Anton Golubevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 31.03.2017. a käskkirja nr 1.3-3/16d õigusvastaseks tunnistamiseks ja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise maksmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 15.06.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Anton Golubevi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Anton Golubev Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Tiina Prunn
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.06.2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.03.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 31.03.2017. a käskkirjaga nr 1.3-3/16d määrati PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinikule, inspektor Anton Golubevile distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Käskkirja kohaselt seisnes A. Golubevi teenistuskohustuste rikkumine selles, et ta ei korraldanud 12.08.2016 Kohtla-Järvel XXX kahtlustatavat kinni pidama suundudes sündmuse juhina abiks saabunud patrullpolitseinike tegevusi, mille tulemusena jäid nimetatud korteri sissepääs ja kahtlustatav järelevalveta, korterisse pääsenud kõrvalistel isikutel õnnestus kahtlustatavale tekitada tõsiseid kehavigastusi, kuid neid isikuid ei peetud kinni, sündmuskoha ja süüteo jälgede kaitse jäi tagamata ja esmased menetlustoimingud tegemata. Sellise tegevuse ja tegevusetusega rikkus A. Golubev eelkõige peadirektori 01.01.2010. a käskkirjaga nr 38 kinnitatud Patrulltegevuse korra p 38.2 (patrulltoimikonna vanemana on kohustus võtta vastu politseitaktikalisi otsuseid), p 41 (mitme patrulltoimkonna saabumisel väljakutse sündmuskohale juhib politseilisi tegevusi esimesena kohale jõudnud patrulltoimkonna vanem), p 42.1 (patrulltoimkond peab sündmuskohal rakendama proportsionaalseid abinõusid ohu tõrjumiseks, korrarikkuja kinnipidamiseks ja süüteo avastamiseks), p 42.5 (vajaduse korral tegema edasilükkamatuid menetlustoiminguid) ja p 42.6 (tagama sündmuskoha ja süüteojälgede kaitse, rakendama vajaduse korral abinõusid jälgede säilimiseks). A. Golubev pani patrulltegevuse korra rikkumisel toime politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 86 p-s 1 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo ning vabastati PPVS § 88 p 5 järgi teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 94 alusel.
2.A. Golubev esitas 20.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 25.04.2017 esitatud avaldusega. Kaebaja nõuab PPA peadirektori 31.03.2017. a käskkirja nr 1.3-3/16d õigusvastasuse tuvastamist ning hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja leiab, et distsiplinaarjuurdlusega tuvastatu ei vasta tegelikele asjaoludele. Kaebaja hinnangul nõudis olukord välijuhi kohalolekut, kuid temal puudusid välijuhi kogemused ning vastav väljaõpe. Kui tuli teine ekipaaž, kus ühel ametnikul oli teenistusstaaž juba kümme aastat, siis kaebaja arvas, et juhtimine läks teisele ekipaažile üle. Kaebaja on seisukohal, et ka distsiplinaarjuurdluse läbiviimisel esines eksimusi ning distsiplinaarjuurdlust läbi viinud ametnikud oleksid pidanud ennast taandama.
3.Tartu Halduskohus jättis 15.06.2017. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus märkis, et patrulltegevuse korra p 41 näeb küll ette, et ametialaselt pädevam politseiametnik võtab juhtimise üle, kuid see ei tähenda juhtimise automaatset üleminekut. Ülevõtmise toiming nõuab ka sündmuskohal olevate patrulltoimkondade ja juhtimiskeskuse sõnaselget teavitamist. Käesolevas asjas esitatu halduskohtu hinnangul niisugust asjade käiku ei kinnita. Halduskohus leidis, et kaebaja seletustest nähtub, et kaebaja andis korraldusi küll oma paarimehele, kuid mitte teistele kohale saabunud politseiametnikele ega teadnud seda, millega nad tegelevad. Seletuste kohaselt kuulis kaebaja magamistoast peksmist meenutavaid hääli, kuid ei võtnud sündmuse juhina midagi ette, lubas sealt väljuvatel noormeestel korterist lahkuda, ei korraldanud sündmuskoha olustiku ja tõendite säilitamisega seonduvat ning teavitas välijuhti ja valveuurijat toimunust alles siis, kui jõudis tagasi jaoskonda. Vastupidist ei tulene ka teiste sündmuskohal viibinud politseiametnike seletustest. Halduskohus leidis, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkiri vastab kõigile haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Halduskohtu hinnangul on kaebajale ette heidetud patrullpolitseiniku üldiste ja esimesena kohale saabunud toimkonna vanema eriliste kohustuste nõuetekohase täitmata jätmise osas süü tõendatud. Järgitud on ka kõiki politsei ja piirivalve seaduses distsiplinaarmenetluse kohta kehtestatud nõudeid. Kaalutlusvigade esinemist või õiguse üldtunnustatud põhimõtete rikkumist ei nähtu. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks oleks pidanud
