Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2493
Haldusasi
RL kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034371-2 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ning 02.11.2016 vaideotsuse nr 6-1/3504-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – RL, volitatud esindaja v.adv Brigitta Mõttus Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaire Kiviväli Kolmas isik – AP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
RL apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta RL apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2493 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste haldus- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 26.04.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-2493 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 06.05.2015 otsusega kriminaalasjas nr XXX mõisteti RL süüdi karistusseadustiku (KarS) § 375 lg 1 alusel ning määrati talle karistuseks tingimisi vangistus 6 kuud 1-aastase katseajaga. Süüdistuse kohaselt toimetas RL koos AP-ga 13.05.2014 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Otsus jõustus 30.09.2015.
2.Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega kriminaalasjas nr YYY mõisteti AP kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 375 lg 1 alusel ning mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 kuud. Süüdistuse kohaselt AP ajavahemikul 07.03.2014 kuni 13.05.2014 valmistas, töötles, villis, hoidis ning toimetas edasi, sealjuures üle riigipiiri suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Määrus jõustus 08.07.2015.
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 01.09.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/034371-2 AP ja RL solidaarselt tasuma alkoholiaktsiisi võlgnevus 8901,77 eurot. 13.05.2014 läbivaatuse käigus tuvastati kaubikust kanistrid 600 liitri alkoholiga, mille etanoolisisaldus oli 90,3 mahuprotsenti. Kaubikut juhtis RL AP palvel, et vedada mööblit. Läbiotsimise käigus leiti kaubiku kaubaruumist kanistrid ja mööblitükid. RL kinnitas, et oli kanistrite kaubikusse paigutamisest teadlik. RL pidi teadma, et veoteenuse osutaja sõlmib teenuse tellijaga lepingu, tunneb huvi, millise kauba vedamisega on tegemist, võtab tellijalt veose kättesaamise aadressi, kontaktisiku koordinaadid, endal vastava sõiduki puudumisel rendib ise sõiduki, sõidab kohale, saab teada sellest, mida tuleb vedada ja toimetab kauba sinna, kuhu tellija soovib. Puudub eluliselt usutav selgitus, miks RL ei uurinud, mis on kanistrites ja miks veetav mööbel koosneb ainult kahest riiulist. AP on oma ütlustes tunnistanud, et nad sõitsid Riias koos RL-ga kõigepealt ühte kohvikusse, kus kolmandad isikud võtsid neilt kaubiku ja tõid hiljem kohviku juurde tagasi. Seejärel sõideti mingi angaari juurde, kust võeti kanistrite varjamiseks peale kaks vana riiulit. Selline konspiratsioon, kus vahepeal võetakse RL-lt kaubik ning jäetakse ta koos AP-ga kohvikusse ootama, oleks pidanud RL-le selge sõnumi saatma, et tegeletakse millegi kahtlase või ebaseaduslikuga. RL-l oleks pidanud tekkima kahtlus, miks soovib AP lisaks mööblile vedada ka kanistreid, mis peideti mööbli sisse. Eluliselt usutav on see, et paar vana riiulit laoti kaubikusse kanistrite peitmiseks ja varjamiseks, ühiselt konstrueeriti peidik, ühiselt asetati vedamiseks mõeldud kaup peidikusse ja selles väljendub praegusel juhul teovalitsemine. RL käitumine viitab sellele, et ta pidi mõistma ja pidas võimalikuks, et kanistrites võib olla käitlemiseks mittelubatud alkohol ja selle edasitoimetamine ei ole seaduslik ning eluliselt ei ole usutav, et juht jätab oma kaubiku koos võtmetega kohviku ette Riias, et seda kõik soovijad kasutada saaksid, kusjuures ise ta ei teadnud, et sõidukiga vahepeal ringi sõideti. AP ega RL nimele ei ole alkoholi aktsiisivabastuse luba väljastatud. RL juhitud kaubikust tuvastatud alkoholi kohta ei olnud RL-l ja AP-l esitada dokumente (e-saatelehte, lihtsustatud saatedokumendi kohta kehtestatud saatelehte) ja tõendeid, et eelnimetatud alkohol on maksustatud, millest tulenevalt asus maksuhaldur seisukohale, et tegemist on maksustamata alkoholiga. AP ja RL valdasid ja toimetasid edasi aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ilma ajutise aktsiisivabastuseta. Tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 22 lg 1 p-st 4 maksab aktsiisi isik, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid 2(6)
3-16-2493 aktsiisikauba soetamisel, valdamisel ja veol. ATKEAS § 24 lg 12 alusel on AP-l ja RL-l alkoholiaktsiisi tasumise kohustus.
4.RL esitas 15.10.2016 MTA 01.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034371-2 peale vaide, mis jäeti MTA 02.11.2016 vaideotsusega nr 6-1/3504-2 rahuldamata.
5.RL esitas 02.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 01.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034371-2 tühistamiseks teda puudutavas osas ning 02.11.2016 vaideotsuse tühistamiseks. Maksuotsus tasumisele kuuluva alkoholiaktsiisi määramise kohta on tehtud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX (kohtuasjad nr XXX ja YYY) menetlemise käigus kogutud tõendite pinnalt. Maksuotsusest ei nähtu, et MTA oleks läbi viinud eraldiseisva maksumenetluse. Kaebaja nõustub, et kriminaalasjas on tuvastatud, et tema osutas AP-le eelneva tutvuse poolest veoteenust, s.o juhtis kaubikut, mille AP oli eelnevalt ise rentinud, ning sõideti Läti Vabariiki, kus AP laadis kaubikule kanistrid ning kaubaga sõideti 13.05.2014 tagasi Eesti Vabariiki. Samas ei saa nõustuda, et on tuvastatud, et RL teadis, mis on AP poolt kaubikule laaditud kanistrites ja et tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga, mis on mõeldud edasimüümiseks. RL ei ole ennast kriminaalasjas süüdi tunnistanud. Kuigi on olemas jõustunud kohtuotsus RL süüdi tunnistamises KarS § 375 lg 1 järgi, ei tähenda see automaatselt, et kõik teo asjaolud oleksid tema suhtes tuvastatud ning vastavat kohtuotsust saaks võtta aluseks isikule alkoholiaktsiisi tasumise nõude esitamiseks. Kaebaja ei olnud teadlik, et tema poolt juhitavasse kaubikusse laaditakse käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Ta küll küsis kanistrite laadimisel, mida need endas sisaldavad, kuid AP vastas, et nende sees on lahustid. RL ei hakanud uurima, millist lahust kanistrid sisaldavad. Isik, kes palgati veoteenuse osutamiseks, ei pidanud eeldama, et tema teenust vajatakse ebaseadusliku kauba veoks. Tema sai tasu sõiduki juhtimise eest. Pealegi ei saanud isik tuvastada läbi kinniste kanistrite, et tegemist on alkoholiga. RL käitumist võib mööndustega tõlgendada kui hooletut suhtumist, kuid mitte tahtlusena osaleda käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasitoimetamisel. AP planeeris käitlemiseks mittelubatud alkoholi soetamise Lätist ning kasutas ära RL abivalmidust. Käitlemiseks mittelubatud alkohol kuulus AP-le ja tema oleks saanud ka kasu vastava alkoholi edasimüümisest. Seega ei ole tuvastatud, et RL oleks teadlikult ja tahtlikult edasi toimetanud käitlemiseks mittelubatud alkoholi. RL ei ole ATKEAS § 22 mõistes isik, kes oleks olnud kohustatud aktsiisi tasuma. Kui isik ei olnud teadlik kauba vedamisel, et ta veab kaupa, millel võib olla aktsiisikohustus, ei saa teda määratleda ATKEAS § 22 lg 1 p 4 mõttes aktsiisimaksukohustuslasena.
6.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksukohustus tuleb maksuhalduril kriminaalmenetlusest eraldiseisvas maksumenetluses välja selgitada. Seejuures on maksuhalduril õigus tugineda kriminaalmenetluses kogutud tõenditele. Maksuhaldur on kaebaja suhtes läbi viinud maksumenetluse, mille tulemusena on koostatud vaidlustatud maksuotsus. Maksuotsuse p-s 3 on viidatud tõenditele, millest lähtuvalt on maksukohustus tuvastatud. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ei seo võlgnikuks olemist subjektiivse küljega. Selleks, et isikul tekiks maksukohustus, ei pea ta olema rikkumist toime pannud tahtlikult ning maksukohustuse tekkimise eelduseks ei ole rikkumise toimepanijal süü olemasolu. Maksukohustus tekib rikkujal olenemata sellest, kas ta oli rikkumise toimepanemisest teadlik või mitte. Seega oleks RL
3(6)
3-16-2493 praegusel juhul aktsiisimaksjaks ka juhul, kui tema teadlikkus käitlemiseks mittelubatud alkoholi Eestisse toimetamisest ei oleks tuvastamist leidnud.
7.Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja tõi koos AP-ga 13.05.2014 Lätist suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Selles osas on kaebaja KarS § 375 lg 1 järgi kriminaalasjas nr XXX süüdi tunnistatud. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele võib maksuhaldur tugineda. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses antud hinnangutega tõenditele, samuti maksuotsuses ja vaideotsuses väljendatud seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 detailsemalt välja tuua. Vastavalt ATKEAS § 22 lg 1 p-le 4 maksab aktsiisi ka isik, kes on rikkunud eelnimetatud seaduse nõudeid aktsiisikauba vedamisel. Kaebaja on küll märkinud, et ta ei olnud seaduse nõuete rikkumisest ja edasitoimetatavate kanistrite sisust teadlik ega tegutsenud tahtlikult, kuid selliseid ütlusi kriminaalmenetluses usaldusväärseks ei peetud. Maksuhaldur ei ole seda samuti usaldusväärseks pidanud ning on oma seisukohta maksuotsuse p-s 4 piisavalt põhjendanud. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt tekkis kaebajal aktsiisikauba vedamisel aktsiisi maksmise kohustus olenemata sellest, kas ta oli seaduse nõuete eiramisest teadlik või mitte. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.RL palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohtu otsusest ei selgu, milliseid tõendeid on kohus hinnanud. Halduskohus on viidanud kriminaalasja materjalidele, kuid ka sellisel juhul on kohtul põhjendamiskohustus. Otsusest puudub menetluskulusid käsitlev osa, mis on menetlusnormide rikkumine. Kuigi kaebus jäi rahuldamata, ei tähenda see, et kohus ei peaks otsuses esitama seisukohta menetluskulude jaotuse kohta. Kui isik ei olnud teadlik kauba vedamisel, et ta veab kaupa, millel võib olla aktsiisi tasumise kohustus, ei saa teda määratleda ATKEAS § 22 lg 1 p 4 mõttes maksukohustuslasena. Maksuotsus on tehtud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX (kohtuasjad nr XXX ja YYY) menetlemise käigus kogutud tõendite pinnalt. Maksuotsusest ei nähtu, et MTA oleks läbi viinud eraldiseisva maksumenetluse ning teinud vastava menetluse käigus põhistatud otsuse. Kaebaja nõustub, et kriminaalasjas on tuvastatud, et tema osutas AP-le veoteenust ning sõideti Läti Vabariiki, kus AP laadis kaubikule kanistrid; kaubaga sõideti 13.05.2014 tagasi Eesti Vabariiki. Samas ei saa nõustuda, et on tuvastatud, et kaebaja teadis, mis oli AP poolt kaubikule laaditud kanistrites ja et see oli käitlemiseks mittelubatud alkohol. Kaebaja ei ole ennast kriminaalasjas süüdi tunnistanud. Jõustunud kohtuotsuse olemasolu ei tähenda automaatselt, et kõik teo asjaolud oleksid tema suhtes tuvastatud ning vastavat kohtuotsust saaks võtta aluseks isikule alkoholiaktsiisi tasumise nõude esitamiseks. Kaebaja ei olnud teadlik, et tema poolt juhitavasse kaubikusse laaditakse käitlemiseks mittelubatud alkohol. Isik, kes palgati veoteenuse osutamiseks, ei pidanud eeldama, et tema teenust vajatakse ebaseadusliku kauba veoks. Tema sai tasu sõiduki juhtimise eest. Pealegi ei saanud isik tuvastada läbi kinniste plastkanistrite, et tegemist on alkoholiga. Kaebaja käitumist võib tõlgendada kui hooletut suhtumist, kuid mitte tahtlusena osaleda käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasitoimetamisel. Käitlemiseks mittelubatud alkohol kuulus AP-le ja tema oleks saanud ka kasu alkoholi edasimüümisest.
4(6)
3-16-2493
9.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlusaluse alkoholi näol oli tegemist aktsiisikaubaga ning kaebaja valdas vaidlusalust alkoholi. Kaebaja on süüdi tunnistatud KarS § 375 lg 1 järgi kriminaalasjas nr XXX. Isiku süüdimõistmine tähendab seda, et ta on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse, tegu on kvalifitseeritav KarS eriosa vastavas sättes nimetatud kuriteona ning isik on selle teo toimepanemises süüdi. Seega on põhjendamatu kaebaja arutlus, et tõendamata on tema teadlikkus sellest, et kaubikusse laaditud kanistrites oli käitlemiseks mittelubatud alkohol, mis on mõeldud edasimüümiseks. See, kas isik oli aine täpsest koostisest või alkoholiaktsiisi regulatsioonist teadlik, ei ole ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaldamise seisukohast oluline.
10.Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2017 määrusega kaasati haldusasja nr 3-16-2493 menetlusse kolmanda isikuna AP. Kolmas isik apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 otsus muutmata. Halduskohus on kokkuvõtvalt jõudnud õigele järeldusele kaebuse rahuldamata jätmise osas. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on HKMS § 165 lg 2 alusel järginud vastustaja poolt maksuotsuses esitatud põhjendusi. Olukorras, kus vaidlustatud maksuotsus on piisavalt põhjendatud, ei kujuta taoline viide endast kohtu põhjendamiskohustuse rikkumist. Asjas on õigesti tuvastatud, et alkoholiaktsiisi maksmise kohustus tekkis ka RL-l.
12.ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta.
13.Ringkonnakohus on seonduvalt ATKEAS § 22 lg 1 p-ga 4 selgitanud, et ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 202 reguleerib tollivõla tekkimist impordil, kus kaup tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. Art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikud sellisel juhul isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-2529, p 17; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 art 79 lg 3 punkt c). Kauba ebaseadusliku valdamise korral ühenduse tolliterritooriumil saab võlgnikuks ÜTS § 202 lg 3 kolmanda taande alusel pidada iga valdajat, kes ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud aktsiisikaupa valdab, sõltumata valduse kestusest või selle ajast kauba ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumil viibimise ajal (viidatud lahendi p 18). Ringkonnakohus möönab, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus RL koos AP-ga oleks eelnevalt kokku leppinud konkreetselt alkoholikanistrite veos Riiast Eestisse ning RL ei tegutsenud iseseisva veoteenuse pakkujana selliselt, et ta oleks tarnitava kauba ise selle saajale üle andnud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-548, p 12). Puuduvad tõendid selle kohta, et RL oleks kanistritest teadnud enne kui nende paigutamisel kaubikusse.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on aga praegusel juhul veenvalt tõendatud, et RL-l pidi kauba veo käigus tekkima kahtlus, et osaliselt võib olla tegemist kaubaga, millelt tekib aktsiisi maksmise kohustus. MTA on alustanud maksumenetlust 20.05.2016 kontrolli alustamise teate nr 12.2-3/034371-1 alusel (tl 114–118p) ning maksuotsuses RL-l aktsiisi tasumise kohustuse 5(6)
3-16-2493 tekkimist veenvalt põhjendanud. Seejuures ei olnud maksuhalduril keelatud tugineda kriminaalasjas kogutud materjalidele. Maksuhaldur on RL kriminaalmenetluses antud ütluseid maksuotsuses analüüsinud (maksuotsuse p 4).
15.Kahtlustatava ülekuulamise protokollis on RL selgitanud, et AP palus teda appi tarnima mööblidetaile Eestist Lätti ja tagasi, kuid sõitu alustades mööblidetaile kaubikus ei olnud, kuna AP väidetavalt ei saanud kaupa. Lisaks on RL selgitanud, et nad sõitsid Riias ringi, peatusid bensiinijaamas, kus ootasid kedagi; seejärel ootasid kedagi baaris; tööstushoovis tõsteti auto peale kanistrid ja nende peale valge kapp, mida RL sättida aitas. Rohkem kaupa peale ei võetud (tl 39). Ringkonnakohtu hinnangul pidi kirjeldatud sündmuste käigu pinnalt tekkima kaebajal kahtlus, et korraldatud veo eesmärgiks ei olnud mööbli tarnimine Eesti ja Läti vahel. Pidevat ootamist erinevates kohtades ning mööbli asemel suures koguses kanistrite tarnimist ei saa pidada tavapärasele veoteenusele omaseks (vt ka Harju Maakohtu 06.05.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-14-889, p III.6), seda enam, et kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kaubikusse pandud mööbel ei olnud sellise kvaliteediga, mis oleks vältimatult õigustanud selle toomist Riiast ja selle tarnimiseks suuremate kulutuste tegemist (tl 110). RL on selgitanud, et aitas paigutada veetavat kaupa kaubikusse (tl 39). Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kanistrid olid paigutatud mööbli vahele nii, et neid ei olnud kaubiku uste avamisel näha (tl 98). Selline kauba paigutus oleks pidanud RL tekitama kahtlusi sõidu tegeliku eesmärgi osas. Kaebaja ei osanud 27.04.2015 kriminaalasjas nr XXX toimunud istungil veenvalt selgitada, miks ta väitis, et ta ei viibinud kanistrite autosse laadimise ajal kaubiku lähedal (tl 83p–84). Seega ei tegutsenud RL üksnes autojuhina, vaid tal oli ka tegelik valdus autosse paigutatud kanistrite üle. RL-l pidi tekkima mõistlik kahtlus, et tarnitavate kanistrite näol võib olla tegemist ebaseadusliku kaubaga. Seega vastutab RL aktsiisi tasumise kohustuse eest solidaarselt koos AP-ga ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel.
16.Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses jaotanud menetluskulusid. Tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis tooks kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohtul on võimalik halduskohtu menetlusviga kõrvaldada. Kuna halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsus jääb selles osas muutmata, jäävad kaebaja esimeses kohtuastmes kantud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). MTA menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. MTA ja kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.