Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 24. aprill 2018, Tallinn 3-18-564 AS Samat kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni
9.märtsi 2018 otsuse (vaidlustusasi 14-18/193780) osalise tühistamise ning hankija hankedokumentide õigusaktide kooskõlla viimiseks kohustamise nõuetes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: AS Samat Esindaja: v.adv. Jaana Nõgisto Vastustaja: MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Esindaja: v.adv Kristina Laarmaa
RESOLUTSIOON
A. Kinnitada AS-i Samat ning MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus vahel sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine:
1.Jäädes kaebuse sisuliste õiguslike seisukohtade juurde kinnitab kaebaja, et on teadlik kompromissi õiguslikest tagajärgedest, sh et kaebaja kaotab õiguse samadel alustel ja samas esemes kohtusse pöörduda. Kaebaja kinnitab, et loobub kompromissiga kokkulepitud riigihanke alusdokumentide sätete vaidlustamisest ka Riigihangete vaidlustuskomisjonis.
2.Kaebaja ja hankija on kokku leppinud, et hankija muudab riigihanke nr 193780 alusdokumente alljärgnevalt:
2.1.Hankija loobub õigusest alustada liinide teenindamist hankija poolt määratavate etappide kaupa ning kustutab Tehnilise kirjelduse p-st 4 lause „Tehnilise kirjelduse lisas 1 kajastatud bussiliinide teenindamine võib alata hankija poolt määratavate etappide kaupa, mitte kõikidel liinidel ühekorraga.“
Hankija muudab veomahu muutmise osas riigihanke alusdokumente alljärgnevalt.
2.2.1.Hankija sätestab HD p-i 7.3 järgmiselt: Hankijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes punktis 7.2 tooduga kogu ATL alusel teostatava liiniveo kohta kokku suurendada või vähendada, sh jätta mõni tehnilise kirjelduse lisades kajastatud bussiliin ära või lisada mõni bussiliin põhja suuna avaliku teenindamise lepingu raames järgmistel tingimustel: 1) Ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes p 7.2 märgituga kogu ATL alusel teostatava liiniveo kohta suurendada või vähendada kuni 3% ulatuses ilma et vedajal tekiks õigus nõuda muudatusest tingitud mistahes täiendavate kulude hüvitamist; 2) Ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes p 7.2 märgituga kogu ATL alusel
teostatava liiniveo kohta suurendada või vähendada enam kui 3% ulatuses ent kokku mitte rohkem kui 20% ulatuses, seejuures on vedajal õigus nõuda nimetatud muudatusega põhjuslikus seoses tekkinud põhjendatud ja vajalike lisakulutuste hüvitamist. Eelnimetatud lisakuludes kokkuleppe saavutamine ei ole eeltingimuseks ühepoolsete muudatuste ellurakendamisel. 3) Kokkuleppel vedajaga on võimalik ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes punktis 7.2 tooduga kogu ATL alusel teostatava liiniveo kohta kokku suurendada või vähendada kuni 50% ulatuses. 4) Etteteatamistähtajad: Muudatustest, mis ei tingi lisabusside rakendamist vedaja poolt ja eeldusel, et vastava muudatuse maht on vähem kui 10% HD p 7.2 nimetatud liiniläbisõidust kogu Lepingu kohta, teavitatakse vedajat ette vähemalt 10 (kümme) päeva enne muudatuste ellu rakendamist. Kui muudatuse maht on küll vähem kui 10% HD p 7.2 nimetatud liiniläbisõidust Lepingu kohta, ent muudatuse ellurakendamine eeldab vedaja poolt lisabusside rakendamist, teavitatakse vedajat ette vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne muudatuse ellurakendamist. Kui hankija soovib korraga muuta liiniläbisõitu enam kui 10% ulatuses HD p 7.2 nimetatud liiniläbisõidust kogu Lepingu kohta, kohustub hankija sellest vedajat ette teavitama vähemalt 180 kalendripäeva enne muudatuse ellurakendamist. Pakkujad peavad arvestama, et hankijal on õigus HD lisas näidatud 2019 eeldatavat liiniläbisõitu muuta kuni 10% ulatuses HD p 7.2 nimetatud liiniläbisõidust kogu Lepingu kohta juba enne hankelepingu täitmise algusaega, teavitades sellest vedajat vähemalt 30 kalendripäeva ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid muudatuste ellurakendamiseks.
2.2.2.Hankija sätestab ATL p-i 4.3 järgmiselt: Hankija lisab punkti viimase lause lõppu lauseosa „väljaarvatud hanke alusdokumendi (HD) p 7.3 korras hüvitatavad põhjendatud ja vajalikud kulutused seoses liiniläbisõidu muutmisega.“
2.2.3.Kaebuse esemeks olnud HD p 7.4 ja ATL p 4.1 jäävad kehtima muutmata kujul.
2.3.Vedaja tasu indekseerimise osas tarbijahinnaindeksist lähtudes on kokku lepitud järgmiselt:
2.3.1.Vedaja tasu indekseerimist reguleerivat ATL p-i 4.5 muudetakse järgnevalt: „Toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud läbisõidutariifi (liinikilomeetri) maksumust muudetakse lepingu kehtivusaja vältel juhul, kui muutub tarbijahinnaindeks (THI) Statistikaameti andmetel ja Maanteeamet on välja arvestanud THI vastava perioodi aritmeetilise keskmise muudatuse võrreldes pakkumuste esitamise tähtaja kvartali THI-ga, mille väärtuseks arvestatakse käesoleva lepingu mõistes 1,0. Liinikilomeetri maksumus arvutatakse alltoodud valemi järgi ning tulemus on eurodes ja ümardatakse 3 (kolme) kohaga peale koma: Tt = (THIp x THD) Kus Tt
– liinikilomeetri maksumus perioodil t (euro/km);
THD
– liinikilomeetri maksumus pakkumuses (euro/km);
THIp – tarbijahinnaindeksi aritmeetiline keskmine perioodil p jagatuna pakkumuste esitamise tähtaja kvartali indeksiga. Perioode p on 2 (kaks):
p1 on II kvartalist III kvartalini (01. aprill kuni 30. september) ja p2 IV kvartalist I kvartalini (01. oktoober kuni 31. märts) kaasa arvatud. Indeksit THIp1 kasutatakse liinikilomeetri maksumuse muutmiseks alates 1. jaanuarist ja THIp2 kasutatakse alates 1. juulist. Näide 1: 2020. aasta I poolaasta liinikilomeetri maksumuse arvutamiseks kasutatav liinikilomeetri maksumuse muutmise indeks (THIp1) leitakse perioodi 01.04.2019 kuni 30.09.2019 indeksite aritmeetilise keskmisena jagades tulemuse pakkumuste esitamise tähtaja kvartali indeksiga. Vastavalt THIp1 korrutatakse pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumusega (hinnaga) ja saadakse perioodiks 2020. aasta I poolaasta liinikilomeetri maksumus. Näide 2: 2020. aasta II poolaasta liinikilomeetri maksumuse arvutamiseks kasutatav liinikilomeetri maksumuse muutmise indeks (THIp2) leitakse perioodi 01.10.2019 kuni 31.03.2020 indeksite aritmeetilise keskmisena jagades tulemuse pakkumuste esitamise tähtaja kvartali indeksiga. Vastavalt THIp2 korrutatakse pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumusega (hinnaga) ja saadakse perioodiks 2020. aasta II poolaasta liinikilomeetri maksumus.
2.3.2.Hankija muudab vedaja tasu indekseerimist reguleerivat ATL p-i 4.6 ja kustutab lause „Esimesel lepinguaastal liinikilomeetri maksumust ei muudeta ja liinikilomeetri maksumuseks esimese lepinguaasta lõpuni on vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumus“, asendades selle lausega: „Vedaja tasu indekseerimise ajaline algushetk on pakkumuse esitamise ajale vastav kvartal.“
2.3.3.Kaebaja loobub kaebusest kõikides muudes vedaja tasu indekseerimist puudutavates nõuetes, sh pretensioonist THI kui vedaja tasu indekseerimise ainsa aluse suhtes.
2.4.Hankija muudab ATL p-i 3.2 järgmiselt: „Vedaja kohustub kogu Lepingu kehtivuse vältel tagama Lepingu täitmisel kasutatavate enda poolt hangitud busside vastavuse HD lisa 1 lisas 4 sätestatud tingimustele. Vedaja kohustub esitama Tellijale 1 (üks) kuu enne teenuse osutamise algust andmed lepingu täitmisel kasutatavate busside kohta, mille pinnalt on Tellijal võimalik veenduda busside vastavuses tehnilise kirjelduse tingimustele. Kui esitatavate andmete pinnalt järeldab Tellija, et bussid ei vasta HD ja selle lisade tingimustele, on Tellijal õigus nõuda, et Vedaja esitaks andmed nõuetele vastavate busside kohta ja osutaks teenust ainult nõuetele vastavate bussidega. Kui Vedaja Tellija poolt määratud täiendava tähtaja jooksul ei esita andmeid nõuetele vastavate busside kohta või asub reaalselt Lepingut täitma nõuetele mittevastavate bussidega, on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 1500 EUR päevas iga bussi kohta, mis nõuetele ei vasta. Vedaja võib Lepingu täitmisel kasutatavaid busse vahetada või muuta üksnes Tellija sellekohasel eelneval kirjalikul nõusolekul ja eeldusel, et Lepingu täitmiseks kasutatavad bussid vastavad igal ajahetkel tehnilise kirjelduse tingimustele.“
2.5.Hankija muudab ATL p-i 4.8 järgmiselt: „Lepingu objektiks olevate bussiliinide teenindamise eest tasub Tellija vedajale hiljemalt veoteenuse osutamise kuu 5. kuupäevaks, sealhulgas jaanuarikuus hiljemalt 20. kuupäevaks, ettemaksu summas 30 000 EUR ja tasub vedaja tasu saamata jäänud osa hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks kui on täpsustunud tehtavate mahaarvamiste summa. Tellija tasub Vedajale pangaülekandega pangaarvele _______________ eeldusel, et Vedaja on edastanud Tellijale tasu maksmise
kohta arve.“
2.6.ATL p-s 8.9.6 (aruandlus) ei muudeta.
2.7.Kaebaja loobub kaebusest ATL järgmiste punktide osas: p 6.8.7 osas (piletimüügiseadme rikkumise puhul saamatajäänud piletitulu hüvitamine), p 9.3.2 osas (busside korrektse välimuse nõue ja sanktsioonid), p 9.10 (vääramatu jõu asjaolud) osas, p 10.1 (lepingu täitmise eeldusliku lõpukuupäeva edasi lükkumine) osas, p 10.3 (leppetrahv lepingu ülesütlemisel täitmistagatise ulatuses) osas.
2.8.ATL p 9.7 kehtestatakse järgmises sõnastuses: „Vedaja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel avastatud puudused fikseeritakse Tellija poolt vastava akti (edaspidi Puuduste fikseerimise akt) koostamise teel (Lepingu lisa 4). Puuduste fikseerimise aktis fikseeritakse rikkumise olemus ja avastamise aeg ning antakse Vedajale tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks, kui see on puuduse olemusest tulenevalt võimalik, mõistlik ja vajalik. Tellija teatab Vedajat Lepingu nõuete rikkumisest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest teadasaamisest. Kui täiendava tähtaja andmine ei ole puuduse olemusest tulenevalt vajalik või võimalik, teavitab Tellija Vedajat toimunud rikkumistest, saates Vedaja poolt Lepingus märgitud kontakt e-posti aadressil Puuduste fikseerimise akti. Puudused loetakse fikseerituks ja Vedaja puuduste esinemisest nõuetekohaselt teavitatuks Tellija poolt käesolevas punktis sätestatud teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisega e-posti teel. Kui Vedaja ei pea Tellija e-posti teel saadetud teadet või Puuduste fikseerimise akti põhjendatuks, on Vedajal õigus esitada Tellijale kirjalikus vormis vastuväited hiljemalt 7 tööpäeva jooksul Tellija poolt vastava puuduste kohta teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisest. Kui Vedaja ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, loetakse Vedaja mistahes vastuväidetest loobunuks ja rikkumise omaks võtnuks, sh nõustunuks Tellija poolt rikkumise tõttu Lepingust tulenevate sanktsioonide rakendamisega“
2.9.ATL p 10.6 kehtestatakse järgmises sõnastuses: „Lepingu lõpetamisel ennetähtaegselt Tellija poolt Vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub Vedaja jätkama Lepingu täitmist maksimaalselt 3 kuu kestel alates Lepingu ülesütlemisest, kui Tellija seda nõuab või seni, kuni Tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist, vastavalt sellele kumb tähtaeg või sündmus saabub varem. Tellijal on õigus sätestada lühem periood, mille vältel Vedaja on kohustatud Lepingu täitmist jätkama“.
2.10.ATL p 9.1 kehtestatakse järgmises sõnastuses: „Lepinguliste kohustuste rikkumiste puhul rakendatavatele sanktsioonidele kohaldatakse Eesti kehtivat seadusandlust Lepingus sätestatud erisusi arvestades.“
2.11.ATL p 9.4.6 kehtestatakse järgmises sõnastuses: „kakskümmend või enam sõitja sisenemisel sõiduõiguse kontrolli teostamata jätmist kolme kuu jooksul või sama perioodi jooksul 5 või enam põhjendatud kaebust sõitjatelt;
2.12.ATL p 10.4 kehtestatakse järgmises sõnastuses: “Vedajal on õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja alusetult saanud Vedaja tasu ning võlgnevus Vedaja ees ületab Lepingu ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 1 kalendrikuu liiniläbisõidu ja kehtiva läbisõidutariifi korrutise summa. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muus alusel ei ole Vedajal õigust Lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda.”
2.13.ATL p 3.8.4 kehtestatakse järgmises sõnastuses: „Vedaja või alltöövõtja poolt Lepingu täitmisel kasutatavad isikud järgivad Lepingust tulenevaid kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel täiel määral kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, samuti omavad kohustuste
täitmiseks kõiki vajalikke õigusaktides ette nähtud lube, sertifikaate vms volitusi. Hankijal on õigus nõuda Vedajalt Lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide kohta andmeid, kontrollimaks isikute vastavust Lepingu ja õigusaktide nõuetele.“
4.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
5.Käesolev kompromiss ei piira hankija õigusi hanke alusdokumentide muutmiseks või täiendamiseks punktides, mida käesolev kompromiss ei reguleeri ja mis ei lähe käesolevas kompromissis kokkulepituga vastuollu. B. Lõpetada haldusasja 3-18-564 menetlus. C. Tagastada AS-ile Samat pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 640 eurot. D. Toimetada määrus kätte poolte esindajatele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 278 lõiked 1 ja 2).
ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on AS Samat kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni
9.märtsi 2018 otsuse (vaidlustus nr 14-18/193780) tühistamiseks ning hankija (MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus) kohustamiseks riigihankes 193780 („Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna põhja suuna bussiliinidel“) riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Pooled esitasid kohtule 24. aprillil 2018 allkirjastatud kompromissi, mille sisu on nimetatud käesoleva määruse resolutsiooni punktis A. Pooled on leppinud kokku, et loobuvad vastastikku menetluskulude välja mõistmise nõuetest.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Leian, et AS-i Samat ning Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse vahel sõlmitud kompromiss ei ole õigusvastane. Õigusvastasuse tõttu saaks sellise kompromissi kinnitamata jätta, kui oleks ilmselge, et mõni poolte vahel kokku lepitud hanke alusdokumendi sätte on seadusega vastuolus. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kompromissi kinnitamine ei riku kolmandate isikute õigusi ega tekita neile kohustusi ja kompromissi on võimalik täita. Kompromissi kinnitamine ei välista kompromissi pooleks mitte olevate isikute õigust vaidlustada kompromissi tulemusena hankija poolt muudetavaid hanke alusdokumente. Juhul kui mistahes muu isik peaks vaidlustama hanke alusdokumendid osas, milles hankija neid käesoleva kompromissi alusel muudab, on selles järgnevas menetluses ilmselt vajalik kaasata AS Samat menetlusse kolmanda isikuna. Kompromissi dokumendis sisaldub lisaks pooltevahelisele kokkuleppele ka AS-i Hansa Bussiliinid kinnitus teatud osas kõnealuse hanke alusdokumentide vaidustamise õigusest loobumise kohta. Kuna AS Hansa Bussiliinid ei ole käesolevas kohtumenetluses menetlusosaline ning kompromiss, mis sisaldub kohtule esitatud dokumendi osas II ja mis on esitatud käesoleva määruse resolutsiooni punktis A, ei sea kaebaja ja vastustaja vahelisi suhteid sõltuvusse vastustaja ja AS-i Hansa Bussiliinid vahelistest võimalikest suhetest, siis ei ole AS-i Hansabuss kinnitus, (mis sisuliselt on täiendav kokkulepe ASi Hansa Bussiliinid ja vastustaja vahel) käesolevas kohtumenetluses kompromissi kinnitamise ja menetluse
lõpetamise seisukohast oluline. Eelnevast tulenevalt tuleb kompromiss kinnitada ning haldusasja nr 3-18-564 menetlus lõpetada.
3.HkMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral kaebajale pool tasutud riigilõivust. Kaebuse esitamisel on kaebaja tasunud 1280 euro suuruse riigilõivu. Seega kuulub kaebajale tagastamisele 640 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv osaliselt ega täielikult tagastamisele ei kuulu, sest vastav lõivustatud toiming (esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamine) on tehtud.
4.Pooled on avaldanud, et soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Tegemist ei ole kompromissi osaga, vaid sellest eraldiseisva menetlusliku avaldusega, mis ei mõjuta kompromissi kinnitamist. Märgin siiski, et erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust, kus on ette nähtud poolte õigus leppida kokku seaduses sätestatud tähtaegade lühendamises, samuti edasikaebetähtaegade lühendamises või pikendamises, halduskohtumenetluses sellist võimalust ei ole. Kuivõrd edasikaebetähtaegade küsimus on HkMS-is selgelt reguleeritud, et ole HkMS § 1 lg 3 kohaselt analoogia korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamine võimalik. Seetõttu on seadusest tulenevalt pooltel õigus määruskaebuse esitamiseks 10-päevase tähtaja jooksul (HkMS § 278 lg 1). /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.