Osaühingu Formet Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.03.2017. a korralduse nr 12.2-3/036667-15 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.07.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühing Formet Grupp apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing Formet Grupp, seaduslik esindaja Pavel Suslov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Revo Krause
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.07.2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 27.03.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kohustas 21.03.2017. a korraldusega nr 12.2-3/036667-15 Osaühingut (edaspidi OÜ) Formet Grupp kui kolmandat isikut teabe andmiseks Unipetrol OÜ suhtes toimuvas maksumenetluses. Korralduse kohaselt kontrollitakse Unipetrol OÜ käibe- ja
tulumaksu tasumise õigsust perioodil veebruar kuni märts 2015. Kontrollimise käigus on selgunud, et Unipetrol OÜ müüs perioodil veebruar kuni märts 2015 eriotstarbelist diislikütust OÜ-le Formet Grupp. Unipetrol OÜ poole on pöördutud, korraldus on täitmata. Selleks, et teha kindlaks poolte vahel toimunud tehingute kõik asjaolud, sealhulgas kütuse liikumine, kohustati OÜ-d Formet Grupp esitama kirjalikud selgitused ja dokumentide koopiad Formet Grupp OÜ ja Unipetrol OÜ vahel veebruar kuni märts 2015 toimunud eriotstarbelise diislikütuse soetamise, hoiustamise ja tarbimise kohta.
2.OÜ Formet Grupp esitas 30.03.2017 vaide MTA 21.03.2017. a korralduse peale, mille MTA jättis 26.04.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3685-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt vastab korraldus maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-s 1, § 62 lg-s 1, § 61 lg-s 3, § 62 lg 4 p-s 1 ja § 64 lg-s 6 sätestatud nõuetele ning on õiguspärane.
4.OÜ Formet Grupp esitas 25.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 21.03.2017. a korralduse tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kriteeriumitele ja on õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri valduses on kõik vajalikud dokumendid ning kaebaja ei näe vajadust tehingute detailide lähemaks kirjeldamiseks. Kaebaja arvates ei olnud mingit põhjust kolmandat isikut menetlusse kaasata ja teda teabe nõudmisega koormata. Kaebaja on maksuhaldurile kinnitanud kütusemüükide toimumist. Kõiki muid andmeid on maksuhalduril võimalik saada OÜ Unipetrol käest. Kaebaja leiab, et tal on MKS § 64 lg 1 p 6 alusel õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüdi tunnistamist, sest OÜ Formet Grupp juhatuse liikmele Pavel Suslovile on esitatud kahtlustus, mis hõlmab kontrollitaval perioodil eriotstarbelise kütuse ostmist. Kaebaja leiab, et tal puudub seetõttu kohustus dokumentide esitamiseks, kuid MTA 21.03.2017. a korraldus ei saa ka kehtima jääda.
5.Tartu Halduskohus jättis 13.07.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et tulenevalt MKS §-st 11 on maksuhalduril lai kaalutlusõigus, et otsustada selle üle, milliseid toiminguid maksumenetluses sooritada ning milliseid tõendeid koguda. Kolmanda isiku õigus keelduda andmete esitamisest, on sätestatud MKS § 64 lg-s 1. Kaebaja on seejuures viidanud teabe andmisest keeldumise alusena MKS § 64 lg 1 p-le 6, mis võimaldab keelduda enda õigusrikkumises süüditunnistamist tähendava teabe andmisest. Halduskohus märkis, et kaebaja on tähelepanuta jätnud, et vastava õiguse olemasolu ja tegelik kasutamine ei saanud vastustajale korralduse koostamise ajal veel teada olla, kuna selle põhjendatuse ja realiseerimise üle otsustamine saab tema poolt toimuda alles siis, kui vastustaja on talle oma nõuded teatavaks teinud. Halduskohus leidis, et vastustaja on järginud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud kohustust pöörduda kõigepealt maksukohustuslase poole. Vaidlustatud korralduse viited kontrollitavale äriühingule antud korralduse mittetäitmise kohta ja soovile teha kindlaks poolte vahel toimunud tehingute kõik asjaolud, lubavad halduskohtu hinnangul selgelt järeldada, et vastustaja on seda nõuet järginud ning tal on tekkinud põhjendatud vajadus täiendavate andmete ja dokumentide küsimiseks just kaebajalt. Halduskohtu hinnangul ei saa nõutud teabe küsimist pidada kaebaja suhtes ülemääraseks tülitamiseks. Halduskohus leidis, et vaidlusalune korraldus vastab maksukorralduse ning haldusmenetluse seaduses sätestatule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 13.07.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
Kaebaja leiab, et kohtuotsus ei sisalda põhjendusi, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. OÜ Formet Grupp juhatuse liikmele on 26.04.2016 esitatud kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 3761 lg 1 järgi, s. o erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise või selle tulemusena saadud vedelkütuse hoidmise, ladustamise, võõrandamise või müügiks pakkumise eest. Kahtlustus käsitleb mh Unipetrol OÜ poolt perioodil veebruar kuni märts 2015 müüdud eriotstarbelist diislikütust OÜ-le Formet Grupp. Menetlejaks on MTA uurimisosakond. MTA on maksumenetluses soovinud sama teavet ja dokumente, mille osas kaebaja juhatuse liige on keeldunud ütlusi andmast kriminaalasjas. Kaebaja leiab, et tal on õigus keelduda MTA 21.03.2017. a korralduses nõutud teabe ja dokumentide andmisest ning selleks kohustamine on õigusvastane. Kaebaja on MTA uurimisosakonnale juba 26.04.2016 kahtlustuse saamisel öelnud, et ta ei soovi selgitusi anda. MTA-le oli seega 21.03.2017 korralduse andmise eelselt teada, et kaebaja ei soovi asjas teavet anda.
7.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul on MTA vaideotsuses ja Tartu Halduskohtu 13.07.2017. a kohtuotsuses toodud põhjendused apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseks piisavad, kuna kaebaja kordab apellatsioonkaebuses vaides ja kaebuses esitatud seisukohti. Vastustaja märgib täiendavalt, et käesoleva vaidluse aluseks oleva korralduse õiguspärasuse hindamisel ei ole asjakohane tugineda süüteomenetluses väidetavalt tehtud toimingule. Vaidlusalune korraldus on tehtud haldusmenetluse raames. Korralduse aluseks on asjaolu, et kaebaja tehingupartneri (Unipetrol OÜ) suhtes on toimumas maksukontroll, mille eesmärgiks on kontrollida Unipetrol OÜ käibe- ja tulumaksu tasumise õigsust perioodil veebruar kuni märts 2015. Kaebaja poolt viidatud kahtlustus on esitatud KarS § 3761 lg 1 järgi, s. o erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise või selle tulemusena saadud vedelkütuse hoidmise, ladustamise, võõrandamise või müügiks pakkumise eest. Vastustajale jääb mõistmatuks kaebaja arusaam, et Unipetrol OÜ maksuarvestuse kontrollimiseks vajaliku teabe esitamine võiks kuidagi kaebajat süüstada süüteomenetluses, mille eesmärgiks ei ole maksuarvestuse kontrollimine. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et enne, kui kaebajale ei ole teada nõutud teabe sisu, ei saa kaebaja tugineda MKS § 64 lg 1 p-le
6.Vastustaja on seisukohal, et kohus saaks anda hinnangu MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest keeldumise õiguspärasusele juhul, kui pärast sellele sättele tuginemist on maksuhaldur siiski kohustanud isikut teabe andmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja on apellatsioonkaebuse kohaselt jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuna MTA nõuab temalt andmeid ja teavet olukorras, kus kaebajal on tulenevalt MKS § 64 lg 1 p-st 6 õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest, sest kaebaja juhatuse liikmele P. Suslovile on 26.04.2016 esitatud kahtlustus KarS § 3761 lg 1 alusel, s. o erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise või selle
tulemusena saadud vedelkütuse hoidmise, ladustamise, võõrandamise või müügiks pakkumise eest.
10.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja juhatuse liikmele esitatud kahtlustus ei muuda käesolevas asjas vaidlustatud korraldust teabe andmiseks õigusvastaseks ning seda isegi juhul, kui süüteomenetluse ning maksumenetluses nõutava teabe või tõendite vahel on seos. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski kaebaja väide alust asuda seisukohale, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane. Vaidlustatud korralduse õiguspärasust ei mõjuta küsimus, kas MKS § 64 lg 1 p 6 kohaldub või mitte.
11.MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevalt on teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või tema lähedase (MKS § 64 lg 1 p 5) õigusrikkumises süüditunnistamist. Maksuhaldur on vaideotsuses õigesti märkinud, et teabe andmiseks ja tõendite esitamiseks korralduse andmise hetkel ei pruugi maksuhaldur teada, kas isikul võib esineda alus teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumiseks. Samuti ei saa maksuhaldur korralduse andmisel teada ka seda, kas isik soovib seda õigust kasutada, sest MKS § 64 lg 1 p 6 annab õiguse teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumiseks, mitte ei kohusta isikut selleks. Seega ei ole maksuhalduril keelatud nõuda isikult teavet või dokumentide esitamist isegi juhul, kui maksuhaldurile võib olla teada, et isikul võib esineda teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus MKS § 64 lg 1 alusel. Isik saab kasutada teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigust alles pärast seda, kui maksuhaldur on esitanud talle vastava korralduse. Seejuures peab isik arvestama sellega, et ta ei saa teabe andmisest ja tõendite esitamisest maksumenetluses keelduda üldistavalt, vaid peab isegi juhul, kui ta tugineb MKS § 64 lg 1 p-le 6, esitama maksuhaldurile teabe ja tõendid, mis ei saa teda süüstada või mida ta tegelikkuses ei pea ennast süüstavaks.
12.Seega ei muuda asjaolu, et kaebaja soovib kasutada MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevat õigust teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumiseks käesolevas asjas vaidlustatud MTA korraldust õigusvastaseks. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus MKS § 64 lg-s 1 sätestatud aluse esinemise korral kujutab endast haldusakti õiguspärast täitmata jätmist. See tähendab, et olukorras, kus tegemist on sisuliselt õiguspärase korraldusega, kuid selle adressaadil on õigus keelduda küsitud teabe andmisest, puudub MTA-l õigus korraldust sundtäita. Seega tuleb kaebajal teavitada MTA-d soovist keelduda teabe andmisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel ning MTA-l tuleb seejärel võtta seisukoht, kas teabe andmisest keeldumine on põhjendatud või mitte. Kui MTA leiab, et teabe andmisest keeldumiseks alust ei ole ning nõuab jätkuvalt korralduse täitmist või asub korraldust sundtäitma, on isikul õigus maksuhalduri vastavat tegevust vaidlustada.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.07.2017. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.