Häädemeeste valla kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28. septembri 2017. a otsuse nr 17-6/392 tühistamiseks
Häädemeeste vald, volitatud esindaja Menetlusosalised ja nende Kaebaja – vandeadvokaat Andrus Lillo esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Keidi Kõiv Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 06. märtsil 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Häädemeeste valla kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28. septembri 2017. a otsus nr 17-6/392.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Häädemeeste valla kasuks välja menetluskulud 2919 (kaks tuhat üheksasada üheksateist) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07. mail 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 27.09.2011 käskkirjaga nr 17-6/308 määrati Häädemeeste Vallavalitsuse taotluse nr 941111670179 alusel toetus (150 704,92 eurot) Jaagupi sadama kalurite kai koos juurdepääsuteega rajamiseks. PRIA
3-17-2841
peadirektori 23.11.2012 käskkirjaga nr 17-6/572 on Häädemeeste Vallavalitsuse taotluse nr 941112670414 alusel määratud toetust 155 681 eurot Jaagupi sadama II etapi ehitustööde teostamiseks (PRIA toimik II, tl 45p-46p). Toetus on antud „Euroopa Kalandusfondi 20072013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkonna säästev areng“ raames.
2.PRIA nõudis 28.09.2017 otsusega nr 17-6/392 Häädemeeste Vallavalitsuselt taotluste nr 941111670179 ja nr 941112670414 alusel väljamakstud toetused osaliselt tagasi, s.o vastavalt summas 37 676,23 eurot ja 38 920,25 eurot, seega kokku 76 596,48 eurot (tl 8-11). PRIA põhjendas oma seisukohta kokkuvõttes järgnevaga.
2.1.Häädemeeste vald on rikkunud riigihangete seaduse (kuni 31.08.2017 redaktsioon; RHS v.r) § 69 lg-te 3 ja 4 nõudeid. Põllumajandusministeeriumi siseauditi 20.04.2015 aruande järgi on toetuse saaja ja töövõtja pärast hankelepingu allkirjastamist sõlminud kokkuleppe, millega on oluliselt muudetud kohalike suurete paatide kai konstruktsiooni ehitise ja kai taguse ala täitmise töö/materjali/kulu nimetusi, kogust/mahtu, ühikuhindu ja maksumust, kusjuures kogumaksumus ei ole muutunud. Toetuse saaja on taotlenud 22.05.2013 vahendusasutuselt kooskõlastust, et terasest sulundsein asendada raudbetoonist sulundseinaga. Taotleja selgituste kohaselt on asendamise vajadus tekkinud tööde käigus ehitaja ettepanekul tema varasema kogemuse põhjal. PRIA tellitud ekspertiisi tulemuste järgi on tuvastatud suur hulk nii olulisi muudatusi, mis oleksid nõudnud uue hankemenetluse läbiviimist. Taotleja ei ole järginud hankija hoolsuskohustust hanke ettevalmistamisel, sh 1999. aasta ehitusprojekti hindamisel, mis on hankemenetluses (13 a hiljem) aluseks võetud. Taotleja on rikkunud hankemenetluses läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise nõuet ning hea halduse põhimõtet.
2.2.Toetuse tagasinõudmisel kaalumist teostades lähtub PRIA Euroopa Komisjoni vastavast juhendist ja asjaolust, et tegemist on oluliste rikkumistega. Kuna toetusobjekt on valminud enne PRIA poolt rikkumisest teadasaamist, pole võimalik enam rikkumist kõrvaldada ega uut hankemenetlust läbi viia.
3.Häädemeeste Vallavalitsus esitas 30. oktoobril 2017. a PRIA eelmainitud otsusele vaide (tl 12-16), mille PRIA 28.11.2017 vaideotsusega rahuldamata jättis (tl 18-19).
4.Häädemeeste vald esitas 22.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.09.2017. a otsuse nr 17-6/392 tühistamiseks. Kohus on kaebuse 27.12.2017 määrusega menetlusse võtnud ja vastustaja kaebusele 25.01.2018 vastanud. Kohus määras 26.01.2018 määrusega asja läbivaatamiseks kohtuistungi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja palub vaidlustatud otsuse tühistada, väites järgmist.
5.1.Toetuse tagasinõudmine peab olema selgesõnaliselt põhjendatud. PRIA ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud ja on jätnud sisuliselt analüüsimata kaebuse esitaja vastuväited, mis puudutavad tagastusnõude suurust. PRIA pole otsuses ega vaideotsuses põhjendanud, miks ta on kaalutlusõigust kasutades otsustanud tagasi nõuda just konkreetse summa.
5.1.1.Taotluse nr 941112670414 alusel antud toetusest tasuti sadama süvendustööde eest. Nende tööde tellimise osas ei ole rikkumisi tuvastatud ega töö lõpptulemuses puudusi leitud. Otsusest aga ei nähtu ühtki motiivi selle toetuse tagasinõudeks. Kuigi taotluse nr 941112670414 ja taotluse nr 941111670179 osas viidi läbi üks hankemenetlus (nr 136320) ja rikkumine hõlmab väidetavalt kogu hankemenetlust, ei ole piisav põhjendus vastava otsustuse tegemisel.
5.1.2.PRIA etteheide väidetavalt õigusvastase hanke läbiviimise osas on seotud üksnes sadamakai ehituseks sõlmitud lepingus määratletud sadamakonstruktsiooni muudatusega.
2(13)
3-17-2841
Sadama süvendamistööde osas ei ole hankedokumentidesse ja hilisematesse lepingutesse sisse viidud mistahes muudatusi. PRIA ei ole veenvalt põhjendanud ka taotluste koos käsitlemist.
5.1.3.PRIA ei ole esitanud asjakohaseid argumente kaebuse esitaja väidete kõrvalejätmiseks, mis puudutavad senisest ehitusprojektist mitteloobumist ega ole süüvinud põhjustesse, miks hankija on jätkanud menetlust sama ehitusprojekti alusel.
5.2.Kaebaja ei ole väljunud RHS v.r § 69 lg 3 raamidest.
5.2.1.PRIA poolt viidatud muudatused ei ole iseloomult sellised, mis tingiksid vältimatult uue hanke korraldamise. Lepingus muudatuste tegemine ei ole mõjutanud projekti kogumaksumust ega üldist olemust, mistõttu ei ole põhjendatud etteheited toetusraha mitteotstarbeka ja mittesäästliku kasutamise kohta. Hankelepingu muutmine ei ole pannud teisi pakkujaid ebavõrdsesse seisu võrreldes hankel edukaks osutunud pakkujaga.
5.2.2.Ehitusekspert ei saa anda õiguslikku hinnangut ega sisustada sõna „oluline“ RHS § 69 kontekstis.
5.2.3.Uue hankekonkursi läbiviimine oleks võrreldes hankelepingu muutmisega põhjendamatult kulukas. Hankelepingu muudatustest loobumine oleks kaebajale toonud kaasa olulised lisakulud.
5.3.Jaagupi sadamas on teostatud kaks erinevat ehitustööd (kai ja juurdepääsuteede ehitamine ning sadama faarvaatri süvendamine) eraldi toetuse abil, kuid need on omavahel seotud – projektijärgsete tööde teostamine on teineteisest sõltuv. Hanke tühistamine olnuks ebamõistlik. Faarvaatri süvendustööde jätkamine, mille osas PRIA otsuses kaebajale etteheiteid ei tee ja mille peatamiseks ei ole alust, oleksid oluliselt raskendanud hilisemat kai ehitust süvendatud sadamas. Ebamõistlik on esmalt süvendada sadamabasseini ja seejärel asuda süvendatud osasse ehitama sügavamat ja kallimat sadamakaid. Lepingu muudatustega ei riivatud teiste pakkujate huve, sest metallkonstruktsiooni asendamine betoonkonstruktsiooniga osutus hankija jaoks hoopis mõnevõrra kallimaks.
5.4.Hankeleping oli sõlmitud ja töödega alustatud. Hankijal puudus igasugune õiguslik võimalus tööde ühepoolseks peatamiseks. Juhul, kui poolte vahel oleks sõlmitud selline kokkulepe, oleksid tööde konserveerimise ja tehtud tööde fikseerimisega tekkinud olulised kulud, mida ei oleks soovinud kanda ei hankija ega ka tellija. PRIA pole seda arvestanud.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised väited:
6.1.PRIA tugines oma otsuse tegemisel Põllumajandusministeeriumi siseauditi ja PRIA poolt riigihangete kontrolli käigus tuvastatud ning PRIA poolt juulis 2017 tellitud ekspertiisiaktis toodud riigihangete seaduse (RHS) rikkumistele riigihangete läbiviimisel, mistõttu ei olnud tagatud hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
6.2.PRIA ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. PRIA otsusest nähtuvad nii põhjendused, kui ka õiguslik motivatsioon tagasinõude otsuse tegemiseks. PRIA on otsuse tegemisel võtnud arvesse kõiki tuvastatud ja tõendatud asjaolusid, mida ei ole ekspertiisiga ümber lükatud.
6.3.Kuna kaebaja poolt toime pandud rikkumine on seotud hankemenetlusega nr 136320 tervikuna, ei ole PRIA-l võimalik eraldada tagasinõudeid taotluse nr 941111670179 ja 941112670414 osas. PRIA ei saa võtta arvesse asjaolu, et 1999. aastal PHARE programmi rahastuse raames teostatud ehitusprojekti kasutamata jätmine oleks toonud vallavalitsusele kaasa nimetatud toetuse tagasinõude.
6.4.RHS § 69 lõikes 3 ja 4 sätestatud hankelepingu muutmise eeldused ei ole täidetud. RHS § 69 lõikes 3 oli sätestatud kolm kumulatiivset eeltingimust hankelepingu muutmiseks –
3(13)
3-17-2841
objektiivsus, ettenägematus ning ohukriteerium. Kui puudub kasvõi üks eelviidatud tingimustest, puudub õiguslik alus hankelepingu muutmiseks.
6.5.Kaebaja pole esitanud PRIA ekspertiisile ühtegi sisulist vastuväidet, vaid on kõigi ekspertiisis toodud väidetega nõustunud. PRIA tellitud ekspertiisis on ehitusekspert tuvastanud, et Jaagupi sadama suurte paatide kai konstruktsiooni muudatused, mis fikseeriti tööde teostaja poolt koostatud tööjoonistes, ei vasta tööjooniste nõuetele: joonistelt puuduvad elementaarsed nõuded nagu nt raudbetoonpaneelide mõõdud, paneelide armeerimisjoonis, paneelide peale valatud betoonist kordoontala mõõdud ja armeerimisjoonis, kai betoonkatendi armeerimisjoonis, betooni märgud, sõlmede joonised ja muu oluline info. Ekspert tuvastas ka olulise muudatuse kai konstruktsiooni osas. Kuigi ekspert on leidnud, et konstruktsioonide tööpõhimõte on suures plaanis lähedane, siis mõjuvate jõudude skeemis esinevad erinevused, sest erinevate esiseina materjalide kasutamine eeldab kogu konstruktsiooni püsivuse arvutuse teostamist, mis võib muuta teatud elementide mõõtmeid ja muid parameetreid. Isegi juhul, kui tekkinud asjaolusid võib pidada objektiivseks, ei saa neile tugineda, kui hankija oleks piisavat hoolsust rakendades saanud või pidanud neid hankelepingu sõlmimise ajal ette nägema. Kaebaja enda selgitustest tuleneb selgesti, et ta ei olnud piisavalt hoolas hanketingimuste koostamisel lähtudes sadama ehitustööde hanke ettevalmistamisel 1999. aasta ehitusprojektist. Kaebaja pole tõendanud, et muudatuse tegemata jätmisega oleks sattunud ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kaebaja selgitustest ei tulene, et oleks esinenud tehniline takistus hankedokumentides sätestatud tingimuste täitmiseks.