distsiplinaarmenetluse läbi viinud menetleja asemele tulnud määrata uus ametnik. Olulist tähendust ei saa omada see, kas ja kuidas täitsid oma kohustusi teised ametnikud ning kas ja milliseid meetmeid on rakendatud nende vastutusele võtmise suhtes. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendused selle kohta, missugusel alusel jõudis karistuse määraja järeldustele, et kaebaja rikkumine on oluline, millisel põhjusel pole enam võimalik teda usaldada ja miks ei saa positiivne iseloomustus, eeskujulik teenistus ja muud sarnased asjaolud seda seisukohta muuta. Halduskohus nõustus nende kaalutlustega. Halduskohus märkis, et kaebaja pidi talle süüks pandud rikkumisi toime pannes teadma, millised on tema kohustused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 15.06.2017. a otsuse peale, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tuvastada PPA 31.03.2017. a käskkirja õigusvastasus ja mõista välja hüvitis ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse normi ning ei ole õigesti hinnanud tõendeid, samuti on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei oleks tohtinud asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
5.Vastustaja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub. Vastustaja märgib, et ta jääb kõigi esimese astme kohtus esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Apellatsioonkaebus on vastuoluline ja napisõnaline ning seal esitatud väited ei lükka ümber vastustaja väiteid või kohtuotsuse põhjendusi. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et patrulltegevuse korra p 41 näeb küll ette, et ametialaselt pädevam politseiametnik võtab juhtimise üle, kuid see ei tähenda niisuguse ametniku sündmuskohale saabumisel juhtimise automaatset üleminekut. Kaebaja rikkumine on niivõrd oluline ja tõsine, mistõttu ei ole PPA-l võimalik kaebajat enam usaldada ja temaga koostööd teha. Kaebaja pidi rikkumisi toime pannes teadma, millised on tema kohustused toimkonna vanema ja patrullpolitseinikuna ning oskama neid järgida. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme vääralt, hindas ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkus asja lahendades kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses halduskohtu põhjendusi korrata.
7.Asja materjalidest nähtuvalt algatati PPA peadirektori 23.09.2016. a käskkirjaga nr 53d distsiplinaarmenetlus ning kõrvaldati A. Golubev distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest alates 25.09.2016. PPA peadirektori 31.03.2017. a käskkirjaga nr 1.3-3/16d määrati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinikule, inspektor A. Golubevile PPVS § 86 p-s 1 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteo ehk teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise ja mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristuseks PPVS § 88 p 5 järgi teenistusest vabastamine ATS § 94 alusel. A. Golubev esitas kaebuse halduskohtule nõudega tunnistada õigusvastaseks PPA peadirektori 31.03.2017. a käskkiri nr 1.3-3/16d ja mõista PPA-lt kaebaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses. Tartu Halduskohus jättis 15.06.2017. a otsusega esitatud kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Halduskohtu 15.06.2017. a otsus igati seaduslik ja ka selgelt ning ammendavalt põhjendatud. Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusnorme. PPA peadirektori 31.03.2017. a käskkiri nr 1.3-3/16d on samuti seaduslik ja põhjendatud ning alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks puudub. Toimiku materjalidest nähtuvalt viidi ka distsiplinaarmenetlus läbi põhjalikult ja korrektselt ning kooskõlas seaduses sätestatud korraga. Vaidlustatud käskkirja kohaselt A. Golubev, saades 12.08.2016 väljakutse Kohtla-Järvel XX toimuvale sündmusele ja sellest tulenevalt suundudes Kohtla-Järvel XXX asuvat kahtlustatavat V. K kinni pidama ning olles sündmuse juht, ei korraldanud abiks saabunud patrullpolitseinike tegevusi (ei andnud vajalikke juhiseid või korraldusi tagamaks korteri ja selles viibivate isikute puutumatust jne). Politseiametnikud