lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2768/22

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2768/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6101
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2768

Haldusasi

FunnyPark OÜ kaebus Tallinna linna poolt Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks, Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 osaliseks tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.12.2017 otsuse nr 201-17/- tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – FunnyPark OÜ, volitatud esindajad v.adv Anton Sigal ja adv Meris Velling Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Angela Reinlaid Kolmas isik – OÜ Rosemarie, seaduslik esindaja LT, volitatud esindaja Maarika Pähklemäe

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. jaanuari 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

FunnyPark OÜ ja OÜ Rosemarie apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

5.märtsi 2018. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-17-2768 menetlus Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 osalise tühistamise nõudes.

Jätta FunnyPark OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

Rahuldada OÜ Rosemarie apellatsioonkaebus.

4.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. jaanuari 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-2768 ja teha haldusasjas uus otsus, millega jätta FunnyPark OÜ kaebus tervikuna rahuldamata.
5.Mõista FunnyPark OÜ-lt OÜ Rosemarie kasuks välja teise kohtuastme riigilõiv 640 eurot. Ülejäänud osas jäävad iga menetlusosalise esimese ja teise kohtuastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3-17-2768

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnavalitsus volitas 09.08.2017 korraldusega nr 1187-k Tallinna Kesklinna Valitsust korraldama avaliku kirjaliku enampakkumise ja sõlmima lepingu Tallinna vanalinna tänavatel lõbusõidurongi teenuse osutamiseks. Muu hulgas seati tingimuseks, et teenuse osutamise tähtaeg on 5 aastat, pakkumise alghind on 1085 eurot, rongil peab olema TÜV toote ohutussertifikaat vm samaväärne sertifikaat ja rongi heitgaasinorm peab vastama vähemalt Euro V või VI standardile. Edukaks on pakkumus, mis saab hindamisel enim punkte. Hindamise põhikriteeriume on kolm: rongi vanus, soodustuste pakkumine ja kõrgeim pakutud tasu kalendriaastas. Maksimaalse arvu punkte saavad pakkumused, kus rongi vanus on kõige väiksem, pakutakse sooduspileteid, sh teenuse eest on võimalik tasuda erinevaid võimalusi kasutades (nt sooduspilet õpilastele, pensionäridele, paljulapselistele peredele, Tallinn Cardi omajatele, võimalusel liitumine Tallinna ühtse piletisüsteemiga jms) ja mille Tallinna linnale makstav tasu on kõige kõrgem. Pakkujal on võimalik saada lisapunkte juhul, kui ta kasutab teenuse pakkumiseks elektrimootoriga, gaasiseadmega või hübriidajamiga rongi, muid keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja tehnilisi lisasid (nt reisijate vagunite soojendus jms). Rongi vanuse eest saab maksimaalsed 30 punkti rong, mis on ehitatud 2017. a-l. Vahepealsed punktid arvestatakse proportsionaalselt. Soodustuste tegemisel saab maksimaalsed 20 punkti pakkuja, kes võtab kasutusele kaasaegsed lahendused teenuse eest tasumiseks ja teeb soodustusi vähekindlustatud isikutele. Vahepealsed punktid arvestatakse proportsionaalselt. Pakutud tasu osas saab maksimaalsed 50 punkti kõrgeima maksumusega pakkumus. Madalama maksumusega pakkumused saavad proportsionaalselt vähem punkte. Viiskümmend lisapunkti saab pakkuja, kes kasutab elektrimootoriga rongi, ja 25 lisapunkti pakkuja, kes kasutab gaasiseadmega või hübriidajamiga rongi. Muude tehniliste lisade (nt reisijate vagunite soojendus jms) ja väiksema keskkonnasõbralikkuse korral võib lisapunktide arvu vähendada.

2(14)

3-17-2768 Korralduse andmisel tugineti mh võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 10, Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012 määruse nr 28 „Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas” (määrus nr 28) § 2 lg-le 1 ja § 3 lg-le 4 ning Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruses nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord” (määrus nr 32) sätestatud avaliku kirjaliku enampakkumise nõuetele.

2.Tallinna Kesklinna vanem otsustas 18.08.2017 korraldusega nr 459 korraldada vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutamiseks avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduses nr 1187-k toodud tingimustel. Pakkumused tuli esitada hiljemalt 12.09.2017 kl 12.00.
3.Tähtajaks esitati 2 pakkumust – FunnyPark OÜ ja OÜ Rosemarie poolt.
4.Komisjon avas 12.09.2017 koosolekul pakkumused, tunnistas mõlemad nõuetele vastavaks ja hindas neid protokollis nr 3-11/11, millega otsustas teha ettepaneku tunnistada võitjaks FunnyPark OÜ.
5.OÜ Rosemarie esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele 14.09.2017 protesti. Komisjon tegi 18.09.2017 koosoleku protokollis nr 3-11/13 ettepaneku jätta OÜ Rosemarie protest rahuldamata. Pärast gaasiseadme paigaldust saab FunnyPark OÜ pakutavat rongi käsitada hübriidsõidukina, mis õigustab 25 lisapunkti andmist. Tallinna Kesklinna vanem jättis 20.09.2017 korraldusega nr 511 OÜ Rosemarie protesti rahuldamata.
6.Tallinna Kesklinna vanem tunnistas 25.09.2017 korraldusega nr 521 enampakkumise võitjaks FunnyPark OÜ, kellega otsustati sõlmida teenuse osutamise leping viieks aastaks.
7.OÜ Rosemarie esitas 27.09.2017 vaide Tallinna Kesklinna vanema 20.09.2017 korralduse nr 511 ja 25.09.2017 korralduse nr 521 peale.
8.Tallinna Linnavalitsus tunnistas 15.11.2017 korraldusega nr 1757-k OÜ Rosemarie vaide läbivaatamise tulemusel Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduse nr 1187-k, Tallinna Kesklinna vanema 18.08.2017 korralduse nr 453, Tallinna Kesklinna vanema 20.09.2017 korralduse nr 511 ja Tallinna Kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 kehtetuks ning kohustas Tallinna Transpordiametit koostöös Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Kesklinna Valitsusega töötama välja objektiivsed ja läbipaistvad tingimused lõbusõidurongi teenuse pakkumiseks ning esitama vastava korralduse eelnõu linnavalitsusele vastuvõtmiseks 10.01.2018. Korralduse andmisel tugineti mh kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 661 lg-le 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg-le 1. Enampakkumise tingimused ja hindamise metoodika ei olnud selged ja läbipaistvad ning olid mõnes punktis eksitavad. Tagatud ei olnud pakkujate võrdne kohtlemine. Rongide vanuse eest punktide andmisel ei olnud selgitatud, kuidas peaks toimuma punktide proportsionaalne arvestus. Komisjoni kasutatud valemiga saanuks ka 1950. a-l ehitatud rong 29 punkti, mis muudab hindamiskriteeriumi sisuliselt mõttetuks. Soodustatud isikute gruppide osas on 09.08.2017 korralduse tekstis ilmne vastuolu p 2.1 teises lauses sulgudes esitatud loetelu ja p 2.3 teise lause vahel. Komisjon on jätnud tähelepanuta, et teine kriteerium sisaldas lisaks soodustuste pakkumisele ka kaasaegsete lahenduste kasutuselevõttu teenuse eest tasumiseks. Seda ei ole üldse hinnatud ja selle eest punkte antud. Kuna 09.08.2017 korralduse kohaselt tuli arvestada punkte soodustuste andmise eest vähekindlustatud isikutele, jääb arusaamatuks, miks anti punkte soodustuste pakkumise eest Tallinn Cardi esitajatele, hop-on hop-off busside teenuse kasutajatele ja Tallinna elanikele.

3(14)

3-17-2768 Lõbusõidurongi teenuse osutamine on äriline ettevõtmine ja peab teenima omanikule kasumit. Seega ei saa pidada mõistlikuks soodustuste enampakkumist, vaid põhilised soodustatud isikute grupid tuleks määrata avaliku enampakkumise tingimustes. Komisjon andis kaebajale 25 lisapunkti 100% gaasiseadmel töötava mootoriga rongi eest. Kuna ilmnes, et selline ümberehitus ei ole tehniliselt võimalik, oleks tulnud lisapunktid ümber arvestada. Komisjoni hinnang, et gaasiküttele täielik üleminek ei ole vajalik ja pelgalt gaasiseadme paigaldamise järgselt saab rongist hübriidsõiduk, mille eest on võimalik anda 25 lisapunkti, on meelevaldne. Lisaks jääb arusaamatuks 09.08.2017 korralduse p 2.5 teine lause. Lisade eest, mis parendavad rongi, peaks pakkuja saama lisapunkte juurde. Ilmselt jäi see ka pakkujatele ebaselgeks, sest nad ei ole oma pakkumuses täiendavaid lisaseadmeid kirjeldanud.

9.FunnyPark OÜ esitas 11.12.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k kehtetuks tunnistamiseks ja Tallinna Kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kinnitati kolmanda isiku pakkumus hanketingimustele vastavaks.
10.VAKO jättis 13.12.2017 otsusega nr 201-17/- FunnyPark OÜ vaidlustuse läbi vaatamata, sest see oli esitatud tähtaega rikkudes ja riigihangete seadus (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioonis; RHS v.r) ei näe ette tähtaja ennistamise võimalust.
11.FunnyPark OÜ esitas 15.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 27.12.2017). Tallinna Halduskohus eraldas 03.01.2018 määrusega haldusasjast nr 3-17-2768 FunnyPark OÜ nõude Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühistamiseks, mis oli esitatud vaide ebaõige lahendamise motiivil, ja liitis selle haldusasjaga nr 3-17-2754. Kohus tagastas kaebuse nõudes kohustada Tallinna linna täitma Tallinna Kesklinna vanema 25.09.2017 korraldust nr 521. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tuvastada Tallinna linna poolt Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamata jätmise õigusvastasus, tuvastada Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühisus või tühistada see, tühistada Tallinna Kesklinna vanema 25.09.2017 korraldus nr 521 osaliselt ja tühistada VAKO 13.12.2017 otsus nr 201-17/-. Kohus kaasas OÜ Rosemarie menetlusse kolmanda isikuna. FunnyPark OÜ oli kaebuses seisukohal, et läbiviidud enampakkumise menetlus on sisuliselt riigihange, mille käigus sooviti sõlmida kontsessioonileping lõbusõidurongi teenuse osutamise õiguse andmiseks. Vastustaja on kohaliku omavalitsuse üksusena avaliku sektori hankija. Lepingu sisuks on anda enampakkumise võitjale õigus kasutada avalikku ressurssi (vanalinna tänavad) ja ainuõigus osutada lõbusõidurongi teenust, mis on vähemalt osaliselt kantud avalikust huvist – tutvustada turistidele Tallinna vanalinna. Tasu seisneb õiguses osutada lõbusõidurongi teenust ja saada selle eest tasu teenuse kasutajatelt. Teenuse osutamise riskid jäävad teenuse osutaja kanda. Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda teenuse osutaja eeldatavast tulust. Kuna kaebaja osutas seni vanalinnas lõbusõidurongi teenust, siis on põhjendatud lähtuda tema viimase aasta müügitulust selle teenuse osutamisel. Puudub alus arvata, et müügitulu võiks järgmise 5 aasta jooksul oluliselt väheneda. Kaebaja 2016. a majandusaasta müügitulu oli 65 767 eurot. Seega võib järgmise 5 aasta tulu olla vähemalt 329 000 eurot, mis ületab riigihanke piirmäära. Kuna lepingu eeldatav maksumus ületab kontsessioonilepingutele ette nähtud riigihanke piirmäära, pidi vastustaja teenuse osutaja leidmiseks järgima RHS-s sätestatud korda. Vastustaja jättis õigusvastaselt riigihanke korraldamata ja lähtus enampakkumise korraldamisel määrusest nr 32, mis isegi ei reguleeri teenuse osutamiseks õiguse andmist, vaid Tallinna linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade kasutusse andmist. 4(14)

3-17-2768 Kolmanda isiku vaiet tuleb käsitleda vaidlustusena. Vastustajal puudus pädevus vaidlustust lahendada, seda saanuks teha VAKO. Vastustaja tunnistas 15.11.2017 korraldusega terve hanke kehtetuks. VAKO-l selline pädevus vaidlustuse lahendamisel puudub. Samuti ei vaidlustanud kolmas isik hanke alusdokumente. Seega ei saanud neid kehtetuks tunnistada. Järelikult on 15.11.2017 korraldus tühine. Tühisuse tõttu kehtivad kõik kehtetuks tunnistatud haldusaktid, sh 25.09.2017 otsus, millega tunnistati kaebaja enampakkumise võitjaks. Vastustaja 15.11.2017 korraldus rikub kaebaja õigusi, sest võttis temalt võimaluse sõlmida vastustajaga leping. Kolmas isik ei esitanud pakkumusega TÜV või sellega samaväärset muud ohutussertifikaati, vaid tõendas pakutud rongi nõuetelevastavust tootja kinnitusega. Tootja kinnitus ei võimalda kontrollida pakutud rongi tehnilisi andmeid ega selle vastavust kehtestatud nõuetele. Kui vastustaja oleks kolmanda isiku nõuetele mittevastava pakkumuse kõrvale lükanud, ei oleks tal olnud õigust 25.09.2017 korraldust vaidlustada, nimetatud korraldus oleks endiselt kehtiv ja leping oleks sõlmitud kaebajaga. Kaebajal puudus seni vajadus menetlusreegleid vaidlustada, sest ta osutus võitjaks. Reeglite rikkumine tõi kaebaja jaoks kaasa tagajärjed alles siis, kui 15.11.2017 otsusega tunnistati 25.09.2017 korraldus kehtetuks. Seetõttu tuleb lisaks 15.11.2017 korraldusele tühistada ka 25.09.2017 korraldus osas, millega kinnitati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja jäeti ta menetlusest kõrvaldamata. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai või pidi saama oma õiguste rikkumisest teada. Kaebaja õiguste rikkumine ilmnes alles pärast 15.11.2017 korralduse andmist, mille tõttu kaebaja kaotas lepingu sõlmimise võimaluse. Riigihanke korraldamata jätmise vaidlustamise kord ei ole üheselt selge. Õigusteooria kohaselt on riigihanke korraldamata jätmine riigihankeasi. Halduskohtud on lahendanud riigihanke korraldamata jätmisega seotud kaebusi ilma, et isik oleks eelnevalt pöördunud VAKO-sse. Riigikohus on möönnud halduskohtu pädevust lahendada riigihanke vaidlusi olukorras, kus isikul puudub RHS-st tulenevalt võimalus oma õigusi VAKO-s kaitsta (15.11.2010 otsus nr 3-3-1-57-10, p-d 21‒22). Kaebaja esitas VAKOle vaidlustuse, kuid VAKO jättis selle tähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata. Kaebaja taotles tähtaja ennistamist. Vastustaja 15.11.2017 korralduse vaidlustamisviite järgi on isikul õigus pöörduda oma õiguste kaitseks 30 päeva jooksul halduskohtusse. Seega eksitati kaebajat nii vaidlustamistähtaja kui ka pädeva õiguskaitseorgani osas. Kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ja ta ei pidanud aru saama, et tal tuleb oma õigusi kaitsta RHS-s sätestatud korras. Tähtaja ennistamist võimaldava korra puudumine RHS-s piirab õigustamatult Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 15 tulenevat õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ja on seetõttu põhiseadusevastane. Puudub mõistlik põhjendus, miks erinevalt muudest haldusasjadest ei sisalda riigihangete vaidlustamise regulatsioon menetlusnormi, mis võimaldaks vähemalt kaaluda mõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamist. Kohtul tuleks lähtuda menetluskorrast, mille seadusandja oleks pidanud PS-st tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama.

12.Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei jaganud konkursi raames avalikku ressurssi ega piiranud kellegi õigusi. Sõlmitava lepingu sisuks ei ole teenuste kontsessioon ja vastustajal ei olnud kohustust korraldada riigihanget. Lepingu eesmärk oli lubada erandkorras vanalinna jalakäijate alale lõbusõidurong ja enampakkumise võitjal tuleb maksta selle eest vastustajale tasu. Vastustaja korraldas tsiviilõigusliku konkursi, mille tingimused kinnitati 09.08.2017 korraldusega. Menetlus oli läbipaistev ja kõiki huvitatud isikuid koheldi võrdselt. Vastustajale kuuluva vara avaliku kirjaliku enampakkumise menetlust reguleerib määrus nr 32, mille kohaselt antakse linnavara kasutusse enampakkumise korras. Vastustajal oli HMS § 73 lg 1 järgi vaide lahendamise pädevus ja 15.11.2017 5(14)

3-17-2768 korraldus ei ole tühine. Tühistamisnõue 25.09.2017 korralduse peale on esitatud tähtaega rikkudes. Kolmanda isiku pakkumuses oli rongi tootja kinnitus selle kohta, et rongil on ohutussertifikaat. Kui tootja annab sellise kinnituse, siis väljastatakse sertifikaat koos kaubaga ostjale kauba üleandmise hetkel. Puudub põhjus mitte usaldada 25-aastase taustaga tarnijat. VAKO otsus oli antud kehtivaid õigusakte järgides.

13.OÜ Rosemarie palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on rikkunud kaebetähtaega. RHS v.r lubas erandina jätta riigihanke korraldamata, sest enampakkumise alghind oli 1085 eurot. Kaebaja väited senise tulu kohta on paljasõnalised ja ka marsruut saab olema erinev. Kaebaja põhjendused on vastuolulised, paljasõnalised ja hüpoteetilised. Kolmas isik esitas tootjapoolse kinnituse tarnitava rongi sertifikaadi olemasolu kohta. Hoopis kaebaja esitatud sertifikaadid ei olnud seotud kaebajaga, vaid olid seotud teiste firmadega, kes ei olnud pakkumise osapooleks.
14.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.01.2018 otsusega kaebuse osaliselt ja tunnistas Tallinna linna poolt Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamata jätmise õigusvastaseks (p 1). Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata (p 2). Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k ja Tallinna Kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 tühistamise nõuetes (p 3); mõistis Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 670 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (p 4). Alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 219 lg-test 1 ja 4 tulenevalt lähtub kohus edaspidi RHS v.r regulatsioonist ja jätab tähelepanuta kaebaja viited praegu kehtivale RHS-le. RHS v.r § 6 lg 2 järgi toimub teenuste kontsessiooni andmine selle seaduse tähenduses hankelepinguga, mille esemeks on CPV määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. Euroopa Komisjoni (EÜ) 28.11.2007 määruse nr 213/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega, VI lisa
2.kategooria valdkonnaks on maismaatransporditeenused, k.a soomusautoteenused, ja kulleriteenused, v.a postivedu. Vaidlusalune lõbusõidurongi teenus mahub CPV määruse VI lisa 2. kategooria alla. Vastustaja soovis anda enampakkumise käigus enampakkumise võitjale üle õiguse osutada Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenust. Enampakkumise dokumentides esitatud tingimused võimaldavad järeldada, et tegemist oli teenuste kontsessiooni andmisega. Kuigi vastustaja määras kindlaks osad teenuse osutamise tingimused, jäi vedajale siiski teatav vabadus teenuse osutamise tingimuste kujundamisel. Teenuse osutamise riskid on jäetud selgelt teenuse osutaja kanda, sest vastustaja teenuse osutajale teenuse osutamise eest midagi ei maksa. Teenuse osutaja saab tasu teenuse kasutajatelt. Teenuse osutaja kanda jääb majanduslik äririsk, et teenuse ekspluateerimisega seotud investeeringud jm kulud tasuvad end ära ja et tema osutatava teenuse järele on piisavalt nõudlust. Teenuse osutajale ei ole garanteeritud kindlat tulu. Samuti on tema risk, et ta saab teenuse osutamiseks vajalikud load. Avalikuks ressursiks on linna omandisse kuuluvad vanalinna tänavad, mida tuleb kasutada kooskõlas avalike huvidega. Määruse nr 28 § 2 lg-st 1 ja § 3 lg-st 4 nähtub, et mootorsõidukite liiklemine Tallinna vanalinnas on jalakäijate ohutuse tagamise eesmärgil piiratud ja jalakäijate alal on lubatud liigelda vaid lõbusõidurongil. Nimetatud teenust saab vanalinnas osutada vaid üks teenuse osutaja, seega piiratakse avaliku ressursi kasutamist ja teiste ettevõtjate 6(14)

3-17-2768 ettevõtlusvabadust. Tegemist ei ole olukorraga, kus igaüks võiks teatavate tingimuste täitmisel sellise kasutusõiguse saada (erinevalt nt tegevuslubade väljastamisest). Teenust osutatakse lisaks erahuvidele (ettevõtjale tulu teenimine) ka avalikes huvides (turismi edendamine). Kuna avaliku ressursi kasutusse andmisega soovitakse teenida ka linnale tulu, seondub praegune enampakkumine ka avalike rahaliste vahenditega, mis on samuti avalikes huvides. Vaidlusalune juhtum ei erine Riigikohtu 15.12.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-59-05 (p 16) ja 27.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-10 käsitletud juhtumitest, mis annaks alust mitte lugeda vaidlusalust lepingut kontsessioonilepinguks. RHS v.r § 17 lg 2 sätestab, et sama seaduse § 10 lg-s 1 nimetatud hankija kohaldab teenuste kontsessiooni andmisel 2. peatükis sätestatud avatud hankemenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korda, kui teenuse kontsessiooni alusel osutatavate teenuste eeldatav kogumaksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et vastustaja on hankija RHS v.r § 10 lg 1 p 2 järgi. RHS v.r ei sätesta reegleid teenuste kontsessiooni alusel osutatavate teenuste eeldatava kogumaksumuse kindlaksmääramiseks, seepärast peab kohus võimalikuks lähtuda teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse kindlaksmääramise reeglitest. RHS v.r § 21 lg 6 p 2 järgi on teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuste osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Vastustaja ei ole määranud kindlaks lepingu kogumaksumust, kuid on määranud pakkumise alghinnaks 1085 eurot kuus ja teenuse osutamise tähtajaks 5 aastat (09.08.2017 korralduse p-d 1.1 ja 1.3). Pakkumise alghinna korrutamisel 48-ga on lepingu eeldavaks maksumuseks 52 080 eurot, mis on enam kui RHS v.r § 15 lg 1 p-s 2 kehtestatud riigihanke piirmäär 40 000 eurot. Juhul, kui lähtuda kaebaja osundatud variandist ja arvutada lepingu maksumus lepingu alusel teenuse osutamisega teenitava tulu kaudu, oleks lepingu kogumaksumus kujunenud veelgi suuremaks. Lõbusõidurongi teenuse kontsessiooni andmine ei mahu ühegi RHS v.r § 14 lg-s 1 toodud erandi alla, mis annaks hankijale õiguse RHS v.r-s sätestatud korrast kõrvale kalduda. Seega tuli vastustajal lõbusõidurongi teenuse osutamise õiguse üleandmiseks kohaldada RHS v.r 2. ptk-s sätestatud avatud hankemenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korda. Teenuse osutaja leidmiseks ei saanud korralda VÕS § 10 alusel tsiviilõiguslikku enampakkumist. Järelikult oli riigihanke korraldamata jätmine õigusvastane. Vaatamata sellele, et vastustaja oleks pidanud korraldama riigihanke, ei saa kolmanda isiku vaiet käsitleda vaidlustusena ja vastustajat selle lahendamisel VAKO-na. Vaidlustus on RHS v.r § 117 lg-st 1 nähtuvalt VAKO-le esitatud kaebus hankija tegevuse peale, mitte hankijale esitatud kaebus. Vastustaja ei muutunud kolmanda isiku kaebust lahendades VAKO-ks. Seega ei ole vastustaja ja VAKO pädevuste võrdlemine sellise kaebuse lahendamisel asjakohane. Ekslik on kaebaja seisukoht, et hankijal puudub pädevus tunnistada hanget kehtetuks. Selline pädevus tuleb hankijale RHS v.r § 29 lg 3 p-st 6. Seejuures ei ole oluline, kas hankija tunnistab hankemenetluse kehtetuks menetlusosalise esitatud kaebuse tõttu või omal algatusel. Viidatud sätte kohaselt peab hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks esinema põhjendatud vajadus. Hankijapoolsed rikkumised, mis ei võimalda saavutada õiguspärast menetluse tulemust ja mida ei ole enam võimalik selles menetlusetapis kõrvaldada, võivad olla põhjendatud aluseks menetluse kehtetuks tunnistamisel. Kuna vastustaja ei ole 15.11.2017 korralduse andmisel pädevust ületanud, ei ole 15.11.2017 korraldus HMS § 63 lg 2 alusel tühine. RHS v.r § 29 lg 1 kohaselt oli vastustajal kohustus esitada hankemenetluse alustamiseks riigihangete registris hanketeade. Vastustaja ei ole hanketeadet registrile esitanud. RHS v.r § 7(14)

3-17-2768 69 lg 11 lg 1 p 1 on järgi hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt RHS v.r-le lubatud. RHS v.r § 69 lg-s 12 sätestatud lepingu tühisust välistavaid asjaolusid ei esine. Riigihanketeate esitamata jätmise tõttu on tõenäoline, et osale potentsiaalsetest ettevõtjatest jäi teave enampakkumise toimumise kohta saamata ja neil ei olnud võimalik menetluses osaleda. Vastustaja selline käitumine on vastuolus RHS v.r §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Eeltoodut arvestades saab vastustaja 15.11.2017 korraldust pidada põhjendatuks. Vastustajal ei ole võimalik menetluses esinenud vigu kõrvaldada muud moodi, kui uue hanke korraldamisega. Kuigi vastustaja tunnistas enampakkumise kehtetuks teistel põhjendustel, on lõpptulemus sama. Seega peab kohus vastustaja 15.11.2017 korraldust õiguspäraseks. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tuvastab, et vastustaja jättis õigusvastaselt Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamata. Kohus jätab kaebuse vastustaja 15.11.2017 korralduse tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Ülejäänud osas on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei saavuta oma eesmärki sõlmida vastustajaga läbiviidud enampakkumise menetluses lõbusõidurongi teenuse osutamise leping. Seega puudub vajadus hinnata, kas RHS v.r regulatsioon, mis ei võimalda ka mõjuvatel põhjustel vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist kaaluda, on PS-ga kooskõlas. Ka juhul, kui kohus tunnistab sellise regulatsiooni PS-ga vastuolus olevaks ja ennistab tähtaja, jäävad vastustaja 15.11.2017 ja 25.09.2017 korralduste tühistamise nõuded rahuldamata. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks rahuldamata. VAKO jättis õiguspäraselt RHS v.r § 122 lg 3 p 1 alusel tähtaega rikkudes esitatud vaidlustuse läbi vaatamata. Vaidlus puudub selle üle, et vaidlustus oli esitatud RHS v.r § 121 lg-s 1 sätestatud 10-päevast tähtaega rikkudes. Kuna VAKO jättis õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 268 lg 1) ning kaebus vastustaja 15.11.2017 ja 25.09.2017 korralduste tühistamise nõuetes tuleb jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

15.FunnyPark OÜ palub 08.02.2018 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täielikult või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. RHS ei anna hankijale õigust tema tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamiseks. RHS v.r § 117 lg 1 kohaselt saab kaebuse hankija tegevusele esitada üksnes VAKO-le. Seega ei ole 15.11.2017 korraldus antud kehtiva õiguse alusel ja on õigusvastane ning HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Hankija ei oleks hanget omal algatusel kehtetuks tunnistanud. Järelikult ei ole hanke kehtetuks tunnistamine hankija omal algatusel õiguslikult ega faktiliselt võrdsustatav hanke kehtetuks tunnistamisega vaidemenetluse raames. Kuivõrd hanke kehtetuks tunnistamine on käesolevas asjas toimunud vaidemenetluse raames, mille puhul RHS v.r § 29 lg 3 p 6 ei kohaldu, siis on vastustaja 15.11.2017 korraldus antud ilma õigusliku aluseta ja seetõttu õigusvastane. Hanke kehtetuks tunnistamine ei ole õiguspärane ka juhul, kui vastustajal oli 15.11.2017 korralduse andmiseks õiguslik alus. Kehtivana ei saa aktsepteerida otsust, mille tegemiseks ei ole seaduses ette nähtud asjakohast korda ega alust. Kui ringkonnakohus leiab siiski, et asjas on kohalduv RHS v.r § 29 lg 3 p 6, siis on kaebaja seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole ka sisuliselt õiguspärane. Esiteks ei ole 09.08.2017 korraldusega 8(14)

3-17-2768 kehtestatud tingimused olnud pakkujatele mittearusaadavad või eksitavad, mistõttu ei saa hanketingimuste väidetav mittearusaadavus ja eksitavus tuua kaasa pakkujate ebavõrdset kohtlemist või menetluse läbipaistmatust ega tingida hanke kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajadust. Pakkujad ei ole pakkumuste esitamise faasis hanketingimuste osas eksinud. Hanketingimuste ebaselgusele ei ole tuginetud ka vaidlustusmenetluses. Vastustajal oli võimalik ilmnenud puudused uue hindamise läbiviimise kaudu kõrvaldada. Teiseks kaalub hankemenetluses osalenud pakkujate huvi alustatud hankemenetluse lõpuleviimise vastu üles hankemenetluse kehtetuks tunnistamise võimaliku vajaduse. Hanke kehtetuks tunnistamine kahjustab oluliselt konkurentsi ja hankes osalenud pakkujate huve. Vähetõenäoline on, et võimalikust uuest hankest võtaks osa ükski uus pakkuja ning uue hanke potentsiaalsed eelised ei kaalu üles kaebaja õigustatud huvide kahjustamist. Konkurentsi olulist kahjustamist on võimalik vältida vaid 2017. a augustis alustatud hanke lõpuleviimisega. Kolmandaks on vastustaja hanke kehtetuks tunnistamisel lähtunud tema enda vajadusest, mis oli talle varem teada. Hankijast endast tulenevale põhjusele tuginemine ei ole lubatav juhul, kui see oli hankijale eelnevalt teada. Praegusel juhul oli vastustaja soov ja vajadus töötada välja põhimõtted ka muude ühistranspordi seaduse reguleerimisalast väljajäävate sõidukite kasutamiseks selge oluliselt enne vaidlusaluse enampakkumise korraldamist. Halduskohus ei ole hanke kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse tuvastamisel kontrollinud vastustaja kaalutluste õiguspärasust, vaid on asunud 15.11.2017 korraldust ise põhjendama. Halduskohus jättis tühistamisnõuded ebaõigesti läbi vaatamata. 15.11.2017 korralduse tühisuse aluste puudumine ei välista selle tühistamise aluste olemasolu. Tühistamiskaebus kuulub rahuldamisele, kui vaidlustatav õigusakt on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Halduskohus on tühistamisnõude perspektiivikuse hindamisel lähtunud ebaõigetest eeldustest ning jõudnud ekslikule järeldusele, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb eristada kaebuse perspektiivitust ja ilmselget perspektiivitust. Kaebuse läbi vaatamata jätmine on lubatud üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, s.t kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Praegusel juhul ei ole tühistamisnõuded ilmselgelt perspektiivitud. Kuna tühistamisnõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu, siis ei anna halduskohtu vastav seisukoht alust põhiseaduslikkuse järelevalve algatamata jätmiseks. Halduskohtu otsus jätta tühistamiskaebus läbi vaatamata on toonud kaasa kaebaja põhiõiguste jätkuva rikkumise. Halduskohus on teinud tuvastamiskaebuse eesmärkide eksliku tõlgendamise tõttu kaebuse motiividega vastuolus oleva lahendi. Kuigi tuvastamiskaebuse eesmärke ei ole kaebuses põhjendatud, oleks kohus need pidanud ise välja selgitama. Tuvastamisnõude eesmärk on olnud tagada kaebaja õiguste kaitse RHS-i sätete alusel, mis olemuslikult enampakkumismenetluse läbiviimise õiguspärasuse kontrollimisele kohalduvad. Riigihanke korraldamata jätmise tuvastamisnõude näol on tegemist tühisuse tuvastamise- ja tühistamisnõude toetava nõudega, mille iseseisev lahendamine ei saa viia olukorrani, kus kaebus muutub ülejäänud osas eesmärgituks. Kohtumenetlusega mitteseotud isikute võimalike õiguste rikkumise kontrollimisega on halduskohus väljunud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse piiridest.

16.OÜ Rosemarie palub 08.02.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning mõista kaebajalt ja vastustajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Halduskohus on teinud otsuse pealiskaudselt ja kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti. Kohus ei ole piisavalt analüüsinud lõbusõidurongiga seotud Euroopa Liidu (EL) määruseid ja direktiive, sh asjakohaseid klassifikatsioone ning jättis põhiseadusevastaseks tunnistamata 9(14)

3-17-2768 RHS rakendussätte. Kohus on ebaõigesti lähtunud RHS v.r-st ja jätnud menetlusosaliste sellekohased seisukohad tähelepanuta. Kohus on ebaõigesti määranud lõbusõidurongi teenuse kohaldamiseks klassifikatsiooni, sh on kohus tuginenud järelduste tegemisel vedaja suhtes kohaldatavatele klassifikatsioonidele, kuigi vaidluse all on vaid lõbusõidurongiga teenuse osutamine, mis ei ole seaduste tähenduses vedaja ja EL aktidega vedajate klassifikatsioonis. Kohus on ebaõigesti kohaldanud lõbusõidu marsruudi osas Riigikohtu praktikat, sh lahendit nr 3-3-1-66-10. Tallinna linn ei anna enampakkumise võitjale õigust kasutada linnale kuuluvaid mitte ainult piiratud liikumisega tsooni jäävaid tänavaid, vaid kõikidele sõidukitele vaba juurdepääsuga tänavaid. Vaba juurdepääsuga tänavate kasutamine ei ole käsitatav avaliku ressursi kasutusse andmisega, sest see on juba suuremas osas vaba juurdepääsuga. Seega ei ole käesolev juhtum samastatav viidatud Riigikohtu lahendiga. Kuna Tallinna linn ei määranud kindlaks lepingu kogumaksumust, lähtus kohus enampakkumise alghinnast, s.o 1085 eurot kuus ja teenuse osutamise tähtajast 5 aastat. Pakkumise alghinna korrutamisel 48-ga sai kohus lepingu eeldatavaks maksumuseks 52 080 eurot. Juhul, kui tegemist on kontsessioonilepinguga, jääb see kehtiva RHS järgi piirmäärade alla (60 000 eurot). Ka juhul, kui kohaldatav oleks RHS v.r, siis on lõbusõidurongi poolt umbes 6%-lises mahus linnale kuuluva kinnisasja kasutamine (vanalinnas tänavate läbimiseks) siiski erand. Seoses menetluskuludega märgib kolmas isik, et kolmandal isikul oli esindusleping juba vaidemenetluse ajal ja see on kohtule esitatud. Dokumentide koostamine ei ole käsitatav konsultatsiooni või nõustamisena, vaid kohtuasja materjalide analüüsimise ja ettevalmistamisena. Dokumentide koostamist loetakse esindaja kompetentsiks. Esindaja olemasolu ei välista isiku õigust osaleda ise menetlustoimingutes ning dokumente ainuõiguslikult allkirjastada.

17.Tallinna linn palub 19.02.2018 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

jätta

FunnyPark

OÜ

Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt ei saa haldusorganit käsitleda VAKO-na. 15.11.2017 korralduse vastuvõtmisel ei rikutud kehtivaid õigusakte ja see ei ole tühine. Kuna vastustaja kuulutas lõbusõidurongi vanalinna sõitmise lubamiseks välja tsiviilõigusliku konkursi, siis ei saa menetluse raames tugineda RHS-le. Seetõttu on kohus jõudnud õigesti järeldusele, et vastustaja ei ole korralduse vastuvõtmisel pädevust ületanud. Vastustaja lähtus kolmanda isiku vaide rahuldamisel HMS-st, sest õiguslikult ei saa vastustajat käsitleda VAKO-na. Vastustaja nõustub halduskohtu järeldusega, et hindamise metoodika ei olnud selge ja läbipaistev ning rikkumised ei võimalda saavutada õiguspärast tulemust ning seda ei olnud võimalik selles menetlusetapis võimalik kõrvaldada. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine oli ainuvõimalik õiguspärane lahendus ja ülejäänud osas on kaebus perspektiivitu. Halduskohus ei ole materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud. Kaebaja tugineb hankemenetluse sätetele, kuid vastustaja ei ole hanget isegi välja kuulutanud.

18.OÜ Rosemarie palub 18.02.2018 kirjalikus vastuses jätta FunnyPark apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

OÜ

Kui kaebaja leiab, et vaidlus kuulub VAKO alla, siis oleks ta pidanud järgima ettenähtud tähtaegu. Kaebajal oli juriidiliste teadmistega esindaja juba vähemalt 19.10.2017, kui kaebaja 10(14)

3-17-2768 esindaja Sofja Pevzner esitas haldusasjas nr 3-17-1966 kirjaliku seisukoha ja volikirja. Samas on kolmas isik seisukohal, et enampakkumise osas ei tulnud kohaldada vaidlustusmenetluse sätteid. FunnyPark OÜ kaebuse esitamise kaebetähtaeg on möödas ja kohus on selle ekslikult võtnud menetlusse. Kohus on jätnud selles osas tähelepanuta Tallinna linna vastuväite ja kolmanda isiku seisukoha. Kolmas isik palub ringkonnakohtul kontrollida OÜ FunnyPark kaebuse tähtaegsust.

