lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2260/41

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2260/41
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
815
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2260

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (menetlusdokumendi õigeaegselt kätte andmata jätmine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.02.2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7).

MENETLUSE SENINE KÄIK

1.J. Kolesnikov esitas 01.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta soovis tunnistada õigusvastaseks, et Tartu Vangla ei andnud kaebajale õigeaegselt kätte Riigikohtu 15.12.2016. a määrust asjas nr 3-7-1-3-856-16, mistõttu ei saanud kaebaja pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Kaebaja väitis, et vangla andis kõnealuse Riigikohtu määruse talle alles 01.09.2017. Kaebaja taotles ka Tartu Vangla kohustamist andma kaebajale juristi või advokaati. Kaebaja väitel jättis Tartu Vangla 22.09.2017. a vastusega nr 6-24/7368-2 rahuldamata kaebaja sellekohase taotluse ning leidis 25.10.2017. a vaideotsuses nr 1-11/519-2, et kaebaja vaie tuleb jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 22.11.2017. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 08.12.2017. a määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu 22.11.2017. a määruse osas, milles tagastas kaebuse Tartu Vangla tegevuse (menetlusdokumendi õigeaegselt kätte andmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus võttis kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse. Kohus jättis sama määrusega määruskaebuse rahuldamata osas, milles tagastas kaebuse nõudes kohustada vanglat

andma kaebajale advokaat või jurist. Kohtumäärus on viimases osas jõustunud (Riigikohtu 12.02.2018. a määrusega ei võetud kaebaja määruskaebust menetlusse).

4.Tartu Halduskohtu jättis 26.02.2018. a otsusega J. Kolesnikovi kaebuse rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et Riigikohtust on ajavahemikus 15.-27.12.2016 kaebajale saabunud kolm erinevat saadetist lihtkirjana. Tartu Vangla on kaebaja kirjavahetuse kaardil registreerinud kolm kaebajale saabunud lihtkirja ja kirjavahetuse kaardilt ilmneb, et kaebajale on need üle antud. Kaebaja on ka kirjavahetuse kaartidel seda oma allkirjadega kinnitanud. Vastustajal puudus kehtivast õigusest tulenevalt võimalus teada kirjade sisu ning ka selgesõnaline kohustus pidada arvestust vanglasse saabunud kirjade ümbrikutele märgitud teabe üle. Kohtul puudus alus kahelda, et Riigikohtu 15.12.2016. a määrus nr 3-7-1-3-856-16 saadeti kaebajale lihtkirjaga, mis kaebajale ka üle anti. Kohus leidis, et isegi kui Riigikohus on saatnud kohtumääruse lisaks elektrooniliselt, ei väära see järeldust, et lihtkirjaga saadetud määrus on kaebajale üle antud. Kohus asus seisukohale, et tõendatud pole vastustaja õigusvastane tegevus, mille tulemusena jäänuks kaebajal Riigikohtu 15.12.2016. a määrus nr 3-7-1-3-856-16 kätte saamata mõistliku aja jooksul selle tegemisest.
5.J. Kolesnikov esitas 08.03.2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.02.2018. a otsus. Kaebaja väitel ei saanud ta 2016. a detsembris kätte Riigikohtu määrust ning ta jäeti ilma võimalusest pöörduda EIK-sse. Veel väidab kaebaja, et eelnimetatud Riigikohtu määrus saadeti Tartu Vanglasse elektroonilisel teel, kuid seda ta ka ei saanud kätte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
9.Halduskohus menetles käesolevas asjas J. Kolesnikovi õigusvastasuse tuvastamise nõuet seoses väidetavalt Tartu Vangla poolt Riigikohtu 15.12.2016. a määruse nr 3-7-1-3-856-16 (I kd, tl 2) õigeaegselt kätte andmata jätmisega. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras (HKMS § 133 lg 1). Halduskohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et Riigikohus on kõnealuse kohtumääruse saatnud lihtkirjaga ning kaebajale Riigikohtust saabunud määruse on vangla mõistliku aja jooksul üle andnud. Halduskohus leidis, et ka juhul, kui Riigikohus saatis kohtumääruse lisaks elektrooniliselt, ei väära see järeldust, et lihtkirjaga saadetud määrus on kaebajale üle antud. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et eelnimetatud Riigikohtu määrus saadeti Tartu Vanglasse elektroonilisel teel, kuid seda ta ei saanud kätte, nagu ei saanud ta 2016. a detsembris kätte ka lihtkirjaga saadetud Riigikohtu määrust.
10.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kogutud tõendeid õigesti hinnanud ning apellatsioonkaebuse väited ei kummuta halduskohtu järeldust, et Riigikohtu 15.12.2016. a määrus saadeti kaebajale lihtkirjaga, mis kaebajale ka mõistliku aja jooksul üle anti. Seda

tõendavad Tartu Vangla 08.11.2017. a ja 17.11.2017. a vastused kohtunõudele (I kd, tl-d 11 ja 34), lisatud väljavõtted kaebaja kirjavahetuse kaardist (I kd, tl 35-36p) ning Riigikohtu vastused kohtunõudele (I kd, tl 19-23; II kd, tl-d 29 ja 34). Halduskohtu seisukohta ei muuda ebaõigeks ka Riigikohtu poolt kõnealuse kohtumääruse saatmine elektrooniliselt. Käesolevas haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes on kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

11.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium