lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2214/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2214/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1728
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 1Seaduse reguleerimisalaVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldVangS § 65 lg 6Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korralHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 185 lg 1Menetlussätete kohaldamineHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 41 lg 1Vaidluse ese

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 27. märts 2018, Tartu 3-16-2214 I.A. i kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses õigusvastase kartserisse paigutamisega 24. septembrist kuni 20. novembrini 2013 ja 15. kuni 23. maini 2015. Tartu Halduskohtu 27. juuli 2017. a otsus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I.A. Vastustaja/apellant Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsus ja Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-14-52649.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 27. juuli 2017. a otsus osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. aprill 2018 (Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2105/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 43 lg 1Korduv kaebus
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
VangS § 63 lg 1Distsiplinaarkaristused
1.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas kinnipeetav I.A. 3. novembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu, taotledes õiglast hüvitist kohtu äranägemisel kaebaja inimväärikust alandava kohtlemise eest perioodidel 24. septembrist
20.novembrini 2013 ja 15. kuni 23. maini 2015, sest nimetatud ajal kaebaja kartserikambrisse paigutamisel ei arvestatud tal diagnoositud tervisehäireid.
2.Tallinna Vangla vaidles vastuses kaebusele vastu, selgitades, et vaidlusalustel perioodidel ei olnud kinnipeetav I. A kartserikambrisse paigutamine õigusvastane. Kaebajale ei ole vangla tegevuse tagajärjel hüvitamisele kuuluvat kahju tekkinud. Kuna vangla ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi, ei saa esineda põhjuslikku seost väidetavalt tekkinud kahju ja vangla tegevuse vahel. Kokkuvõttes ei ole kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 27. juuli 2017. a otsusega I. A kaebuse osaliselt, mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot ajavahemikul 24. september kuni 20. november 2013 ülemäärase kestusega kartserikaristuse kohaldamise eest. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaebaja kandis kartserikaristust vaidlusalustel perioodidel. Nii vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes kui kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuses nimetas kaebaja inimväärikust alandavaks kartserikaristuste kohaldamisel psüühikahäire ja isiksuse häirega arvestamata jätmist.
5.2013. aasta 16. septembrist kuni 1. oktoobrini 2013 määrati kaebajale 5 käskkirjaga kokku 58 ööpäeva kartserikaristust. Neist esimene on täitmisele pööratud 24. septembril ja viimane 12. novembril 2013. a. Kaebaja viibis kartserikambris järjestikku 58 ööpäeva, mis ületab VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud 45 ööpäevase piirmäära. Võttes arvesse üldteada oleva asjaoluna Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste üldist taset sel perioodil ja vastustaja poolt kaebajale kartserikaristuse kohaldamisel seaduses sätestatud piirmäära olulist ületamist, luges halduskohus käesolevas asjas tõendatuks kaebaja puhul distsiplinaarkaristuse kandmisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme õigusvastase ületamise 2013. aastal. Kinnipidamise liigse pikkuse tõttu ei olnud kinnipidamistingimused vastustaja kartserikambrites piisavad, et tagada kaebaja inimväärikas kohtlemine ja põhiõigus tervise kaitsele.
6.Ajavahemikul 15. kuni 23. maini 2015 kartserikambris viibimise osas nõustus halduskohus vastustajaga, et mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Õiguspärane oli karistuse täitmisele pööramine olukorras, kus kaebajal diagnoositud haiguse kohta valmis ekspertiisiakt 21. mail 2015, s.o pärast karistuse määramise käskkirja andmist ja kaks päeva enne kaebaja poolt karistuse lõplikku ärakandmist. Selle karistuse perioodi osas ei too kaebaja välja teisi probleeme temal diagnoositud haiguste. Seega ei olnud kohtule äratuntav kaebaja õiguste riive seoses kinnipidamistingimustega ja kaebajale kahju tekitamine ning põhjuslik seos vastustaja teo ja kaebaja kirjeldatud kahju vahel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 27. juuli 2017. a otsus osas, millega halduskohus I. A kaebuse rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
8.Apellatsioonkaebuses leiab Tallinna Vangla, et halduskohus on vääralt tõlgendanud VangS § 63 lg 1 p-i 4. Kaebaja viibis kartserikambrites tõepoolest 2013. aastal järjest 58 ööpäeva, kuid kandis seejuures karistust viie erineva distsipliinirikkumise eest. Neist ühegi eest ei määratud kaebajale 45 ööpäeva ületavat kartserikaristust - karistused olid vastavalt 13 ööpäeva, 13 ööpäeva, 13 ööpäeva, 10 ööpäeva ja 8 ööpäeva. Vangistust reguleerivast õigusaktidest ei tulene, et vangla ei tohi kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi järjest täitmisele pöörata. Riigikohus on 21. märtsi 2013 otsuses nr 3-3-1-79-12 leidnud, et vangistusseadus ei kohusta vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Käesoleval juhul ei määratud kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist katseajaga, mistõttu

tuli vanglal määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pöörata. Seda, et erinevate kartserikaristuste vahel peab olema vahe või, et mitme karistuse olemasolul ei tohi neid järjestikkuselt täita, pole seaduseandja kehtestanud. See oleks vastuolus ka kohese täitmisele pööramise nõudega ning võiks mitmete karistuste olemasolu korral nende täitmise üldse ohtu seada, sest VangS § 65 lg-s 6 on kehtestatud karistuse täitmisele pööramiseks kaheksa kuu pikkune tähtaeg.

9.Kaebaja ei ole ei kohtueelses menetluse ega ka kohtule esitatud kaebuses välja toonud, et ta peab oma õigusi rikkuvaks ja endale kahju tekitavaks asjaolu, et teda liiga pika perioodi jooksul kartseris hoiti või et kinnipidamistingimused õigusvastased olid, vaid oma õigusi rikkuvaks pidas kaebaja enese kartserisse paigutamist, kuivõrd kartserikaristuse määramisel ja täitmisele pööramisel ei arvestatud tema tervisehäireid. Kuivõrd kaebaja ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses välja toonud, et talle tekitati kahju seoses asjaoluga, et teda õigusvastaselt enam kui 45 ööpäeva kartseris hoiti, siis ei ole kaebaja selles osas VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning selles osas ei saanud halduskohus üleüldse kaebust läbi vaadata.
10.Käesoleval juhul on halduskohus kaebajale hüvitise välja mõistnud samadel alustel ja sama perioodi eest nagu Tallinna Ringkonnakohus oma 9. märtsi 2017 otsuses haldusasjas 3-14-52649. Eelnevalt viidatud haldusasjas leidis ringkonnakohus, et kinnipidamise liigse pikkuse tõttu (45 ööpäeva ületavas osas perioodil 24. septembrist kuni 20. novembrini 2013) ei olnud kinnipidamistingimused kartserikambrite piisavad, et tagada kaebaja inimväärikus ja põhiõigus tervise kaitsele.
11.I. A vastuses apellatsioonkaebusele palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Muu hulgas selgitab kaebaja, et talle mittevaralise kahju tekkimise põhjuseks on kartserisse paigutamise ülemäärane kestus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
13.Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsusega sajas nr 3-14-52649 mõisteti Tallinna Vanglalt I. A kasuks välja rahaline hüvitis, kuna kaebaja kinnipidamistingimused kartserikambrites, muu hulgas käesolevas asjas vaidluse all oleval ajavahemiku 24. septembrist kuni 20. novembrini 2013, ei olnud kinnipidamise liigse pikkuse tõttu piisavad, et tagada kaebaja inimväärikus ja põhiõigus tervise kaitsele.
20.detsembri 2017. a otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse põhjusel, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, rahuldades kaebuse nõude osas, mida kaebaja ei olnud esitanud Tallinna Vanglale kohtueelses menetluses (HKMS §47 lg 1) ja mida halduskohus ei olnud menetlusse võtnud (HKMS § 185 lg 1 ja § 41 lg 1). Riigikohus selgitas, et kartserikambri olmetingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel olemtingimuste õiguspäraseks lugemise korral ei saa need kogumis muutuda õigusvastaseks kartserisse paigutamise pikaajalisuse tõttu. Sellisel juhul tuleks hinnata kartseris viibimise kestust ning see oleks eraldiseisev kahjunõude alus. Asjas nr 3-14-52649 väljus selline hinnang kaebuse lahendamise piiridest.
