1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 12.12.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/039698-17 kaebajat tasuma maksuvõlga 11 869,61 eurot. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 29.01.2018 vaideotsusega nr 6-1/3976-2 rahuldamata.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 5.03.2018 Oü Maitai kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.12.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/039698-17 tühistamise nõudes.
1 (5)
3.MTA esitas 23.03.2018 taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebusest ei nähtu kaebetähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS) § 38 lg 5). Emaksuametist nähtub, et kaebaja juhatuse liige Kadri Tran on vaideotsuse saanud kätte 31.01.2018. Kuna vaideotsus toimetati kätte 31.01.2018, oleks kaebus esitatud tähtaegselt hiljemalt 2.03.2018. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 koostoimes HKMS § 124 lg-ga 2 tuleb menetlus lõpetada.
4.Kaebaja esitas 28.03.2018 vastuväited vastustaja taotlusele. Kaebaja vastustaja taotlusega ei nõustu. Väide, nagu oleks kaebaja juhatuse liige saanud vaideotsusega tutvuda juba 31.08.2018, ei vasta tõele. Kaebaja esindaja koostatud 11.01.2018 vaides oli märgitud kontaktiks e-posti aadress [email protected]. Samuti oli vaide plangil märgitud advokaadibüroo postiaadress ScalaCity, Tartu mnt 43. Seejuures kaebaja kontakte ei olnud vaides märgitud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 52 lg-st 2 tulenevalt ei toimetata haldusakti mitmetele adressaatidele kui adressaadid taotlevad dokumendi kättetoimetamist ühele adressaadile. 11.01.2018 vaie, kus on märgitud advokaat Nikolai Majerovitši kontaktandmed ja puuduvad Oü Maitai ja tema juhatuse liikme Kadri Trani kontaktandmed, on käsitletav taotlusena MKS § 52 lg 2 mõttes. Põhjendatud ei olnud vaideotsuse kättetoimetamine mitmele isikule. Seetõttu on kaebetähtaja arvutamise seisukohalt oluline vaideotsuse kättetoimetamine just advokaadist esindajale. Kuna advokaat sai vaideotsuse kätte 4.02.2018, siis kaebetähtaeg ei ole möödunud.
5.Kaebaja juhatuse liige Kadri Tran ei ole tutvunud 31.01.2018 vaideotsuse tekstiga. Vastustaja elektroonilises süsteemis „linnukese“ tekkimine väidetava tutvumise kohta 31.01.2018 kuupäeval võib olla seletatav süsteemi tõrkega või mõne muu arusaamatusega. Vastustaja poolt kohtule esitatud „Wordi“ dokumendisse copy-paste kujul kopeeritud tekst, kus on märge dokumendi „avamise“ kohta, ei ole usaldusväärne tõend. Samuti ei tulene eelnevast, et kaebaja juhatuse liige sai 31.01.2018 tutvuda vaideotsuse sisuga (ja mitte selle pealkirja või numbriga, millest ei selgu otsuse sisu). Praktikas võib inimene olla sunnitud tegema e-maksuametis teatud toiminguid dokumentidega, omamata seejuures reaalset võimalust dokumendi sisuga tutvumiseks (näiteks kui tal puudub töötav „DigiDoc“ tarkvara, PDF failide lugeja jne). Kaebetähtaeg saab alata ainult siis, kui mõistlikult käituval inimesel tekib selgus, et rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi.
6.Alternatiivselt palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg eelnevalt viidatud põhjustel. Vaideotsusest ei selgu tavainimesele, et vaideotsuse vaidlustamata jätmisel 30 päeva jooksul alates vaideotsuse kättesaamisest, jõustub ka maksuotsus. Vaideotsuses puudub viide HKMS § 47 lg-le 2 või tekst selle kohta, et kui kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, siis võib kaebuse selle nõudega esitada üksnes 30 päeva jooksul arvates päevast. Tuleb arvestada sellega, et vaide esitas kaebaja volitatud esindaja, mistõttu kaebaja juhatuse liige ei olnud kursis vaide üksikasjadega ning ei saanud korrektselt hinnata sellise vaideotsuse tähendust maksuotsuse kaebetähtaja kulgemise osas.
7.Vastustaja esitas 6.04.2018 täiendavad seisukohad kaebaja taotlusele. Kaebaja esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. See, et juriidilise isiku seaduslik esindaja ei korralda oma ettevõtte tööd selliselt, et e-maksuameti kaudu juhatuse liikme avatud dokumendid jõuaksid nende volitatud teiste isikuteni nii, et viimased saaks neile õigeaegselt reageerida, ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks. Mingit tähtsust ei saa omistada sellele, et kaebetähtaeg lasti mööda vaid ühe päeva võrra.
8.Maksuhaldur tegi kindlaks, et kaebaja on e-maksuameti kasutaja ning teada oli ka kaebaja e-posti aadress. Maksuhaldur otsustas koostatud maksuotsuse elektrooniliselt kätte toimetada e-maksuameti kaudu, edastades selle 12.12.2017 e-maksuametisse. Samuti otsustas maksuhaldur, et vaideotsus nr 61/3976-2 toimetatakse kätte e-maksuameti kaudu ning lisaks edastatakse vaideotsus ka vaide esitaja
2 (5)
esindajale tema e-posti aadressile. Nii e-maksuametisse, kui ka vaide esitaja esindaja e-postile edastas maksuhaldur vaideotsuse 30.01.2018. Kaebaja juhatuse liige on nii vaidlusaluse maksuotsuse kui ka vaideotsuse e-maksuametist vastu võtnud. Seega ei saa olla küsimust selles, et kaebaja juhatuse liige ei saa aru, millised tagajärjed on dokumendi e-maksuametis vastuvõtmisel, kuna vaideotsuse vastuvõtmine ei olnud kaebaja juhatuse liikme esmane dokumendi vastuvõtmine e-maksuametis. Puudub vaidlus, et kaebaja juhatuse liige Kadri Tran on MTA vaideotsuse saanud kätte e-maksuametist 31.01.2018. Kuna vaideotsus toimetati kätte 31.01.2018, oleks kaebus esitatud tähtaegselt hiljemalt 2.03.2018. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu saaks pelgalt kaebaja andmete puudumisest vaides teha järeldust, et tegemist on taotlusega esitada edaspidi dokumendid vaid kaebaja volitatud esindaja kontaktaadressidele. Vastavat taotlust ei ole kaebaja maksuhaldurile esitanud.
9.E-maksuamet on spetsiaalselt maksukohustuslase ja maksuhalduri vaheliseks suhtlemiseks loodud infosüsteem muuhulgas selleks, et omavahelisi dokumente (sh. maksudeklaratsioonid, maksuhalduri haldusaktid) mugavalt ja kiiresti vahetada. MKS § 54 lõike 2 eesmärk on paremini tagada maksukohustuslasele maksuotsuste ja muude kohustavate haldusaktide kätte toimetamine. Selline kättetoimetamise viis on seatud välistama maksukohustuslase kõrvale hoidmist haldusakti vastu võtmisest, milleks on piisavalt võimalusi näiteks e-posti teel kätte toimetamise korral. Kuidagi ei saa väita, et tegemist ei oleks maksukohustuslasele mugava ning võimalikult vähe kulutusi ja riske põhjustava kättetoimetamisviisiga. Maksuhaldurile ei saa panna vastutust kaebaja ettevõttesisese töökorralduse eest. Võimalik on, et kaebaja poolt kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks olid kommunikatsioonivead seadusliku esindaja ja tema volitatud esindaja vahel. Ent see ei kujuta endast objektiivset takistust kaebetähtaja järgimisel ega anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti ei saanud kaebaja põhjendatult eeldada, et dokument toimetatakse kätte ka tema lepingulisele esindajale.
10.Kaebaja on juriidiline isik. Isegi kui seaduslik esindaja ei saa vastavatele dokumentidele õigeaegselt reageerida (esitada kaebust) või on juriidilise isiku käitatava ettevõtte tegevusest eemal, peab ta korraldama juriidilise isiku tegevuse selliselt, et oleks tagatud muuhulgas dokumentidele reageerimine ettenähtud tähtaegade jooksul. Jättes need kohustused täitmata, riskib isik sellega, et mõne toimingu tegemiseks (sh. kohtule kaebuse esitamiseks) seaduses sätestatud tähtaeg möödub ning isik kaotab kohtusse pöördumise õiguse. Väär on kaebaja väide nagu ei oleks vaideotsuses viidet HKMS § 47 lg-le 2 või teksti haldusakti vaidlustamise osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.MTA on esitanud kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4). HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 47 lg 2).
12.Vastustaja on esitanud asja materjalide juurde e-maksuameti andmebaasist väljavõtte MTA 29.01.2018 vaideotsuse nr 6-1/3976-2 kaebajale kättetoimetamise kohta. Käsitletud väljavõttelt nähtub, et Kadri Tran on vaideotsuse IP aadressilt 80.235.55.231 avanud 31.01.2018, kell 16.50.55. Kohtul ei ole põhjust kahelda MTA seisukohtades seonduvalt e-maksuameti infosüsteemi väljavõttega ja süsteemilogidega. Kohus nõustub vastustajaga, et puudub mõistlik ja põhjendatud alus eeldada, et haldusorgan edastab kohtule teadvalt ebaõige ja eksitava teabe. Vastustaja ei ole kohtule teada andnud, et 31.01.2018 oleks e-maksuameti keskkonnas esinenud tehnilisi tõrkeid. Samas ei väida ka kaebaja ise, et ta 31.01.2018 e- maksuameti keskkonnas üldse ei käinud. Kaebaja toob üksnes välja, et ta ei tutvunud 29.01.2018 vaideotsuse nr 6-1/3976-2 sisuga. Kuigi MKS § 54 lg 3 teises lauses sätestatakse, et
3 (5)
dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, siis ei oma asjaolu, kas isik e-maksuametis üles laetud dokumendi lingile vajutamise järel digitaalkonteineris oleva dokumendi ka tegelikult avab, MKS § 54 lg 3 ls 2 kohaselt kättetoimetatuks lugemisel tähendust. MKS § 54 lg 3 ls 2 sätestab dokumendi kättetoimetamise registreerimise infosüsteemi poolt automaatselt ning see ei oleks võimalik, kui kättetoimetamine eeldaks seda, et isik on avanud konkreetse dokumendi (praegusel juhul vaideotsuse) faili, kuna infosüsteem isiku edasist tegevust ei registreeri (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-669, p 11).
13.Menetlustähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik, millega on halduskohtumenetluses seotud õiguslikud tagajärjed. Menetlustähtaeg määratakse aastate, päevade või muu ajaühikuga või sündmusega (HKMS § 66 lg 1). Tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus (HKMS § 67 lg 1). Tähtpäeva saabumise kohta kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõigetes 1–7 ja 9 sätestatut (HKMS § 67 lg 2). Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni (TsÜS § 136 lg 9). MKS § 52 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 1 p 1 järgi käsitatakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena dokumendi üleslaadimist Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. MKS § 54 lg 3 kohaselt loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel ning dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Infosüsteem on käesoleval juhul registreerinud kättetoimetamise ajaks 31.01.2018, kell 16.50.55. Arvestades toodut, hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema alates 1.02.2018 ning lõppes vastavalt HKMS § 67 lg-le 3, TsÜS § 136 lg-le 6 ja § HKMS § 67 lg-le 4 2.03.2018 kell 24.00. Kaebus on kohtule laekunud 5.03.2018, seega tühistamiskaebus on kohtule esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.
14.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et vaides oli märgitud kaebaja esindajaks advokaat ning tema kontaktid, mistõttu kaebaja seaduslik esindaja teadis, et advokaadile tuleb ka vaidele vastus. Kaebaja tavainimesena ei saanud hinnata vaideotsuse tähendust maksuotsuse kaebetähtaja kulgemise osas. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud põhjendus piisav kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites nr 3-3-1-60-16 ja 3-3-1-3013 toodud seisukohad ei ole kohaldatavad praeguses asjas. Käsitletud lahendites puudus kaebajatel nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses juriidiliste teadmistega esindaja, mistõttu on mõistetav, et juriidiliste teadmisteta inimene ei pruugi teada menetlustähtaegadest tulenevaid tagajärgi. Praegusel juhul esindas vaidemenetluses kaebajat advokaat, kellelt võib juriidiliste tagajärgede teadmist eeldada, mistõttu pidi volitatud esindaja esitama õigeks ajaks kaebuse kohtule (nii vaide- kui kohtumenetluses oli sama esindaja). Asjaolu, et kaebaja volitatud esindaja ei kontrollinud seadusliku esindaja käest, kas viimane on saanud vaideotsuse kätte e-maksuameti keskkonna kaudu, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu saab kaebuse esitamise tähtaja ennistada.
15.MKS § 52 lg 1 järgi dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku (MKS § 52 lg 2). Kaebaja volitatud esindaja on MTA- le esitatud vaides vaidlustatud maksuotsusele, täitnud MKS § 139 lg 2 p-s 2 toodud nõude ning märkinud vaide esitaja esindaja kontaktandmed ning kinnitanud esindusõiguse
4 (5)
olemasolu. Kaebaja ei ole vaides kinnitanud ega asjas ei ole esitatud ka muid tõendeid selle kohta, et MTA peaks vaidele vastuse edastama üksnes volitatud esindaja e- posti aadressile.
16.Väär on kaebaja väide nagu ei oleks vaideotsuses viidet HKMS § 47 lg-le 2. Vastav viide on vaideotsuse resolutsioonis („ Menetlusosalisel on vastavalt MKS § 151 lg 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 8 lg 6 ning §-des 37-47 sätestatud tingimustel ja tähtaegadel õigus pöörduda kaebusega oma elu- või asukohajärgsesse halduskohtusse“).
17.Eelnevalt toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb sellekohane taotlus jätta rahuldamata.
18.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
19.HKMS § 104 lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel. Kuivõrd kohus on lõpetanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 356,10 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.