6.6.Hankes toodud tingimused, mille alusel esitavad pakkujad oma pakkumused on hanke olulised tingimused, mis mõjutavad potentsiaalsete pakkujate pakkumusi. Hanketingimuste alusel kujunevad pakkumuste maksumused ning pakkujad saavad otsustada, kas oma pakkumus esitada või mitte. Seetõttu on pakkuja esitatud pakkumus hilisemalt siduv ka pakkujale endale hankelepingu täitmisel. (Euroopa Kohtu lahend asjas Pressetext). Kõigi riigihankes nr 136320 osalenud pakkujate pakkumuste lõplikud maksumused oleksid olnud erinevad, kui pakkujad oleksid algusest peale teadnud, et hankes esialgselt nõutud konstruktsiooni ja teostusjooniseid muudetakse ning esineb võimalus, et hankes oleks võinud edukaks osutuda muu pakkuja, st vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega.
6.7.Kaebaja ei ole taganud ka toetusraha säästlikku ja otstarbekat kasutamist, sest muudatuse tulemusena on oluliselt vähenenud avalikest vahenditest ehitatud objekti vastupidavus ja eluiga.
6.8.Seisukoht, et hankijale on antud õigus lähtuda majanduslikust kaalutlusest, ning et lepingu muudatus on lubatud muu hulgas juhul, kui töövõtja vahetamine põhjustaks hankijale topeltkulusid, pole asjakohane, kuna ei tulene praeguses asjas kohaldatavast riigihangete seadusest.
6.9.Nii „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord alusel, kui ka kalandusturu korraldamise seaduse alusel on korrektse hankemenetluse läbiviimise kohustus pandud toetuse saajale. Kui ei järgita asjakohaseid riigihangete seaduse nõudeid, on rikutud ka riigihankeõiguse üldpõhimõtteid ning seega kaasneb ka alati võimalus, et saavutatud ei ole parim tulemus ning tekitatud on finantskahju Euroopa Ühenduse Fondidele, mis eeldab rikkumise esinemise korral igal juhul tagasinõuet. Euroopa Kohus on liidetud kohtuasjades C-383/06-C-385/06 p 38 leidnud, et liikmesriikidel ei ole kaalutlusõigust otsustada, kas alusetult või eeskirju eirates antud ühenduse summasid tagasi nõuda või mitte. Euroopa Kohus on viidatud kohtuasjades leidnud, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning EL eelarvet ja siseturgu. Kui
4(13)
3-17-2841
toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, ei saa tal tekkida ootust saada toetust täiel määral.
6.10.PRIA on menetluse läbiviimisel järginud Euroopa Nõukogu 2988/95 artiklis 3 sätestatud tähtaega. Menetluse pikkus on tingitud nii kaebaja enda poolt esitatud valeandmetest ja nende uurimisest, Maaeluministeeriumiga konsulteerimisest, kui ka ekspertiisi tellimisest.
6.11.PRIA ei ole rikkunud vaideotsuse tegemisel uurimispõhimõtet.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.PRIA on 27. septembri 2011. a käskkirjaga nr 17-6/308 (PRIA I, tl 141p-142) määranud Häädemeeste Vallavalitsusele toetuse 150 704,92 eurot, et rajada Jaagupi sadama kalurite kai koos juurdepääsuteega. PRIA 23. novembri 2012. a käskkirjaga nr 17-6/572 (PRIA II; tl 45p46) on Häädemeeste vallale määratud 155 681 eurot Jaagupi sadama II etapi ehitustööde teostamiseks. Toetus on antud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkonna säästev areng“ raames. Häädemeeste vald viis Jaagupi sadama rekonstrueerimiseks läbi riigihanke (viitenumber 136320), mille tulemusel sõlmiti 23. oktoobril 2012. a hankeleping ühispakkujatega AP Holding OÜ, AS Lihula Maaparandus ja OÜ Maaekspert, maksumusega 313 659 eurot. Hange hõlmas sadama mõlema etapi ehitustöid. Praeguses haldusasjas on vaidlustatud PRIA 28. septembri 2017. a otsus nr 17-6/392 (tl 8-11), millega taotluste nr 941111670179 ja nr 941112670414 alusel välja makstud toetused osaliselt tagasi nõuti (vastavalt summas 37 676,23 eurot ja 38 920,25 eurot, st kokku 76 596,48 eurot). Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ei pea vajalikuks eraldi vaideotsuse vaidlustamist.
8.PRIA on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kaebaja on rikkunud RHS v.r § 69 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ning seega ka hankemenetluse üldpõhimõtteid. RHS ja hankemenetluse põhimõtete rikkumine seisneb PRIA hinnangul selles, et kaebaja on hankelepingu tingimusi oluliselt muutnud (toimus hankedokumentidest erinevalt terasest sulundseina asendamine betoonseinaga).
9.PRIA on vaidlustatud otsuses märkinud toetuse osalise tagasinõudmise õiguslike alustena: põllumajandusministri 24.04.2008 määruse nr 38 „Euroopa Kalandusfondi 2007– 2013 rakenduskava” meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 38) § 32 lg 1, KTKS v.r (kuni 31.12.2014) § 198 lg 3 p 7 ja otsuse tegemise ajal kehtinud KTKS § 68 lg 2 p-d 1 ja 7, lg-d 7 ja 8 ning § 69.
10.KTKS v.r § 198 lg 3 p 7 sätestas, et Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja on kohustatud järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Pole vaidlust, et kaebaja on isikuks, kes pidi järgima riigihankeõiguse norme (RHS v.r § 10 lg 1 p 2). Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadusest (RHS v.r).
11.Vastustaja on kaebajale ette heitnud hankelepingu muutmist riigihangete seadust rikkudes. Hankelepinguga hõlmatud tegevustest puudutab praegusel juhul etteheidetav muudatus esialgselt kavandatud terassulundseina asendamist betoonseinaga ning sellest tingitud ehitustehnilisi muudatusi. Vaidlust ei ole selles, et hankelepingu muutmine on toimunud. Põllumajandusministeeriumi siseauditi 20.04.2015 aruandes on tuvastatud, et toetuse saaja ja töövõtja on sõlminud pärast hankelepingu sõlmimist allkirjastanud muudatusi 5(13)
3-17-2841
kajastava nõupidamise protokolli (PRIA I, tl 25). PRIA tugineb vaidlustatud otsuses asjaolule, et hankija on teinud sõlmitud hankelepingus olulisi muudatusi töö/materjali/kulu nimetustes, koguses/mahus, ühikuhindades. Samas ilmneb, et tööde kogumaksumus pole muutunud.
12.RHS v.r § 69 lg 3 kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. RHS v.r § 69 lg-st 4 tulenevalt ei või hankija hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. Riigihanke korraldamisel ja hankelepingu sõlmisel tuleb silmas pidada järgmisi RHS v.r §- 3 sätestatud üldpõhimõtteid: rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, läbipaistvus ja kontrollitavus, pakkujate võrdne kohtlemine, konkurentsi tagamine, huvide konflikti vältimine ning keskkonnasäästlike lahenduste eelistamine. Kohus nõustub kaebajaga, et ka RHS v.r. § 69 lg-te 3 ja 4 sisustamisel tuleb arvestada eeltoodud põhimõtetega. Kaebaja on rõhutanud, et hankelepingu muudatus ja uue hanke korraldamata jätmine, isegi kui tegemist on RHS rikkumistega, ei ole kahjustanud konkurentsi.
13.Vaidlus on selles, kas hankelepingu muutmine on toimunud vastavuses RHS v.r § 69 lg-ga 3 ning kas muutmisega taotletud eesmärk olnuks saavutatav uue hankelepinguga (RHS v.r § 69 lg 4). Kohtupraktika järgi saab hankelepingut muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. RHS v.r § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut. Riigihanke tulemusena sõlmitud lepingus hilisema muutmise mõistlik võimalus saab olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad (Riigikohtu 11.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 14). Õiguskirjanduse kohaselt on RHS v.r § 69 lg-test 3 ja 4 tulenevalt lubatud hankijal hankelepingu muutmises kokku leppida, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: muutmist tingiv asjaolu on objektiivne (lepingupooltest sõltumatu), ettenähtavus hankija jaoks, vajalikkus (kahjuliku tagajärje olemasolu) ning muutmise vältimatus (eesmärk on saavutatav uue hankelepingu sõlmimisega)1. Uue hankelepingu sõlmimise võimalikkust tuleb seejuures hinnata lähtudes muutmisega taotletavast eesmärgist. Õiguskirjanduses on leitud, et muutmisega taotletav eesmärk on saavutatav uue hankelepingu sõlmimisega eelkõige kui olemasolevat hankelepingut on endiselt võimalik sõlmitud tingimustel täita ning kui olemasolevat hankelepingut on võimalik õiguspäraselt lõpetada ning korraldada uus riigihange2.
14.Riigihangete seadusest võrsunud vaidluste lahendamiseks on seadusandja kehtestanud eraldi korra ning vastav pädevus kuulub kohustusliku kohtueelse organina riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) ja kohtule, riikliku järelevalve läbiviimise pädevus on antud Rahandusministeeriumile (RHS v.r § 104 lg 1 p 1, § 117 ja § 119, HKMS § 4 lg 1). PRIA-l puudub seaduses sätestatud pädevus ja volitused lahendada riigihangete seadusest võrsunud vaidlusi ning viia läbi riiklikku järelevalvet kontrollimaks, kas isikud on järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid või mitte (sh nt KTKS v.r 198 lg 3 p 7) .
D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus, Juura 2014, lk 485-487. Samas, lk 487-488.
6(13)
3-17-2841
14.1.Kohtul on kahtlus, kas riigihankeõiguse olemuse ning vaidlustamise ja riikliku järelevalve erinormide (RHS v.r § 104 lg 1 p 1, § 117 ja § 119) eesmärgiga on kooskõlas sisuliselt ning õiguslikult siduvalt lahendada küsimusi, mille otsustamine peaks kuuluma VAKO, hankeasja lahendava kohtu või Rahandusministeeriumi pädevusse vastavas menetluses (vt ka Tartu Halduskohtu 26.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2377, p 13; veel jõustumata).
14.2.Kohtupraktika kohaselt saab PRIA teatud ulatuses võtta sisulise seisukoha, kas toetuse saaja on järginud riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid. Seda näiteks juhul, kui PRIA-l tuleb toetustaotluse lahendamisel otsustada, kas taotleja on järginud riigihanke reegleid, mis on taotluse rahuldamise eelduseks (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-96-16). Riigihanke normide järgimist on PRIA kontrollinud „Ehitustööde riigihangete kontrollküsimustiku“ alusel (PRIA II, tl 17p-26). Küsimustiku blanketil viidatakse PRIA peadirektori käskkirjaga kinnitatud „Riigihangete kontrollimise juhendile“, kuid puudub viide kuupäeva ja käskkirja numbri täpsusega. Vastustaja märgib otsuses KTKS §-le 68 viidates, et see norm sätestab õiguse kontrollida Euroopa Kalandusfondi (EKF) toetuse saaja poolt talle KTKS-ga pandud kohustuste täitmist. Kohus nõustub vastustajaga, et sellest normist tuleneb PRIA pädevus kontrollida väga erinevate kohustuste täitmist toetuse saajate poolt. KTKS § 68 lg 2 p-s 7 nimetatud kohustusena on käsitatav põhimõtteliselt ka nõue järgida riigihankeõiguse norme ja põhimõtteid. Kohus ei välista, et PRIA-l on võimekus avastada ilmselgeid hankereeglite rikkumisi (nt hanke korraldamata jätmine), kuid mitte lahendada olulist otsustamisruumi võimaldavat õigusvaidlust. Õiguslikult siduvat järeldust RHS rikkumise kohta ei olnud pädevad tegema ka Põllumajandusministeeriumi auditi raames ega ehituseksperdid. Auditi lõpparuandes on toodud tähelepanekud, mille kohaselt on oluliselt muudetud kai konstruktsioone (PRIA I, tl 25). Kohus nõustub kaebajaga, et isegi kui kaebaja pole esitanud vastuväiteid ekspertiisi sisulistele järeldustele, puudub ehituseksperdil pädevus anda hinnang, kas tegemist oli olulise rikkumisega RHS v.r § 69 tähenduses (istungil 11:45:00).
14.3.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul hankelepingu muutmine selline, et pidada seda ilmselgelt RHS-ga vastuolus olevaks.
15.Vaidlust pole selles, et hankedokumentides (tehniline kirjeldus, punkt 3.2)3 oli ette nähtud terasest sulundsein koos sellega kokku sobivate konstruktsioonidega, ning et kaebaja otsustas terasest sulundseina asendamise betoonseinaga juba sõlmitud hankelepingu kehtivuse ajal.
15.1.Muudatuse põhjuseks on kaebaja selgituste kohaselt asjaolu, et alles pärast hankelepingu sõlmimist on selgunud hankelepingu pooleks oleva ehitaja hiljutisest kogemusest sadamarajatiste ehitamisel (Võiste sadamas), et sulundseina rajamisel on otstarbekam kasutada betooni selle pikemaajalisema säilimise ning teraskonstruktsiooni suurema korrosiooniohu tõttu. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal on juba alates PHARE programmi raames projekti koostamisest (1999. a) olnud aega ja võimalust sobivaim lahendus valida ning hankijana ei käitunud ta hoolikalt, võttes aluseks 1999. a koostatud projekti.
15.2.Kohus nõustub vastustajaga selles, et tuginemine 1999. aastal koostatud projektile ilma kogumata kaasajastatud teavet sadamaehituses otstarbekate lahenduste kohta viitab kaebaja vähesele hoolikusele. Samas ei ole millegagi tõendatud, et lepingu muutmise vajadus olnuks kaebajale ettenähtav või et hilisema muudatuse tinginuks poolte teadlik käitumine. Kaebaja on
seisukohal, et muudatus ei olnud ettenähtav ning vajadus selle tegemiseks ilmnes alles ehitustöid tegeva lepingupoole kogemuse pinnalt pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija ja töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingu p-s 4.20 on ette nähtud töövõtja kohustus teavitada tellijat asjaoludest, mis ohustavad tööde vastupidavust ja kvaliteeti ning mõjutavad maksumust (PRIA I, tl 125p-132). Kaebaja leiab ka, et ebamõislik olnuks toetusrahast kulutusi teha lühema elueaga ja suuremate ekspluatatsioonikuludega konstruktsiooni rajamiseks. Kaebaja selgituste kohaselt tähendaks uue hanke korraldamine tööde peatumist kogu sadamaala ehitusel ning sellega riivataks avalikku huvi sadamarajatiste valmimise suhtes (kalapüük, turism).
15.3.Kohus nõustub vastustajaga selles, et üksnes kulukuse argument (korrosioonile vastuvõtlikuma ja ajas vähem vastupidava lahenduse ehitamine toetusrahast oleks vastuolus toetusraha säästliku kasutamise eesmärgiga; uue hanke korraldamise ja läbiviimise kulukus) ei saa õigustada riigihankereeglite eiramist.
15.4.Euroopa Kohtu praktika, millele osutab ka vastustaja, (C-454/06: Pressetext Nachrichtenagentur GmbH) on tähtsaks pidanud vahetegu oluliste ja ebaoluliste muudatuste vahel (viidatud otsuse p 34) ning riigihankenormide mõju konkurentsi tagamisele (p 31). Samas on leitud, et oluliseks võib pidada muudatust, kui sellega tuuakse lepingusse sisse tingimusi, mida ei olnud seatud algse hankemenetluse ajal ja mis oleksid juhul, kui nad oleksid olnud seatud esialgses hankemenetluses, võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel kui esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujatel või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti (p 35). Samuti on oluliseks muudatuseks peetud riigihanke eseme laiendamist (p 36), lepingutasu muutmist (p 59) või kui sellega kallutatakse lepingu majanduslikku tasakaalu hankija kasuks viisil, mida ei olnud esialgse lepingu tingimustes ette nähtud (p 37). Samas ei ole oluliseks peetud vähese tähtsusega ning objektiivselt põhjendatud muudatusi (p 61).
15.5.Kohtu hinnangul on oluline, et sulundsein on vaid üks osa kaheetapilisest sadamarajatiste ehituse esimesest etapist. Vastustaja möönab, et projekti kogumaksumus ei ole muutunud. Ehitusekspertiisi järelduse kohaselt on tööde maksumus vaatamata segadusele hinnapakkumuse ühikhindades tellijale mõistlik (tl 45). Ehitusekspert on ka leidnud, et erinevate ehitustehniliste lahenduste tööpõhimõte on suures plaanis lähedane, erinevused on mõjuvate jõudude skeemis (tl 40p). Kohtu hinnangul ei saa ehituseksperdi poolt välja toodud vajakajäämised tehnilises lahenduses või ebatäielik ehitusdokumentatsioon olla aluseks RHS rikkumise hindamisel. Ehitustehnilise ekspertiisi järeldus sulundseinaga seotud muudatuse olulisusest (tl 45) ei ole samatähenduslik hankelepingu muudatuste olulisusega RHS v.r § 69 kontekstis. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses märkinud, et toetuse tagasinõudmisel tuginetakse mingite muude kohustuste või nõuete rikkumisele. Tähelepanuta ei saa jätta, et muudatuse on PRIA ise oma kooskõlastusega heaks kiitnud (tl 21).
16.Riigihankeõigusest, sh üldpõhimõtetest ning viidatud kohtupraktikast ilmneb konkurentsi tagamise olulisus ning seda ka hankelepingu muutmise kontekstis, st kas muudatus seisneb tingimustes, mis võimaldanuks osaleda rohkematel pakkujatel, kui need olnuks hankedokumentides algselt esitatud. Vastustaja hinnangul võimaldanuks teadmine, et soovitakse ehitada betoonist sulundseina, anda võimaluse rohkemale arvule pakkujatele. Kaebaja selgituste kohaselt (kaebuse p 2.3.4, kohtukõne teesid p 9 (tl 63), selgitused kohtuistungil) ei ole muudatus kahjustanud konkurentsi – ei ole tõenäoline, et sadamarajatiste ehitamiseks uue hanke väljakuulutamine sulundseina materjali ja konstruktsiooni muutmise tõttu oleks toonud konkurentsi paremini tagavad pakkumused. Kaebaja väidab ka, et pole 8(13)
3-17-2841
tõenäoline, et sulundseina teistsuguse materjali puhul lisanduks hankel pakkujaid, kes varasematel tingimustel ei osalenud. Kaebaja seletuste kohaselt olid pakkujad üldehitustööde ettevõtjad ning Eestis puuduvad sadamaehitusele spetsialiseerunud ettevõtjad. Vastustaja väitel on registrisse kantud sadamatöödega tegelevaid ettevõtjaid, kuid ehitusmahtude vähesuse tõttu tegelevad nad ka üldehitustöödega. Asja materjalidest on ilmnenud, et sulundseina materjali ja lahenduse muutumise tõttu kallines sulundsein umbes 11 000 euro võrra (mh ekspertarvamus, tl 45). Kaebaja rõhutab, et teised pakkumused olid toimunud hanke puhul kordades kallimad hanke võitja omast. Kohtule teadaolevalt pole kerkinud õigusvaidlust põhjusel, et parimaks tunnistatud pakkumuse hind olnuks põhjendamatult madal. Uue hanke korraldamist ei pea kaebaja põhjendatuks ka seetõttu, et ohtu satuks tööde valmimine ettenähtud tähtajaks.
17.Kaebaja ei eita muudatuse tegemist sulundseina rajamisel, kuid on seisukohal, et vastustaja antud kooskõlastuse tõttu puudub alus toetuse tagasinõudmiseks. Määruse nr 38 § 32 lg 4 p-s 4 on sätestatud toetuse saajale kohustus kuni PRIA poolt projektitoetuse väljamaksmisest 5 aasta möödumiseni ning erandina kalasadama ja lossimiskoha uuendamiseks saadud toetuse väljamaksmisest 15 aasta möödumiseni teavitada viivitamata PRIA-t kirjalikult toetatava tegevusega seotud muudatusest PRIA kooskõlastuse saamiseks. Vaidlus puudub selles, et vastustaja on andnud kaebajale selleks muudatuseks kooskõlastuse (tl 21; PRIA toimik I, tl 88) vastavalt kaebaja taotlusele (PRIA I, tl 88p-91).
17.1.Taotledes vastustajalt hankelepingu raames tehtava muudatuse kooskõlastamist, on kaebaja täitnud meetme määruses ette nähtud kohustuse teavitada toetatavas tegevuses toimuvast muudatusest. Kaebaja arvates on vastustaja oma kooskõlastusega loonud tema jaoks õigustatud ootuse, et kooskõlastatud muudatus ei saa olla aluseks toetuse tagasinõudmisel.
17.2.Euroopa Kohtu praktika järgi ei saa õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tugineda toetuse saaja, kes on toime pannud kehtiva korra ilmselge rikkumise (nt viidatud otsus asjades C-383/06 kuni C-385/06 , p 56 ja seal viidatud praktika). Siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata, kas toetuse saajate ja ametiasutuse käitumist arvestades saavad õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtted, nagu neid käsitatakse ühenduse õiguses, pakkuda tagasimaksmise nõude vastu õiguspärast kaitset (nt samas, p-d 57 ja 59). Riigikohus on, osutades asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale, otsuses haldusasjas nr 3-3-137-16 (p 17) rõhutanud, et kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summade tagasinõudmisel riigisisese õiguse kohaldamine ei tohi kahjustada ühenduse õiguse kohaldamist ja tõhusust ning selle tagajärjel ei tohi eeskirju eirates antud summade tagasinõudmine muutuda praktiliselt võimatuks. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud summade saajate kui ka ametiasutuste käitumist. Viidatud lahendid (sh ka vastusaja poolt välja toodud lahend asjades C-383/06–C-385/06) kinnitavad Riigikohtu hinnangul kaalumise võimalust finantsabi tagasinõudmise üle otsustamisel.
17.3.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustajalt saadud kooskõlastus võis tekitada arusaama, et muudatus toetuse alusel toimuvas ehitustegevuses on vastustaja hinnangul nõuetekohane. Vastustaja kooskõlastust sisaldav 31.05.2013 dokument nr 17-1/932 „Häädemeeste Vallavalitsuse muudatuste teatis“ (tl 21) sisaldab vaid teavet, et PRIA lubab muudatuse ellu viia. Sellest dokumendist ei järeldu mingeid täiendavaid tingimusi ega teavet või hoiatust, et taotleja peaks täiendavalt kontrollima muudatuse vastavust mingite nõuetega, nt riigihankeõiguse normidega. Kaebajal puudus alus arvata, et vastustajalt muudatuseks saadud kooskõlastusest hoolimata võib see hiljem vastustaja hinnangul tähendada hankelepingu õigusvastast muutmist ja RHS rikkumist, mis toob kaasa toetuste (osalise ) tagasinõudmise. 9(13)
3-17-2841
17.4.Kaebaja taotlusele olid lisatud sadama tööjoonised, põhitaotlusele lisatud projekti joonis ja uued I etapi töömahud (PRIA I, tl 89-91). Haldusmenetluse dokumentidest ei ilmne, et vastustaja oleks küsinud täiendavat teavet kooskõlastuse otsustamiseks. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et PRIA ülesannete hulka ei kuulu hankemenetluse läbiviimise õiguspärasuse kontrollimine toetusesaaja kooskõlastustaotluse menetlemisel. Samas ei pruugi taotlejale selge olla, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad muudatuse kooskõlastamisega. Vastustajale kooskõlastuse andjana ei saanud varasemast menetlusest teadmata olla, et Häädemeeste Vallavalitsusel kohaliku omavalitusüksuse asutusena on kohustus RHS järgida (RHS v.r § 10 lg 1 p 2).
17.5.Muudatusteks nõusoleku või kooskõlastuse küsimise nõude eesmärk saab olla vaid toetuse õiguspärase kasutamise tagamine muutunud olukorras, sh ka edaspidiste tagasinõuete aluseks olevate eksimuste vältimine. Kooskõlastuse küsimine muutuks sisutuks, kui muutuse kooskõlastamisest hoolimata võib seesama muudatus olla hiljem toetuse tagasinõudmise põhjuseks.
17.6.Nagu eelnevalt viidatud kohtupraktikast ilmneb, ei kohaldu õiguspärase ootuse kaitse ilmselge rikkumise puhul. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et lepingu muudatust pole põhjust pidada ilmselgeks rikkumiseks. Seega on kohus seisukohal, et pädeva haldusorgani kooskõlastus võis tekitada kaebajale usalduse, et ta võib toetusraha kasutamist jätkata, ilma uut hanget korraldamata.
Kaebaja tõstatab ka küsimuse tagasinõutava summa proportsionaalsusest.
18.1.Kaebajalt tagasi nõutav toetus on antud kahe eraldi toetustaotluse alusel (vt otsuse põhjenduste p 7). Vastustaja on kinnitanud et sadamarajatiste rahastamiseks kahe eraldi taotluse esitamise tingisid toetussummadele kehtestatud piirmäärad (istungil 11:38:40). Taotlejal endal on olnud kehtiva õiguse raames kohustus valida sobiv hankeliik, sh otsustada erinevate toetuste realiseerimiseks ühise hanke korraldamine (11:44:00). Kaebajal on õigus, et kahe toetuse raames rahastatav kaheetapiline sadamaehitus moodustab ühtse terviku (toetuste eesmärgid on suunatud sadamaehituse erinevate etappide teostamseks). Sulundseina rajamist rahastatakse esimesena määratud toetusest. Kaebaja selgituste kohaselt on juba alustatud teise etapi töödega (sadamaala süvendamine), mille jätkamine uue hanke läbiviimisel oleks võimatu.
18.2.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et muudatus seondub sulundseinaga ning muude sadamakompleksi rajatiste osas vastustajal kaebajale etteheiteid pole. Kaebaja on seisukohal, et toetuse tagasinõudmine on ebaõige vähemalt taotluse nr 941112670414 alusel antud toetuse osas, kuna selle raames pole tehtud muudatusi, mis võiks toetuse tagasinõudmise tingida. Vaidluse all pole, et kahe toetuse raames tehtavate erinevate etappide ehitustööde tegemiseks on korraldatud ühine hange ja sõlmitud üks hankeleping. Seega tähendab muudatus mistahes ehitistööde etapi või toetusega hõlmatud osa puhul hankelepingu kui terviku muutmist.
18.3.Kohtu hinnangul omab toetuse tagasinõudmise seisukohast tähendust, et kaebajale on antud kaks erinevat toetust ning etteheidetav käitumine puudutab üksnes esimesest toetusest rahastatavat ehitusetappi. See asjaolu võib olla aluseks toetuse osalisel tagasinõudmisel. Kohtu hinnangul ei ole kaalumisruum välistatud (vt käesoleva otsuse p 20).
19.Vaidlustatud otsuse ja vastustaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on vastustaja tagasinõutava summa suuruse määratlemisel lähtunud Euroopa Komisjoni otsuse nr 19.12/2013C(2013)9527 (millega sätestatakse ja kiidetakse heaks suunised selliste finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames 10(13)
3-17-2841
rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju) lisa 2 p-st 22. Selle sätte järgi on finantskorrektsioon 25% pluss lepingu täiendava summa väärtus, mis tulenes lepingu elemendi olulisest muutmisest, kui viiakse läbi olulised muudatused lepingu osades, mis on sätestatud hanke alusdokumentides. On ilmne, et tagasinõutav summa (kokku 76 596,48 eurot) on 25% mõlema kaebajale määratud toetuse summast. Vastustaja on kinnitanud, et lepingu muutmisega ei ole kaasnenud täiendavat summat, mida selle sätte alusel välja mõista. Vastustaja on seisukohal, et kuna riigihankereeglite rikkumine on tuvastatud Põllumajandusministeeriumi auditi ja PRIA tellitud ekspertiisiga, puudub vastustajal kaalumisruum toetuse tagasinõudmise otsustamisel. Vastustaja leiab, et liikmesriigil pole kaalumisruumi otsustamaks, kas alusetult või eeskirju eirates antud summad tagasi nõuda, viidates seejuures Euroopa Kohtu seisukohale liidetud kohtuasjades C-383/06–C-385/06 (p 38).
20.Vastustaja tugineb toetuse tagasinõudmisel KTKS § 68 lg 2 p-dele 1 ja 7. Kehtiva KTKS 68 lg-s 2 on sätestatud EKF-i toetuse tagasinõudmise diskretsioonilised alused. KTKS § 68 lg 2 p-de 1 ja 7 kohaselt võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud (p 1) või toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi (p 7).
20.1.Riigikohus on KTKS v.r § 71 lg-te 1 ja 2 võrdluse tulemusena jõudnud järeldusele, et sõna „võib“ ning sõnastus, mis annab aluse toetus tagasi nõuda täielikult või osaliselt, võimaldab sätet tõlgendada ka selliselt, et selle alusel on võimalik kaaluda, kui suures ulatuses toetus tagasi nõuda (Riigikohtu 03.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 15). Kohtu hinnangul lubab eeltoodut arvestades kehtiva KTKS 68 lg-te § 1 ja 2 võrdlus ning lg 2 sõnastus järeldada, et ka KTKS § 68 lg 2 võimaldab haldusorganile kaalumisruumi toetuse tagasinõudmise ja selle ulatuse suhtes.
20.2.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 rakendussätete (art 129 lg 2) kohaselt on alus jätkuvalt tugineda praeguse asja lahendamisel määrusele nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta). Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmist käsitlenud määruse nr 1198/2006 art 96 lg 2 sätestas: "Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning EKF-i rahalist kahju." Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja vaatamata kaalumisruumi piiratusele kaalunud toetuse osalise tagasinõudmise ulatust. Vastustaja on seejuures tuginenud HMS § 64 lg-le 3 ning selgitanud, et on lisaks põhjalikule kaalumisele tellinud ekspertiisi diplomeeritud ehitusinsenerilt ja riiklikult tunnustatud eksperdilt, nõudnud välja asjakohase teabe ehitustööde kohta, tutvustanud kaebajale korduvalt tuvastatud rikkumisi ja andnud võimaluse vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Vastustaja märgib, et on riigihangete seaduse rikkumise olulisust ja ulatust hinnates jõudnud järeldusele toetuse tagasinõudmise vajalikkuses.
21.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud otsust tehes rikkunud põhjendamiskohustust ja jätnud sisuliselt analüüsimata vastustaja väited tagastusnõude suuruse kohta. Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud otsus vähemalt formaalselt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud põhjendamisnõuetele – otsuses on esitatud õiguslikud alused ja
11(13)
3-17-2841
faktilised asjaolud, vastustaja on ära näidanud, miks ta peab põhjendatuks toetust tagasi nõuda ning miks just otsuses märgitud ulatuses. Vaidlustatud otsuses ei esine vormilisi puudusi, mis võiks iseenesest kaasa tuua haldusakti tühistamise.
22.Vastustaja on taganud kaebajale ka HMS §-le 40 vastava ärakuulamise, võimaldades seisukohtade ja vastuväidete esitamist enne vaidlustatud otsuse tegemist. Kaebaja väidab toetuse tagasinõudmise haldusmenetluse pikaajalisusest: esmalt edastas PRIA 11. septembril 2015. a kaebajale otsuse projekti (kiri nr 17-1/15/1183) toetuste osalise tagasinõudmise kohta. Vallavalitsus esitas oma seisukohad projekti osas 09. oktoobril 2015. a. PRIA edastas 09. augustil 2017. a kaebajale taas otsuse projekti (kiri nr 17-1/17/118; PRIA I, tl 33p-37) toetuste osalise tagasinõudmise kohta. Häädemeeste Vallavalitsus edastas omapoolsed seisukohad projekti osas 08. septembril 2017 (PRIA I, tl 30p-33). Alles teistkordselt põhimõtteliselt samasisulise projekti ja vastuväidete esitamist koostas vastustaja otsuse toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Kohtu hinnangul ei ole haldusmenetlus oma kestuse tõttu praegusel juhul olnud sedavõrd õigusvastaselt pikk, et pidada seda menetluslikuks rikkumiseks , mis toob kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamise (HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Vastustaja oli kohustatud uurimispõhimõtet arvestades läbi viima kontrollitoiminguid, muuhulgas on tellitud eksperdihinnang riiklikult tunnustatud ehitusala eksperdilt (tl 38-45).
23.Kaebaja on seisukohal, et PRIA on ületanud toetuse tagasinõudmiseks ette nähtud 4aastast tähtaega. Vastustaja väitel on toetuse tagasinõudmine kooskõlas Euroopa Nõukogu määruse nr 2988/95 artiklis 3 sätestatuga. Viidatud määruse art 3 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg menetluste algatamiseks neli aastat, alates art 1 lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramise toimepanekust. Menetluse alustamiseks saab lugeda hilisemalt kaebajale toetuse tagasinõudmise otsuse projekti esitamist (11.09.2015), sellele on eelnenud aga kontrollitoimingud. HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega ning p 2 kohaselt menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Menetluse väidetav pikaajalisus võib olla põhimõtteliselt küll õigusvastane, kuid õigeaegselt alustatud menetluse puhul ei ole põhjust pidada aegumistähtaega möödunuks. KTKS § 53 lg 8 kohaselt võib EKF-i toetuse tagasinõudmise otsuse teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Muu toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates. Kohtu hinnangul ei ole toetuse osalise tagastamise nõue aegunud.
24.Kohus on eelnevat arvestades aga seisukohal, et isegi sõltumata vastustaja lõppjärelduse paikapidavusest RHS rikkumise osas oleks vaidlustatud otsusega toetuse osaline tagasinõudmine õigusvastane. Kohtu hinnangul on jäänud arvesse võtmata vastustaja enda tegevusega tekitatud õigustatud ootus, et kooskõlastatud muudatus ei kujuta hiljem endast alust, mis tingiks toetuse tagasinõudmise. Samuti ei ole vastustaja kasutanud talle kohaldatavatest normidest tulenevat kaalumisruumi (otsuse p 20 ja alapunktid).
25.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus tuleb selle materiaalse õigusvastasuse tõttu tühistada ning kaebus tuleb rahuldada
MENETLUSKULUD
26.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
kohaselt kannab
12(13)
3-17-2841
26.1.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Ja esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 4554 euro ulatuses. Esindaja 31.12.2017 arve (tl 68) on tasutud (tl 70) ja ülejäänud õigusabikulude osas on tõendatud kulude kandmise kohustus vastavalt HKMS § 109 lg-le 11 (tl 67 ja 69).
26.2.Praegusel juhul on kaebajaks kohaliku omavalitsuse üksus (haldusorgan HMS § 8 lg 1 tähenduses). Kohtupraktika peab põhjendatuks haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamise kulude vastaspoolelt väljamõistmist erandlikuks ning õigustatuks muuhulgas juhtudel, kui välist õigusabi kasutatakse haldusorgani igapäevastest ülesannetest väljuvas vaidluses (Riigikohtu 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud praktika). Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist mitmetahulise õigusvaidlusega, mis väljub kaebaja igapäevase tegevuse raamidest, mistõttu ei takista õigusabikulude väljamõistmist asjaolu, et kaebaja on kohaliku omavalituse üksus. Vastustaja on vastu vaielnud õigusabikulude suurusele, mitte aga kaebaja isikust lähtuvalt.
26.3.Esitatud taotluse ja arvete kohaselt on esindaja osutanud õigusabi kokku 34 tunni 30 min ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 65-70). Tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga4 Esitatud kuludokumentide kohaselt on kaebaja esindajal kulunud kaebuse koostamisele ja kohtule edastamiseks 15,5 tundi; vastusega tutvumisele ja seisukoha kujundamiseks 4 tundi ning haldustoimikuga tutvumiseks, istungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks kokku 15 tundi. Kohus möönab, et vaidlus on küllalt keerukas ning vastustaja poolt esitatud materjal mahukas, kuid peab mõneti ülepaisutatuks õigusabi ajalist mahtu. Asjas ei ole esitatud rohkem menetlusdokumente kui kaebus ning 25.01.2018 seisukoht kompromissi võimalikkuse kohta, õigusabikulud seonduvad ka kohtuistungiks valmistumise ja istungil (2 tundi) osalemisega. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine 22 tunni ulatuses (2904 eurot), samuti riigilõiv (15 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2019.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2019.a otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, muutes osaliselt halduskohtu 06.04.2018. a otsuse põhjendusi.
2.Mõista PRIA-lt Häädemeeste valla kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1584 eurot (koos käibemaksuga). PRIA poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.