Majandushaldusõigus › PRIA asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ei ole ka selles, et hankelepingu muutmine toimus. Halduskohus märkis, et vaidlus on selles, kas hankelepingu muutmine toimus vastavuses RHS v.r § 69 lg-ga 3 ning kas muutmisega taotletud eesmärk olnuks saavutatav uue hankelepinguga (RHS v.r § 69 lg 4). Halduskohus asus seisukohale, et PRIA-l puudub seaduses sätestatud pädevus ja volitused lahendada riigihangete seadusest võrsunud vaidlusi ning viia läbi riiklikku järelevalvet kontrollimaks, kas isikud on järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid või mitte. Õiguslikult siduvat järeldust RHS rikkumise kohta ei olnud pädevad tegema ka Põllumajandusministeerium auditi raames ega ehituseksperdid. Ehituseksperdil puudub pädevus, et anda hinnang, kas tegemist oli olulise rikkumisega RHS v.r § 69 tähenduses. Halduskohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul hankelepingu muutmine selline, et pidada seda ilmselgelt RHS-ga vastuolus olevaks. Halduskohus nõustus vastustajaga, et üksnes kulukuse argument ei saa õigustada riigihankereeglite eiramist. Halduskohtu hinnangul ei saa aga ehituseksperdi poolt välja toodud vajakajäämised tehnilises lahenduses või ebatäielik ehitusdokumentatsioon olla aluseks RHS rikkumise hindamisel. Ehitustehnilise ekspertiisi järeldus sulundseinaga seotud muudatuste olulisusest ei ole samatähenduslik hankelepingu muudatuste olulisusega RHS v.r § 69 kontekstis. Lisaks sellele on PRIA ise oma kooskõlastusega tehtud muudatuse heaks kiitnud. Taotledes vastustajalt hankelepingu raames tehtava muudatuse kooskõlastamist, on kaebaja täitnud meetme määruses ette nähtud kohustuse teavitada toetatavas tegevuses toimuvast muudatusest. Halduskohus nõustus kaebajaga, et vastustajalt saadud kooskõlastus võis tekitada arusaama, et muudatus toetuse alusel toimuvas ehitustegevuses on vastustaja hinnangul nõuetekohane. Halduskohus märkis, et kooskõlastuse küsimine muutuks sisutuks, kui muutuse kooskõlastamisest hoolimata võib seesama muudatus olla hiljem toetuse tagasinõudmise põhjuseks. Halduskohus asus seisukohale, et pädeva haldusorgani kooskõlastus võis tekitada kaebajale usalduse, et ta võib ka muudatuse tegemise järgselt toetusraha kasutamist jätkata ilma uut hanget korraldamata. Tagasinõutava summa proportsionaalsuse osas leidis halduskohus, et tähendust omab asjaolu, et kaebajale on antud kaks erinevat toetust ning etteheidetav käitumine puudutab üksnes esimesest toetusest rahastatavat ehitusetappi. Tagasinõutav summa (kokku 76 596,48 eurot) on 25% mõlema kaebajale määratud toetuse summast. Halduskohus leidis, et kehtiva KTKS § 68 lg-te 1 ja 2 võrdlus ning lõike 2 sõnastus lubab järeldada, et KTKS § 68 lg 2 võimaldab haldusorganile kaalumisruumi toetuse tagasinõudmise ja selle ulatuse suhtes. Vastustaja on taganud kaebajale ka ärakuulamisõiguse. Halduskohtu arvates ei ole haldusmenetlus oma kestuse tõttu olnud praegusel juhul ka sedavõrd pikk, et pidada seda menetluslikuks rikkumiseks, mis toob kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamise. Halduskohtu arvates ei ole ka toetuse osalise tagastamise nõue aegunud. Halduskohus asus seisukohale, et isegi sõltumata vastustaja lõppjärelduse paikapidavusest RHS rikkumise osas oleks vaidlustatud otsusega toetuse osaline tagasinõudmine õigusvastane. Halduskohtu hinnangul on jäänud arvesse võtmata vastustaja enda tegevusega tekitatud õigustatud ootus, et kooskõlastatud muudatus ei kujuta hiljem endast alust, mis tingiks toetuse tagasinõudmise. Samuti ei ole vastustaja kasutanud talle kohaldatavatest normidest tulenevat kaalumisruumi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

