Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 05.04.2022, Tartu 3-19-2392 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2019. a Eestist lahkumise ettekirjutusega nr 1049757856 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamise nõudes ning Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju hüvitamise nõudes summas 6853,67 eurot Tartu Halduskohtu 09.03.2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Volitatud esindaja v.adv. Rait Sarjas Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 09.03.2022. a määruse resolutsiooni punkt 2. Saata asi tagasi Tartu Halduskohtule uuesti lahendamiseks X taotluse osas minna üle Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2019. a ettekirjutusega nr 1049757856 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Ukraina kodanik, kes omas Eestis lühiajalise töötamise registreerimist ja Eesti Vabariigi D-liiki viisat kehtivusega kuni 28.09.2019.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas 09.12.2019. a teatisega nr 2566/2019 X suhtes viisavaba lubatud viibimisaja ennetähtaegselt. Viimane Eestis lubatud viibimispäev oli 09.12.2019.
3.PPA tegi 10.12.2019 Xle ettekirjutuse nr 1049757856 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. X lahkus Eestist 14.12.2019.
4.X esitas 19.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebusega, milles ta palus tuvastada 10.12.2019. a ettekirjutuse nr 1049757856 õigusvastasus ning tühistada ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld.
5.Tartu Halduskohus võttis 03.01.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
6.X esitas 23.03.2020 kaebuse muutmise taotluse, milles ta palus vaadata läbi ka kaebus PPA 09.12.2019. a teatisega nr 2566/2019 tehtud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
7.Tartu Halduskohus jättis 16.11.2020. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Määrus jõustus 03.12.2020.
8.X esitas 15.12.2020 kaebuse täienduse, milles ta palus vaadata läbi ka hüvitamisnõue summas 6853,67 eurot ning jätta menetluskulud PPA kanda.
9.Tartu Halduskohus jättis 11.05.2021. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (täiendamiseks hüvitamisnõudega) rahuldamata ja lõpetas asja menetluse.
10.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11.11.2021. a määrusega X määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 11.05.2021. a määruse ning saatis asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
11.Tartu Halduskohus palus 03.02.2022. a kohtunõudes kaebajal täpsustada kaebuse eset.
12.X selgitas 11.02.2022. a vastuses, et tema nõuded on järgmised: tuvastada PPA 10.12.2019. a ettekirjutuse õigusvastasus osas, millega määrati kaebajale ühe aasta pikkune sissesõidukeeld; võtta vastu loobumine nõudest, milles kaebaja taotles PPA 10.12.2019. a ettekirjutuse õigusvastasuse kindlakstegemist (Eestist lahkumise kohustus) ning lõpetada selles osas menetlus; võtta menetlusse hüvitamisnõue summas 6853,67 eurot või alternatiivselt võtta hüvitamisnõue eraldi kaebusena menetlusse ja liita käesoleva haldusasjaga; jätta menetluskulud PPA kanda. Kaebaja leidis, et kuni 15.12.2020 toimunud menetluse kulude õiglase jaotamise küsimuse lahendamiseks omab sissesõidukeelu osas ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine eraldiseisvalt tähtsust kaebaja õiguste kaitsel.
13.Tartu Halduskohus võttis 09.03.2022. a määrusega vastu kaebusest loobumise ja lõpetas haldusasja menetluse PPA 10.12.2019. a ettekirjutuse (lahkumisettekirjutuse) õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse üle minna PPA 10.12.2019. a ettekirjutuse sissesõidukeelu kehtestamise osas tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja lõpetas selles osas menetluse (resolutsiooni p 2) juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2; rahuldas kaebuse muutmise taotluse ja lubas täiendada kaebust hüvitamisnõudega (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: Kaebajale määratud sissesõidukeeld lõppes 14.12.2020. Seega on tegemist õigusliku jõu kaotanud haldusaktiga. PPA 10.12.2019. a ettekirjutusega kehtestatud sissesõidukeelu osas tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks puudub vajadus. Menetluses on hüvitamisnõue, mille põhjendatavuse kontrollimisel kontrollib kohus ka kahju tekkimise aluseks oleva toimingu või haldusakti õiguspärasust. Kohus saab tulenevalt HKMS § 41 lg-st 5 eraldi tuvastada hüvitamisnõude läbivaatamisel nõude esemeks oleva haldusakti või toimingu õigusvastasuse, kuid ainult juhul, kui kõik kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud.
