Tsiviilasja number
2-16-6743
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2016, Jõhvi
Kohtuasi
I. K. hagi Alma Ehituse OÜ vastu töövaidluses
Hagihind
294, 23 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
I. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Alma Ehituse OÜ (RK 12695639, asukoht: L.Koidula tn 1-7, 30322 Kohtla-Järve)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post: [email protected])
Lihtmenetlus Menetluse liik
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse 4(4)
normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 24.11.2015. Poolte vahel on vaidlus töölepingu kestuse üle. Hageja väitel ei olnud poolte vahel sõlmitud tähtajalist töölepingut ning hageja sai tööde lõpetamisest teada 18.01.2016. Kostja omakorda leiab, et tööleping oli sõlmitud tööde mahu täitmiseks ja hageja töötas kuni 08.01.2016. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna töölepingus ei olnud märgitud töölepingu lõppemise kuupäeva, siis ei saanud olla tegemist tähtajalise töölepinguga. Riigikohus on leidnud, et töölepingu tähtaja võib määrata ka sündmuse saabumisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg 2 järgi (RKTKo 3-2-1-82-12 p 15). Kohus leiab, et töölepingu lõppemine võib olla määratud objektiivsete tingimustega, milleks võib olla konkreetse kuupäeva saabumine, konkreetse ülesande lõpetamine või konkreetse sündmuse toimumine. Toimiku materjalides oleva töölepingu p 1.1 järgi asub töötaja tööle objekti ehitamise ajavahemikuks ja p 1.6 kohaselt on tööleping sõlmitud tööde mahtude täitmiseks.
et hageja nõuab töötasu aja eest kuni 18.01.2016. Kohus ei nõustu kostjaga, et ta on hagejale kõik saadaoleva töötasu ära maksnud, sest 09.12.2015 makstud töötasu 89, 29 eurot (neto) on töötasu 2015 novembri kuu eest ning seda summat ei saa arvestada, kuna see ei ole käesoleva vaidluse esemeks (hageja nõuab töötasu detsembri ja jaanuari eest). Poolte vahelise lepingu p 4.1 järgi töötas hageja täistööajaga. Kostja väite osas, et hageja nõuab ühe ja sama summa tasumist teistkordselt, märgib kohus, et ITVS § 24 lg 4 tuleneb, et kohus lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Kostja poolt tasutud summasid arvestab kohus otsuse tegemisel.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, arvestades sellega, et tegemist on töövaidlusega, kus nõrgemaks pooleks on töötaja (hageja) ja saamata jäänud töötasu nõudega ning kohtusse pöördus kostja, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda ning kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.