toimetasid korralduste puudumise tõttu kaootiliselt, mistõttu korteri sissepääs ja võimalik kinnipeetav jäid järelevalveta ning korterisse pääsesid kättemaksu soovivad kaks noormeest, kel õnnestus kahtlustatavana kinnipeetavale V. K tekitada tõsiseid tervisekahjustusi. A. Golubev ei pidanud ka ise kinni XX magamistoast väljunud noormehi ega takistanud nende korterist lahkumist ning ei võtnud kohe tarvitusele ka muid meetmeid nende kinnipidamiseks. Samuti jättis kaebaja korteri, kui kuriteo sündmuskoha kaitse tagamata ega rakendanud abinõusid ka jälgede säilimiseks, teostamata jäid samuti esmased menetlustoimingud kuriteo sündmuskohal, mille tagajärjel sündmuskoht ja võimalikud asitõendid rikuti. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja sellega peadirektori 01.01.2010. a käskkirjaga nr 38 kinnitatud patrulltegevuse korra punkte 38.2, 41, 42.1, 42.5, 42.6 ja patrullpolitseiniku ametijuhendi punkti 3. 1. Patrulltegevuse korra osundatud sätted näevad ette, et patrulltoimkonna vanem peab vastu võtma politseitaktikalisi otsuseid ja juhtima mitmest patrulltoimkonnast esimesena sündmuskohale jõudmisel politseilisi tegevusi, toimkond aga peab sündmuskohal rakendama proportsionaalseid abinõusid ohu tõrjumiseks, korrarikkumise kõrvaldamiseks, süüteo avastamiseks ja korrarikkuja kinnipidamiseks, tegema vajadusel edasilükkamatud menetlustoimingud, tagama sündmuskoha ja süüteojälgede kaitse ning rakendama vajaduse korral abinõusid jälgede säilitamiseks. Esmaste menetlustoimingute teostamise kohustus on ära nimetatud patrullpolitseiniku teenistuskohustusena ka tema ametijuhendi viidatud punktis.
10.Kaebaja pole asja materjalidest nähtuvalt kahtluse all seadnud seda, et ta oli esimesena XXX sündmuskohale jõudnud patrulltoimkonna vanem, kuid eitas distsiplinaarsüütegude toime panemist väites, et ei osanud olukorda hinnata ning lootis, et teises kohale saabunud toimkonnas olnud pikema staažiga ametnik saadeti välijuhi poolt just selleks, et ta aitaks olukorda lahendada. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on patrulltegevuse korra p 41 valesti tõlgendatud, kuid ühtegi põhjendust oma väite kinnituseks ei esita. Patrulltegevuse korra p 41 kohaselt mitme patrulltoimkonna saabumisel väljakutse sündmuskohale juhib politseilisi tegevusi esimesena kohale jõudnud patrulltoimkonna vanem. Juhtimise võtab üle ametialaselt kõrgemal seisev ja/või pädevam politseiametnik, kes teavitab sellest sõnaselgelt ja viivitamatult sündmuskohal olevaid patrulltoimkondi ja juhtimiskeskust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et patrulltegevuse korra p 41 näeb küll ette, et ametialaselt pädevam politseiametnik võtab juhtimise üle, kuid see ei tähenda niisuguse ametniku sündmuskohale saabumisel juhtimise automaatset üleminekut. Tegemist on erineva sisuga mõistetega ning lisaks nõuab juhtimise ülevõtmise toiming sündmuskohal olevate patrulltoimkondade ja juhtimiskeskuse sõnaselget teavitamist sellest, kes juhtimise üle võtab. Käesolevas asjas distsiplinaarmenetluse käigus väljaselgitatu niisugust asjade käiku ei kinnita ning asja materjalidest ei nähtu ka seda, et välijuht oleks kellegi juhtimise ülevõtmiseks kohapeale saatnud. Kaebaja enda 17.10.2016 antud seletus aga viitab selgelt, et ta andis kohapeal korraldusi küll oma paarimehele, kuid mitte teistele kohale saabunud politseiametnikele ega teadnud ka seda, millega nad täpselt tegelevad, vaid üksnes arvas, et küllap saabunud politseiametnikud teevad ise vajaliku ära. Samast seletusest nähtub ka, et kaebaja kuulis magamistoast peksmist meenutavaid hääli, kuid ei võtnud sündmuse
juhina midagi ette, lubas sealt väljuvatel noormeestel vaatamata voodis nähtud verisele meesterahvale ilma neid ise kinni pidamata või teistele sellekohast korraldust andmata korterist lahkuda, ei korraldanud sündmuskoha olustiku ja tõendite säilitamisega seonduvat ning teavitas välijuhti ja valveuurijat toimunust alles siis, kui jõudis tagasi jaoskonda. Põhimõtteliselt sedasama ning olukorrast ülevaate mitteomamist, selle mittekontrollimist, sündmuskohalt lahkumist ilma selle olustiku ja tõendite säilimist tagavaid menetlustoiminguid tegemata ning süü teiste peale veeretamist kinnitab ka kaebaja 30.12.2016. a seletus. Vastupidist ei tulene korteri sissepääsu ja kahtlustatava järelevalveta ning menetlustoimingute tegemata jätmist puudutava suhtes ka teiste sündmuskohal viibinud politseiametnike seletustest.
