Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 27. märts 2018, Tartu 3-16-1748
Haldusasi
D.P. kaebus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste 20. juuli 2016. a protokollilise otsuse ja 2. augusti 2016. a vaideotsuse tühistamiseks ja kutsesobivusvestluse uueks läbiviimiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2017. a otsus D.P. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja D.P. Vastustaja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebaja poolt alternatiivselt esitatud tuvastamisnõue.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2017. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada tuvastamiskaebus täielikult ning tunnistada õigusvastaseks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse 20. juuli 2016. a protokolliline otsus osas, millega anti D.P. le kutsesobivusvestluse eest null punkti. Tunnistada õigusvastaseks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse 2. augusti 2016. a vaideotsus nr KVÜÕA-3.2-2.1/1367 osas, millega jäeti D.P. vaie rahuldamata.
3.Mõista Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuselt D.P. kasuks välja menetluskulu 2142 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. aprill 2018).
D.P. soovis 2016/2017 õppeaastal asuda õppima Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses (KVÜÕA) maaväe põhikursusel. KVÜÕA 20. juuli 2016. a protokollilise otsusega hinnati kutsesobivusvestlust temaga 0 punktiga. Sellega langes D. P konkursist välja ning õppima ei pääsenud.
2.Pärast seda, kui D. P vaie oli KVÜÕA 25. juuli 2016. a vaideotsusega rahuldamata jäetud, esitas D. P kaebuse, milles palus tühistada protokolliline otsus ja vaideotsus ning teha ettekirjutus KVÜÕA-le vestluse uuesti läbiviimiseks ning maaväe põhikursusele vastuvõtmise uuesti otsustamiseks. Kaebuse kohaselt oli vestlusel rikutud menetlusnõudeid, sest kutsesobivusvestluse juhendi järgi oleks iga komisjoni liige pidanud kandidaadi kohta täitma tabeli viies kategoorias. Seda ei tehtud. Samuti ei küsitud kaebajalt küsimusi kõigis valdkondades. Otsust ei ole põhjendatud ning otsuse tegemisel tehti kaalutlusvigu.
3.Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebaja põhiseaduse (PS) §-des 29 ja 19 sätestatud põhiõigusi ei ole riivatud. Kaebajal puudub halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus, sest kehtiv õigus välistab kaebuse rahuldamise.
3.2.KVÜÕA 17. juuni 2016. a käskkirjaga nr 56 moodustati vastuvõtukomisjon ja kutsesobivusvestluste komisjonid ning määrati vastuvõtukomisjoni ülesandeks kutsesobivusvestluse juhendi koostamine. Vastustaja kirjaliku seletuse järgi oli kutsesobivusvestluse juhendi koostamise mõtteks töötada välja kutsesobivusvestluse komisjonidele abivahend, milles fookustati kutsesobivusvestluse teemad kõikidele kutsesobivusvestluse komisjonidele ühetaoliselt. Sealjuures ei kinnitatud kutsesobivusvestluse juhendit haldusorganisisese dokumendina, vaid jäeti kutsesobivusvestluse komisjoni liikmetele üldiseks juhiseks. Kutsesobivusvestluse juhend oli komisjonile abivahendiks vestluse eesmärgipäraseks läbiviimiseks. Juhendist ei nähtu, et komisjon peab küsima kõiki küsimusi.
3.3.Kutsesobivusvestluse lõplik otsus tuli vormistada protokollina, millesse kanti saadud tulemus. See on kohtute seisukohti (RKHKo 3-3-1-68-12) arvestades piisav hinnangu kontrollitavuse tagamiseks. Seega on kaebaja kutsesobivusvestluse läbiviimine nõuetekohaselt dokumenteeritud.
3.4.Vestlusel paluti kaebajal end tutvustada ning rääkida kandideerimise põhjustest. Kaebaja rääkis komisjonile oma pikast teenistusest allohvitserina ning sellest, et Kaitseväes pole temale kui allohvitserile piisavat karjäärivõimalust, vastasel juhul jätkaks ta Kaitseväes allohvitserina. Samuti rääkis kaebaja vahepealsest töötamisest eraturvafirmas ja välismissioonidel käimisest ning sellest, et see ei pakkunud piisavalt võimalusi pühenduda perele ja jääda paiksemaks. Veel selgitas kaebaja, et ootas kuni KVÜÕA õppuritele säilitatakse õppimise ajaks tegevväelase eelmise ametikoha palk ning otsustas seejärel õppima asuda, et mitte sissetulekus kaotada. Komisjon leidis, et kaebaja jutus esinevad vasturääkivused roteerumiste ja välismissioonidel käimiseks valmisoleku ning paikseks jäämise ja perele pühendumise jutu osas. Kohtu arvates oli järeldus vasturääkivuse kohta õige, sest kui tahetakse paikseks jääda ja perele pühenduda, siis ei saa samaaegselt valmis olla rotatsiooniks ja välismissioonideks. Kaebaja tunnistas ka ise, et ta kandideerib KVÜÕA-sse pigem paremate karjäärivõimaluste puudumise tõttu allohvitserina kui sooviga saada ohvitseriks. Seega kuigi kutsesobivusvestluse komisjoni liikmed kandidaadile kutsesobivusvestluse juhendis kajastatud kõiki küsimusi ei esitanud, viidi kutsesobivusvestlus kohtu arvates kaebajaga läbi kutsesobivusvestluse juhendi kohaselt.
3.5.Asjas on kohaldatavad Riigikohtu seisukohad, mille järgi hindamisotsustuse olemusliku eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse (HMS) tavapärases tähenduses; tuleb lähtuda ülikooli enda poolt kehtestatud normidest ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest; piisav on eksamitööl vigade äranäitamine või tagantjärele selgituste andmine (RKHKo 3-3-1-68-12 p-d 20 ja 22). Vaidlusalune otsus on vormistatud protokollilise otsusena, millele ei laiene HMS-s sätestatud põhjendamisnõuded. Arvestada tuleb akadeemilisi tavasid, mille järgi vestluste käiku ega tulemusi haldusaktile esitatavate nõuete järgi ei vormistata.
3.6.Kutsesobivusvestluse juhendiga suunati vestluse teemad kõikidele kutsesobivusvestluse komisjonidele ühetaoliselt, et hinnata kandidaatide potentsiaali juhtidena, nende maailmavaatelisi seisukohti, motiveeritust ja suutlikkust akadeemilisteks õpinguteks, samuti motiveeritust roteerumiste ja välismissioonide kohta. Kuna kaebaja jutus esinesid vasturääkivused
välismissioonidel käimiseks valmisoleku ja paikseks jäämise ja perele pühendumise jutu osas, oli põhjendatud hinnata kaebaja motiveeritust 0 punktiga.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.D. P apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud otsused ei riku kaebaja PS §-des 29 ja 37 sätestatud põhiõigusi.
4.2.Halduskohtu otsus on rajatud vastustaja väidetele, mitte tõenditele.
4.3.Mitmed kaebaja väited on jäetud käsitlemata.
4.4.Kutsesobivusvestlus ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud. See, et vormistatud on protokoll, millest nähtub koondhinne null, ei ole vestluse kontrollitaval viisil dokumenteerimine. Vestluse käik ei ole reprodutseeritav (RKHKo -3-3-1-20-00).
4.5.Kutsesobivusvestluse juhendi järgi tuli iga kandidaadi kohta täita tabel. Hindamine pidi toimuma viies kategoorias ning vestluskomisjoni liige pidi igale kandidaadile andma iga kategooria kohta hinde, mille järgi pidi kujunema koondhinne. Sellise hindamistabeli eesmärgiks oli tagada kutsesobivusvestluse kontrollitavus, mistõttu tuli vestluse käik vähemalt kutsesobivusvestluse juhendis ettenähtud tabeli kujul vormistada. Kuna selline tabel puudub, siis pole vestluse käik ega tulemuseni (null punkti) jõudmine kontrollitav ning sellega on oluliselt rikutud menetlusnorme.
4.6.Halduskohus on leidnud, et kutsesobivusvestluse juhendit ei kinnitatud. Kaebaja on välja toonud, et kutsesobivusvestluse juhend on kinnitatud KVÜÕA käskkirjaga „KVÜÕA-sse kandideerijate sisseastumiskatsete korraldamine 2016. a“. Halduskohus ei ole selle tõendi osas seisukohta võtnud.
4.7.Juhendi olemasolul pidi seda täitma. Kohus pole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et juhendit ei pidanud järgima. Kuna juhendist ei ole lähtutud, on vaidlustatud otsus õigusvastane.
4.8.Kui juhendis on sõnastatud küsimused, siis ei pea eraldi sätestama seda, et neid küsimusi tuleb küsida. Eraldi tuleks siis sätestada hoopis see, kui kõiki küsimusi ei ole vaja küsida.
4.9.Juhendis on märgitud, et „Sinisega on märgitud muutuvad küsimused, mida vahetatakse vastavalt vestluskomisjoni esimehelt saadud juhistele.“ Sellest järeldub, et kandidaadile tuli esitada kõik mustaga märgitud küsimused ning siniste küsimuste osas pidid tulema juhised komisjoni esimehelt. Halduskohus selles osas seisukohta ei võtnud.
4.10.Kui kaebajale ei esitatud ettenähtud küsimusi, siis ei saanud vestlus ka juhendi kohaselt toimuda.
4.11.Kohtu seisukohad kutsesobivusvestluse juhendi siduvuse osas on vastuolulised, kord on ta leidnud, et juhend polnud siduv, ent siis jälle, et juhendist tuli lähtuda.
4.12.Kui leida, et kutsesobivusvestluse juhend polnud siduv, siis puudus vastustajal vestluse läbiviimiseks vajalik regulatsioon ning tagatud pole vestluse läbiviimise ja hindamise kontrollitavus.
4.13.Kaebajat ei koheldud teistega võrdselt. Kaebaja ei saanud kutsesobivusvestlusel saadud nulli tõttu edasi kandideerida, ent samas võeti kooli vastu neid, kes ei sooritanud vajaliku tulemusega füüsilist testi (kaebaja oli sooritanud füüsilise testi maksimumtulemusele).
4.14.Kui vastustaja oleks vestluse viinud läbi vastavalt juhendile, siis oleks põhjendused olnud nähtavad komisjoniliikmete töölehtedest. Kuna vastustaja väitel on töölehed hävitatud, ei ole otsus enam kontrollitav.
4.15.Kohus pidas otsustust sisuliselt õiguspäraseks seetõttu, et kaebaja jutus esinesid vasturääkivused. Kaebaja on olnud kaitseväeteenistuses 14 aastat ja käinud 3 rahvusvahelisel missioonil ning erinevatel kursustel. Tema senine tegevus toetab väidet valmisoleku kohta roteerumiseks ja välismissioonidel käimiseks. Kohus pole oma seisukohta põhjendanud.
4.16.Põhjendamatu oli hinnata kaebaja motivatsiooni 0 punktiga, kui maksimaalselt oli motivatsiooni kategoorias võimalik saada 4 punkti ja tulemusi määrati 0,25 punktise sammuga.
4.17.Vaideotsus oli õigusvastane, kuna see polnud põhjendatud, vaide lahendamine oli vaid formaalne ning käsitlemata jäeti vaides esitatud väited.
5.KVÜÕA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kuna kaebajal on pikk kaitseväes töötamise kogemus ja karjäär allohvitserina, siis ei halvendanud kooli vastuvõtmata jätmine kaebaja olukorda ja seega ei ole ka kaebaja subjektiivseid põhiõigusi rikutud.
5.2.Vestlus on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuna tulemus on kirjalikult fikseeritud viisil, mis tagab selle kontrollitavuse.
5.3.Kutsesobivusvestluse juhend on komisjoniliikmetele abistavaks vahendiks, mis oli mõeldud vestluse fookuses hoidmiseks.
5.4.Kutsesobivusvestluse juhendis nimetatud tabeli eesmärgiks ei ole vestluse kontrollitavuse tagamine. Kontrollitavus on tagatud kutsesobivusvestluse protokollilise otsusega.
5.5.Komisjoniliikmete märkmeid oli kohustus hoida kuni vaideotsuse tegemiseni. Märkmete säilitamine poleks midagi muutnud, kuna kaebaja sai motivatsiooni osas 0 punkti, mis tähendab, et vestluse lõpptulemuseks jäi 0 punkti olenemata sellest, millised oleksid teiste teemaplokkide vastused.
5.6.Kutsesobivusvestluse juhend on vestluskomisjonile abivahendiks vestluse eesmärgipäraseks läbiviimiseks ning vestlusel saadud tulemuse arvutamiseks.
5.7.Juhendis ega muudes õigusaktides pole sätestatud, et komisjon peaks küsima kõiki küsimusi. Tegemist on poolstruktureeritud vestlusega, mis tugines etteantud teemadele, mitte ei järginud sõna-sõnalt vestluse läbiviimiseks antud abistavaid näidisküsimusi.
5.8.Kaebaja enesetutvustus määras edasise vestluse käigu, kuna sellest selgus kandidaadi motivatsioon, mille puudumine sai ka konkursist väljalangemisel otsustavaks. Kandidaat, kes sai motiveerituse osas tulemuseks 0 punkti, sai kogu vestluse eest 0 punkti. Motiveeritus on üks esmaseid asju, millele hinnang antakse ning kui tulemus on selles osas mitterahuldav, siis ei ole vajadust ka kõiki küsimusi esitada.
5.9.Juhendis on sedavõrd palju küsimusi, et kõigi esitamine poleks võimalik ka põhjusel, et vestluse piiratud aeg – maksimaalselt 10 minutit – ei võimaldaks seda.
5.10.Hinnangu andmisel olid kõik 4 vestluskomisjoni liiget üksmeelel.
5.11.Juhendi järgimiseks ei kohusta juhend ise ega ka muud õigusaktid. Piisav on, kui komisjonile on antud juhised, sh teemaplokid ning vestlus jääb teemade piiresse.
5.12.Tõendid ei toeta kaebaja tõlgendust, et mustaga märgitud küsimused olid esitamiseks kohustuslikud.
5.13.Kutsesobivusvestluse õiguslik regulatsioon tulenes KVÜÕA nõukogu ja KVÜÕA ülema kehtestatud aktidest, kutsesobivusvestluse juhend oli üksnes regulatsiooni täitmise abistavaks vahendiks.
5.14.Kaebaja senine tegevus (missioonidel käimine) ei pruugi tähendada seda, et tal eksisteeriks selline soov ka tulevikus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kõigepealt vajab lahendamist kaebuse nõude muutmise küsimus. Kaebus oli esitatud 20. juuli 2016. a protokollilise otsuse ja 2. augusti 2016. a vaideotsuse tühistamiseks ja kutsesobivusvestluse uueks läbiviimiseks kohustamiseks. Ringkonnakohtu istungil kinnitas vastustaja, et käesolevaks ajaks on KVÜÕA-sse sisseastumise kord muutunud ning füüsilise võimekuse test on asendatud vaimse võimekuse testiga. Seega ei saavutaks kaebaja
kohustamiskaebuse rahuldamisel enam oma eesmärki, sest kutsesobivusvestluse uus läbiviimine ei tagaks talle enam võimalust järgmisel sisseastumisperioodil kooli õppima asuda, kuna tal ei oleks läbitud vaimse võimekuse testi. Seetõttu ei saaks kohustamiskaebust käesoleval ajal enam rahuldada, sest muutunud õiguslike asjaolude tõttu ei oleks tema eesmärgi saavutamine võimalik (vrd RKHKo 3-3-1-88-13, p 28; 3-3-1-13-13, p 11; 3-3-1-1-12, p 20). Kui kohustamisnõude rahuldamine on muutunud võimatuks, tähendab see Riigikohtu praktika järgi ka sellega seotud tühistamisõude rahuldamise võimatust (RKHKo 3-3-1-29-14, p 23). Käesoleval juhul tähendaks see seda, et kuna vastustajat pole enam võimalik kohustada võtma kaebaja kooli vastu, on ka vaidlustatud haldusaktide tühistamine muutunud sisutuks, sest need ei oma kaebaja suhtes enam mingisugust mõju. Küll on aga isikul niisuguses olukorras, kus kohustamiskaebus tuleks tänu muutunud asjaoludele rahuldamata jätta, võimalik minna üle tuvastamiskaebusele (RKHKo 3-3-1-77-09, p 12; 3-3-1-6812, p 29.5). Põhjendatud huvina tuvastamiskaebusele üleminekuks on sellisel juhul aktsepteeritav ka kaebaja õigus menetluskulude hüvitamiseks, kui kaebuse esitamine algsel kujul oli tema poolt põhjendatud (Tartu Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-11-1990, p 12). Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et ehkki kohustamis- ja tühistamiskaebuse rahuldamine pole muutunud asjaolude tõttu enam võimalik, on siiski võimalik sisuliselt lahendada kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil alternatiivsena esitatud tuvastamiskaebus vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui kaebus osutub põhjendatuks, tähendab see kaebuse täielikku rahuldamist.
7.Enne asja sisulise lahendamise juurde asumist märgib ringkonnakohus, et halduskohtu otsuse p 7, milles kohus leiab, et kaebaja põhiõigusi vabale eneseteostusele (PS § 19) ja tegevusala ning elukutse valikule (PS § 29) ei ole riivatud, on arusaamatu. Ühe versioonina selle punkti mõistmiseks on võimalik järeldada, et halduskohus on samastanud põhiõiguse riive ning põhiõiguse rikkumise (st õigusvastase põhiõiguse kitsendamise) ning leidnud seejärel, et kuna kaebaja suhtes ei ole õigusvastaselt käitutud, siis ei esine ka põhiõiguste riivet. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu. Vaieldamatult esineb kooli vastu võtmata jätmise näol nimetatud põhiõiguste riive ning kaebajal on kaebeõigus selle vaidlustamiseks. Küsimus, kas neid põhiõigusi piiratakse õigusvastaselt, st rikutakse neid, on eraldiseisev küsimus, mis sõltub kaebuse põhjendatusest. Ilmselgelt esineb asjas ka PS § 37 riive (igaühe õigus haridusele). Seega on kaebajal kaebeõigus olemas.
8.Nähtuvalt asja materjalidest (ringkonnakohtu istungi protokolli lk 2, samuti tl 22p) seisnes vestlus kaebajaga selles, et kutsesobivusvestluse komisjon palus kaebajal end tutvustada ning samuti rääkida sellest, miks ta kooli kandideerib. Vastustaja kirjelduse järgi rääkis kaebaja endast, oma eelnevast teenistusest ning sellest, miks ta otsustas kandideerida. Sealjuures rääkis kaebaja oma pikast teenistusest allohvitserina ning sellest, et Kaitseväes pole temale kui allohvitserile piisavat karjäärivõimalust, vastasel juhul ta jätkaks allohvitserina. Samuti rääkis ta sellest, kuidas ta oli mõneks ajaks katkestanud kaitseväeteenistuse ning käinud tööl eraturvafirmas ning otsustas kaitseväkke tagasi tulla, kuna tema senine töö nii Paldiskis (mis viis teda korduvalt välismissioonidele) kui eraturvafirmas ei pakkunud piisavalt võimalusi pühenduda perele ja jääda paiksemaks. Veel selgitas kaebaja, et ootas, kuni KVÜÕA õppuritele säilitatakse õppimise ajaks tegevväelase eelmise ametikoha palk ning seejärel otsustas õppima asuda, et mitte sissetulekus kaotada (tl 22p).
Selle põhjal asus komisjon seisukohale, et kaebaja motivatsiooni tuleb hinnata null punktiga, ning kuna kaebaja sai motivatsiooni osas null punkti, tuli kogu tema vestlust tulenevalt kutsesobivusvestluse juhendist (tl 10) hinnata null punktiga.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on niisugune käitumine vastuolus kutsesobivusvestluse juhendiga. Nähtuvalt kutsesobivusvestluse juhendist pidanuks kutsesobivusvestlus koosnema mitme erineva omaduse hindamisest, mille eest on võimalik saada erinev arv punkte. Täpsemalt koosnes see järjekorras esitatuna eneseväljendusoskuse hindamisest (maksimaalselt 1 punkti), motiveeritusest (maksimaalselt 4 punkti), korrektsusest/aususest (maksimaalselt 1 punkti), situatsiooni lahendamisest (maksimaalselt 1 punkt), võimekusest akadeemilisteks õpinguteks (maksimaalselt 2 punkti) ja vabadest küsimustest komisjoni liikmetelt (maksimaalselt 1 punkti). Sealjuures on juhendi järgi esimese omaduse – eneseväljendusoskuse – juures küsimus sõnastatud järgmiselt: „Tutvustage ennast: haridust, teenistuskäiku (ajateenistus, tegevteenistus, KL) hobid, harrastused, saavutused, kõik mida peate oluliseks tuua välja kutsesobivusvestlusel.“ Teise omaduse – motiveerituse – juures on välja toodud kuus küsimust: „1. Miks tahate ohvitseriks saada? Mida tähendab Teie jaoks ohvitseriks olemine? 2. Kuidas hindate oma õpimotivatsiooni ja valmisolekut tõsisteks akadeemilisteks õpinguteks erisusega 24/7? 3. Millised on Teie ootused edasise teenistuse osas pärast kooli lõpetamist? 4. Kas plaan, et peate teenistuse jooksul palju roteeruma ja osalema välismissioonidel on vastuvõetav? 5. Miks valisite just selle väeliigi? 6. Mis on Te motivatsiooniallikas? (tl 10).“
10.Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et olukorras, kus motiveerituse omadusele on pandud küsimuste näol nii suur rõhk ning samal ajal on sellel omadusel ka ülisuur kaal vestluse lõpptulemuse seisukohalt (motivatsiooni eest on võimalik saada kõige rohkem punkte – 4, ning samal ajal tähendab motiveerituse eest null punkti saamine seda, et kogu vestluse eest saab null punkti), ei saa isiku motiveeritust hinnata tõsikindlalt üksnes selle põhjal, mida ta räägib enesetutvustuse raames. Seda juba seetõttu, et kui kaebajal paluti ennast tutvustada ja rääkida kandideerimise põhjustest, siis ei tähenda see seda, et tal oleks palutud rääkida enda motiveeritusest. Kandideerimise põhjused ja motiveeritus ei pruugi olla alati täies ulatuses samastatavad. Seetõttu pidanuks ringkonnakohtu hinnangul vastustaja olukorras, kus enesetutvustuse raames välja koorunud asjaolud tekitasid kahtlusi kaebaja motiveerituse osas, esitama kaebajale täpsustavaid küsimusi, selgitamaks välja olulisi asjaolusid. Ning teiseks, kui vastustaja nägi kaebaja ütlustes vastuolusid (vt allpool p 11), siis oleks täiendavate küsimuste esitamine olnud vajalik vastuolude kõrvaldamiseks. Selline nõue tuleneb haldusmenetluses valitsevast uurimisprintsiibist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Asjas oluliste asjaolude välja selgitamata jätmisega rikkus vastustaja uurimispõhimõtet, mis ühtlasi võis kaasa tuua kaalutlusvigadega otsustuse, sest üksnes ebapiisava vestluse põhjal võidi arvesse võtta asjakohatuid kaalutlusi ning samas jäid välja selgitamata olulised asjaolud. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsustused lugeda õigusvastasteks. Eelnevalt väljatoodu on eriti tõsine menetlusviga seda arvestades, et kaebajal piisanuks motiveerituse ja lõppkokkuvõttes kogu vestluse eest parema punktisumma saamiseks sellest, kui ta oleks saanud motiveerituse aspektis minimaalse võimaliku tulemuse, 0.25 punkti (tl 10).
11.Eeltoodut ei muuda see, kuidas mõista kutsesobivusvestluse juhendi kohustuslikkust küsimuste osas. Vastustaja väitel ei pidanud motiveerituse hindamisel küsima kandidaadilt kõiki küsimusi, mis on juhendis motiveerituse blokis välja toodud. Samas jätab vastustaja täielikult tähelepanuta selle, et kaebajalt ei küsitud motiveeritusega seoses mitte ühtki täpsustavat küsimust, ehkki samal
ajal anti talle selle eest null punkti. Nagu eelnevast ilmnes, ei olnud selline käitumine õiguspärane. Seega isegi juhul, kui nõustuda vastustajaga, et kõigi küsimuste küsimine ei olnud kohustuslik, on vastustaja ikkagi käitunud õigusvastaselt, sest ta ei küsinud motiveerituse hindamiseks ning vastuolude kõrvaldamiseks ühtki sellekohast täiendavat küsimust.
