Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-18-50/8
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 12.04.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 881

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-18-50 XX kaebus Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsusele nr 5-15/17/353-2 ja vanglas meditsiiniteenuse osutamata jätmisele ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.02.2018 määruse peale menetlusse.

2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2018 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX pöördus 06.11.2017 Tallinna Vangla poole palvega, et talle selgitataks, miks ta ei saanud oktoobris silmaarsti ja hambaarsti vastuvõtule. Tallinna Vangla käsitas kinnipeetava pöördumist selgitustaotlusena ja vastas sellele 04.12.2017 kirjaga nr 5-18/17/23554-2, selgitades, et arsti vastuvõtule saamise otsustab arst lähtudes isiku ravivajadusest; hambaarsti vastuvõtule kinnipeetav juba pääses. Kinnipeetav esitas Tallinna Vanglale 08.12.2017 vaide. Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/353-2 jäeti XX vaie rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

3.Tallinna Halduskohtu 07.02.2018 määrusega tagastati XX kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kahju tekitajaks ei ole vangla avalik-õiguslikus suhtes. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (vt lahendid asjades nr 3-3-1-53-10, p 9 ja nr 3-3-1-69-10, p 9). Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiutöötajana käsitatakse muuhulgas arsti (TTKS § 3 lg 1). Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab järelikult ka silmaarsti poolt kinni peetava isiku meditsiinilise läbivaatuse. Praegusel juhul tegi vangla meditsiinitöötaja (silmaarst) otsustuse patsientide vastuvõtu prioriteetsuse määratlemisel. Võib eeldada, et arst teadis kaebaja vastuvõtule saamise soovi põhjust ning hindas kaebaja vastuvõtule pääsemise vajadust vahele võetud patsientide omast vähem erakorralisemaks. Seetõttu on arsti vastav otsustus kvalifitseeritav ravikvaliteeti puudutavaks otsustuseks. Vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse (VangS) § 52 lõikele 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi tsiviilasi. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Kaebajal on võimalik pöörduda Harju Maakohtu poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Isegi kui kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, tuleks hüvitamisnõue tagastada. Hüvitamisnõuete esitamiseks on kinnipeetavale nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetluskord (VangS § 11 lg 8). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastava kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning vangla vastava taotluse lahendanud. Eeltoodust tulenevalt tuleks kaebus meditsiiniteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kaebajale tagastada ka juhul, kui halduskohtul oleks pädevus kaebust menetleda, kuna kaebaja ei oleks läbinud kaebuse esitamisele seatud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4). HKMS § 45 lg 4 järgi võib vaideotsuse peale esitada kaebuse vaid juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata vaidlustatavast toimingust, mistõttu tuleb kaebus tagastada ka vaideotsuse vaidlustamise osas.