. Tuleohutuse seadus võimaldab teha ka järeldust, et Päästeamet teostab tuleohutuse alast riiklikku järelevalvet, tehes pigem seaduslikkuse kontrolli avalikes huvides. Tuleohutuse seadus sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise (TuOS § 1 lg 1). Tuleohutuse seadus sätestab nõuded isikutele, mida nad peavad järgima, ehitistele ja seadmetele, millele need peavad vastama, et tagatud oleks üldine tuleohutus avalike huvide, sh kõigi isikute kaitseks (vt TuOS §-d 3 jj). Nende nõuete täitmise kontrollimisega tõrjub Päästeamet sisuliselt nn abstraktset ohtu. Selles õigussuhtes on kaks poolt, kelleks on tuleohtusunõudeid järgima kohustatud isik ning Päästeamet, kes kontrollib, kas kohustatud pool täidab seadusest tulenevat kohustust. Seadusandja ei ole selgesõnaliselt tuleohutuse seadusega loonud regulatsiooni, mis annaks ka menetlusvälisele isikule õiguse nõuda Päästeametilt nii tuleohutusalase riikliku järelevalve menetluse läbiviimist kui ka konkreetsete meetmete rakendamist kohustatud isiku suhtes (nn kolmikmõju). Asjaolust, et tuleohutuse seaduses sätestatud riiklik järelevalve toimub kaalutlusõiguse alusel, ei saa veel järeldada, et see menetlus olekski loodud ka konkreetse üksikisiku huvide kaitseks. Kas norm kaitseb lisaks avalikele huvidele ka üksikisiku huve, seda saab järeldada järelevalvet reguleerivast õigusnormist. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud luua tuleohutuse alane riiklik järelevalve menetlus ka konkreetse üksikisiku huvide kaitseks, oleks ta tuleohutuse seaduses sätestanud sarnase õigusnormi kui PäästeS § 2 lg-s 2 sätestatud õigusnorm. Riikliku järelevalve menetluse ressurss on piiratud. Küsitav on, kas seadusandja tahteks oleks koormata Päästeametit menetlustega, kus nt kõigi kortermaja kõigile omanikele antakse õigus nõuda Päästeametilt kaalutlusvigadeta otsustust teise korteriomaniku kohta. Päästeameti seadusest tulenevate kohustuste täitmist kontrollitakse teiste meetmetega (nt haldusjärelevalve, õiguskantsleri algatatud menetlus, parlamentaarne kontroll siseministeeriumi tegevuse üle). Kuna korrakaitseseadus loob üksnes materiaalõigusliku aluse sekkumaks isikute õigustesse ning see ei reguleeri riikliku järelevalve menetlust, selle tõttu tulebki kohtutel iga riikliku järelevalve erivaldkonnas eraldi otsustada, kas seadusandja tahteks oli luua see menetlus lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku subjektiivsete õigushüvede kaitseks. Halduskohtu hinnangul ei jääks nn puudutatud isiku huvid ega õigused kaitseta, kui tal puudub õigus nõuda Päästeametilt tuleohutuse alast riikliku järelevalve menetluses kaalutlusvigadeta otsustamist. Isikul on endiselt õigus pöörduda nt märgukirjaga Päästeameti poole, milles teavitatakse tuleohutusnõuete võimalikust rikkumisest. Selline teave võib osutuda ajendiks, et alustada riikliku järelevalve menetlust. Isikul on mh õigus kasutada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid, nt kahju tekitava tegevuse keelamine (võlaõigusseadus § 1055), kahjulike mõjude keelamist (asjaõigusseadus (AÕS) § 143), nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist (AÕS § 144). Puudutatud isik saab nt vaidlustada ehitisele väljastatud kasutusluba, kui kasutusluba ei vasta seadusest tulenevatele tingimustele, mh tuleohutusnõuetele. Kohaliku omavalitsuse üksus võib

ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded (TuOS § 5 lg 1). Kasutusloa vaidlustamise menetluse raames on võimalik anda hinnang mh ka selle kohta, kas Päästeamet on enda kooskõlastuse andnud kooskõlas kehtiva õigusega (s.o vastavalt seadusest tulenevatele tuleohutusnõuetele) või mitte. Määruskaebuse esitaja vaidlustas X väljastatud kasutusloa. Riigikohtu hinnangul vastas kasutusluba kehtivatele tuleohutusnõuetele (vt RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p-d 28 jj). Seega on määruskaebuse esitaja saanud kasutada enda õiguste kaitseks avalik-õiguslikku õiguskaitsevahendit. Seega võib eelnevast järeldada, et tuleohutuse alane riiklik järelevalve on loodud kaitsma eeskätt avalikku huvi (vt analoogselt Finantsinspektsiooni läbiviidava finantsjärelevalvega, RKHKm 29.03.2016, 3-3-1-39-15, p 15). Halduskohus märkis, et isegi kui tuleohutusalane riiklik järelevalve menetlus peaks olema loodud ka määruskaebuse esitaja huvide kaitseks, on ta riikliku järelevalve menetluse Päästeametilt saanud. Halduskohus kohustas Päästeametit otsustama riikliku järelevalve menetluse, mida Päästeamet ka tegi ning rakendas seejuures kohustatud isiku suhtes seadusest tulenevaid meetmeid (vt haldusasjad nr 3-12-1697, 3-14-202, 3-14-51460). Kaebuses märgitud asjaolud ei ole võrreldes varasema aja ja eelmise haldusasjaga nr 3-12-1697 muutunud. Määruskaebuse esitaja esitas Päästeametile samadel asjaoludel korduva kohustamisnõude, millele Päästeamet on vastanud. Määruskaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse meetme rakendamist kohustatud isiku suhtes (RKHKo 13.10.2010, 3-3-1-44-10, p 15). Halduskohus leidis, et Päästeamet ei ole määruskaebuse esitaja menetluslikke õigusi rikkunud. Määruskaebuse esitajal puudub õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist ja konkreetsete meetmete rakendamist kolmanda isiku suhtes. Seejuures ei sätesta päästeseadus ega tuleohutuse seadus, millise aja jooksul on Päästeamet kohustatud otsustama riikliku järelevalve menetluse algatamise ja konkreetsete meetmete kohaldamise küsimusi, kui talle on esitatud teave võimaliku päästesündmuse või tuleohutusalase nõude rikkumise kohta. Riikliku järelevalve menetluse algatamise otsustab (sh aja) Päästeamet kaalutlusõiguse alusel, seejuures võtab ta arvesse seaduses sätestatud volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Päästeamet on põhjendatult oodanud ära kohtuotsuse jõustumise haldusasjas nr 3-13-628, kuna selles asjas tuli võtta seisukoht küsimuses, kas X väljastatud kasutusluba vastab tuleohutusnõuetele või mitte. Määruskaebuse esitaja esitas kaebuse kasutusloa peale 14.08.2013 (haldusasi nr 3-13-628). Määruskaebuse esitaja esitas Päästeametile korduva avalduse 10.11.2016. Päästeamet teavitas määruskaebuse esitajat, et enne kasutusloa vaidluse lõppu ta otsust ei langeta 28.11.2016. Riigikohus tegi asjas nr 3-13-628 lahendi 31.01.2017. Päästeamet keeldus riikliku järelevalve menetluse algatamisest 10.02.2017. Praeguses asjas on määruskaebuse esitaja pöördumist menetletud ja määruskaebuse esitajat on Päästeameti otsustusest teavitatud. Seetõttu ei ole halduskohtu hinnangul Päästeamet määruskaebuse esitajale vastamisega õigusvastaselt viivitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

2016 nõude Päästeametile oma vara ja elu tuleohutuse tagamiseks hoopis teisel õiguslikul alusel võrreldes 2012 nõudega tuleohutuse riiklikuks järelevalveks. Määruskaebuse esitaja lasi aastal 2014 end eksitada Päästeameti poolt antud teadlikult valest õigusvastasest kooskõlastusest kinnistu X ja selle lähiümbruse detailplaneeringu tuleohutusosale, mis viitas EVS 812-7:2008 olematule (mitteeksisteerivale) punktile 12.2.5. Päästeamet aga kooskõlastas määruskaebuse esitaja vara ja elu ähvardava tuleohu põlistamisele suunatud nn elamu ja nn kõrvalhoone-sauna kasutusload. Päästeseadus ja tuleohutuse seadus ei omista Päästeametile kaalutlusõigust kehtivate tuleohutusnõuete mitterakendamiseks, kui määruskaebuse esitaja vara ja elu on tuleohus. Päästeametil on õigus vabalt valida tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks tõhusaim meede. Elamu kolmanda korruse ja nn kõrvalhoone-sauna esimese ja teise korruse XX poole jäävad aknad asuvad määruskaebuse esitaja garaaži 8 m laiuses tuleohutuskujas. Määruskaebuse esitajal on kehtivatest tuleohutusnõuetest tulenev õigus nõuda Päästeametilt kinnistul X asuvate hoonete kolmandate korruste likvideerimist. Kinnistu X nn elamu ja nn kõrvalhoonesaun kehtivatele tuleohutusnõuetele ei vasta. Määruskaebuse esitaja informeeris Päästeametit, et kinnistult X lähtuv tuleoht on 2015. a ja 2016. a oluliselt suurenenud seoses nn kõrvalhoonesauna akna eest tuletõkkekonstruktsiooni likvideerimisega ja kasutusloata tuleohutusnõuetele mittevastava nn vana elamu laienduse teise ja kolmanda korruse õigusvastase kasutuselevõtuga majutushoonena. 2014. a järelevalve ei saanud hõlmata kolmanda isiku poolt majutushoonena kasutusele võetud ilma kasutusloata kehtivatele tuleohutusnõuetele mittevastavat nn vana elamu laiendust. Kehtivate tuleohutusnõue täitmise kohustus on suunatud nii avaliku huvi kui ka üksikisiku huvi kaitse tagamisele ja Päästeametil on ainupädevus tuleohutuse tagamisel. Asjakohatu, aga ka õiguslikult absurdne on kohtu püüd omistada seadusandjale tahe panna Päästeametile kohustus kaitsta ainult „avalikke huve“ ja jätta üksikisiku huvid tuleohutuse tagamisel tähelepanuta. Määruskaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine muudab aga antud juhul kehtivate tuleohutusnõuete täitmise tagamise avalikuks huviks. Kehtivate tuleohutusnõuete mittetäitmine seab ohtu kinnistu X nn elamusse ja nn vana elamu laiendusse kui majutushoonetesse majutatavad kliendid. Päästeamet viivitas avaldusele vastamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

järelevalvet, aga jätab eriseaduste sisustada Päästeameti täpse pädevuse. PäästeS § 5 lg 1 p 3 sätestab, et Päästeameti ülesandeks on järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle. TuOS §-st 1 tuleneb, et tuleohutuse seadus sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamisel. TuOS § 3 lg 1 p 1 sätestab, et isik on kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. TuOS § 38 lg 1 p 1 sätestab, et TuOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riikliku järelevalvet Päästeamet – kogu riigi territooriumil. TuOS § 38 lg 2 sätestab, et Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet TuOS § 38 lg 1 punktides 3–6 nimetatud ja muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tuleohutusnõuete täitmise üle ainult edasilükkamatutel juhtudel. Käesolevas asjas määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud asjaolude puhul ei ole tegemist TuOS § 38 lg 1 p-des 3–6 nimetatuga. Tuleohutusnõuetega seonduvat järelevalvemenetluse alustamise täpsemat korda tuleohutuse seaduses ega päästeseaduses ei sätestata. Seega tuleb Päästeametil otsustada järelevalvemenetluse algatamine üldise kaalutlusõiguse alusel.

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik.

EI-60 tasemel tulemüüri rajamiseni. Ringkonnakohus selgitab, et Päästeamet otsustab järelevalvemenetluse alustamise kaalutlusõiguse alusel ning määruskaebuse esitaja ei saa nõuda, et haldusorgan teeks X kinnistu omanikule konkreetse määruskaebuse esitaja poolt soovitud sisuga ettekirjutuse. Kohus ei saa ise asuda Päästeameti asemel kaalutlusõigust teostama ja seega ei saa kohustada Päästeametit järelevalvemenetlust alustama või konkreetse sisuga ettekirjutust tegema.

juhul puudub tal õigus nõuda konkreetsete ettekirjutuste (hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks) tegemist kolmandale isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.