sätestatud pädevus ja volitused lahendada riigihangete seadusega seotud vaidlusi ning viia läbi riiklikku järelevalvet kontrollimaks, kas isikud on järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid või mitte. Halduskohus ei välistanud, et PRIA-l on võimekus avastada ilmselgeid hankereeglite rikkumisi (nt hanke korraldamata jätmine), kuid leidis, et PRIA-l ei ole õigust lahendada olulist otsustamisruumi võimaldavat õigusvaidlust. Õiguslikult siduvat järeldust RHS rikkumise kohta ei olnud pädevad tegema ka Põllumajandusministeerium või ehitusekspert. Mis puudutab Põllumajandusministeeriumit ning ehituseksperti, siis nende osas nõustub ringkonnakohus sisuliselt halduskohtu seisukohaga, märkides siiski, et asja materjalidest nähtuvalt pole ekspert ega ministeerium andnud siduvat hinnangut hankija poolt läbi viidud riigihanke õiguspärasusele, vaid seda on teinud PRIA oma 28.09.2017. a otsuses nr 17-6/392. Ministeerium ja ekspert on omapoolsete seisukohtadega loonud vaid PRIA õigusliku hinnangu tarvis faktilise aluse. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga, et ka PRIA-l ei olnud käesoleval juhul õigust kontrollida, kas hankija on järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid või mitte ja hankija tegevust sisuliselt hinnata. PRIA viitab õigesti Tartu Halduskohtu 23.04.2015. a. otsusele (jõustunud) asjas nr 3-14-35, milles halduskohus kinnitas PRIA kontrolliõigust ja kontrollikohustust välja makstud toetuste osas. Sealhulgas kinnitas kohus ka PRIA õigust teha otsuseid, s. h tagasinõudeõigust, Euroopa Kalandusfondi toetuste kohta. Halduskohtu seisukohaga nõustus ka ringkonnakohus oma 17.11.2015. a otsuses ning mõlemates kohtulahendites selgitati, et KTKS § 198 lg 3 p 7 järgi on Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja kohustatud järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes. Viidatud säte kehtis ka Häädemeeste valla poolt toetuse taotlemise ajal. Põllumajandusministri 24.04.2008. a määruse nr 38 „Euroopa kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ (Määrus nr 38) raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord § 32 lg-s 1 sätestatakse, et toetuse saaja kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ning järgima tegevuse elluviimisel kõiki KTKS-s ja määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. KTKS § 68 lg 2 p-d 1 ja 7 võimaldavad PRIA-l nõuda Eesti Kalandusfondi toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või kui toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi. Vastustaja õigus kontrollida Euroopa Kalandusfondi toetuse saajale pandud kohustuste täitmist, milleks oli ka kohustus järgida projektiga seotud hangete tegemisel RHS-s sätestatud nõudeid, tuleneb seega KTKS §-st 68. Ringkonnakohtu arvates on Euroopa Kalandusfondi toetuste kontrollimisel PRIA kui makseasutuse ülesanne hinnata riigihangete korraldamise vastavust RHS-le ja teha ka sellest tulenevalt otsuseid toetuste kohta ning kusagilt ei tulene PRIA-le kitsendusi selles osas, milliste RHS-st tulenevate hankereeglite täitmist hankija poolt ta kontrollida võib. Sellist kontrolli teostades ei lahenda PRIA iseenesest riigihankealaseid õiguslikke vaidlusi, vaid kontrollib Euroopa vastavatest fondidest toetuse saaja poolt läbi viidud hangete õiguspärasust ja vastavust RHS-le. Sellest tulenevalt pole alust asuda ka seisukohale, et asjaolu, kas Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja järgis projektiga seotud hangete tegemisel RHS-i nõudeid, oleks pädev tuvastama üksnes VAKO, halduskohus või järelevalvemenetluse korras Rahandusministeerium. PRIA viitab esitatud apellatsioonkaebuses põhjendatult ka sellele, et RHS § 121 lg-st 1 (kuni 01.09.2018 kehtinud redaktsioon) tulenevalt on VAKO poole pöördumine võimalik üksnes kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pärast hankelepingu sõlmimist ei lahenda VAKO ühtegi riigihangetega seotud vaidlust. Kuivõrd PRIA viib taotleja poolt teostatud hanke kontrolli läbi alles pärast hankemenetluse lõppemist on selge, et sellekohase vaidlustuse esitamine VAKO-le

ei ole tulenevalt RHS-st võimalik. Arvestades PRIA toetuste taotlejate arvu, oleks ebamõistlik ka see, kui PRIA peaks iga kord võimaliku RHS-i nõuete rikkumise tuvastamisel esitama halduskohtusse kõigepealt tuvastamisnõude ja alles pärast kohtumenetluse läbimist oleks PRIA-l võimalik teha otsus toetuste välja maksmata jätmise või tagasinõudmise kohta. Eeltoodu toetab samuti varasemat kohtute seisukohta, mille kohaselt on PRIA-l õigus ja kohustus riigihangete läbiviimisega seotud kontrollideks ning otsustuste tegemiseks iseseisvalt ja nende otsustuste õigsust kontrollib halduskohus sisuliselt isiku kaebuse alusel, kelle suhtes tehti otsus toetuste välja maksmata jätmise või tagasinõudmise kohta seonduvalt väidetava RHS nõuete rikkumisega. Sisuliselt on sedasama teinud halduskohus ka käesolevas asjas, asudes vaidlusaluses otsuses hindama PRIA 28.09.2017. a otsuse nr 17-6/392 õiguspärasust ka sellest aspektist, kas kaebaja rikkus pärast hankelepingu allkirjastamist sõlminud kokkuleppega, millega muudeti kai konstruktsiooni, RHS-i § 69 nõudeid või mitte.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et käesoleval juhul ei olnud hankelepingu muutmine selline, et seda saaks pidada ilmselgelt RHS-ga vastuolus olevaks. Vaidlust pole selles, et hankedokumentides (tehniline kirjeldus, p 3.2) oli ette nähtud terasest sulundsein koos sellega kokku sobivate konstruktsioonidega ning kaebaja otsustas terasest sulundseina asendamise betoonseinaga juba sõlmitud hankelepingu kehtivuse ajal. Muudatuse põhjuseks oli kaebaja selgituste kohaselt asjaolu, et alles pärast hankelepingu sõlmimist selgus hankelepingu pooleks oleva ehitaja hiljutisest kogemusest sadamarajatiste ehitamisel (Võiste sadamas), et sulundseina rajamisel on otstarbekam kasutada betooni selle pikemaajalisema säilimise ning teraskonstruktsiooni suurema korrosiooniohu tõttu. PRIA leidis, et hankija ei käitunud hoolikalt, võttes aluseks 1999. a koostatud projekti. Iseenesest võib sellega nõustuda, et tuginemine juba 1999. a koostatud projektile ei pruukinud olla mõistlik, samas ei ole ka millegagi tõendatud, et hankelepingu muutmise vajadus olnuks kaebajale ettenähtav või et hilisema muudatuse tinginuks poolte teadlik ja (paha)tahtlik käitumine. Muudatus ei olnud ettenähtav ning vajadus selle tegemiseks ilmnes alles ehitustöid tegeva lepingupoole kogemuse pinnalt pärast hankelepingu sõlmimist. Samas oli nii hankelepingu projekti p-s 4.38 kui ka 23.10.2012. a sõlmitud hankelepingus ette nähtud võimalus muudatuste tegemiseks projektdokumentatsioonis ja ehitise lahenduste osas. Samuti oli mõlemas (p 4.20) ette nähtud töövõtja kohustus teavitada tellijat asjaoludest, mis ohustavad tööde vastupidavust ja kvaliteeti ning mõjutavad maksumust (vt näiteks PRIA toimik kd I, tl 125p-132). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ilmselt oleks kaebajal olnud ebamõislik teha toetusrahast kulutusi lühema elueaga ja suuremate ekspluatatsioonikuludega konstruktsiooni rajamiseks ning uue hanke korraldamine tulenevalt vajadusest asendada terasest sulundsein betoonseinaga, oleks tähendanud tööde peatumist kogu sadamaala ehitusel ning sellega riivataks oluliselt ka avalikku huvi sadamarajatiste valmimise suhtes. PRIA-ga võib nõustuda selles, et üksnes kulukuse argumendiga (korrosioonile vastuvõtlikuma ja ajas vähem vastupidava lahenduse ehitamine toetusrahast oleks vastuolus toetusraha säästliku kasutamise eesmärgiga; uue hanke korraldamise ja läbiviimise kulukus) ei saa õigustada riigihankereeglite eiramist. Euroopa Kohtu praktika, millele osutab ka vastustaja ise, (C-454/06: Pressetext Nachrichtenagentur GmbH) on aga tähtsaks pidanud vahetegu oluliste ja ebaoluliste muudatuste vahel ning riigihankenormide mõju konkurentsi tagamisele. Samas on leitud, et oluliseks võib pidada muudatust, kui sellega tuuakse lepingusse sisse tingimusi, mida ei olnud seatud algse hankemenetluse ajal ja mis oleksid juhul, kui nad oleksid olnud seatud esialgses hankemenetluses, võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel, kui esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujatel või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti. Samuti on oluliseks muudatuseks peetud riigihanke eseme laiendamist, lepingutasu muutmist või kui sellega kallutatakse lepingu majanduslikku tasakaalu hankija kasuks viisil, mida ei olnud esialgse lepingu tingimustes ette nähtud. Samas ei ole oluliseks peetud vähese tähtsusega ning objektiivselt põhjendatud muudatusi. Ka ringkonnakohtu hinnangul on eeltooduga seonduvalt oluline see, et sulundsein oli vaid üks osa kaheetapilisest sadamarajatiste ehituse esimesest etapist. Vastustaja möönis samuti, et projekti kogumaksumus ei ole nimetatud muudatusega seoses muutunud. Samuti on PRIA poolt tellitud ehitusekspertiisi järelduse kohaselt tööde maksumus vaatamata segadusele hinnapakkumuse ühikhindades tellijale mõistlik (tl 45). Ehitusekspert leidis veel, et erinevate ehitustehniliste lahenduste tööpõhimõte on suures plaanis lähedane, erinevused esinevad üksnes mõjuvate jõudude skeemis (tl 40p). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ehituseksperdi poolt välja toodud vajakajäämised tehnilises lahenduses või ebatäielik ehitusdokumentatsioon ei ole aluseks RHS-i nõuete rikkumise hindamisel ning ekspertiisi

järeldus sulundseinaga seotud muudatuse olulisusest (tl 45) ei ole samatähenduslik hankelepingu muudatuste olulisusega RHS v.r § 69 mõttes. PRIA ei ole vaidlustatud otsuses märkinud, et toetuse tagasinõudmisel tuginetaks mingite muude kohustuste või nõuete rikkumisele. Riigihankeõigusest, s. h üldpõhimõtetest ilmneb konkurentsi tagamise olulisus ning seda ka hankelepingu muutmise kontekstis, s. t kas muudatus seisneb tingimustes, mis võimaldanuks osaleda rohkematel pakkujatel, kui need olnuks hankedokumentides algselt esitatud. Vastustaja hinnangul võimaldanuks teadmine, et soovitakse ehitada betoonist sulundseina, anda võimaluse rohkemale arvule pakkujatele. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole muudatus kahjustanud konkurentsi, kuna ei ole tõenäoline, et sadamarajatiste ehitamiseks uue hanke väljakuulutamine sulundseina materjali ja konstruktsiooni muutmise tõttu oleks toonud hankemenetlusse konkurentsi paremini tagavad ja uued pakkumused. Kaebaja väitis ka, et pole tõenäoline, et üksnes sulundseina teistsuguse materjali puhul lisandunuks hankel pakkujaid, kes varasematel tingimustel ei osalenud, kuna pakkujad olid kõik üldehitustööde ettevõtjad ning Eestis puuduvad üksnes sadamaehitusele spetsialiseerunud ettevõtjad, kelle jaoks võiks hankes osalemine sõltuda sellest, mis materjalist sulundseina ehitada tuleb. Asja materjalidest nähtub veel, et sulundseina materjali ja lahenduse muutumise tõttu kallines sulundsein umbes 11 000 euro võrra (tl 45). Kaebaja rõhutas samas, et teised pakkumused olid toimunud hanke puhul kordades kallimad hanke võitja omast ning asja materjalidest ei nähtu, et parimaks tunnistatud pakkumuse hind olnuks põhjendamatult madal. Uue hanke korraldamist ei pidanud kaebaja põhjendatuks ka seetõttu, et ohtu oleks sattunud tööde valmimine ettenähtud tähtajaks. Kuna hankelepingu projektis ja ka 23.10.2012. a sõlmitud hankelepingus oli ette nähtud võimalus muudatuste tegemiseks projektdokumentatsioonis ja ehitise lahenduste osas ning RHS v.r § 69 lg 3 nõudeid hankelepingu hilisema osalise muutmisega ei rikutud ja tuvastamist ei leidnud ka see, et muutmisega taotletavat eesmärki olnuks võimalik saavutada üksnes uue hankelepingu sõlmimisega, ega ka see, et hankelepingu hilisema muutmisega oleks käesoleval juhul rikutud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, siis rahuldas halduskohus 06.04.2018. a otsusega põhjendatult Häädemeeste valla kaebuse ja tühistas PRIA 28.09.2017. a otsuse.

nõustuda halduskohtu seisukohaga, et vastustaja kooskõlastus projektis muudatuse tegemisele võis tekitada kaebajas arusaama, et selline muudatus toetuse alusel toimuvas ehitustegevuses on ka PRIA hinnangul nõuetekohane. Halduskohus on põhjendatult arvestanud oma seisukoha kujundamisel ka asjaolu, et PRIA 31.05.2013. a kooskõlastuses ei ole ära toodud mingeid täiendavaid tingimusi või hoiatust, et kaebaja peab siiski täiendavalt kontrollima muudatuse vastavust mingite muude nõuetega, nt riigihankeõiguse normidega. Kaebajal puudus seega alus arvata, et vastustajalt muudatuseks saadud kooskõlastusest hoolimata võib see muudatus hiljem tähendada hankelepingu õigusvastast muutmist ja RHS-i rikkumist, mis toob kaasa toetuste (osalise) tagasinõudmise. Vastustaja seisukoht oli, et PRIA ülesannete hulka ei kuulu hankemenetluse läbiviimise õiguspärasuse kontrollimine toetuse saaja kooskõlastustaotluse menetlemisel, kuid samas ei pruugi ka kaebajale selge olla, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad muudatuse kooskõlastamisega PRIA poolt. Õige on ka see, et muudatusteks nõusoleku või kooskõlastuse küsimise eesmärk saab olla toetuse õiguspärase kasutamise tagamine muutunud olukorras, s. h ka edaspidiste tagasinõuete aluseks olevate eksimuste vältimine. Kui projektis tehtava muudatuse kooskõlastamisest hoolimata võib seesama muudatus olla hiljem toetuse tagasinõudmise põhjuseks, siis puuduks muudatuse kooskõlastamise nõudel igasugune mõte. Nagu eelnevalt viidatud, ei kohaldu õiguspärase ootuse kaitse ilmselge rikkumise puhul ja halduskohus on samuti igati põhjendatult asunud seisukohale, et hankelepingu muudatust pole põhjust pidada ilmselgeks rikkumiseks. Seega võis PRIA kooskõlastus tekitada kaebajale usalduse, et ta võib toetusraha kasutamist jätkata ka pärast projektis muudatuse tegemist ning kai ehitusega edasi minna ilma muudatuse tõttu uut hanget korraldamata.