12.Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates ka selle ebapiisava vestluse pinnalt vastustaja poolt tehtud järeldused põhjendatud ja veenvad. Nii on vastustaja esitanud järelduse, et kuigi D. P andis vestluse käigus mõista, et ta on valmis rotatsioonideks ja välismissioonideks, leidis komisjon, et esinevad vasturääkivused roteerumiste ja välismissioonidel käimiseks valmisoleku ning paikseks (koduseks) jäämise ja perele pühendumise jutu osas (tl 22p). Ringkonnakohtu hinnangul võib siin aga esiteks tähtsust omada see, kui palju oli kaebaja käinud välismissioonidel varem. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja, et ta on missioonidel välismaal käinud väga palju ning samuti on ta olnud väga palju perest eemal (ringkonnakohtu istungiprotokolli lk 5, vt samuti istungi helisalvestist). Mingit vastuolu tema ütluses ei esine juhul, kui mõista tema seisukohti selliselt, et ta soovib senist väga suuremahulist perest ja kodust eemalolekut küll mõnevõrra vähendada, ent on vajadusel alati valmis missioonidel osalema. Millestki ei saa järeldada, et kaebaja oleks olnud valmis välismissioonideks väiksemas mahus, kui õppides või ohvitserina töötades vajalik oleks olnud. Teiseks on ringkonnakohtu arvates üldsegi küsitav, kas sellest, et isik räägib soovist jääda senisest paiksemaks, saab teha automaatselt järelduse, et ta ei oleks vajadusel valmis välismissioonideks. On ilmne, et kaebaja kui Kaitseväe tegevusega väga hästi kursis olev isik pidi teadvustama endale seda, et valitud karjääris võib tekkida vajadus välismissioonidel osalemiseks. Seetõttu on hoopis võimalik teha järeldus, et juba sellega, et kaebaja KVÜÕA-sse kandideeris, väljendas ta valmisolekut vajadusel välismissioonidel osalemiseks. Ringkonnakohus kordab siinkohal, et igal juhul oleks selles küsimuses jällegi olnud asjakohane vastava täpsustava küsimuse esitamine vastuolu kõrvaldamiseks.
13.Vaideotsusest (tl 15p, vt ka tl 14p) ning vastusest apellatsioonkaebusele (tl 73p) on võimalik järeldada ka etteheidet, nagu sooviks kaebaja vastustaja arvates saada ohvitseriks seetõttu, et muud karjäärivõimalused puuduvad ja et kandideerimiseks annab kindlust asjaolu, et õpingute ajaks säilis kaebaja sissetulek. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab neist argumentidest teha järelduse, et kaebajal puudub motiveeritus või kuidas need argumendid motiveerituse välistavad. Ilmselgelt on karjääri tegemine täiesti asjakohane kaalutlus, miks isik valib KVÜÕA-sse õppima asumise. Meelevaldne on teha sellest järeldust, et järelikult puudub tal motiveeritus. Samamoodi ei välista senise palga säilitamise võimaluse kasutamine kuidagi motiveerituse olemasolu. Lisaks selgitas kaebaja ringkonnakohtu istungil, et ajaliselt langes KVÜÕA-sse kandideerimine 2016-le aastale seetõttu, et enne seda oli õppima astujatele vanusepiirang, mille kaebaja oli ületanud, ning samal ajal kehtestati ka võimalus palga säilitamiseks (istungi protokolli lk 4). Ringkonnakohus ei näe, miks või kuidas välistab nende asjaolude kasutamine ja õppima asumine selle, et isikul on ka tegelikult olemas motiveeritus õppimiseks ning ohvitseriks saamiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus rahuldamisele. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele juba neil põhjendustel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kõiki apellatsioonkaebuse väiteid. Halduskohtu otsus kuulub tühistamisel. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab
alternatiivselt esitatud tuvastamiskaebuse ning tunnistab kutsesobivusvestluse komisjoni protokollilise otsuse ning vaideotsuse kaebajat puudutavas osas õigusvastasteks.
15.Obiter dictum’i korras märgib ringkonnakohus veel seda, et haldusõiguse teoorias loetakse kaalutlusõiguse kuritarvitamiseks seda, kui haldusorgan lähtub otsustuse tegemisel mingitest talle teada olevatest kaalutlusest, ent olles teadlik sellise kaalutluse arvesse võtmise õigusvastasusest, maskeerib oma otsustust teistsuguste, näiliselt lubatavate kaalutlustega. Selline käitumine ning sellise haldusmenetluse tulemusena antud haldusaktid on õigusvastased.
16.Kuna kaebus rahuldatakse, on HKMS § 108 lg 1 järgi kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Halduskohtus taotles kaebaja õigusabikulude ja riigilõivu väljamõistmist kokku 1005 euro ulatuses (tl 35). Ringkonnakohtu istungil taotles kaebaja õigusabikulude ja riigilõivu väljamõistmist 807 euro ulatuses ning pärast istungit esitatud täiendavas taotluses 330 euro väljamõistmist. Kokku on kaebaja menetluskulud seega 2142 eurot. Need menetluskulud on põhjendatud ning kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.