XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00733-13 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja –XXX, esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.05.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA, ka maksuhaldur) tegi 28.11.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/03608115 (maksuotsus, tl 13-30) OsaühinguleXXX, milles määras maksustamisperioodide jaanuar 2014 kuni oktoober 2014 eest täiendavalt tasumisele makse kogusummas 168 483,66 eurot (käibemaksu 60 742,55 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 107 741,11 eurot). Maksuotsuse kohaselt kasutas Osaühing XXX n-ö arveveski teenust osutatavate ettevõtete väljastatud fiktiivseid arveid oma maksukohustust vähendavana teadlikult ja pani tahtlikult toime maksupettuse. Osaühing XXX juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 15.04.2002 kuni 21.12.2015 XXX (kaebaja).
2.MTA kohustas 09.10.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00733-13 (vastutusotsus, tl 6-12) kaebajat tasuma solidaarselt Osaühinguga XXX maksuvõla summas 168 483,66 eurot. Vastutusotsuse kohaselt oli kaebaja äriühingu ainus juhatuse liige. Vastutusotsuse koostamist põhjendas maksuhaldur asjaoludega, et maksuhalduri poolt teostatud sundtäitmise toimingute tulemusena ei õnnestunud maksuhalduril Osaühingult XXX maksuvõlga sisse nõuda ning maksuhaldur tuvastas, et OsaühingXXX ei ole suuteline oma maksekohustusi täitma ja puudub võimalus
maksuvõla sissenõudmiseks Osaühingult XXX registreeritud vara või majandustegevusest laekuvate vahendite arvelt.
3.15.12.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus MTA 09.10.2017 vastutusotsuse nr 137/00733-13 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 21.12.2017 määruses kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 22.01.2018 saabus kohtusse vastustaja vastus kaebusele. 12.03.2018 saabusid kohtusse kaebaja kohtuvaidluse teesid ja menetluskulude nimekiri. 20.03.2018 saabus kohtule vastustaja täiendav seisukoht.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja hinnangul on vastutusotsus õigusvastane ning kuulub tervikuna tühistamisele. Vastutusotsus rikub kaebaja õigusi, sest sellega on määratud kaebajale maksukohustus, mida kontrolli-, maksu- ja vastutusmenetluste nõuetekohasel läbiviimisel ja kõikide asjaoludega arvestamisel ei oleks saanud määrata. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluse vastutusotsuse tegemine on aegunud, kuna täitmata on juhatuse liikme poolt oma kohustuste tahtliku rikkumise eeldus ning maksuhalduri vastupidine hinnang on meelevaldne ja ebakorrektne.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja kaebusega ja selles toodud põhjendustega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb vaidlusaluses vastutusotsuses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et kuivõrd maksu- ja vastutusmenetlustes tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused on vastutusotsuses mõistlikult jälgitavad ja kõnealune otsus on seetõttu ka kontrollitav, on otsus ka nõuetekohaselt ja piisavalt motiveeritud. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur vastutusotsuse tegemisel piisava põhjalikkusega täitnud omapoolse põhjendamiskohustuse ja on seisukohal, et sellisel juhul läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Vastustaja leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on täidetud kõik vastutusotsuse tegemise tingimused ja XXX vastutuse eeldused, on vastutusotsus Osaühingule XXX maksukohustusest tuleneva maksuvõla osas igati õiguspärane. Vastustaja hinnangul puuduvad käesoleval juhul vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud ja ka asja seisukohalt olulist tähtsust omavad menetlusõiguse normide rikkumised.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Maksuhaldur kohustas kaebajat vastutusotsusega tasuma Osaühingu XXX maksuvõlga summas 168 483,66 eurot (määratud MTA 28.11.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/036081-15). Osaühing XXX nimetatud maksuotsust halduskohtus ei vaidlustanud, järelikult ei pidanud
kaebaja maksuotsust õigusvastaseks ning tegemist on jõus ja õiguspärase haldusaktiga, kuna vastupidist ei ole tuvastatud. Vaidlust ei ole selles, et Osaühingu XXX maksuvõlg, mille tasumist kaebuse esitajalt nõutakse, koosneb maksustamisperioodil jaanuar 2014 kuni oktoober 2014 täiendavalt tasumisele määratud maksusummast 168 483,66 eurot. Nimetatud ajavahemikul oli XXX ainuisikuliselt Osaühing XXX seaduslik esindaja, kes vastutas äriühingu juhtimise ja majandustegevuse korraldamise, sealhulgas ka seaduse alusel maksumaksja kohustuste täitmise eest.
8.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava samast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kui seaduslik esindaja rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest, vastutab ta rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Maksuvõla sissenõudmiseks teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutava-le kolmandale isikule (MKS § 96 lg 1), praegusel juhul juhatuse liikmele. Selleks, et vastutusotsust teha, peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused, mida Riigikohtu praktikas on piiritletud järgmiselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50): 1) äriühingul on kehtiv maksuvõlg ehk puuduvad MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud, s.o maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud, maksuvõlg on kustutatud; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, kusjuures arvestada tuleb ka maksukohustuse tekkimise hetke, isiku funktsiooni ja pädevust äriühingus; 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98); 4) MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt; 5) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28).
9.Maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt, peavad olema täidetud vastutuse kohaldamise eeldused. Riigikohus on käsitlenud juhatuse liikme vastutuse eeldusi põhjalikult mitmes lahendis: 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p-s 10, 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13 p-des 12 ja 17, 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13 p-des 11–16, 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12 p-des 10–11, 14 ja 20, 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05 p-des 12, 13 ja 15. Riigikohtu praktika kohaselt peavad juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.
10.Vastutuse kohaldamiseks tuleb maksuhalduril seega tõendada, et juhatuse liige on oma MKS-is ja teistes maksuseadustes sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt, tuvastades süü vormi. Kui maksuhaldur ei ole tõendanud kohustuse rikkumise süülisust, ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama süü puudumist. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab äriühingu seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Sellisena tuleb vastutusotsuses tuvastada põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tagajärje, s.o maksuvõla vahel. Näiteks ei saa vastutusotsust teha sellise maksuvõla osas, kus maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel (vt lahendid nr 3-3-137-13, p-d 20 ja 22; nr 3-3-1-17-13, p 18). Süü vormide, s.o tahtluse ja raske hooletuse
sisustamisel on Riigikohtu hinnangul võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega, nagu kohaste nõuete järgimata jätmine (vt lahendid nr 3-3-1-23-12, p 14; nr 3-3-1-43-14, p 15). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel võib lähtuda tõendite, sh kaudsete tõendite, kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid 3-3-1-43-14, p 18; 3-3-1-37-13, p 24). Seejuures ei ole kohtu ülesanne tuvastada kohustuste rikkumisel rasket hooletust, vaid kontrollida, kas maksuhaldur on raske hooletuse tuvastanud õiguspäraselt (analoogselt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12).
11.Vastutusotsuse tegemiseks peavad samaaegselt olema täidetud kõik vastutusotsuse tegemise tingimused. Pooled ei vaidle selle üle, et Osaühingul XXX oli maksuvõlg ja vastutusotsus tehti kaebajale ilmselgelt enne Osaühing XXX õigusvõime lõppemist. Vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg tekkis ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli kaebaja ning maksuvõla sissenõudmine äriühingult on nurjunud, kuna ettevõtte pangakontol puudusid rahalised vahendid ja samuti puudus Osaühingul XXX vara, millele oleks maksuhalduril olnud võimalik sissenõue pöörata.
12.Poolte vahel on vaidlusaluseks kohaks maksusumma määramise aegumistähtaja küsimus.
12.1.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuivõrd tema hinnangul on tuvastamata, et ta tahtlikult oleks rikkunud juhatuse liikmete kohustust korraldada maksukohustuse täielik ja tähtaegne täitmine, tuleb antud juhul vastutusotsuse tegemisele kohaldada kolmeaastast aegumistähtaega vastavalt MKS § 98 lg-le 1 ja seda arvestades on kaebaja hinnangul vaidlusalune vastutusotsus tehtud aegumistähtaega rikkudes.
12.2.Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud vastutusotsuse p-s 5 piisava põhjalikkusega välja toonud asjaolud, millele tuginedes asus maksuhaldur kokkuvõtvalt seisukohale, et Osaühingu XXX maksuvõla tekkimise ja selle tasumata jätmise tingis kaebaja tahtlik tegevus. Kohus on seisukohal, et järelikult kohaldub MKS § 98 lg 1 teises lauses sätestatud viie aasta pikkune aegumistähtaeg põhjendatult. Vastutusotsuses nõuab maksuhaldur kaebajalt maksuvõlga alates maksustamisperioodist jaanuar 2014 ehk pikema aegumistähtaja kohaldamisel on maksud määratud kohtu arvates tähtaegselt.
13.Vaidlustatud vastutusotsuse p-s 6 on maksuhaldur käsitlenud põhjuslikku seost kaebaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja oleks täitnud MKSst ja maksuseadustest tulenevaid tagamiskohustusi ja ei oleks osalenud maksupettuses ega oleks kajastanud Osaühing XXX käibemaksuarvestuses võltsarveid, siis ei oleks Osaühingule XXX tekkinud maksuvõlga, mis määrati äriühingule täiendavalt tasumisele maksuhalduri poolt läbi viidud kontrolli tulemusel. Kohtu arvates on antud juhul täidetud kõik juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühinguga solidaarselt maksuvõla sissenõudmisel.
14.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et MTA on kontrolli- ja vastutusmenetlusi läbi viies rikkunud menetlusnõudeid. Vastupidi, asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur üritanud nii Osaühingule XXX kui ka XXX erinevaid dokumente edastada nii e-maksuameti vahendusel kui ka postiga, kuid mainitud isikud ei ole mitte ühtegi MTA poolt saadetud haldusakti vastu võtnud. Kohtule ei ole usutav, et kaebaja ei olnud vastutusmenetluse toimumisest teadlik, sest 31.03.2017 esitas ta määruskaebuse Tartu Halduskohtu määrusele haldusasjas nr 3-17-281, millega kohus rahuldas MTA taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. Lisaks tõendab vastutusmenetluse toimiku dokument nr 38, et kaebajat teavitati ka telefonitsi
vastutusotsuse projekti koostamisest, kuid sellest hoolimata ei teinud kaebaja ühtegi omapoolset sammu nimetatud dokumendi (ega ka sellele järgnenud vastutusotsuse) kättesaamiseks.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on oma kaasaaitamiskohustust rikkunud, ignoreerides täielikult maksuhalduri haldusakte. Isegi juhul, kui kaebajal ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik nõutud dokumente, mis olid kriminaalmenetluse raames ära võetud, MTA-le esitada, siis mitte miski ei oleks kohtu arvates takistanud tal Osaühing XXX seadusliku esindajana korraldustega nõutud suulist selgitust ja teabe andmist.
16.Kohtu arvates on paljasõnalised ja tõendamata kaebaja väited, et kõik tehingud Osaühing XXX ja BCC & PARTNERS OÜ (registrikood 12441880), L.A LAWFIRM OÜ (registrikood 12119628), OÜ Triomer Pluss (registrikood 12078970), Discompany OÜ (registrikood 12636341), Shamila OÜ (registrikood 12516861), MV Lifestyle Group OÜ (registrikood 12365623) kui ka KULDNE MARKETING OÜ (registrikood 12642838) vahel on reaalselt toimunud. Kohus nõustub vastustajaga, et üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ja saamist, nagu ka arve alusel raha maksmine, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel. Käesoleval juhul on MTA kohtu hinnangul kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates kontrollaktis ja maksuotsuses põhjalikult välja toonud, millel põhineb maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et Osaühing XXX käibedeklaratsioonidel kajastatud tehingud ei ole arvetel näidatud isikute vahel tegelikkuses aset leidnud. Osaühing XXX tegi väljamakseid arvete alusel, milledele märgitud tehingute toimumine arvetel näidatud tehingupooltega ei leidnud tõendamist. Selliste arvete alusel tehtud väljamaksed loetakse ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, mis maksustatakse tulumaksuga tulumaksuseaduse § 1 lg 3, § 4 lg 1, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel.
17.Kohus on seisukohal, et vastutusotsuses on kaebaja süüd, samuti põhjuslikku seost maksuvõla tekkimise ja maksuseaduste rikkumise vahel piisaval määral selgitatud. Kohus nõustub põhjendustega ega pea neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane, motiveeritud ja tugineb asjas kogutud tõendite kogumis hindamisel ning analüüsil, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
18.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.