Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagava toimingu sooritamiseks A.M. suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margit Kikas Isik, kelle õigusi taotlus puudutab – A.M.
Menetlustoiming
Loataotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 26.03.2018 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A.M.ile kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx summas 23 938,18 eurot.
2.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitmist tagava toimingu sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte A.M.ile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.03.2018 Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 2 alusel taotluse loa saamiseks seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek A.M.ile kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx summas 23 938,18 eurot.
2.Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur Elektri tugi OÜ (registrikood 12938786) maksuvõlgade sissenõudmisega. Käesoleva taotlusega alustab maksuhaldur Elektri tugi OÜ endise juhatuse liikme A.M.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust ning menetluse eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla A.M.i solidaarne vastutus koos Elektri tugi OÜ 19.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-
3/037359-3 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud Elektri tugi OÜ maksukohustuse ja intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.
3.Elektri tugi OÜ maksuvõlg 26.03.2018 seisuga on 24 015,29 eurot, millest põhivõlg moodustab 17 323,81 eurot ja intress (sh arvestuslik intress) 6733,03 eurot. Elektri tugi OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb 19.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037359-3 täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest kokku summas 15 257,11 eurot ning maksustamisperioodil 2017 aprill deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest kokku 2066,70 eurot. Maksuhaldur kontrollis vastavalt MKS §-le 10 ja § 59 lg 2 p-le 1 ning 06.07.2016 korralduse nr 12.2-3/037359-1 alusel Elektri tugi OÜ 2016 maikuu käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD) deklareeritud andmete õigsust. 19.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/0373593 määras maksuhaldur Elektri tugi OÜ-le täiendavalt tasumiseks 15 257,11 eurot, so perioodil mai 2016 KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastunud käibemaks. Maksu määramise õiguslikuks aluseks oli KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. Maksuhaldur asus Elektri tugi OÜ suhtes läbiviidud kontrollimenetluses kogutud tõendeid kogumis analüüsimisel seisukohale, et 2016 maikuu KMD-l kajastas Elektri tugi OÜ käibemaksuarvestuses arveid, millel osutatud teenuseid tegelikkuses arve saajatelt ei soetatud ning mille alusel arvati alusetult maha ja deklareeriti sisendkäibemaksu kokku summas 17 687,78 eurot. Maksuhalduri seisukoht tugines kokkuvõtvalt asjaolul, et kuivõrd Elektri tugi OÜ ei esitanud maksumenetluse käigus perioodi mai 2016 pearaamatu väljavõtteid ega ostuarveid, puudub maksuhalduril informatsioon selle kohta, milliseid summasid Elektri tugi OÜ kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu hulgas on deklareerinud. KMD lisa INF B-osas deklareeritud ostuarvete andmete alusel ei ole võimalik tuvastada nende tegelikku sisu ja seotust Elektri tugi OÜ ettevõtluse ja maksustatava käibega. Samuti märkis maksuhaldur eelviidatud maksuotsuses, et 26.05.2016 otsusega nr 12.23/036696-2 kustutati Elektri tugi OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 30.05.2016, kuna äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist ajavahemikul jaanuar kuni aprill 2016. Kuivõrd Elektri tugi OÜ-l puudus maikuus 2016 ettevõtlus, on äriühing alusetult kajastanud sisendkäibemaksu perioodi mai 2016 KMD-l. Kontrolli tulemusena vähendas maksuhaldur perioodi mai 2016 sisendkäibemaksu 17 687,78 euro võrra, enammakstud käibemaksu 2 430,67 eurot võrra ning suurendas mai 2016 tasumisele kuuluvat käibemaksu 15 257,11 euro võrra kohustades äriühingut tasuma maksusumma 15 257,11 eurot 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates selleks ettenähtud kontole.
4.Elektri tugi OÜ 19.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/037359-3 määratud maksukohustused, mis on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud A.M.i juhatuse liikmeks oleku ajal Elektri tugi OÜ 2016 maikuu valeandmetega KMD esitamise tulemusel. Kõnesoleva deklaratsiooni esitas 24.05.2016 A.M.. Elektri tugi OÜ kanti äriregistrisse 02.11.2015, A.M. oli äriühingu juhatuse liige perioodil 02.11.2015 kuni 08.06.2016. A.M., olles Elektri tugi OÜ seaduslik esindaja, oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Elektri tugi OÜ-l oli perioodil 28.04.2016 kuni 10.10.2016 ka teine juhatuse liige, J. O., kes aga äriühingu ettevõtluse kontrolli käigus antud seletuste kohaselt oli maksuhalduri hinnangul nö variisik, kes äriühingu juhtimisest osa ei võtnud, otsuseid vastu ei võtnud ega dokumentatsioonile ligipääsu ei omanud. A.M. oli e-maksuameti kohaselt ainukeseks isikuks, kes esitas Elektri tugi OÜ nimel maksudeklaratsioone.
5.Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ehk antud juhul Elektri tugi OÜ endiselt juhatuse liikmelt A.M.ilt. Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. 18.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/36696 alustati Elektri tugi OÜ osas Eestis ettevõtlusega tegelemise 2(7)
kontrolli perioodil jaanuar kuni aprill 2016, millise tulemusena kustutati ettevõte käibemaksukohustuslaste registrist. MTA 26.065.2016 otsuse nr 12.2-3/36696-2 kohaselt oli ettevõtte eesmärgiks näilise mulje jätmine Elektri tugi OÜ ettevõtluse toimumisest ning menetluse käigus esitatud dokumendid olid koostatud üksnes eesmärgiga omada käibemaksukohustuslase numbrit. Hinnates kontrollimenetluste käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et Elektri tugi OÜ endine juhatuse liige A.M. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste rikkumine põhjustas Elektri tugi OÜ 2016 maikuu KMD-l ebaõigete andmete esitamise ning maksuotsuse väljastamise, millega määrati täiendavalt tasumisele maksukohustused summas 15 257,11 eurot. Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus. Elektri tugi OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on alust arvata, et A.M.i tegevuse eesmärgiks oli teadlikult ning tahtlikult kajastada tema juhitava äriühingu maksuarvestuses sisendkäibemaksu, mille maha arvamiseks ei olnud tegelikku alust. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.M.i tegevuse ja Elektri tugi OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Elektri tugi OÜ-ga. Tulenevalt eeltoodust on maksuhalduril tekkinud ka põhjendatud kahtlus, et A.M. on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.
6.Eelpoolmainitust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev A.M.i solidaarne vastutus Elektri tugi OÜ maksuvõla eest summas 15 257,11 eurot, millele lisandub nimetatud maksuvõlalt arvestatud intress summas 5895,35 eurot.
7.Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt puudub A.M.il igakuine sissetulek töötasu näol. Viimane töötasu väljamakse on A.M.ile OÜ EKA VEOD poolt tehtud 2013 aastal. Isik on alates 16.06.2015 registreeritud FIE-na, tegevusalaks taksoveod. Samas on tema tegevus äriregistri väljavõtte kohaselt olnud valdavas osas peatatud. Seetõttu võib maksuhalduri hinnangul osutuda maksuvõla tasumine koormavaks, millega seondub sügavam oht, et isik asub end varatuks muutma ning ei saa välistada, et asub sissetulekut vähendama või varjama. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri hinnangul haldustoiminguks loa andmine vajalik.
8.Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub Elektri tugi OÜ endine juhatuse liige A.M. haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. Antud järeldus tuleneb eelkõige A.M.i eelnevast käitumisest Elektri tugi OÜ majandustegevuse korraldamisel, so esitades 2016 maikuu maksudeklaratsioonis valeandmeid ning jättes juhatuse liikmena, samuti äriühingu asutaja ja ainuosanikuna tagamata äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumise 2016 maikuu käibemaksu osas, mis näitab A.M.i suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võib A.M. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine A.M.i suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Ühtlasi tagab vastavate meetmete rakendamine selle, et maksuhalduril on peale isikule vastutusotsuse väljastamist ka reaalselt võimalik A.M.i kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral maksusummad sundkorras vähemalt osaliselt sisse nõuda.
9.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Elektri tugi OÜ maksuvõlg on tekkinud A.M.i süülise tegevusena tema juhatuse liikmeks oleku ajal (02.11.2015 kuni 08.06.2016). Seetõttu
3(7)
leiab maksuhaldur, et lisaks põhivõlale on põhjendatud A.M.ilt sisse nõuda ka nimetatud põhimaksuvõlalt arvestatud intressi summas eurot 5895,35.
10.KMS § 27 lg 1 kohaselt esitatakse käibedeklaratsioon ja selle lisa maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. A.M.ilt sissenõutav maksusumma puudutab Elektri tugi OÜ maksuotsusega määratud käibemaksusummasid, millega seotud KMD esitamise, deklareerimise ja tasumise tähtpäevad oli perioodil kuni 20.06.2016, seega saabub maksusumma määramise aegumistähtaeg tahtluse osas 20.09.2021. Avaldaja rõhutab, et MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne tähtaeg viis aastat ja ka minimaalne tähtaeg kolm aastat ei ole käesoleval juhul möödunud.
11.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine ning äriühing ei ole registrist kustutatud.
12.Kuna Elektri tugi OÜ ei ole tasunud maksustamisperioodi 2016 maikuu osas maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksusummat 15 257,11 eurot, on maksuhaldur viinud läbi täitetoiminguid Elektritugi OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks, mille tulemusena laekumisi ei toimunud. Maksuhaldur alustas maksuotsusega Elektri tugi OÜ-le määratud, kuid tasumata maksusumma 15 257,11 eurot sundtäitmist 04.10.2016, mil edastas AS-le SEB, AS-le LHV Pank ja Swedbank AS-le korraldused Elektri tugi OÜ arvelduskonto arestimiseks summas 15 257,11 eurot. Teistes krediidiasutustes Elektri tugi OÜ-l arvelduskonto puudub. Eelnimetatud toimingute tulemusel laekumisi maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummade katteks toimunud ei ole. Maksuhaldur tegi päringud e-kinnistusraamatusse, Ehitisregistrisse, Väärtpaberiregistrisse ja Maanteeameti liiklusregistrisse ning selgus, et Elektri tugi OÜ-le ei kuulu kinnistuid, ehitisi ega sõidukeid. Muu registervara ja vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda, maksuhaldurile teadaolevalt Elektri tugi OÜ-l puudub. Eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes, ei pidanud maksuhaldur otstarbekaks edastada kohtutäiturile avaldust Elektri tugi OÜ suhtes täitemenetluse alustamiseks. Maksukohustuslaste registri andmetel on Elektri tugi OÜ deklareerinud viimati käivet, sellelt arvestatud käibemaksu ning sisendkäibemaksu 2016 maikuu osas. Töötasu väljamakseid on Elektri tugi OÜ poolt viimati deklareeritud 2016 aprillikuu osas. Kuivõrd Elektri tugi OÜ ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist, kustutati äriühing alates 30.05.2016 käibemaksukohustuslaste registrist. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et Elektri tugi OÜ ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Elektri tugi OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.
13.A.M.ile tuleb teha vastutusotsus enne Elektri tugi OÜ registrist kustutamist. Kuna äriühing ei ole registrist kustutatud, siis käesoleval juhul ei esine olukorda, kus juriidilise isiku õigusvõime oleks lõppenud.
14.Maanteeameti liiklusregistri andmetel sõidukeid ja väikelaevu A.M.ile ei kuulu, samuti ei ole Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel avatud A.M.i nimel väärtpaberikontot. Maksuhaldur, analüüsinud A.M.i varalist seisu kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kaudu tuvastas, et A.M.ile kuulub korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx (elamumaa 100%, asukohaga xxxxxxxx, kus asub reaalosana eluruum (korter) nr 39 pindalaga 46,9 m2). Nimetatud kinnisasjale ei ole seatud keelumärkeid kinnisasja käsutamise keelamiseks ega hüpoteeke. Arvestades asjaolu, et A.M.ile kuuluva korteri täpset väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lähtuda korteri keskmisest turuväärtusest (so hinnates kinnisvaraportaalis toodud hindasid). Maksuhaldur, tutvunud kinnisvaraportaalis kv.ee xxxxxxxxx asuva korteri müügihinnaga, on seisukohal, et kõne all oleva kinnisasja hinnanguline väärtus on 27 400 eurot (585 EUR/m2, 585x46,9).
15.Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine A.M.ile kuuluvale kinnisasjale kõige sobivam meede. Seda põhjusel, et hüpoteegi 4(7)
seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Maksuhalduri hinnangul ei piira nõude tagamiseks taotletav abinõu juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Maksuhaldur leiab, et on igati põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (MTA kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda.
16.Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitemenetluse alustamise tasu on KTS § 34 lg 2 p 4 kohaselt 60 eurot. Kuna maksuhalduri kogu nõude suuruseks A.M.i osas on 21 152,46 eurot (maksuotsusest tulenev põhivõlg 15 257,11 eurot ja intress 5 895,35 eurot), siis on KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt kohtutäituri põhitasu 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 3355 eurot. A.M.ile esitatava nõude suuruselt 9% on 1903,72 eurot, seega kohtutäituri põhitasuks jääb 1963,72 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur luba täitetoimingute sooritamiseks A.M.i omandis olevale korteriomandile (registriosa numbriga xxxxxxxx), mille turuväärtuseks on maksimaalselt 27 400 eurot. Seega lisatasu varade müügihinnast oleks antud juhul 822 eurot. Kohtutäituri tasu suurus käesoleva maksuvõla sissenõudmisel moodustaks kokku 2785,72 eurot ehk 13,2% kogu nõude suurusest. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus põhjendatud. Seega peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist kogusummas 23 938,18 eurot (21 152,46 eurot + 2785,72 eurot täitmiskulude katteks).
17.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui A.M. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui A.M. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 23 938,18 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
19.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
20.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine 5(7)
ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
21.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid (taotluse lisad 1-11).
22.Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega Elektri tugi OÜ endise juhatuse liikme A.M.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 punkti 12 kohaselt võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule taotluse esitamisega, sest sellisel juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev A.M.i solidaarne vastutus Elektri tugi OÜ maksuvõla eest summas 15 257,11 eurot, millele lisandub nimetatud maksuvõlalt arvestatud intress summas 5895,35 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Elektri tugi OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
23.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kontrolli tulemusena tehtava maksuotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. A.M. esitas 2016 mai maksudeklaratsioonis valeandmeid ning jättis juhatuse liikmena tagamata äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumise 2016 mai käibemaksu osas. Arvestades A.M.i eelnevat maksuõiguslikku käitumist, ei saa välistada, et A.M. hakkab tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Asjaolu, et A.M.il puudub igakuine sissetulek (viimane töötasu väljamakse tehti aastal 2013) ja tema tegutsemine FIE-na on äriregistri andmetel olnud korduvalt peatatud (viimati 13.02.201819.02.2018), võib viidata ka sellele, et isik varjab oma sissetulekut. 6(7)
24.Maksuhaldur on viinud läbi täitetoiminguid Elektri tugi OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks, mille tulemusena laekumisi ei toimunud. Maksuhaldur alustas maksuotsusega Elektri tugi OÜle määratud maksusumma sundtäitmist 04.10.2016. Seega on sissenõudmise alustamisest möödunud rohkem kui kolm kuud.
25.MTA taotleb luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek A.M.ile kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx summas 23 938,18 eurot. MTA on viidanud, et A.M.il ei ole sõidukeid ega väikelaevu, samuti ei ole A.M.i nimel väärtpaberikontot. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine A.M.ile kuuluvale kinnisasjale on sobiv ja põhjendatud täitetoiming. Arvestades määratava maksukohustuse suurust, täitekulude suurust ning maksukohustuslase vara ja selle väärtust, ei koorma A.M.i kinnisasjale hüpoteegi seadmine summas 23 938,18 eurot maksukohustuslast ülemäära. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.
26.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui A.M. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. MTA on märkinud, et kui A.M. soovib maksta deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 23 938,18 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse ning annab MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A.M.ile kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx summas 23 938,18 eurot.
28.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest. A.M.ile toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingu sooritamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.