11.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg-te 1 ja 3 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning selleks tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti märkida kõik need kaalutlused, milledest lähtuti. Ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas peavad lisaks süüteo kirjeldusele olema kõik asjaolud ja kaalutlused, mida on karistamisel ja karistuse valikul arvestatud. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkiri vastab ka ringkonnakohtu hinnangul kõigile nimetatud nõuetele. Sellest ei nähtu, et kaebajale heidetakse ette enamat, kui patrullpolitseiniku üldiste ja esimesena kohale saabunud toimkonna vanema eriliste kohustuste nõuetekohast täitmata jätmist. Eelnevalt käsitletu kohaselt on tema süü neis rikkumises tõendatud. Järgitud on ka kõiki PPVS-s vastava distsiplinaarmenetluse kohta kehtestatud nõudeid. PPA on kaebaja teenistusest vabastamist vaidlusaluses käskkirjas hoolikalt põhjendanud ja kaalunud ning arvestanud nii rikkumisega seonduvaid asjaolusid kui ka kaebaja isikut. Vaidlustatud käskkirjas on ammendavalt põhjendatud karistuse valikut. Vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on ka ringkonnakohtu arvates proportsionaalne süüteo raskusega ja kaebaja teenistusest vabastamine on põhjendatud ning vaidlustatud käskkirjas on haldusorgani kaalutluskäik ammendavalt esile toodud. Halduskohus viitas vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust hinnates põhjendatult ka sellele, et politseiametnikult oodatakse avaliku korra ja turvalisuse tagamist ning PPA ei saa lubada avalikku korda ja turvalisust tagama ametnikku, kes sisuliselt on sündmuskohal võimaldanud kinnipeetava isiku suhtes toime panna kehalise väärkohtlemise. Käskkirjast nähtub, et niisuguse otsustuse tegemisel lähtuti ATS § 75 lg-tele 4 ja 5 tuginedes seisukohtadest, et kaebaja rikkumine on oluline ja tõi kaasa usalduse kaotuse. Esimesena nimetatud säte lubab ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Teine näeb ette, et oluliseks saab lugeda rikkumise siis, kui see toob kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et selle laad lubab arvata, et ta ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. PPVS § 88 p 5 kohaselt on teenistusest vabastamine ATS § 94 alusel üheks distsiplinaarkaristuseks, mida saab politseiametnikule määrata. Nimetatud paragrahvi lõige üks näeb ette, et ametniku võib sama seaduse § 75 lg-s 4 sätestatud tingimustel distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastada. Vaidlusaluses käskkirjas on olemas põhjendused selle kohta, missugusel alusel jõudis karistuse määraja järeldustele, et kaebaja rikkumine on oluline, millisel põhjusel pole enam võimalik teda usaldada ja miks ei saa positiivne iseloomustus, eeskujulik teenistus ja muud sarnased asjaolud seda seisukohta muuta. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et A. Golubevi rikkumine oli niivõrd oluline ja tõsine, mistõttu ei olnud PPA-l võimalik kaebajat enam politseiametnikuna usaldada ja temaga koostööd jätkata. Kaebaja pidi politseiametnikuna teadma, millised on tema kohustused sündmuskohal toimkonna vanema ja patrullpolitseinikuna ning neid ka järgima.
12.Mis puudutab kaebaja väidet, et halduskohus jättis põhjendamatult asjas kohtuistungi korraldamata, siis halduskohtule esitatud kaebuses soovis kaebaja ise, et menetlus oleks kirjalik.
HKMS § 131 lg-s 2 sätestatu lubas asja kirjalikus menetluses lahendamise kohta antud nõusolekut tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul polnud niisugust muutust toimunud ning kaebaja hilisema täiendava selgituse juures välja toodud soov olla kohtus ära kuulatud, realiseerus ka võimaluse kaudu esitada kaebuse juurde täiendavad selgitused ja vastustaja seisukohtadele vastuväited. Seega ei anna ka asja lahendamine kirjalikus menetluses alust halduskohtu otsuse tühistamiseks, sest vaidlusaluse käskkirjaga seonduvad materjalid on toimikus olemas ja halduskohus on neid analüüsinud ning kohtupoolne menetlusvormi valik ei ole viinud oma sisult ebaõige lahendi tegemiseni.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.06.2017. a otsuse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.