Hetkeseisuga ei saa sellist hinnangut anda. Samas ei ole kohus menetluskulude jagamisel rangelt seotud kohtuotsuses rahuldatud või rahuldamata jäetud nõudega. Järelikult isegi kui kahjunõue jääb täielikult rahuldamata, on kohtul võimalus jagada menetluskulud teisiti, kui näeb ette HKMS § 108 lg 1, mistõttu kaebaja mure menetluskulude jagamise osas on alusetu. Sellest tulenevalt ei ole vajadust PPA 10.12.2019. a ettekirjutusega kehtestatud sissesõidukeelu osas tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks menetluskulude jagamise perspektiivi vaadates.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.X esitas 24.03.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.03.2022. a määruse resolutsiooni p 2 ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Veel palub kaebaja jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kaebaja poolt kantud menetluskulud PPA kanda. Määruskaebuse põhjendused: Kohus ei saa HKMS § 108 lg 11 alusel jätta kaebaja menetluskulusid osaliselt PPA kanda, kui tühistamiskaebus jääb rahuldamata ja õigusvastasuse tuvastamise kaebust menetluses ei ole. Kohus ei saa juhul, kui õigusvastasuse tuvastamise kaebust menetluses ei ole, jätta hüvitamiskaebuse eelselt (s.o enne 15.12.2020) tekkinud menetluskulusid PPA kanda ka juhul, kui hüvitamiskaebus rahuldatakse. Kohtu seisukoht on vastuolus samas asjas Tartu Ringkonnakohtu poolt 11.11.2021. a määruse p-s 11 avaldatud seisukohaga.
15.PPA palub 30.03.2022. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kuna kaebaja loobus kaebusest osas, mis puudutas ettekirjutuse õigusvastasuse kindlaks tegemist lahkumiskohustuse osas, jäävad selles osas menetluskulud kaebaja kanda vaatamata sellele, kas tema kahju hüvitamise nõue rahuldatakse või mitte. Kohus sedastas õigesti, et puudub vajadus tuvastamiskaebuse eraldiseisvaks menetluseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Määruskaebemenetluses vaidlustab kaebaja Tartu Halduskohtu 09.03.2022. a määruse resolutsiooni p-i 2, mille kohaselt halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse üle minna PPA 10.12.2019. a ettekirjutuse sissesõidukeelu kehtestamise osas tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja lõpetas selles osas menetluse. Ülejäänud osas ei ole menetlusosaliste poolt halduskohtu määrust vaidlustatud.
17.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada.
18.Vaidlust ei ole asjas selle üle, et tühistamisnõude menetlemise käigus on kaebaja kandnud menetluskulusid. Käesolevas asjas märkis Tartu Ringkonnakohus 11.11.2021. a määruses (p 11), et olukorras, kus tühistamisnõude rahuldamine on haldusakti mõju lõppemise tõttu muutunud võimatuks, on ringkonnakohus aktsepteerinud tuvastamisnõudele üleminekul põhjendatud huvina ka seda, et tuvastamisnõude rahuldamine annaks isikule õiguse menetluskulude hüvitamiseks (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2014, 3-11-1990, p 12; 27.03.2018. a otsus nr 3-16-1748, p 6). Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebaja märkis 11.02.2022. a seisukohas Tartu Halduskohtule, et soovib minna sissesõidukeelu tühistamisnõudelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele vastavalt HKMS § 152 lg-le 2. Seejuures leidis kaebaja, et menetluskulude õiglase jaotamise küsimuse lahendamiseks omab sissesõidukeelu kohaldamise ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine tähtsust. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et ehkki tühistamisnõue osas kaebuse rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu enam võimalik, on siiski võimalik halduskohtul sisuliselt lahendada kaebaja esitatud tuvastamisnõue. Seetõttu jättis halduskohus põhjendamatult rahuldamata
kaebaja taotluse üle minna PPA 10.12.2019. a ettekirjutuse sissesõidukeelu kehtestamise osas tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja lõpetas selles osas menetluse. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja 30.03.2022. a vastuses määruskaebusele esitatud viide HKMS § 108 lg-le 7 ei ole asjakohane, kuna käesolevas määruskaebemenetluses ei ole vaidlust kaebusest loobumise alusel menetluskulude jagamise üle.
19.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 09.03.2022. a määruse resolutsiooni p 2 ja saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule uuesti lahendamiseks kaebaja taotluse osas minna üle PPA 10.12.2019. a ettekirjutusega nr 1049757856 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.
20.Kaebaja palub määruskaebuses jätta määruskaebuse menetlemisega kaebaja poolt kantud menetluskulud PPA kanda. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna asja arutamine kohtuasjas jätkub, puudub ringkonnakohtul alus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks (vt ka RKHK 30.05.2000. a otsus asjas nr 3-3-1-18-00, p 3).
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.