C-383/06–C-385/06.

Riigikohus on aga näiteks KTKS v.r § 71 lg-te 1 ja 2 võrdluse tulemusena jõudnud järeldusele, et sõna „võib“ ning sõnastus, mis annab aluse toetus tagasi nõuda täielikult või osaliselt, võimaldab sätet tõlgendada selliselt, et selle alusel on võimalik kaaluda, kas ja kui suures ulatuses toetus tagasi nõuda (vt Riigikohtu 03.11.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 15). Seega lubab eeltoodut arvestades ka kehtiva KTKS § 68 lg-te 1 ja 2 võrdlus ning lg 2 sõnastus järeldada, et KTKS § 68 lg 2 võimaldab haldusorganile kaalumisruumi toetuse tagasinõudmise ja selle ulatuse suhtes.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 rakendussätete (art 129 lg 2) kohaselt on käesoleval juhul alus jätkuvalt tugineda ka määrusele nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta), mille art 96 lg 2 sätestas, et: "Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning EKF-i rahalist kahju." Viidatud 03.11.2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-37-16 märkis Riigikohus seoses kaebaja poolt aluseks võetud Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjas C-383/06–C-385/06 toodud seisukohtadega muuhulgas sisuliselt ka seda, et juhul, kui kaalumist näeb ette juba EL õigus, ei välista ka liidetud kohtuasjas C-383/06–C-385/06 väljendatud seisukohad kaalumise võimalust finantsabi tagasinõudmise üle otsustamisel. Seega ei ole õige PRIA seisukoht, et antud asjas pole liikmesriigil sisulist kaalumisruumi otsustamaks, kas ja kui suures ulatuses toetussummad tagasi nõuda. Lisaks märkis Riigikohus oma 07.06.2017. a lahendis asjas nr 3-3-1-96-16 Euroopa Komisjoni 19.12.2013. a otsuse nr C(2013) 9527 kohta, et tegemist on eeskirjadega Euroopa Komisjoni erinevatele talitustele, et tagada liikmesriikide suhtes võrdne, läbipaistev ja proportsionaalne finantskorrektsioonide kohaldamine riigihanke-eeskirjade rikkumise korral, kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused või muud õigusaktid näevad Euroopa Komisjonile ette finantskorrektsiooni kohaldamise. Tegemist on seega Komisjoni siseaktiga, milles sätestatud põhimõtted või kriteeriumid võiks PRIA aluseks võtta vaid siis, kui kaebajale määratud toetuse välja maksmata jätmist ja tagasinõudmist ette nägevad õigusaktid finantskorrektsiooni ette näevad. Välja maksmata jätmise või tagasinõude määra kohaldamiseks õiguslikku alust neist suunistest aga tuletada ei saa. Samuti viidati sellele, et kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et halduse sise-eeskiri on abistava iseloomuga kaalutlusõiguse ühetaolisel kohaldamisel, kuid ei tohi takistada kaalutlusõiguse teostamisel konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võtmast (otsus haldusasjas nr 3-3-1-77-14, p 18). Seega tuli ka praeguse vaidluse lahendamiseks kontrollida, kas PRIA on finantskorrektsiooni protsendi määramisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Nagu juba mainitud, PRIA vaidlusaluses otsuses vastavad kaalutlused puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.