19.FunnyPark OÜ palub 26.02.2018 kirjalikus vastuses jätta OÜ Rosemarie apellatsioonkaebus rahuldamata ja kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja jääb seisukoha juurde, et vastustaja on enampakkumise tulemusena soovinud sõlmida kontsessioonilepingut. Vanalinna tänavatel lõbusõidurongi teenuse osutamise õiguse andmise kaudu annab vastustaja teenuse osutajale ainuõiguse kasutada avalikku ressurssi kontsessioonilepingus ettenähtud tingimustel. Lepingu kontsessioonilepinguna kvalifitseerimisel ei ole oluline eraisiku kasutusse antava avaliku ressursi õiguslik määratlus. Vanalinnas lõbusõidurongiga teenuse osutamise õiguse andmisega annab vastustaja avaliku ressursina teenuse osutaja kasutusse vanalinna tänavad, mille mootorsõidukiga kasutamine on ilma vastava õiguseta piiratud. Asjaolu, et tänavad avaliku ressursina on kinnisasjad ning vastustajal on õigus anda kinnisasju eraisikute kasutusse ka määruse nr 32 alusel, ei muuda enampakkumise tulemusena sõlmitava lepingu olemust. Seetõttu ei ole tegemist ka RHS v.r § 14 lg 1 p 6 erandiga. Mootorsõidukiga liiklemiseks piiratud tänavate osakaal sõlmitava lepinguga määratud marsruudil ei muuda lepingu olemust. Lõbusõidurongi teenuse osutamine kuulub CPV määruse VI lisa 2. kategooria alla. Sõlmitava lepingu eeldatav maksumus ületab kontsessioonilepingutele ettenähtud riigihanke piirmäära. Enne 31.08.2017 väljakuulutatud hangetele ei saa 01.09.2017 jõustunud RHS-i kohaldada. Sõlmitava lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel peab kaebaja õigeks lähtuda eeldatavast müügitulust lepingu kestvuse ajal. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole selgitanud, millist tema põhiõigust vaidlustatav regulatsioon rikub. Kolmanda isiku vabastamine menetluskulude kandmisest ei ole põhjendatud ega tugine seadusele (HKMS § 108 lg 3). Ainuüksi kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumine ei anna alust kompromissi pakkunud menetlusosalise vabastamiseks menetluskulude kandmisest.
20.Tallinna linn palub 19.02.2018 kirjalikus vastuses rahuldada OÜ Rosemarie apellatsioonkaebus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlustatud menetlus ei ole käsitatav teenuste kontsessioonina RHS-i tähenduses, vaid tegemist on nn piiripealse juhtumiga, kus hanke väljakuulutamine ei ole kohustuslik. Vastustaja ei ole kasutanud rahalisi vahendeid, vaid andnud erandkorras loa tasu eest vanalinna sõiduks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21.Ringkonnakohus on seisukohal, et FunnyPark OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja OÜ Rosemarie apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab FunnyPark OÜ kaebuse tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus esitab oma seisukohad kaebuse nõuete kaupa.

11(14)

3-17-2768

22.Halduskohus võttis 03.01.2018 määrusega haldusasjas nr 3-17-2768 menetlusse Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 osalise tühistamise nõude ning leidis määruse põhjenduste p-s 38, et kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt (HKMS § 270 lg 1). Niisiis käsitas halduskohus 25.09.2017 korraldust nr 521 hankeasjas tehtud otsusena ning hakkas kaebetähtaja kulgemist lugema VAKO 13.12.2017 otsusest. Vastustaja esitas 08.01.2018 (ja OÜ Rosemarie 09.01.2018) menetlusdokumendis väite, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega 25.09.2017 korralduse nr 521 osalise tühistamise nõude osas, kuid halduskohus neile vastuväidetele ei reageerinud. Ringkonnakohtu istungil oli FunnyPark OÜ seisukohal, et kaebuse näol tervikuna on tegemist hankeasjaga ning tulenevalt VAKO 13.12.2017 otsusest on kaebus esitatud tähtaegselt, sh 25.09.2017 korralduse nr 521 osalise tühistamise nõude osas. Kaebuse sisulise lahendamise eelduseks on asjaolu, et kaebus on lubatav. Kaebuse lubatavuse eelduseks on mh kaebetähtajast kinnipidamine. Kohtul on kohustus kontrollida kaebuse läbivaatamise ja rahuldamise eelduste olemasolu isegi juhul, kui nende olemasolu pole kahtluse alla seatud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-74-10, p 15). Ringkonnakohtul tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida vaidlustatud otsuse seaduslikkust, lähtudes kõigist asja lahendamisel olulistest aspektidest, sh protsessuaalsetest (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-61-13, p-d 12 ja 19). HKMS § 124 kohaselt kontrollib halduskohus kaebetähtajast kinnipidamist eelmenetluses ning vaidluse tekkimise korral teeb selle kohta kaevatava määruse. Praegusel juhul ei ole halduskohus määrusega (s.o määruse resolutiivosas) kaebetähtaja küsimust lahendanud, mistõttu pole selles küsimuses jõustunud lahendit, mis saaks takistada ringkonnakohut selle küsimusega tegeleda. Ringkonnakohus leiab, et kaebus on Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 osalise tühistamise nõudes esitatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja rikkumisega ja kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole. Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017 korraldusega nr 521 kinnitati vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutamiseks korraldatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemus, tunnistati enampakkumise võitjaks FunnyPark OÜ ja otsustati sõlmida FunnyPark OÜ-ga teenuse osutamise leping. Puudub vaidlus, et linn ei korraldanud lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanget ja seega ei saa viidatud haldusakti näol olla mingil juhul tegemist hankija otsusega hankemenetluses ning seda sõltumata sellest, kas linn oleks pidanud hankemenetluse läbi viima või ei. Niisiis on tegemist haldusmenetluse tulemusel antud haldusaktiga, mille tühistamise nõudele kohaldub HKMS 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai FunnyPark OÜ 25.09.2017 korraldusest nr 521 teadlikuks hiljemalt 28.09.2017 (aga ilmselt varemgi), mil FunnyPark OÜ sai kätte halduskohtu haldusasjas nr 3-17-1966 tehtud esialgse õiguskaitse määruse. Järelikult on 15.12.2017 kohtule laekunud kaebus Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 osaliste tühistamise nõudes esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole. Haldusasja menetlus tuleb Tallinna kesklinna vanema 25.09.2017 korralduse nr 521 osaliste tühistamise nõudes lõpetada HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2, § 185 lg 1 ja § 200 p 5 alusel.
23.Lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul lubatav ning kaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 põhjendanud tuvastamiskaebuse eesmärki, kuid 03.01.2018 määruses leidis halduskohus, et nõue on lubatav preventiivsel eesmärgi, st vajalik kaebajale seetõttu, et vastustaja viiks uue menetluse läbi nõuetekohaselt. Ringkonnakohtu arvates puudub kaebajal iseseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks vajadus, sest enampakkumise tulemusel ei sõlmitud lepingut, mille vaidlustamisele tuvastamiskaebuse esitamine kaasa võiks aidata ning oma väited riigihanke

12(14)

3-17-2768 korraldamise kohustuslikkusest on kaebaja saanud esitada Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühistamise nõude raames.

24.Ringkonnakohus on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757k tühisuse tuvastamiseks puudub alus ja kaebus tuleb selles nõudes jätta rahuldamata. FunnyPark OÜ leiab, et viidatud haldusakt on tühine, sest Tallinna linn on selle andnud pädevust ületades: OÜ Rosemarie vaide oleks pidanud lahendama VAKO ning linn on 15.11.2017 korraldusega võtnud vastu otsuseid, milleks VAKO-l pädevus puudub. Halduskohus oli vaidlustatud kohtuotsuse p-s 38 seisukohal, et vaatamata sellele, et vastustaja oleks pidanud korraldama riigihanke, ei saa kolmanda isiku vaiet käsitada vaidlustusena ja vastustajat selle lahendamisel VAKO-na. Ringkonnakohus nõustub selle halduskohtu seisukohaga. Nagu ringkonnakohus juba otsuse p-s 22 viitas, puudub asjas vaidlus, et linn ei viinud lõbusõidurongi teenuse osutaja leidmiseks läbi riigihanget. Seega on asjakohatud FunnyPark OÜ seisukohad, mis käsitavad linna vaidemenetlust hankeasja vaidlustusmenetlusena ning püüavad linnale omistada VAKO pädevust. Tallinna Linnavalitsus on 15.11.2017 korralduse andnud vaideotsusena HMS alusel. Kuna HMS § 63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse aluseid ei esine, ei ole Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korraldus nr 1757-k tühine haldusakt sõltumata sellest, kas hankijal oleks riigihanget läbi viies olnud pädevus hanke tervikuna kehtetuks tunnistamiseks või mitte (vt halduskohtu otsuse p 39).
25.Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata ning seda sõltumata haldusakti põhjendustest, sest praegusel juhul on selge, et hoolimata haldusakti põhjendustest tuleks linnal samasisuline haldusakt uuesti välja anda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses väljendatud järgmiste seisukohtadega: asjas kohaldamisele kuuluv õigus on RHS v.r (otsuse p 19), lõbusõidurongi teenuse osutamiseks lepingu sõlmimine on sisuliselt teenuste kontsessiooni andmine (otsuse p-d 20‒29) ning selleks oleks linn pidanud korraldama riigihanke (otsuse p-d 30‒37). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu viidatud seisukohtadega ega korda neid. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu otsuse p-s 41 väljendatuga, mille kohaselt oli hanketeate esitamata jätmine riigihangete registris käsitatav RHS v.r §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumisena ning seetõttu saab vastustaja 15.11.2017 korraldust pidada põhjendatuks. Vastustajal ei ole võimalik menetluses esinenud vigu kõrvaldada muul moel kui riigihanke korraldamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb FunnyPark OÜ kaebus jätta Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k tühistamise nõudes rahuldamata, mitte läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel, nagu tegi ekslikult halduskohus. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 15.11.2017 korralduse nr 1757-k näol ei olnud tegemist hankija otsusega hankemenetluses, ei olnud selle haldusakti peale kaebuse esitamise eelduseks vaidlustusmenetluse läbimine VAKO-s.
26.VAKO 13.12.2017 otsuse tühistamise nõue jääb rahuldamata, kuna otsus iseseisvalt ei riku kaebuse esitaja FunnyPark OÜ õigusi. Nagu eelnevalt mainitud, ei viinud linn lõbusõidurongi teenuse ostmiseks läbi riigihanget, mistõttu puudus kaebajal linna haldusaktide vaidlustamiseks vajadus läbida eelnevalt vaidlustusmenetlus VAKO-s. Isegi kui kaebaja vaidlustus oleks VAKO-s olnud tähtaegne või VAKO-l oleks pädevus vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks, puuduks VAKO-l pädevus kaebaja vaidlustust menetleda, sest tegemist ei ole hankeasjaga. Seetõttu on asjakohatu ka kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks seonduvalt VAKO pädevusega vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
27.Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ Rosemarie apellatsioonkaebus tuleb rahuldada (ehkki teistel põhjendustel kui kolmanda isiku

13(14)

3-17-2768 apellatsioonkaebuses esitatud) ning FunnyPark OÜ kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. FunnyPark OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

28.Et OÜ Rosemarie apellatsioonkaebuse rahuldamise tulemusel jääb FunnyPark OÜ kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel. Tallinna linna võimalikud menetluskulud jäävad linna kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. Kolmas isik OÜ Rosemarie on taotlenud menetluskulude hüvitamist nii esimeses kui ka teises kohtuastmes. Esimese kohtuastme menetluskulud (OÜ M. Pähklemäe ja Co Law Office konsultatsioonid summas 230,09 eurot) jäävad OÜ Rosemarie kanda, sest esimese astme kohtumenetlusest ei nähtu kaebajal lepingulise esindaja olemasolu (vt ka halduskohtu otsuse p-d 50.1‒ 50.4) ning esitatud arvelt nähtuvat kulu ei saa seetõttu pidada esindaja kuluks HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses. Teises kohtuastmes on kolmas isik tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 640 eurot (tl 98 ja 130a), mis tuleb HKMS § 108 lg 8 alusel kolmanda isiku kasuks FunnyPark OÜ-lt välja mõista. Lisaks on kolmas isik esitanud taotluse kohtuistungiga seotud kulude hüvitamiseks (tl 165) summas 271,31 eurot, kuid see taotlus jääb rahuldamata HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 alusel, sest kolmas isik ei ole kohtule esitanud tõendit (nt arve), millest nähtuks, et menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg 11 kohaseks tõendiks ei ole pelgalt menetluskulude nimekiri.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja