Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2030
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti poolt saatebussis transportimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2017. a otsus Kaebaja – XX, volitatud esindaja Danil Lipatov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2030 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24. mail 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas 13.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-1839), millest praeguses haldusasjas lahendamiseks eraldati nõue Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) mittevaralise kahju hüvitamiseks transportimisel ohutuse nõuete rikkumise eest summas 9500 eurot. PPA tekitas kaebajale tema saatebussis transportimisega mittevaralist kahju. PPA rikkus ohutusreegleid, kuna turvavöö puudumise tõttu polnud kaebajal võimalik seda kasutada ning ta pidi oma elu pärast kartma. Turvavöö puudumisel tuleb ohutus tagada teiste meetmetega. Kuna saatebussides transporditi korraga mitut isikut, võib oletada, et kinnipeetava isiklik ruum sõidukis oli alla 0,5 m2 ning seda saab pidada ebainimlikuks kohtlemiseks vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklile 3. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on asjas Retunscaia vs Rumeenia (25251/04) leidnud, et juhul, kui kinnipeetava isiklik ruum transpordivahendis on alla 0,5 m2, on tegemist ebainimliku kohtlemise ning EIÕK art 3 rikkumisega.
2.Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 määrusega loeti kaebus saatmiste osas, mis toimusid varem kui 13.09.2013, esitatuks pärast kaebetähtaja möödumist, jäeti kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetati selles osas menetlus.
Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
PPA on kaebajat transportinud Tallinna Vanglast Harju Maakohtu Liivalaia tn kohtumajja ja tagasi ning Tallinna Vanglast Tallinna Ringkonnakohtusse ja tagasi. Tallinna Vangla asub Tallinnas Magasini 35 ja Harju Maakohtu Liivalaia tn kohtumaja asub Tallinnas Liivalaia 24. Teekond Tallinna Vanglast Liivalaia tn kohtumajja on 1,37 km ning sõiduaeg on 4 minutit; tagasitee on 1,54 km ning sõiduaeg on 4 minutit. Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas Pärnu mnt 7. Teekond Tallinna Vanglast Tallinna Ringkonnakohtusse on 2,64 km ning sõiduaeg on 5 minutit; tagasitee on 2,35 km ning sõiduaeg on 5 minutit. Pole usutav, et niivõrd lühikesed sõidud saateauto turvavööta kinnipidamiskambris võisid alandada kaebaja väärikust või põhjustada temale mingisugust valu või kannatusi. Turvavööde puudumine alarmsõiduki sõitjateruumis ei ole käsitatav sellise asjaoluna, mis kvalifitseeruks EIÕK art 3 rikkumiseks. Kaebaja väidetud oht etapeeritava turvalisusele ja elule on üksnes hüpoteetiline. Kaebusest ei selgu, et saateautos viibides oleks kaebajat turvavöö puudumise tõttu ähvardanud mingisugune reaalne oht. Liiklusseaduse (LS) § 30 lg 1 kohaselt peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud üksnes sõidukis, millel on turvavööd. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava saatmisel kasutatava sõiduki kinnipidamiskambris oleksid sõitjatele turvavööd. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus olla saatmisel turvavööga kinnitatud ning turvavöö puudumine kambrist ei ole PPA-le etteheidetav. Teoreetiline võimalus sattuda liikluses avariisse ei ole alus hüvitise väljamõistmiseks. PPA ei ole alandanud kaebaja väärikust, kahjustanud tema tervist või rikkunud mõnda muud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 nimetatud kaebaja õigust. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks PPA tegevuse tõttu talunud füüsilist või hingelist valu või kannatusi. Saateautos turvavöö puudumise tõttu kaebajat valdav kartus elu pärast ning teoreetiline oht sattuda liiklusavariisse ei tõenda kaebajale kahju tekitamist ega ole aluseks hüvitise väljamõistmisele. Kaebaja viidatud EIK otsuse asjaolud erinevad oluliselt praeguse vaidluse asjaoludest. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja etapeerimisel põhjustati talle rohkem kannatusi, kui isiku kinnipidamisega vältimatult kaasneb, siis ei saanud kaebaja õiguste riive olla sedavõrd intensiivne, et põhjendatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine vastustajalt. Kahjunõude hiline esitamine kinnitab, et kaebaja ei ole tunnetanud PPA tegevust tema õiguste erakordse rikkumisena. 2(6)
3-16-2030
4.Tallinna Halduskohtu 30.06.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Vaidlus puudutab saatmisi, mis toimusid 09.10.2013, 22.10.2013, 04.11.2013, 17.02.2014 ja 11.03.2014. Kahju hüvitamine on võimalik, kui vastustaja on kaebaja saatmisel käitunud õigusvastaselt ja alandanud kaebaja inimväärikust ning tekitanud sellega hüvitamisele kuuluvat kahju (RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1). Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 41 lg 2 ls 1 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Seega sõltub kaebaja saatmise õiguspärasus sellest, kas saatmisega tekitati talle rohkem kannatusi kui need, mis sellega paratamatult kaasnevad. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Vastustajal ei olnud kohustust kinnitada kaebaja turvavööga. Siseministri 14.12.2009 määruse nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 5 lg-st 1 tuleneb kohustus korraldada saatmine sõidukiga, milles on tagatud saadetava turvalisus. Vastustaja on õigesti viidanud LS § 30 lg-le 1, mille kohaselt peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud üksnes sõidukis, millel on turvavööd. Turvavöö puudumine alarmsõidukis ei ole käsitatav sellise asjaoluna, mis kvalifitseeruks EIÕK art 3 rikkumiseks. Teoreetiline oht sattuda liiklusõnnetusse ei saa olla kahju hüvitamise taotluse rahuldamise aluseks. See, et hiljem on saatebussidesse paigutatud turvavööd, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Sõidud olid lühiajalised ja toimusid linnaliikluses, kus kiirus ei ole suur. Ka EIK on möönnud, et vaid turvavöö puudumist saatebussis ei saa pidada EIÕK art 3 rikkumiseks ning see võib olla inimväärikust alandav üksnes erandlikel asjaoludel (nt on kinnipeetav turvavöö puudumise ning ebapiisava valguse koosmõjul tasakaalu kaotanud ja seetõttu alandavasse olukorda sattunud, vrd EIK 10.06.2014 otsus Voicu vs Rumeenia, 22015/10, p 63). Praegusel juhul kaebaja sellises erandlikus olukorras ei olnud. 09.10.2013, 22.10.2013 ning 04.11.2013 toimunud saatmistel kasutatud sõidukid (MercedesBenz Sprinter ning Volkswagen Krafter) ei ole enam vastustaja valduses, mistõttu ei saanud vastustaja autode sõitjateruumi mõõtmeid esitada. Siiski on vastustaja välja toonud, et 09.10.2013 transporditi nelja autoga kokku 13 kinnipeetavat (sh kaebaja), kuid kuna kinnipeetavate jaotust sõidukite vahel ei fikseeritud, ei ole võimalik tuvastada, kuidas kinnipeetavad sõidukite vahel jagunesid. Ka 22.10.2013 toimunud saatmise osas on vastustaja täpsustanud, et transporditi kahe sõidukiga kokku 15 kinnipeetavat, kuid nende täpset jagunemist ei ole võimalik välja tuua. 04.11.2013 transporditi kaebajat koos kaheksa teise kinnipeetavaga sõidukis, kus oli 10 kinnipeetava kohta. Vastustaja on selgitanud, et 17.02.2014 ja 11.03.2014 toimunud saatmiste ajal toimus vedu sõidukiga Volkswagen Transporter (kongi sügavus 91 cm, laius 156 cm). Samuti on vastustaja täpsustanud, et 17.02.2014 oli sõidukis peale kaebaja veel kaks kinnipeetavat ning 11.03.2014 oli kaebaja ainus saadetav. Asjas Retunscaia vs Rumeenia viitas EIK CPT raportides toodud arvamustele ega võtnud selget seisukohta, kui suur peab olema saatebussi kamber. Kinnipeetavate transporditingimuste õiguspärasuse kontrollimisel on EIK hinnanud kinnipeetavale tagatud isikliku ruumi suurust kogumis muude asjaoludega (nt valgustus ja ventilatsioon; oma istekoht; reisi kestus ja kitsastes 3(6)
3-16-2030 oludes toimunud transpordikordade arv, vrd EIK 10.07.2014 otsus M. S. vs Venemaa, 8589/08; 25.10.2007 otsus Yakovenko vs Ukraina, 15825/06). Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2015 otsus nr 3-3-1-56-15, kus Riigikohus leidis, et 0,45 m2 pindalaga bussikong ei ole eraldivõetuna inimväärikust alandav. EIK 31.07.2008 otsuses asjas Starokadomskiy vs Venemaa (nr 42239/02) ja 08.11.2005 otsuses asjas Khudoyorov vs Venemaa (nr 6847/02) tulenes EIÕK art 3 rikkumine muu hulgas sellest, et kaks kinnipeetavat pidid jagama ühele kinnipeetavale mõeldud istekohta. Selliste tingimustega praegusel juhul tegemist ei olnud. Võttes arvesse vastustaja selgitusi, on sõitjateruumi põrandapinna suurus täpselt tuvastatav vaid 17.02.2014 ja 11.03.2014 toimunud saatmiste puhul. Arvestades vastustaja esitatud andmeid (kongi sügavus 0,91 m ning laius 1,56 m) ja sõidukis viibinud kinnipeetavate arvu, oli arvestuslik põrandapind sõidukis ühe kinnipeetava kohta 17.02.2014 toimunud saatmise ajal 0,47 m2 ning 11.03.2014 toimunud saamise ajal 1,42 m2. Teistel kuupäevadel toimunud saatmistel kasutatud sõidukite võõrandamise tõttu ei ole nende sõitjateruumi mõõtmine võimalik. Isegi juhul, kui sõidukite sõitjateruumi mõõtmed oleksid teada, ei oleks ühe isiku kohta käiva arvestusliku põrandapinna väljaarvestamine võimalik, kuna samal päeval transporditi kinnipeetavaid mitme sõidukiga ning pole teada, mitu isikut korraga sõidukis viibis. 04.11.2013 oli isikuid sõidukis maksimaalsest mahutavusest vähem. Ei ole põhjust eeldada, et 09.10.2013 ning 22.10.2013 toimunud saatmiste puhul oleks isikuid sõidukisse mahutatud rohkem, kui sõidukis oli istekohti. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et 09.10.2013 kasutati 13 isiku transportimiseks nelja kümnekohalist sõidukit ning 22.10.2013 15 isiku transportimiseks kahte kümnekohalist sõidukit. Pidades silmas, et saatmised olid seotud vaid lühikeste vahemaadega ning sõidu kestus sihtkohta kestis kõikide saatmiste puhul tõenäoliselt vähem kui 8 minutit, ei ole kaebajale väidetavalt osaks saanud ebameeldivused sellised, et neid saaks pidada kannatusteks, mis ületanuks kaebaja õiguslikust staatusest tulenevaid vältimatuid ebameeldivusi ja õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 30.06.2017 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus jättis tuvastamata, milliseid ohutusabinõusid kasutas vastustaja kaebaja ohutuse tagamiseks olukorras, kus saatebussis puudusid turvavööd. Halduskohus jättis uurimispõhimõtet rikkudes välja selgitamata, kui suur oli kinnipeetavale tagatud ala saatebussis tema sõidutamisel. Tuvastamata on sõidukite suurus ja seal viibinud isikute arv. Halduskohus on jätnud kasutamata võimaluse võtta ütlused tunnistajatelt.
6.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. 4(6)
3-16-2030
8.Kaebuse esitamise ajaks oli möödunud viimasest vaidlusalusest saatmisest 18 kuud ning neist saatmistest, mille puhul ei ole täpselt teada kongi mõõtmed ega seal viibinud kinnipeetavate arv, enam kui kaks aastat ja 10 kuud. Olukorras, kus haldusorgan ei ole neid asjaolusid dokumenteerinud või ei ole dokumendid säilinud, ei ole kohtul võimalik asjaolusid täpselt tuvastada. Kinnipeetavate saatmine vanglast kohtusse ja tagasi oli sel ajal PPA tavapärane tegevus, mistõttu ei ole usutav, et asjaomased ametnikud konkreetsete vedudega seonduvat piisava täpsusega mäletaksid. Sama ebausutav on, et samas saatebussis viibinud kinnipeetavate arvu suudaks mäletada ka mõni teine kaebajaga koos viibinud kinnipeetav, isegi kui tema andmed oleks võimalik välja selgitada. Kui mõni tunnistaja selle kohta ütlustes andmeid esitakski, ei saaks neid pidada eluliselt usutavaks. Kongi mõõtmete kohta ei ole täpseid andmeid võimalik tunnistajate ütluste kaudu koguda. Seetõttu sai halduskohus lähtuda vaid umbmäärasest oletusest esimese kolme vaidlusaluse saatmise tingimuste kohta.
9.Pole usutav, et mitme erineva saatebussiga kinnipeetavate transportimisel oleks kinnipeetavad paigutatud bussidesse nii, et mõnes bussis oleks olnud vaid üks või kaks kinnipeetavat ja kõik ülejäänud samas bussis. On usutav, et kinnipeetavatele tagatud ruum ei olnud kuigivõrd erinev tingimustest, milles kaebaja viibis 17.02.2014 toimunud saatmise ajal, sest ühelgi juhul ei olnud bussides täidetud kõik kinnipeetavatele mõeldud kohad ning pole usutav, et sellised kohad oleks loodud väga erineva suurusega.
10.Halduskohtu viidatud EIK otsuses asjas Yakovenko vs Ukraina on selgitatud, et CPT peab saatebussi konge suurusega 0,4 m2, 0,5 m2 ja isegi 0,8 m2 sobimatult väikeseks (p 108). Kohtuotsuse arutluskäigust saab järeldada, et 0,4 m2 suuruses kongis kinnipeetavate transport on EIÕK art-ga 3 vastuolus ka lühikeste sõitude puhul.
11.Praegusel juhul ei ole kinnipeetavale tagatud ruum olnud sellest suurusest kuigivõrd suurem, jäädes ligilähedaseks 0,5 m2-le. Sellistes tingimustes kinnipeetavate pikaajalist või sagedast transportimist ei saaks pidada õiguspäraseks, arvestades EIK praktika pikaajalisi seisukohti. Praegusel juhul tuleb aga arvesse võtta, et vaidlusaluste saatmiste arv on väike (kokku viis) ning ka vahemaad ja sõitmiseks kulunud aeg väga väikesed. Kaebaja kannatatud kitsikus ei saanud seetõttu tuua kaasa olukorda, kus tal oleks kitsikusest saanud tekkida füüsiline ebamugavus liikumisvõimaluste puudumise tõttu, sest liikumatusega mitte enam kui kaheksa minuti jooksul ei kaasne tavapäraselt jäsemete või liigeste valulikkust. Miski ei viita sellele, et kongis oleks olnud pime või õhupuudus. Asjaolud kogumis ei anna alust pidada transportimise tingimusi ebainimlikuks või alandavaks.
12.Turvavööde puudumine lühiajalise transpordi puhul ei saa kaasa tuua sellist põhjendatud hirmu, mis ületaks ebainimliku või alandava kohtlemise miinimumkünnise, kui sõiduk ei sattunud avariiohtlikku olukorda. Viimast kaebaja ei väida. On tavapärane, et linnaliikluses kasutatavas ühistranspordis (buss, troll, tramm) puuduvad samuti turvavööd. Siseministri määruse nr 60 § 5 lg 1 nõuded on täidetud ka juhul, kui saatmisel kasutatav sõiduk vastab transpordis kasutatavatele sõidukitele üldiselt esitatavatele tehnilistele nõuetele, sõidukijuhil on vastava sõiduvahendi kasutamiseks vajalik luba ning kogemus sellise sõiduki kasutamisel. Arvestades, et bussid olid asja materjalidest nähtuvalt sobivalt tähistatud ning politseiametnikele on korraldatud eriväljaõpe operatiivsõidukite kasutamiseks, pole sõidu ohutuses alust kahelda.
13.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
5(6)
3-16-2030
14.Kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.