H.K.i kaebus Keskkonnaameti 13.09.2017 otsuse nr 79/17/5432-2 ja Keskkonnaameti 03.11.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/364 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata H.K.i 18.08.2017 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – H.K., volitatud esindaja Jüri Kröönström Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Maiu Paloots, Kaili Viilma, Mariliis Paal
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 22.02.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.04.2018 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.H.K.ile kuulub Peedu kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 117504, katastritunnus 60501:001:0206), mis paikneb Emajõe ja vanajõe (Võllinge koolas) kaldal. Peedu kinnistu asub Alam-Pedja looduskaitsealal Reku piiranguvöödis. Alam-Pedja looduskaitseala kuulub loodus- ja linnualana üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
2.Kaebaja esitas Keskkonnaametile (KeA) 18.08.2017 teate Peedu kinnistul telkimise ja lõkke tegemise ning laagriplatsi asukoha kooskõlastamiseks. KeA keeldus 13.09.2017 kirjaga nr 7-9/17/5432-2 (13.09.2017 kiri) nõusoleku andmisest. Vastuse põhjenduste kohaselt lubab Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 153 kehtestatud „Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri) põhimõtteliselt kaitsealal telkimis- ja lõkkekohta ning laagriplatsi rajada, kuid KeA-l tuleb kaitseala valitsejana kaaluda telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele. Nende rajamist saab lubada üksnes juhul, kui see ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse, tagades samas võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise. Kaitstavad elupaigatüübid on muu hulgas lamminiidud (6450), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), Võllinge koolasel jõed ja ojad (3260). Lamminiidud on üleujutuste ajal olulised kalade koelmualad, suurvee taandudes paljude linnuliikide elupaik. Alam-Pedja looduskaitseala Reku piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine. Kaalumisel tuleb arvestada, et Peedu kinnistu kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade võrgustikku. Loodusdirektiivi artikkel 6 punkti 2 kohaselt astuvad liikmesriigid vajalikke samme, vältimaks loodushoiualadel looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade seisundi halvenemist, samuti selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib olla oluline direktiivi eesmärkide seisukohast. Punktis 3 lisatakse, et positiivne otsus kava või projekti suhtes tehakse vaid juhul, kui kava või projekt ei mõju kahjulikult asjaomase ala terviklikkusele ja vajaduse korral pärast avaliku arvamuse väljaselgitamist. Ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb põhjalikult hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat ja teadaolevat mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning tegevust võib lubada vaid juhul, kui negatiivne mõju on parimate olemasolevat teadmiste põhjal välistatud. Negatiivse mõju hüvitusmeetmeid saab rakendada üksnes juhul, kui puuduvad alternatiivsed lahendused ning projekt on ülekaaluka avaliku huvi tõttu vajalik (otsus C-521/12). Isegi väikese ulatusega kahjustamist ei saa lubada, välja arvatud, kui selleks on oluline avalik huvi (otsus C-258/11). KeA ei näinud vajadust rajada Reku piirkonda täiendavaid puhkekohti. Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2016–2025 rõhutatakse vajadust planeerida hoolikalt looduskaitseala külastuskoormust eriti piirkondades, mis on tundlikumad inimmõjutuste suhtes. Emajõel on iseenesest vajadus ametliku lõkke- ja telkimiskoha järele, mistõttu on Reku piirkonda ka kavandatud väljapoole Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaks avalikku puhkekohta. Need on ette nähtud avalikuks kasutamiseks ja rajajad peavad tagama objektide pideva heakorra. Kavandatavad puhkekohad lisanduvad juba olemasolevatele puhkekohtadele Põltsamaa ja Pedja jõe kallastel. Rohkem puhkekohti kaitsekorralduskavas ette nähtud ei ole. Lõkkekoha rajamine nõuab maaomanikult lõkkekoha tähistamist ja vastutust selle korrashoiu eest, sh rajama tühjendatava ja keskkonnaohutu käimla. Peedu kinnistut saab teenindada üksnes mööda veeteed, kuna maismaad mööda sinna ligipääs puudub. Veekogude piiranguvööndites on väljaspool olemasolevaid teid mootorsõidukitega liiklemine keelatud. Kaebaja pakutud telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi asukoht jääb elupaigatüübile lamminiidud. Selline tegevus ei ole lubatud, sest see on vastuolus Alam-Pedja looduskaitseala 2(7)
3-17-2651 ning Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidega. Tegevusega kaasneks elupaigatüüpide osaline hävimine ja kahjustamine. Telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi pinna kõrval tuleb arvestada nende rajamisest ja kasutamisest tulenevaid mõjusid. Nõusoleku andmisest tuleb keelduda kaitse-eeskirja § 6 lg 1 alusel. Keskkonnainspektsioon (KKI) tuvastas Peedu kinnistul ebaseaduslikud ehitised EhS § 3 lg 1 mõistes (suitsuahi ja ehitamisjärgus platvorm). Vastavalt LKS § 38 lg 1 punktile 3 on Emajõe kaldal telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi rajamise asukohas ehituskeeluvöönd laiusega 50 m põhikaardile kantud veekogu piirist. Seega jäävad suitsuahi ja puidust platvorm Emajõe kalda ehituskeeluvööndisse. Vastavalt LKS § 38 lõikele 3 on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Peedu kinnistu on ka perioodiliselt üleujutatav. Laagriplats ja juba olemasolevad ehitised jäävad suurvee ajal vee alla ning kujutavad sellega otsest keskkonnaohtu.
3.Kaebaja esitas vastuse peale vaide, mille KeA jättis 03.11.2017 vaideotsusega nr 11/17/364 (03.11.2017 vaideotsus) rahuldamata. KeA täpsustas vaideotsuses ehituskeeluvööndi arvestust, selgitades, et Peedu kinnistu jääb kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse. Korduva üleujutusega veekogu kalda ehituskeeluvöönd koosneb LKS § 35 lg 4 kohaselt üleujutatavast alast ning LKS § 38 lg 1 p-s 3 sätestatud ehituskeeluvööndi laiusest, mis Emajõe kaldal on 50 m. Vastavalt LKS § 38 lõikele 2 ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Kalda piiranguvööndi ulatus on Emajõel LKS § 37 lõike 1 punkti 2 kohaselt 100 meetrit veepiirist või lammi-madalsoomuldade levikupiirist. Kuigi kinnistu idapoolses osas esinevad Emajõe kaldajoone ja lammi-madalsoomuldade vahel kitsa ribana lammi-gleimullad, siis Peedu kinnistu lähedal ulatub lammi-madalsoomulla erim Emajõe kaldajooneni ja seetõttu on see lammi-madalsoomulla levikuala piiriks, millest ehituskeeluvööndit arvestada. LKS § 38 lõike 2 kohaselt ulatub Peedu kinnistu metsamaal ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini ja seetõttu jääb kogu kinnistu ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine üldjuhul keelatud. LKS § 38 lg 1 p 4 kohaselt on Emajõe kaldal kavandatud telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi asukoht Emajõe kalda ehituskeeluvööndis. Ehitustegevus jõgede kallaste ehituskeeluvööndis on kaitse-eeskirja § 5 lg 2 kohaselt vaja KeA-ga kooskõlastada. Ehitise püstitamine ei ole õiguspärane, kuna KeA-lt ei ole nende püstitamiseks nõusolekut küsitud. Üldreegli kohaselt on kaitseala piiranguvööndis ehitamine keelatud (LKS § 31 lg 2 p 8). Samuti on keelatud telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituste korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas (LKS § 31 lg 2 p 11). Kaitseeeskirjas on üldreeglile sätestatud erandid. Kaitse-eeskirja § 4 kohaselt on telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, seejuures maaomanikul on oma maal okste põletamine lubatud ette valmistamata kohtades, kui see on vajalik metsa hooldamiseks. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. Kaitse-eeskirja § 5 lõikes 2 lisatakse, et kuigi jõgede kallaste ehituskeeluvööndis on uute ehitiste püstitamine keelatud, on see võimalik kaitseala ja laagriplatside tarbeks valitsejaga kooskõlastatud kohtades. Seega on telkimis- ja lõkkeplatsi ning laagriplatsi rajamine võimalik, kuid KeA-l tuleb kaaluda selle mõju kaitseala kaitseeesmärkidele. Praegu ei saa KeA anda nõusolekut Peedu kinnistule telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi rajamiseks, kuna see kahjustab kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Laagriplats on KeA-ga eelnevalt kooskõlastamata juba püstitatud. Laagriplatsi asukoht jääb elupaigatüübile lamminiidud, mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Tegevusega kaasneks elupaigatüübi osaline hävimine või kahjustamine. Lisaks laagriplatsi alla jääva pinnase mõjutamisega mõjutatakse ka laagriplatsi ümbrust. Lõkke tegemisega kaasnevad 3(7)
3-17-2651 pinnasekahjustused, mille tulemusena looduslik kooslus hävib. Põuastel perioodidel on seal tuleohtlik. Rajatiste tõttu ei ole võimalik ala terviklikult hooldada. KeA esitas selgitused kaebaja vastuväidetele. Kaebaja kuulati ära 21.06.2017 toimunud kokkusaamisel, kus talle selgitati Peedu kinnistule ehitamisega seotud küsimusi, mis seondusid ka osaliselt laagriplatsi rajamisega. Puudus täiendav vajadus kaebaja ärakuulamiseks. Vaidemenetluses on kaebaja olnud ära kuulatud. Eksimused kaebaja ärakuulamises ei mõjuta haldusakti kehtivust. Kitsendused telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi rajamisele tulenevad looduskaitseseadusest (LKS § 31 lg 2 p-d 8 ja 11), mille kohta kaitse-eeskiri sätestab erandid. Oluline ei ole, kuidas nimetatakse kaitse-eeskirjas ehitist, mille rajamiseks on vaja KeA nõusolek. Igasuguse ehitise püstitamiseks on jõe kalda ehituskeeluvööndisse, on vajalik valitseja nõusolek. Nõusolek ja kooskõlastus on samatähenduslikud. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud: Tommi kinnistu ja Peedu kinnistu ei ole võrreldavad. Asjaolu, et katastriüksuse sihtotstarbeks saab määrata õuemaa, ei tähenda, et katastriüksusel on ka tegelikult õuemaa ja et sinna võiks ehitise püstitada. Kuna KeA ei pidanud võimalikuks lubada kinnistul kaebaja taotletud tegevust, ei pidanud KeA seadma tingimusi, mille täitmisel oleks see võimalik. Asjaolu, et lamminiidul esineb puittaimestik, ei väära seda, et kinnistu asub elupaigatüübil lamminiidud. Peedu kinnistul kunagi asunud küün ei tähenda, et Peedu kinnistul oleks ehitamine lubatud. Kaebaja esitatud analüüs sisaldab üksnes koostaja arvamust, et elupaigatüüpe ei kahjustata, selles puudub analüüs.
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 03.12.2017 H.K.i kaebus KeA 13.09.2017 otsuse nr 79/17/5432-2 ja Keskkonnaameti 03.11.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/364 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata tema 18.08.2017 taotlus uuesti läbi.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja palub kaebuse rahuldada. Kaitse-eeskirja § 5 lg 2 kohaselt tuleb kooskõlastus lugeda saaduks, kui täidetakse teavitamiskohustus. Kooskõlastamine ja loa andmine ei ole sünonüümid. Kooskõlastamine seisneb ehitamist võimaldavate tehniliste tingimuste väljastamises, mitte selle keelamises. Kooskõlastamise vastuses ei ole vastustaja keeldunud laagriplatsi koha kooskõlastamisest. Vastustaja on õigesti käsitlenud kooskõlastamist kaebajale tingimuste andmisena. Vastustaja on seega oma vastusega tingimused andnud ja kaebaja need tingimused täitnud. Telkimisterrassi ja tuleaseme tegemisel on kaebaja lähtunud kaitse-eeskirja § 17 p-s 2 antud loast ning sellest, et §-s 18 ei keelata ehitiste püstitamist. Ehitusseadustiku kohaselt on terrass ja tulease tootmisotstarbeta vaba ehitustegevuse korras püstitatavad vabaehitised, mitte väikeehitised, mille legaaldefinitsiooni kehtiv õigus ei sisalda. Nende püstitamiseks ei ole vajalik ka küsida kooskõlastust või luba. Vastustaja viitamine ja tuginemine oma kaalutlustes kehtetutele õigusaktidele on lubamatu. Terrassi rajamine on vajalik, kuna telkimine maapinnal on ebamugav ja tervist kahjustav. Lisaks telki tungivatele loomadele ohustab tervist liigne niiskus. Seega ei arvesta KeA seisukoht siirdetelkimise lubamisest maapinnal tegelikku olukorda. Terrass ei kahjusta piiranguvööndi kaitse-eesmärke. See ei kahjusta elupaigatüüpe ega kujuta endast reostusohtu. Ka Alkranel OÜ analüüsis toob ekspert välja põhjendatud seisukohad, et laagriplats ei põhjusta elupaigatüüpide pindala ja sidususe vähenemist, sellelt ei lähtu keskkonnaohtu, mis keelamist õigustaks. Lamminiidu seisundit on hinnatud kõrgeks (A), mistõttu ei saa negatiivset kahjustamist eeldadagi.
4(7)
3-17-2651 Peedu kinnistu ei ole olnud hoonestamata. Kaebaja kirjelduste kohaselt asus seal küün, mida kasutati suvel loomade karjatamisel ja heina tegemisel, samuti eluasemena. Hoone asumist kinnistul tõendab Tinni talundileht ja 1947. a kaart. Kinnistu ei jää ehituskeeluvööndisse. Emajõe lõigul Rannu-Jõesuu on kolm laagriplatsina käsitletavat kohta (Pede jõel, Emajõel Kardlas ja Vorbusel). Kahel esimesel laagriplatsil asub kividega ümbritsetud lõkkekoht koos kalasuitsetamise võimalusega ja istepinkidega. Laagriplats Vorbusel on käsitletav reostusallikana. Reku piiranguvööndis ei asu ühtegi heakorrastatud laagriplatsi. Seega ei ole põhjendatud KeA hinnang, et Reku piiranguvööndisse ei ole enam vajalik rajada ühtegi laagriplatsi. Lisaks on Emajõel mõnikümmend spontaanset piirangu- või sihtkaitsevööndis asuvat lõkke- ja kalapüügikohta, kus ei ole tagatud heakord. Reku ja Palupõhja piiranguvööndis on hulgaliselt suvilaid, mis on rajatud vabaehitamise korras. Kaebajat tuleb kohelda võrdselt.
6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on Peedu kinnistule laagriplatsi tarbeks ehitisi rajanud, mistõttu tuleb nõusoleku andmisel lähtuda tegelikust olukorrast ja kaaluda, kas kaitse-eeskirja § 5 lg 2 alusel saab nõusoleku anda laagriplatsi rajamiseks. Nii LKS § 6 lg-st 1 kui LKS § 14 lg-st 2 tuleneb, et kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis ühelt poolt nõuab tema nõusolekut ja teiselt poolt võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist. Tegemist on kaalutlusotsusega. KeA ei saa laagriplatsi rajamiseks anda nõusolekut, kuna selle rajamise ja hilisema kasutamisega kaasneks kaitstava elupaigatüübi osaline hävimine ning kahjustamine, mis on vastuolus nii Alam-Pedja looduskaitseala kui linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidega. Laagriplatsi kasutamine ei mõjuta üksnes pinnast, mis jääb ehitise alla, vaid ka ümbrust, mille tulemusena looduslik kooslus hävib. Põuastel perioodidel on pinnas tuleohtlik. Tallamise tõttu muutub taimekooslus ja halveneb kaitstava koosluse seisund, eriti kui pinnas on liigniiske. Peedu kinnistu on Emajõe kõrgvee perioodil üleujutatav, mis tähendab, et laagriplats, sh lõkkekoht ja olemasolevad ehitised jäävad suurvee ajal vee alla. Need võivad vee survel puruneda, esialgsest asukohast minema kanduda ning kujutada sellega keskkonnaohtu. Arvestada tuleb ka seda, et Reku piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on maastikuilme säilitamine. Laagriplatsile rajatud ehitised ei toeta heinamaa välisilme säilitamist. Looduslikule kooslusele on istutatud viljapuid ja ilutaimi.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Vaidlust ei ole, et Peedu kinnistu asub Alam-Pedja looduskaitsealal Reku piiranguvööndis ning Alam-Pedja looduskaitseala kuulub Natura 2000 loodus- ja linnualade võrgustikku. Samuti ei ole vaidlust, et Peedu kinnistul levivad kaitstavad elupaigatüübid, nagu lamminiidud (6450). Pooled on eri meelt selles, kas ja mis on KeA pädevus ja volitus kaebaja soovitud tegevuse – telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi rajamine – lubamisel. Seejuures on erimeelsused kooskõlastuse ja nõusoleku tähenduse osas. Kaebaja on seisukohal, et telkimis- ja lõkkekoha kooskõlastamiseks piisab KeA teavitamisest ning nõusoleku saamine on vajalik üksnes laagriplatsi rajamiseks, mida ta ka 18.08.2017 teates taotles. Telkimisterrassi püstitamiseks ja lõkkekoha tegemiseks puudus nõusoleku saamise kohustus. Vastustaja on teate lahendamisel lähtunud kinnistu tegelikust olukorrast, omaniku kavatsusest laagriplatsile ehitisi püstitada ning asjaolust, et sinna juba püstitatud ehitised olid rajatud laagriplatsi tarbeks. Sellest tulenevalt hindas KeA, kas nõusoleku andmine on võimalik kaitse-eeskirja § 5 lg 2 alusel.
5(7)
3-17-2651
9.Üldised kitsendused inimtegevusele looduskaitsealal on sätestatud looduskaitseseaduse 4. peatükis. Piiranguvööndi kitsendused tulenevad LKS § 31 lg-st 2. Üldreegli kohaselt on piiranguvööndis keelatud ehitise, k.a ajutise ehitise püstitamine, samuti telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas (LKS § 31 lg 2 p-d 8 ja 11). Eelnev tähendab, et keelatud on igasuguse ehitise püstitamine, k.a loakohustuseta ehitise püstitamine; samuti telkimine ja lõkketegemine valitseja poolt tähistamata kohas. Kaitse-eeskirjaga võib sellele reeglile siiski ette näha erandeid. Kaitseeeskirja § 4 lg 3 kohaselt on telkimine ja lõkke tegemine lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Maaomanikul on maal lubatud okste põletamine ette valmistamata kohtades, kui see on vajalik metsa hooldamiseks. Õuemaal on telkimine lubatud omaniku loal. Siit tuleneb, et KeA nõusolek on vajalik nii telkimiseks kui lõkke tegemiseks, need kohad on vaja omakorda ette valmistada ja tähistada. Maaomaniku erisus, kes põletab oksi metsa hooldamise eesmärgil, seisneb selles, et põletamiskohta ei ole vaja ette valmistada. Kuna Peedu kinnistul ei ole õuemaad, ei ole praegu tegemist olukorraga, kus telkimiseks oleks olnud vajalik omaniku luba. Sarnaselt kehtib nõusoleku saamise kohustus laagriplatsi rajamisel. Kaitse-eeskirja § 5 lg-st 2 tuleneb sisuliselt, et KeA võib lubada uute ehitiste püstitamist jõgede kallaste ehituskeeluvööndisse, kui need on vajalikud kaitseala ja laagriplatside tarbeks. Seejuures on kooskõlastus ja nõusolek samatähenduslikud. Kaebaja on vääralt tõlgendanud kaitse-eeskirja sätteid. Kohus on analüüsinud 22.03.2018 otsuses haldusasjas nr 3-17-2114 KeA pädevust anda nõusolek kaitsealale ehitamiseks (p 13). Need põhjendused on kohaldatavad ka käesoleval juhul. LKS § 31 lg 2 p-st 8 tuleneb üldine keeld piiranguvööndisse ehitisi püstitada. Samuti seal telkida või lõket teha selleks valitseja kooskõlastamata kohas. Kaitse-eeskiri ei sea omandi kasutamisele täiendavaid kitsendusi, võrreldes looduskaitseseadusega. Seega on KeAlt nõusoleku saamise kohustus seadusega kooskõlas ega ületa volitusnormi. Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas seadus või määrus sisaldab väikeehitise legaaldefinitsiooni. LKS § 31 lg 2 p-dest 8 tulenevad kitsendused igasuguse ehitise püstitamiseks, sõltumata selle suurusest või nimetusest. Asjaolu, et halduspraktikas sisustatakse väikeehitist kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse alusel, on seotud õigusselgusega, millele saab vastuse anda kohtupraktika. Kuna KeA nõusolekut on vaja piiranguvööndis iga ehitise püstitamiseks, sõltumata selle suurusest, ei ole praegu tähtsust sellel, kuidas mõistet sisustada.
10.Kaebaja väited selle kohta, et vastustaja on 13.09.2017 kirjas seadnud tingimused, mille täitmisel saab ta laagriplatsi rajada, on otsitud. 13.09.2017 kirja näol on tegemist selge ja üheselt mõistetava haldusaktiga: see sisaldab faktilist ülevaadet, kaalutlusi ja otsustust. KeA otsustus on eraldi alapealkirjaga tähistatud ja rasvases kirjas. Otsustuse kohaselt ei ole KeA andnud nõusolekut telkimis- ja lõkkekoha ning laagriplatsi rajamiseks Peedu kinnistule. Asjaolu, et kaebaja selle otsustusega ei nõustu, ei tähenda, et seda ei oleks tehtud.
11.Vastustaja ei ole otsuse tegemisel teinud kaalutlusvigu. Kaitse-eeskirja § 6 lg 1 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab tema nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide kaitse, sh lamminiitude kaitse. Vastustaja leidis, et laagriplatsi rajamisega kaasneva tegevuse mõjul lamminiit osaliselt häviks või kahjustuks. Mõjutused ei puuduta üksnes laagriplatsi alla jäävat pinda, vaid mõjutatud oleks ka ümbritsev piirkond. Kohus nõustub selle kaalutlusega. On usutav, et kinnistu regulaarne kasutamine suurendab ohtu elupaigatüübile. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb Natura 2000 alade puhul rakendada ettevaatusprintsiipi. Kaebaja ei kasuta 6(7)
3-17-2651 kinnistule liikumiseks küll mootorsõidukit, kuid liikumine, eriti pidev liikumine, suurendab pinnasekahjustuse ohtu, nt tekivad teed vms. Ka kaitse-eeskirja § 16 lg 2 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja taastamine. Püsiv laagriplats ohustab loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamist. Seejuures ei mõjuta asjaolu, et Peedu kinnistul asus kunagi küün, selle kaalutluse õiguspärasust. Kuna küün on aastakümneid olnud lagunenud, ei saa see olla oluline maastikuilme säilitamise seisukohast. Maastikuilme säilitamine tähendab käesoleval juhul seda, et elupaigatüübile ei püstitataks ehitisi, mis lamminiidu ilmet riivavad. Ka ei mõjuta kaalutluse õiguspärasust kaebaja väide, et kaitseala seisundit on hinnatud väga heaks, mistõttu peaks mingis osas olema kahjustamine lubatud. Selline arusaam on vastuolus kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-s 1 sätestatud kaitse-eesmärgiga kaitsta looduslikku mitmekesisust ulatuslikul alal. Õige on ka vastustaja väide, et kuna kinnistu on perioodiliselt üleujutatav, võivad laagriplats ja ehitised jääda suurvee ajal vee alla, mis kujutab otsest keskkonnaohtu. Kaebaja on rajanud kinnistule terrassi. Paikvaatluse piltidelt nähtub ka pink, samuti mitmesugused tähistused, mis võivad üleujutuse ajal minema kanduda. Laagriplatsi juurde on rajatud ka välikäimla, mis kujutab otsest keskkonnaohtu, eriti üleujutuse ajal. Emajõgi kuulub suurte üleujutusaladega jõgede hulka. Asjaolu, et suurvesi pole terrassi seni üle ujutanud, ei tähenda, et selle ohu võiks arvestamata jätma. Seda, et laagriplatside rajamisega kaasneb negatiivne mõju elupaigatüüpidele, näitab ka Alam-Pedja kaitsekorralduskava 2016–2025, mille kohaselt tuleb külastuskoormust hoolikalt planeerida. Nii nähakse kaitsekorralduskavas ette, et Reku piirkonda, kuid väljapoole linnu- ja loodusala, rajatakse vaid kaks puhkekohta. Eelnevat arvestades on vastustaja kohtu hinnangul piisavalt näidanud 20.07.2017 vastuses, et valmissuvila paigaldamine kahjustab kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna see mõjutaks suuremat maa ala kui hoone ümbrus.
12.Kaebaja märgib, et Peedu kinnistu ei jää ehituskeeluvööndisse. Kohus on oma 22.03.2018 otsuses haldusasjas nr 3-17-2114 leidnud, et Peedu kinnistu jääb kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse (p 16.4.). Seega jääb ehituskeeluvööndisse ka laagriplatsi asukoht. Puuduvad põhjused vastavat seisukohta muuta. Kaebaja ei ole Peedu kinnistu jäämist väljapoole ehituskeeluvööndit millegagi põhjendanud. Viidatud otsuses selgitas kohus kaebajale ka võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist (p 18). Need seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Kaebaja ei saa võrrelda võrreldamatut ning siis väita võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Mitte kuskilt ei nähtu, et need asukohad, mille kaebaja on kaebuses välja toonud, oleksid võrreldavad Peedu kinnistuga. Seejuures ei ole kaebuse põhjal tuvastatav, kus vastavad laagriplatsid täpselt asuvad, et neid oleks võimalik võrrelda. Hüpoteetiliste oletuste põhjal ei ole võimalik rikkumist tuvastada.
13.Kohus peab vajalikuks välja tuua, et 13.09.2017 kirja näol on tegemist haldusaktiga. Haldusakt peab sisaldama vaidlustamisviidet. Tegemist on siiski vähetähtsa vormilise puudusega, mis haldusakti kehtivust ei mõjuta.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.