tuvastamiseks, 10. veebruari 2017. a otsuse nr 2-8/2568-1 tühistamiseks ja Päästeameti kohustamiseks Menetlusosalised
Kaebaja SR Vastustaja Päästeamet
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada SRi kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.SRi kinnistu (aadress Karja tn 6, Valga) piirneb AJ kinnistuga (aadress Kungla tn 46, Valga).
2.SR esitas Päästeametile 24. juunil 2012 avalduse tuleohutusalase riikliku järelevalve läbiviimiseks Kungla tn 46 kinnistul asuva majutushoone ja saunahoone üle.
3.Päästeameti peadirektor keeldus 24. juulil 2012 järelevalvemenetluse alustamisest. SR esitas kaebuse halduskohtule, milles mh nõudis riikliku järelevalve menetluse läbiviimist.
4.Tartu Halduskohus tunnistas 23. novembri 2012. a otsusega nr 3-12-1697 Päästeameti
24.juulil 2012 riikliku järelevalve menetluse läbiviimisest keeldumise õigusvastaseks ja kohustas Päästeametit otsustama uuesti järelevalvemenetluse algatamise Kungla tn 46 püstitatud uusehitiste tuleohutuse väljaselgitamiseks.
5.Päästeamet viis läbi riikliku järelevalve menetluse ja kohustas 7. aprilli 2014. a ettekirjutusega nr 7.2-7.2-6.5/328 A. J võtma kasutusele meetmed Kungla tn 46 kinnistul asuva majutushoone ja saunamaja tuleohutuse tagamiseks.
6.SR esitas Päästeametile 8. mail 2014 vaide Päästeameti 7. aprilli 2014. a ettekirjutuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. SR taotles vaides uue otsuse tegemist, millega täiendatakse ettekirjutust nõudega, mis tagab õigusaktidega ettenähtud tuleohutuse taseme (majutushoone otsaseina ja katuseräästaste ning saunamaja tuleohutuskujasse jäävate seinte, katuse ja katuseräästaste terviklikult väljaehitamine tuletõkkeseinteks; majutushoone katusekorruse akna ja saunamaja otsaseina akna väljavahetamine tuletõkkeakende vastu; saunamaja terrassi tulekindlaks ehitamine ja tuleohutuskujas asuvate gaasiseadmete kõrvaldamine).
7.Päästeamet tagastas 16. juuni 2014. a vaideotsusega nr 7.2-8/328-15 SRi vaide ettekirjutuse osaliselt kehtetuks tunnistamise nõude osas. Elamu (majutushoone) ja kõrvalhoone (saunamaja) seinte tuletõkkeseinteks ehitamiseks ettekirjutuse tegemise nõude osas jättis Päästeamet vaide rahuldamata, kuna Kungla tn 46 uusehitistel puudusi ei esine. Hooned vastavad tuleohutuse osas EI 30 nõuetele. Kuni 50 cm laiuseid räästaid tuleohutuskujasse ei arvestata. Terrassil puuduvad seinad ja sellest ei ole võimalik moodustada omaette tuletõkkesektsiooni. Tuleohutus on tagatud piisaval määral, st puudub tegelik oht Karja tn 6 hoonetele. Elamu ja kõrvalhoone kolmanda korruse likvideerimiseks ettekirjutuse tegemise nõude osas tagastati vaie pädevuse puudumise tõttu, sest ehitusjärelevalve kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.
8.SR esitas Tallinna Halduskohtule 12. juulil 2014 kaebuse Päästeameti 7. aprilli 2014. a ettekirjutuse nr 7.2-7.2-6.5/328 ja 16. juuni 2014. a vaideotsuse nr 7.2-8/328-15 osaliseks tühistamiseks ning Päästeameti kohustamiseks teha ettekirjutus Valgas Kungla tn 46 asuva elamu ja kõrvalhoone tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks. Ettekirjutus ei taganud ehitiste tuleohutust nõuetekohasel tasemel. Päästeamet on pädev tegema ettekirjutusi hoone ehituse muutmiseks vastavalt tuleohutusnõuetele (sh TP3-klassi puithoone korruselisuse osas, seega ka Kungla tn 46 asuvate hoonete 3. korruse likvideerimiseks ehk pööningu taastamiseks). Ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena kolmekorruseliseks ehitatud hoonetel puuduvad vajalikus ulatuses tuletõkkeseinad ja nõuetekohased avatäited.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 2. detsembri 2014. a määrusega asjas nr 3-14-51460 SRi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata ning märkis, et: 1) päästeseaduse (PäästeS) § 15 lg 1 ja tuleohutuse seadus (TuOS) § 40 lg 1 annavad Päästeametile kaalutlusõiguse nii järelevalve menetluse algatamiseks kui ka konkreetse meetme rakendamiseks; 2) Tartu Halduskohtu 23. novembri 2012. a otsusest nr 3-12-1697 tulenevalt viis Päästeamet kaebaja nõutud korduva järelevalvemenetluse läbi (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
5.novembri 2014. a määrus nr 3-14-202) ning praegusel juhul on vaidlus üksnes läbiviidud menetluse tulemusel rakendatud meetmete piisavuses; 3) haldusorgan tuvastas, et Kungla tn 46 asuva elamu (majutushoone) sein on ehitusplokist ja vastab tulepüsivusnõudele EI 30 ning puidust otsaseina lahendus vastab ehitusprojektile ja puudub alus kahelda selle vastavuses EI 30 nõudele. Elamu kolmanda korruse aken asub SRi hoonest enam kui 8 m kaugusel, muud aknad on kinni ehitatud ning kuni 50 cm laiused katuseräästad ei pea standardi järgi vastama tuletõkkekonstruktsiooni nõuetele. Kõrvalhoone (saunamaja) on ehitatud vastavalt ehitusprojektile, mis näeb ette vastavuse EI 30 nõuetele.
Õhksoojuspump ei ole tuletõkkeseina osa, mistõttu ei ole alust nõuda selle eemaldamist. Tuletõkkevõõba paigaldamine on tõendatud ning seda ei pea tegema sertifitseeritud ettevõtja. Seinteta terrassi suhtes ei ole EI 30 nõuet võimalik esitada ja grillseadme lubatud kaugust hoone välisseinast ei ole õigusaktides reguleeritud; 4) olukorras, kus Päästeamet on 7. aprilli 2014. a ettekirjutuse andmisele eelnevalt viinud Kungla tn 46 ehitiste tuleohutusnõuetele vastavuse hindamiseks varem kogutud ja esitatud tõenditele lisaks 15. jaanuaril 2014 läbi paikvaatluse, ei ole alust asuda seisukohale, et haldusorgan oleks ilmselgelt jätnud järelevalvemenetluse tulemusena antud haldusakti puhul olulised asjaolud välja selgitamata. Päästeameti 7. juuli 2014. a vastusest teabenõudele nr 7.21/328-20 nähtuvalt on SRile edastatud ka 7. aprilli 2014. a ettekirjutuse täitmist kinnitavad materjalid ning kaebaja ei ole väitnud, et ettekirjutust poleks täidetud. Seinte tulepüsivuse osas, mida ei olnud võimalik visuaalselt tuvastada, on vaatlusprotokollis viidatud ehitusprojektides ettenähtule ja tuletõkke paigaldamist tõendavate fotode olemasolule; 5) alates 1. juulist 2015 kehtiva majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 4 kohaselt loetakse pööninguvõi katusekorrus korruseks, kui seal paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina. Olemasolevate andmete põhjal ei ole põhjust asuda seisukohale, et pööningukorruseid kasutataks eluruumidena, vaid nende väljaehitamisele vaatamata on sisuliselt tegemist panipaikadega; 6) Päästeamet ei saanud elamu ja kõrvalhoone kolmanda korruse likvideerimiseks ettekirjutuse tegemise nõude osas tugineda pädevuse puudumisele, sest kaebaja ei taotlenud järelevalve teostamist mitte ehitusnõuete, vaid tuleohutusnõuete täitmise suhtes. Haldusorgan sai SRi taotlusest mõistlikult ja eesmärgipäraselt tõlgendades järeldada, et kaebaja sisuliseks sooviks on keelata tema hoonestuse kõrval asuvate ehitiste kolmandate korruste kasutamine viisil, mida kehtestatud tuleohutusnõuded ei võimalda. Kaebaja õiguste rikkumine ei seondu mitte pööningute väljaehitamise kui sellisega, vaid nende tegeliku kasutamisega eluruumide või mitteeluruumidena, mis aga määratakse esmajoones kindlaks kasutusloaga; 7) kui ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele ja see rikub tema õigusi, tuleb vaidlustada ehitus- ja kasutusluba.
10.SR esitas Päästeametil 10. novembril 2016 avalduse, milles taotleb, et Päästeamet tagaks riikliku järelevalvega tuleohutuse Kungla tn 46 kolmel ehitisel ja tõkestaks nende kasutamise, kuni nende ehitiste tuleohutusnõuetele vastavusse viimiseni, sh EI-60 tulemüüri püstitamise ja kolmanda korruse likvideerimise (tl-d 75–78).
11.Päästeamet vastas SRile 28. novembri 2016. a kirjaga nr 1.2-4/22405-2, et ta ei langeta käesoleval hetkel otsust riikliku järelevalve algatamise Kungla tn 46 tuleohutuse väljaselgitamiseks, kuna: 1) Kungla tn 46 kinnistul on SRi avalduse alusel riiklik järelevalve menetlus läbi viidud (haldusasi nr 3-12-1697, vt ka haldusasjad nr 3-14-202 ja 3-14-51460); 2) endiselt on pooleli kaks kohtuvaidlust (haldusasjad nr 3-13-628 ja 3-16-865), milles Päästeamet on menetlusse kaasatud haldusorgan. Põhjendatud on ära oodata nendes asjades kohtulahendite jõustumine; 3) avalduses ei ole esitatud ühtki asjaolu, mis kätkeks endas sellist ohtu, mis võiks kaasa tuua ulatusliku päästesündmuse ja tingiks viivitamatu sekkumise; 4) Päästeamet ei pea võimalikuks menetleda avaldust, mis sisaldab vulgaarsusi ning asutust ja ametnikke laimavaid ja solvavaid väljendeid.
12.SR esitas Päästeametile 4. detsembril 2016 vaide, milles taotles 28. novembri 2016. a avalduse lahendamist ja kohustada riikliku järelevalve menetluse läbi viima tagamaks tuleohutus Kungla tn 46.
13.Päästeamet jättis 10. veebruaril 2017 asjas nr 2-8/2568-1 riikliku järelevalve menetluse algatamata ning SRi vaide rahuldamata; kuna: 1) Riigikohus tegi haldusasjas nr 3-13-628 otsuse 31. jaanuaril 2017, langetab Päästeamet otsuse riikliku järelevalve menetluse algatamise kohta. Järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus ja vajadus. Riigikohtu otsusest tulenevalt on ehitusluba ja kasutusluba Kungla tn 46 õiguspärased. Seega vastab hoone esitatud tuleohutusnõuetele. Lahendist tulenes, et tuleohutuskuja võib olla väiksem kui 8 m ning kaebaja hoone ja Kungla 46 hoone vahel ei pea olema tulemüür tulepüsivusega 60 minutit (EI-60). Seega on tuleohutus tagatud ja Päästeametil puudub õiguslik alus tulemüüri nõude esitamiseks; 2) Riigikohtu viidatud lahendist järeldub, et hoone korruselisus ei riku SRi õigusi ega tuleohutusnõudeid. Päästeametil puudub alus esitada nõue kolmanda korruse likvideerimiseks; 3) menetlusökonoomia kohaselt oli taotluse lahendamise edasilükkamine kuni Riigikohtu lahendi jõustumiseni õiguspärane ja põhjendatud.
14.SR esitas Tartu Halduskohtule 12. märtsil 2017 kaebuse, milles nõuab
10.novembril 2016 esitatud avalduse lahendamise viivitamise õigusvastasuse tuvastamist, Päästeameti 10. veebruari 2017. a otsuse nr 2-8/2568-1 tühistamist ning Päästeameti kohustamist tagama kehtivate tuleohutusnõuete täitmine Kungla 46 kinnistul, sh tõkestama hoonete kasutamine, kuni tulemüüri EI-60 püstitamiseni.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohtul on õigus tagastada kaebus, kui kaebuse perspektiivitus on ilmne. Sellises olukorras ei ole kaebajal võimalik kaebuse eesmärki saavutada (HKMS § 121 lg 2 p 2).
16.Kaebaja on kohtule esitanud kolm nõuet: 1) kaebaja 10. novembri 2016. a avalduse menetlemisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine; 2) Päästeameti 10. veebruari 2017. a vastuse nr 2-8/2568-1 tühistamine ning 3) Päästeameti kohustamine viia läbi riiklik järelevalve menetlus.
17.Kaebaja esitas nõuded seetõttu, et tema kinnistu (Karja tn 6) piirneb A. J. kinnistuga (Kungla tn 46). Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et Kungla tn 46 asuv ehitis ei vasta seaduses sätestatud tuleohutusnõuetele. Seetõttu on ta korduvalt pöördunud Päästeameti poole nõudega, et viimane võtaks tarvitusele meetmed kaebaja õiguste kaitseks.
18.Päästeametil on õigus läbi viia kahte olemuslikult erinevat riikliku järelevalve menetlust.
18.1.Esimesel juhul on tegemist päästeseaduse alusel läbi viidava riikliku järelevalve menetlusega, mille eesmärgiks on reageerida konkreetsele päästesündmusele. Tegemist on ootamatu olukorraga, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda (PäästeS § 3 lg 1). Sellises olukorras esineb piisav tõenäosus, et lähitulevikus leiab aset isiku subjektiivsete õigushüvede kahjustus (korrakaitseseadus (KorS) § 4 lg 1 ja § 5 lg 2). Tegemist on isiku subjektiivsele õigushüvele esineva konkreetse ohu tõrjumisega.
18.2.Teisel juhul on tegemist tuleohutusseaduse ja ehitusseaduse alusel läbiviidava riikliku järelevalve menetlusega, mille eesmärgiks on läbi viia tuleohutusnõuete kontroll (s.o kas ehitis, seadme töö või isiku tegevus vastab tuleohutust reguleerivatele tehnilistele normidega
reguleeritud nõutele ja tegevuspiirangutele (TuOS § 2 lg 1). Selle menetlusega ei tõrjuta konkreetset vahetut ohtu isiku elule, tervisele, varale või keskkonnale, kuna konkreetset ohuolukorda ei esine (s.t puudub põhjuslik seos ohu ja saabuva kahju vahel). Eeskätt kontrollitakse, kas ehitis, seade ja isiku tegevus vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Tuleohutusnõuded on sätestatud selleks, et maandada abstraktset ohtu. Küsimus on, kas menetlusvälisel isikul on õigus nõuda Päästeametilt, et viimane sekkuks kolmanda isiku õigustesse.
19.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et Päästeameti läbiviidav riiklik järelevalve menetlus ei ole loodud mitte üksnes seaduslikkuse tagamiseks ja sellest tulenevalt avaliku huvi, vaid ka üksikisiku õiguslikult kaitstava huvi tagamiseks. See tähendab, et üksikisikul on õigus Päästemetilt nõuda, et viimane astuks samme tõrjumaks ohte üksikisiku õigushüvedele. Eeskätt hõlmab see õigus pöörduda Päästeameti poole vastava nõudega, selle nõude menetlemist ning kaalutlusvigadeta otsustuse tegemist (vt nt haldusasjad nr 3-12-1697, 3-14-202, 3-14-51460). Halduskohus märgib, et viidatud kohtupraktikas ei ole üheselt eristatud Päästeameti päästesündmusele reageerimise riikliku järelevalve menetlust tuleohutusnõuete tagamisele suunatud riiklikust järelevalve menetlusest. Kaebaja taotleb just viimati nimetatud riikliku järelevalve menetlust.
19.1.Päästeasutuse tegevus on suunatud inimeste elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele, ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele, kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti (PäästeS § 2 lg 2). Kohtu hinnangul järeldub päästeseaduse § 2 lg-st 2 üheselt, et riiklik järelevalve menetlus, mille eesmärgiks on päästesündmusega kaasneva ohu tõrjumine, on loodud lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku elu, tervise ja vara kaitseks. Seetõttu saab päästesündmuse korral isik nõuda Päästeametilt sekkumist ja kaalutlusvigadeta otsustust. Eelduslikult on päästesündmuse ajal Päästeameti kaalutlusõigus viidud nullini, mis tähendab, et ta on reeglina kohustatud ka tegutsema.