14.Seega iseenesest ei olnud käesolevas asjas välistatud kartserisse paigutamise ülemäärase kestuse tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamine HKMS § 43 lg 1 p 3 sätestatud korduva kaebuse piirangu tõttu vaatamata sellele, et käesolevas asja kaebuses nimetatud kartserisse paigutamise periood osaliselt langeb kokku asjas nr 3-14-52649 vaidluse all olnud ajavahemikuga. Kartserikambri olmetingimustega seotud kahju hüvitamise nõuet ei saanud halduskohus aga uuesti lahendada.
15.Siiski ei olnud halduskohtul ka käesolevas alust läbi vaadata ega rahuldada kahju hüvitamise nõuet seoses ajavahemikul 24. septembrist kuni 20. novembrini 2013 kaebaja kartseris hoidmise ülemäärase kestusega. Nimelt on kaebaja kohtueelses menetluses 1. septembril 2016 Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes (tl 33) ja halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1-2) pidanud oma õigusi rikkuvaks ja seega mittevaralist kahju põhjustavaks vastustaja õigusvastaseks tegevuseks tema tervishäiretega mittearvestamist kartserisse paigutamisel. Alles vastuses apellatsioonkaebusele on kaebaja märkinud, et talle mittevaralise kahju tekitamise põhjuseks on kartseris viibimise ülemäärane kestus.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et kartserisse paigutamise kestus, kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena, ei ole hõlmatud kohtueelses menetluses ja halduskohtule esitatud kaebuses toodud nõude alusega, s.o kaebaja tervisehäirete arvestamata jätmisega kaebaja kartserisse paigutamisel. Seega on tegemist nõude uue alusega, mille osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (VangS § 11 lg 8).
17.29. novembri 2016. a määruses (tl 22) on halduskohus otsustanud võtta I.A. i kaebus menetlusse. Seega on halduskohus menetlusse võtnud kaebuse sellise nõude ja nõude alusega nagu need olid märgitud kaebusesse ega ole võtnud menetlusse kaebust kartseris viibimise ülemäärase kestusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vastavalt ei ole halduskohus eksinud HKMS § 47 lg 1 piirangu vastu, kuid tulenevalt HKMS § 41 lg 1 ls-s 2 sätestatud keelust ei olnud ta õigustatud mõistma Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitist kartserikambris viibimise ülemäärase kestusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tegemist on olulise menetlusrikkumisega, mis tingib otsuse tühistamise apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
18.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebuse põhiväited. I. A leiab ekslikult, et 2013. aasta sügisel kaebajale kartserikaristuste määramisel ja/või nende täitmisele pööramisel oli Tallinna Vanglal kohustus arvestada 2015. aastal valminud kohtupsühhiaatria ja psühholoogia kompleksekspertiisi (tl 37-39) või kaebaja vanglasisese tervisekaardi 21. mai 2015. a kandest nähtuvate andmetega tema tervise kohta. On ilmne, et juba ainuüksi ajalise järgnevuse tõttu ei olnud vastustajal võimalik 2013. aasta sügisel arvestada ca poolteist aastat hiljem ilmnenud andmetega kaebaja tervise kohta. Asjas kogutud muudest tõenditest, s.o Tallinna Vangla 18. novembri 2013. a vastusest teabenõudele (tl 7), 22. juuli 2013. a väljavõttest haigusloost nr 126 (tl 8), 19. veebruaril 2013. a kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast (tl 9-10), väljavõttest haigusloost nr 89 ja 90 (tl 48) ega Eesti Puuetega Inimeste Koja vastuskirjast (tl 49) ei nähtu, et meditsiinitöötajad oleks seadnud piiranguid kaebaja suhtes kinnipidamisrežiimi, s.h kartserirežiimi, kohaldamiseks. Samuti ei ilmne nimetatud tõenditest andmeid, mille põhjal oleks ilmne, et kartserikaristuse kohaldamine kaebaja suhtes on tema tervisliku seisundi tõttu võimatu või vähemalt, et kartserisse paigutamiseks on vajalik saada meditsiinitöötaja eelnev kinnitus selle kohta, et see on lubatava kaebaja tervislikku seisundit arvestades. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et kaebaja ei ole väitnud ega selgitanud, et vaidlusalusel ajal kartseris viibimine oleks kaasa toonud tema tervise halvenemise või et tervisliku seisundi tõttu tõi kartseris viibimine kaasa ülemääraseid kannatusi ja mida ta tegi vastustaja teavitamiseks ja kannatuste leevendamiseks või lõpetamiseks.
19.Eeltoodu alusel teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
20.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole halduskohtus ega ka apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja