Alma Ehituse OÜ (RK 12695639, asukoht: L.Koidula tn 1-7, 30322 Kohtla-Järve)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post: [email protected])
Lihtmenetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I. K. hagi osaliselt.
2.Välja mõista Alma Ehituse OÜ-lt I. K. kasuks saamata jäänud töötasu 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot 94 senti.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse 4(4)
normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.I. K. esitas 10.02.2016 töövaidluskomisjonile avalduse Alma Ehituse OÜ vastu saamata jäänud töötasu 460, 29 euro nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis tööandjalt välja töötasu 440, 41 eurot.
2.Kostja esitas 28.04.2016 Viru Maakohtule taotluse avalduse osaliselt läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja leiab, et avaldus ei kuulu 294, 23 euro ulatuses rahuldamisele.
3.Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista saamata jäänud töötasu 2015 detsembri kuu 21 tööpäeva eest 236, 77 eurot ja 2016 jaanuari 11 tööpäeva eest 223, 52 eurot. Tööandja lõpetas töölepingu ette teatamata 08.01.2016. Hageja oli sellel päeval tööl. Tööandja väide, et oli sõlmitud tähtajaline tööleping on eksitav, kuna töölepingus puudub lõpetamise kuupäev. Objektil bussi, ja veoterminal Narva tööde lõpetamisest sai hageja teada 18.01.2016 kolleegide, mitte tööandja käest. Kostja on maksnud ka peale töövaidluskomisjoni otsuse tegemist töötasu summas 139,45 eurot hageja kontole 29.03.2016. Selle võrra hageja vähendab oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista vähem makstud töötasu summas 308, 30 eurot.
II KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tööleping hagejaga sõlmiti tööde mahu täitmiseks (lepingu p. 1.6). Hageja asus 24.11.2015 teostama maalritöid kokkulepitud objektil (bussi- ja veoterminal piiril). Kostja töötas sellel objektil töövõtjana Sepmar OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja töötas kuni 08.01.2016, millal tellija esitas kostjale pretensioonid seoses tehtud krohvi-maalritöödega. Kostja andis hagejale ja teisele töötajale juhendi puuduste kõrvaldamiseks. Töötajad loobusid tööde tegemisest. Samal päeval, so. 08.01.2016, avaldas kostja hagejale, et alates 08.01.2016 on töösuhted poolte vahel lõppenud. Sepmar OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping lõpetati 08.01.2016 ja kostja poolt tehtud tööd olid akti järgi OÜ-le Sepmar üle antud.
5.Kirjaliku dokumentatsiooni töölepingute lõppemise kohta esitas kostja hagejale natukene hiljem, ca 17.01.2016 – 18.01.2016. Tööleping oli lõpetatud tähtaja möödumisel. TLS § 80 lg 1 alusel. Seega töösuhted hageja ja kostja vahel kestsid alates 24.11.2015 kuni 08.01.2016. Pärast 28.04.2016 kostja poolt hagejale tehtud makset on hageja töötasu nõue kostja vastu 294, 33 eurot bruto (440, 41-146, 18). Hageja nõue on põhjendamatu, kuna hageja nõuab alusetult kostjalt ühe ja sama summa tasumist teistkordselt (töövaidluskomisjonis väitis hageja, et sai kostjalt 10.02.2016 töötasu 170 eurot) ja hageja nõuab alusetult töötasu perioodi 09.01.2016 – 18.01.2016 eest. Hageja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamist 30 kalendripäeva jooksul arvates töölepingu lõpetamisest või sellest teadasaamisest (TLS § 105 lg 1). Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Sellepärast on töölepingu lõpetamine kehtiv ja tööleping on lõppenud alates 08.01.2016. Kostja on hagejale välja maksnud kogu tasumisele kuuluva töötasu. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Arvestades hagi hinda 294, 23 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses 4(4)
lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 24.11.2015. Poolte vahel on vaidlus töölepingu kestuse üle. Hageja väitel ei olnud poolte vahel sõlmitud tähtajalist töölepingut ning hageja sai tööde lõpetamisest teada 18.01.2016. Kostja omakorda leiab, et tööleping oli sõlmitud tööde mahu täitmiseks ja hageja töötas kuni 08.01.2016. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna töölepingus ei olnud märgitud töölepingu lõppemise kuupäeva, siis ei saanud olla tegemist tähtajalise töölepinguga. Riigikohus on leidnud, et töölepingu tähtaja võib määrata ka sündmuse saabumisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg 2 järgi (RKTKo 3-2-1-82-12 p 15). Kohus leiab, et töölepingu lõppemine võib olla määratud objektiivsete tingimustega, milleks võib olla konkreetse kuupäeva saabumine, konkreetse ülesande lõpetamine või konkreetse sündmuse toimumine. Toimiku materjalides oleva töölepingu p 1.1 järgi asub töötaja tööle objekti ehitamise ajavahemikuks ja p 1.6 kohaselt on tööleping sõlmitud tööde mahtude täitmiseks.
7.Kohtu hinnangul on poolte vahelise töölepingu (tl.61) p 1.6 ebamäärane ja selle põhjal ei saa asuda seisukohale, et pooled oleksid kokku leppinud konkreetse sündmuse toimumises TsÜS § 134 lg 2 mõistes. Viidatud punktist võib eelkõige aru saada selliselt, et seal on sätestatud eraldi töölepingu eesmärk (tööleping on sõlmitud tööde mahtude täitmiseks). Lepingu p-st 1.6 ei ole võimalik aru saada kas üldse ja kui, siis milliste tööde ja millises ulatuses täitmisega on määratletud väidetava tähtajalise töölepingu lõppemine. Kuivõrd tähtajalise töölepingu lõppemine on TLS § 80 lg 1 järgi seotud tähtaja möödumisega, pidi töölepingu lõppemist tähtaja möödumise tõttu väitnud kostja tõendama, millal saabus sündmus, millega pooled töölepingu lõppemise sidusid. Kohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodut tõendanud.
8.Töölepingu p-s 1.1 on pooled küll kokku leppinud töötaja töö ajavahemikus, millest aga ei saa teha järeldust, et oleks üheselt arusaadavalt määratletud objektiivse tingimuse saabumine, millal paratamatult tähtajaline tööleping lõpeb. Kohus leiab, et sellisel viisil töö ajavahemiku määratlemine ei ole sama, mis konkreetse sündmuse toimumine. Samas ei ole toimiku materjalide põhjal tuvastatav, millal objekti ehitamine lõppes, kuna asja materjalidest nähtub, et objekti ehitas OÜ Sepmar ning kostja oli alltöövõtja. Lisaks on kostja väitnud, et 08.01.2016 esitas tellija kostjale pretensiooni seoses tööde kvaliteediga, sh. TVK istungil (TVK tl, 21), et 08.01.2016 andis kostja hagejale ja veel ühele töötajale konkreetse tööülesande ning pakkus jaanuaris ka lisatööd. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist ei olnud tähtajalise töölepinguga ja see ei saanud lõppeda kostja viidatud ajal, so. 08.01.2016 tähtaja möödumisel TLS 80 alusel.
9.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole töölepingu lõpetamist TLS § 105 lg 1 sätestatud 30 kalendripäeva jooksul vaidlustanud. TLS § 105 lg 1 järgi tuleb avaldus, või hagi esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale ülesütlemisavalduse saatnud. Seega ei saa ka väita, et hageja on selle kätte saanud. Kui tugineda kostja väitele, et ta esitas kirjaliku dokumentatsiooni töölepingu lõppemise kohta hagejale 17.01.2016–18.01.2016 ja avaldus on töövaidluskomisjonile esitatud 10.02.2016, siis on avaldus esitatud tähtaegselt. Töötamise registris on kostja jällegi märkinud, et töösuhe on lõpetatud hoopis TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu.
10.Hageja on algselt palunud tööandjalt välja mõista saama jäänud töötasu 460, 29 eurot ja hiljem nõuet vähendanud ning palunud kostjalt välja mõista 308, 30 eurot (detsember 2015 ja 08.01.2016-18.01.2016). Kuna tööleping ei lõppenud 08.01.2016, lähtub kohus sellest, 4(4)
et hageja nõuab töötasu aja eest kuni 18.01.2016. Kohus ei nõustu kostjaga, et ta on hagejale kõik saadaoleva töötasu ära maksnud, sest 09.12.2015 makstud töötasu 89, 29 eurot (neto) on töötasu 2015 novembri kuu eest ning seda summat ei saa arvestada, kuna see ei ole käesoleva vaidluse esemeks (hageja nõuab töötasu detsembri ja jaanuari eest). Poolte vahelise lepingu p 4.1 järgi töötas hageja täistööajaga. Kostja väite osas, et hageja nõuab ühe ja sama summa tasumist teistkordselt, märgib kohus, et ITVS § 24 lg 4 tuleneb, et kohus lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Kostja poolt tasutud summasid arvestab kohus otsuse tegemisel.
11.TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. 2015 aastal moodustus miinimumtöötasu suurus 2, 34 eurot tunnis ning alates 2016 aastast 2, 54 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et detsembris 2015 oli 162 töötundi arvestades lühendatud tööpäevadega. Detsembris 2015 oli 21 tööpäeva, töötunde kuus 168 ja arvestades lühendatud tööpäevadega oli töötunde 165 (168-3=165). Seega kohustus kostja tasuma hagejale detsembris 2015 töötasu summas 386, 10 eurot (165 x 2, 34) ning jaanuaris 223, 52 eurot (88 x 2, 54), kokku 609, 62 eurot. Tööandja poolt on detsembri ja jaanuarikuu eest kokku töötajale tasutud 480, 68 eurot (bruto) (164, 50 +170 + 146, 18) (tl 26). Seega on kostja jätnud hagejale tasumata 128, 94 eurot (609,62-480,68). Hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu brutosummas 128, 94 eurot.
MENETLUSKULUD
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, arvestades sellega, et tegemist on töövaidlusega, kus nõrgemaks pooleks on töötaja (hageja) ja saamata jäänud töötasu nõudega ning kohtusse pöördus kostja, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda ning kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.