19.2.Tuleohutuse seaduse alusel läbiviidava riikliku järelevalve menetluse puhul on küsitav, kas seadusandja on tuleohutuse kontrollimise menetluse loonud lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku huvi kaitseks. Halduskohtu hinnangul võimaldab tuleohutuse seadus ka järeldust, et Päästeamet teostab tuleohutuse alast riiklikku järelevalvet, tehes pigem seaduslikkuse kontrolli avalikes huvides. Tuleohutuse seadus sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise (TuOS § 1 lg 1). Tuleohutuse seadus sätestab nõuded isikutele, mida nad peavad järgima, ehitistele ja seadmetele, millele need peavad vastama, et tagatud oleks üldine tuleohutus avalike huvide, sh kõigi isikute kaitseks (vt TuOS §-d 3 jj). Nende nõuete täitmise kontrollimisega tõrjub Päästeamet sisuliselt nn abstraktset ohtu (vt käesoleva määruse p 18.2). Selles õigussuhtes on kaks poolt, kelleks on tuleohtusunõudeid järgima kohustatud isik ning Päästeamet, kes kontrollib, kas kohustatud pool täidab seadusest tulenevat kohustust. Seadusandja ei ole selgesõnaliselt tuleohutuse seadusega loonud regulatsiooni, mis annaks ka menetlusvälisele isikule õiguse nõuda Päästeametilt nii tuleohutusalase riikliku järelevalve menetluse läbiviimist kui ka konkreetsete meetmete rakendamist kohustatud isiku suhtes (nn kolmikmõju). Asjaolust, et tuleohutuse seaduses sätestatud riiklik järelevalve toimub kaalutlusõiguse alusel, ei saa veel järeldada, et see menetlus olekski loodud ka konkreetse üksikisiku huvide kaitseks.
Kas norm kaitseb lisaks avalikele huvidele ka üksikisiku huve, seda saab järeldada järelevalvet reguleerivast õigusnormist (vt RKHKo 3-3-1-44-15, p 15 viimane lause). Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud luua tuleohutuse alane riiklik järelevalve menetlus ka konkreetse üksikisiku huvide kaitseks, oleks ta tuleohutuse seaduses sätestanud sarnase õigusnormi kui päästeseaduse § 2 lg-s 2 sätestatud õigusnorm (vt käesoleva määruse p 19.1). Riikliku järelevalve menetluse ressurss on piiratud. Küsitav on, kas seadusandja tahteks oleks koormata Päästeametit menetlustega, kus nt kõigi kortermaja kõigile omanikele antakse õigus nõuda Päästeametilt kaalutlusvigadeta otsustust teise korteriomaniku kohta. Päästeameti seadusest tulenevate kohustuste täitmist kontrollitakse teiste meetmetega (nt haldusjärelevalve, õiguskantsleri algatatud menetlus, parlamentaarne kontroll siseministeeriumi tegevuse üle). Kuna korrakaitseseadus loob üksnes materiaalõigusliku aluse sekkumaks isikute õigustesse ning see ei reguleeri riikliku järelevalve menetlust, selle tõttu tulebki kohtutel iga riikliku järelevalve erivaldkonnas eraldi otsustada, kas seadusandja tahteks oli luua see menetlus lisaks avaliku huvi kaitseks ka üksikisiku subjektiivsete õigushüvede kaitseks. Riikliku järelevalve menetluse eesmärkide laiendamine on eeskätt (õigus)poliitiline otsustus, kuna seeläbi pannakse korrakaitseorganile peale lisakohustusi, mille täitmine vajab eelduslikult lisavahendeid ja ka riigieelarvest lisaraha. Kohtupoolne riikliku järelevalve menetluse eesmärkide laiendamine saab selgesõnalise seadusliku aluse puudumisel toimuda üksnes piiratud ulatuses ja mõjuva põhjuse olemasolus. Seda vajadust kohus praegusel juhul ei näe.
19.3.Kohtu hinnangul ei jääks nn puudutatud isiku huvid ega õigused kaitseta, kui tal puuduks õigus nõuda Päästeametilt tuleohutuse alast riikliku järelevalve menetluses kaalutlusvigadeta otsustamist. Isikul on endiselt õigus pöörduda nt märgukirjaga Päästeameti poole, milles teavitatakse tuleohutusnõuete võimalikust rikkumisest. Selline teave võib osutuda ajendiks, et alustada riikliku järelevalve menetlust. Isikul on mh õigus kasutada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid, nt kahju tekitava tegevuse keelamine (võlaõigusseadus § 1055), kahjulike mõjude keelamist (asjaõigusseadus (AÕS) § 143), nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist (AÕS § 144). Puudutatud isik saab nt vaidlustada ehitisele väljastatud kasutusluba, kui kasutusluba ei vasta seadusest tulenevatele tingimustele, mh tuleohutusnõuetele. Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded (TuOS § 5 lg 1). Kasutusloa vaidlustamise menetluse raames on võimalik anda hinnang mh ka selle kohta, kas Päästeamet on enda kooskõlastuse andnud kooskõlas kehtiva õigusega (s.o vastavalt seadusest tulenevatele tuleohutusnõuetele) või mitte. Kaebaja vaidlustas Kungla tn 46 väljastatud kasutusloa. Riigikohtu hinnangul vastas kasutusluba kehtivatele tuleohutusnõuetele (vt RKHKo 3-3-1-69-16, p-d 28 jj). Seega on kaebaja saanud kasutada enda õiguste kaitseks avalik-õiguslikke õiguskaitsevahendit.
19.4.Seega võib eelnevast järeldada, et tuleohutuse alane riiklik järelevalve on loodud kaitsma eeskätt avalikku huvi (vt analoogselt Finantsinspektsiooni läbiviidava finantsjärelevalvega, RKHKm 3-3-1-39-15, p 15).
20.Kohus märgib, et isegi kui tuleohutusalane riiklik järelevalve menetlus peaks olema loodud ka kaebaja huvide kaitseks, riikliku järelevalve menetluse on ta Päästeametilt saanud. Kohus kohustas Päästeametit otsustama riikliku järelevalve menetluse, mida Päästeamet ka tegi ning rakendas seejuures kohustatud isiku suhtes seadusest tulenevaid meetmeid (vt haldusasjad
nr 3-12-1697, 3-14-202, 3-14-51460). Kaebuses märgitud asjaolud ei ole võrreldes varasema aja ja eelmise haldusasjaga nr 3-12-1697 muutunud. Kaebaja esitas Päästeametile samadel asjaoludel korduva kohustamisnõude, millele Päästeamet on vastanud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse meetme rakendamist kohustatud isiku suhtes (RKHKo 3-3-1-44-10, p 15).
21.Kohtu hinnangul on ilmne, et Päästeamet ei ole kaebaja menetluslikke õigusi rikkunud. Kaebajal puudub õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist ja konkreetsete meetmete rakendamist kolmanda isiku suhtes. Seejuures ei sätesta päästeseadus ega tuleohutuse seadus, millise aja jooksul on Päästeamet kohustatud otsustama riikliku järelevalve menetluse algatamise ja konkreetsete meetmete kohaldamise küsimusi, kui talle on esitatud teave võimaliku päästesündmuse või tuleohutusalase nõude rikkumise kohta. Riikliku järelevalve menetluse algatamise otsustab (sh aja) Päästeamet kaalutlusõiguse alusel, seejuures võtab ta arvesse seaduses sätestatud volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Päästeamet on põhjendatult oodanud ära kohtuotsuse jõustumise haldusasjas nr 3-13-628, kuna selles asjas tuli võtta seisukoht küsimuses, kas Kungla tn 46 väljastatud kasutusluba vastab tuleohutusnõuetele või mitte. Kaebaja esitas kaebuse kasutusloa peale 14. augustil 2013 (asi nr 3-13-628). Kaebaja esitas Päästeametile korduva avalduse 10. novembril 2016. Päästeamet teavitas kaebajat, et enne kasutusloa vaidluse lõppu ta kaebaja pöördumise alusel otsust ei langeta 28. novembril 2016. Riigikohus tegi asjas nr 3-13-628 lahendi 31. jaanuaril 2017. Päästeamet keeldus riikliku järelevalve menetluse algatamisest 10. veebruaril 2017. Praeguses asjas on kaebaja pöördumist menetletud ja kaebajat Päästeameti otsustusest teavitatud. Seetõttu ei ole halduskohtu hinnangul Päästeamet kaebajale vastamisega õigusvastaselt viivitanud.
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.