lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-116/11

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-116/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.04.2018, Tallinn

Haldusasja number

Vaidlustatud kohtulahend

3-18-116 XX kaebus prokuratuuri tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – XX, seaduslik esindaja Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) Tallinna Halduskohtu 12.02.2018 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.02.2018 määruse peale haldusasjas nr 3-18-116.
2.Jätta läbi vaatamata XX taotlus väljastada talle koopia Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-18-116 esitatud kaebusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 15.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja prokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt esitas XX 18.12.2017 Riigiprokuratuurile kaebuse koos kuritegusid (vägivallaakte, diskrimineerimist, omavoli ja karistuslikku psühhiaatriat) puudutavat teavet sisaldavate teabekandjatega. Prokuratuur tagastas 03.01.2018 vastusega nr RP-6-8/17/153-(14) kaebuse läbivaatamatult, sest kaebus ei olnud koostatud eesti keeles.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus tagastas 12.02.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras. Kuna halduskohtu pädevuses ei ole hinnata prokuratuuri tegevuse õiguspärasust seoses kaebaja

3-18-116 kuriteoteate tagastamisega, ei kuulu halduskohtu pädevusse ka prokuratuuri 03.01.2018 vastusega nr RP-6-8/17/153-(14) XX-le tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine.

3.XX esitas 26.02.2018 Tallinna Halduskohtu 12.02.2018 määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles leidis, et halduskohus on omavoliliselt keeldunud õigusemõistmisest. Riigiprokuratuur on kaebajat diskrimineerinud keele, rahvuse, sotsiaalse seisundi ja muude asjaolude alusel, sest Riigiprokuratuur tagastab kõik tema kaebused läbivaatamatult. Kaebaja on rahvuselt venelane ega valda eesti keelt. Kaebaja on viibinud 17 aastat isolatsioonis ning kohus on ta tunnistanud teovõimetuks. Riigiprokuratuuri tegevus kaebaja venekeelsete kaebuste menetlemisest keeldumisel tuleb tunnistada õigusvastaseks.
4.XX eestkostja Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) teatas 13.04.2018 kirjas vastusena ringkonnakohtu 09.04.2018 kohtunõudele, et ei toeta XX määruskaebust. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt põeb XX alates 2007. a-st püsikujulist psüühilist haigust (paranoidsete luulumõtete süsteem) ning tal puudub reaalsusele vastav arusaamine ümbrusest ja keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. XX teeb otsuseid ja kujundab oma käitumise lähtuvalt oma haiguslikest elamustest ning veendumustest, mistõttu esineb risk teda ennast ja ümbritsevaid ohustavaks käitumiseks. Tema paranoiline luul diskrimineerimisest võib olla märk haiguse süvenemisest. XX esitab pidevalt kaebusi, kuid ei ole kordagi pöördunud abi saamiseks eestkostja poole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus tagastab XX määruskaebuse HKMS § 26 lg 1, § 121 lg 1 p 6, § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult.
6.Harju Maakohtu 27.09.2016 määrusega nr 2-16-2413 on XX kui piiratud teovõimega isiku üle seatud eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks ning eestkostjaks on kuni 27.09.2021 määratud Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu. Määruse kohaselt on eestkostja ülesanneteks muu hulgas XX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja nõusolekuta võib XX teha olmelisi pisitehinguid eestkostja poolt eraldatud rahaliste vahendite piires.
7.Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on kohtu poolt määratud eestkostja, siis on XX Harju Maakohtu 27.09.2016 määruses nr 2-16-2413 toodud ulatuses (s.o kõigi asjade ajamisel, v.a olmelised pisitehingud) TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik ja seega puudub tal HKMS § 25 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses teovõime.
8.HKMS § 26 lg-st 1 tulenevalt ei luba kohus isikul teovõime puudumisel menetluses osaleda ning tema avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui seaduslik esindaja ei kiida seda kohtu määratud tähtaja jooksul heaks. Kui halduskohtumenetluses teovõimetu isik on esitanud kaebuse ja seaduslik esindaja ei kiida seda kohtu määratud tähtaja jooksul heaks, tuleb kohtul HKMS § 121 lg 1 p 6 ja järgi selline kaebus läbivaatamatult tagastada. HKMS § 207 lg 1 ja § 187 lg 3 p 6 alusel kohaldub see ka teovõimetu isiku esitatud määruskaebuse suhtes. Erandiks on üksnes HKMS § 25 lg-s 2 sätestatud juhtumid, millal piiratud teovõimega täisealisel isikul saab halduskohtumenetluses olla teovõime. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ükski loetletud eranditest laiendatav praegusele vaidlusele.
9.Kuna XX üle seatud eestkoste hõlmab tema kõigi asjade ajamist, siis ei saa esineda olukorda, et teovõime piiratus ei puuduta käesolevat haldusasja (HKMS § 25 lg 2 p 1). XX ei ole praeguses haldusasjas vaidlustanud mitte Tallinna linna, vaid Riigiprokuratuuri tegevust ja XX kaebuse tagastanud halduskohtu määrust, seega puudub ka alus arvata, et kaebaja huvid võiksid 2(3)

3-18-116 olla vastuolus tema eestkostja huvidega (HKMS § 25 lg 2 p 2). Menetletavas asjas ei ole XXle halduskohtumenetluses teovõime omistamine määruskaebuse esitamiseks vältimatult vajalik ka tema enda või mõne teise isiku või avaliku huvi kaitseks (HKMS § 25 lg 2 p 3) järgmistel põhjustel.

10.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille järgi kaebaja saaks kaitsta oma õigusi KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras. KrMS § 207 lg 1 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lg-s 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. KrMS § 199 lg-s 1 ja 2 sätestatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise alused ei hõlma avalduse tagastamist põhjusel, et see ei olnud koostatud eesti keeles. Prokuratuuri 03.01.2018 vastusest nähtub, et kaebaja 18.12.2017 kirja on käsitatud avaldusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) tähenduses ning sellele vastamisest on loobutud MSVS § 5 lg 9 p 5 alusel põhjusel, et avaldus ei olnud koostatud eesti keeles. Prokuratuur on vastavalt MSVS § 5 lg-le 11 palunud kaebajal esitada esimesel võimalusel pöördumise tõlge eesti keelde. MSVS § 1 lg 2 järgi toimub MSVS-s ettenähtud haldusmenetlus haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras, kui MSVS ei näe ette teisiti. Seega ei olnud prokuratuuri 03.01.2018 kirja näol tegemist kriminaalmenetluse alustamata jätmisega KrMS § 199 lg-te 1 või 2 tähenduses ning prokuratuur ei ole kõnealuse vastuse koostamisel täitnud prokuratuurile seadusega pandud põhiülesandeid (prokuratuuriseaduse § 1 lg 1 ja justiitsministri 19.03.2004 määrus nr 23 „Prokuratuuri põhimäärus“ § 6), millise tegevuse õiguspärasuse hindamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Prokuratuuri kui valitsusasutuse tegevuse õiguspärasuse kontroll MSVS alusel märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisel või vastamata jätmisel kuulub selle avalik-õigusliku iseloomu tõttu halduskohtu pädevusse.
11.Halduskohtumenetluses teovõime omistamine määruskaebuse esitamiseks ei ole aga vältimatult vajalik XX või mõne teise isiku või avaliku huvi kaitseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et määruskaebust menetlemata jääks mõni kaebaja oluline õigus või huvi kaitseta.
12.XX esitas määruskaebuses taotluse väljastada talle koopia halduskohtule esitatud kaebusest. Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud põhjendusi arvestades tuleb see avaldus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus lisab vaid, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on enamasti enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ärakiri (vt Riigikohtu 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-59-16, p 13). XX-l on vajadusel võimalik abi saamiseks pöörduda ka oma seadusliku esindaja poole. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium