Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1784
Haldusasi
Surtur OÜ kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt Tallinnas J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursil tehtud otsuste tühistamiseks ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja BENU Apteek Eesti OÜ vahel sõlmitud üürilepingu tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Surtur OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja Kaija Klaasen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Surtur OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Surtur OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1784 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kuulutas 2017. a juulis välja avaliku konkursi Tallinnas J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks üldapteegiteenuse osutamiseks. Konkursi tingimuste (tl 6-7) kohaselt oli konkursi eesmärk anda 5 aastaks (02.10.2017 kuni 01.10.2022) konkursi võitja kasutusse äriruumid, mis asuvad PERH-i Mustamäe korpuses (üürilepingu projekt tl 7p-9). Surtur OÜ esitas konkursi raames pakkumuse (tl 11). PERH teatas 19.07.2017 e-kirjaga (tl 12) Surtur OÜ-le, et tema pakkumus ei osutunud parimaks.
2.Surtur OÜ esitas 28.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse PERH-i poolt J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursil tehtud otsuste tühistamiseks ning PERH-i ja BENU Apteek Eesti OÜ vahel sõlmitud üürilepingu tühisuse tuvastamiseks. PERH-i otsused BENU Apteek Eesti OÜ ja tema pakkumuse vastavateks ning BENU Apteek Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õigusvastased. BENU Apteek Eesti OÜ ei vasta konkursi tingimustes (p 2.6) ja projektis (p-d 1.3, 5.1.6, 5.1.8 ja 8.5.7) sätestatud nõudele omada hiljemalt 02.10.2017 tegevusluba J. Sütiste tee 19 asuvates äriruumides apteegiteenuse osutamiseks. Seega ei saanud BENU Apteek Eesti OÜ pakkumust tunnistada vastavaks ja edukaks. Üürilepingu sõlmimine vastuolus konkursi tingimustega toob kaasa PERH-i ja BENU Apteek Eesti OÜ vahel sõlmitud üürilepingu tühisuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel. Kaebaja pakkumus oleks tulnud tunnistada edukaks. PERH on Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrusega nr 105 kinnitatud haiglavõrgu arengukavasse kantud haigla. PERH-i põhikirja ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) järgi täidab PERH avalikke ülesandeid, s.t osutab tervishoiuteenuseid. Vaatamata sellele, et PERH-l puudub apteegiteenuse osutamise kohustus, on apteegiteenus seotud ravimite kättesaadavusega ja seeläbi põhiseaduses (PS) sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele. Seades konkursi tingimustes nõude, et üürnik peab hakkama ruumides osutama apteegiteenust, täidab PERH kui riigi sihtasutus riigivaraseaduse (RVS) mõttes PS § 13 lg-s 1 ja § 28 lg-s 1 sätestatud riigi ülesannet. Seega täidab PERH konkursi läbiviimisega avalikku ülesannet. PERH-i ruumide kasutusse andmisega jaotatakse avalikku ressurssi. Riigivara kasutusse andmist reguleerib RVS. Avaliku ressursi kasutusse andmisest tõusetunud vaidluse lahendamise kuulumine halduskohtu pädevusse ei saa sõltuda sellest, kas riik annab avaliku ressursi kasutamiseks otse või riigi sihtasutuse kaudu. Järelikult seondub kaebus avalikõigusliku vaidluse lahendamisega, sõltumata sellest, et ruumide kasutusse andjaks on eraõiguslik juriidiline isik. Kuigi ruumide kasutusse andmise konkurss ei ole hankemenetlus riigihangete seaduse (RHS) mõttes, on põhjendatud kohaldada analoogiat RHS-ga. Hankija määratlemiseks ei ole piisav lähtuda ainuüksi isiku õiguslikust vormist. Kõnealused ruumid asuvad PERH-i peamajas, kus on võimalik müüa ravimeid kõigile peamaja külastavatele isikutele. Ükski teine Tallinnas asuv hoone ei paku võrreldavaid võimalusi apteegiteenuse osutamiseks.
3.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palus kaebus tagastada. PERH on avaliku võimu kandja vaid tervishoiuteenuste osutamisega seonduvates ülesannetes. PERH-le kuuluvates ruumides üldapteegiteenuse osutamine ei ole PERH-le ühestki seadusest, haldusaktist ega lepingust tulenev kohustus ning seda ei saa käsitada tervishoiuteenuse osutamisena PERH-i poolt. TTKS § 22 lg 3 annab PERH-le õiguse (kuid ei pane kohustust) anda kinnisasi kasutusse mistahes teenuse osutamiseks. Kuigi üldapteegiteenuse kättesaadavus on haigla külastajate huvides, ei muuda avalik huvi selle osutamist PERH-le kohustuslikuks avalikuks ülesandeks. Kuna PERH-le ei ole pandud kohustust osutada oma ruumides üldapteegiteenust, ei ole konkursi tulemusena ruumide üürileandmine PERH-i poolt avaliku ülesande edasi delegeerimine. Eraõigusliku isiku poolt üldapteegiteenuse osutamine konkursi tingimustes nimetatud ruumides on vabatahtlikult pakutav teenus ning teenuse osutaja täidab seda tehes tsiviilõiguslikku lepingulist kohustust. Kõnealuste ruumide kasutusse andmine ei ole avaliku ressursi jaotamine. Vastavad ruumid on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis olev vara. Kuigi PERH-i ainuasutaja on riik ja PERH on riigi sihtasutus RVS mõttes, ei ole tegemist riigivara valitsemisega RVS tähenduses. PERH ei kuulu RVS-s nimetatud riigivara valitsejate hulka. Riik võõrandas kinnistu PERH-le otsustuskorras. Asutamiskorraldus annab küll riigile teatud õigused PERH-i 2(7)
3-17-1784 tegevuste ja otsuste osas, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks riigile kuuluva varaga (avaliku ressursiga) ning riik teostaks vara kasutamise üle jätkuvalt kontrolli. Lisaks sellele, et ruumid on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis olev vara ja üüritav pind ei ole riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarveline vahend, ei pärine konkursi võitja üüritulu riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarvest ning konkurssi puudutavate ruumidega seonduvad mistahes (haldus)kulud katab PERH mitteriigieelarvelistest vahenditest. Tegemist oli võlaõigusseaduse (VÕS) alusel korraldatud tsiviilõigusliku avaliku konkursiga, mitte avalik-õigusliku konkursiga. Konkursi tingimused ei ole eelhaldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses ning konkursil tehtud otsused ei ole haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kuna konkursil tehtud otsused ei ole haldusaktid, ei ole otsuse alusel kolmanda isikuga sõlmitud üürileping haldusakti alusel tehtud eraõiguslik tahteavaldus HKMS § 5 lg 2 tähenduses ning halduskohtul ei ole pädevust tuvastada selle tühisust.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 03.11.2017 määrusega Surtur OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul kaebuse läbivaatamiseks pädevuse puudumise tõttu. Sama määrusega tagastas halduskohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. PERH-i poolt J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega ja selle tulemusel BENU Apteek Eesti OÜ-ga lepingu sõlmimisega ei ole tekkinud kaebaja ja PERH-i vahel avalik-õiguslikku suhet. PERH ei täitnud talle kuuluvate äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega avalikku ülesannet. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et konkursi tingimuseks oli üürniku kohustus kasutada ruume sihtotstarbeliselt üldapteegiteenuse osutamiseks. PERH-l puudub kohustus üldapteegiteenuse osutamiseks ning üldapteegiteenust ei hakka nimetatud ruumides osutama PERH. TTKS § 22 lg 3 võimaldab haiglal tegeleda tervishoiuteenuse osutamise kõrval mh kinnisasja kasutusse andmisega patsiendi mugavuse või paranemise kiirendamise eesmärgil (TTKS § 22 lg 3 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, Riigikogu XIII koosseisu 73 SE). J. Sütiste tee 19 äriruumide sihtotstarbelist üürileandmist tuleb lugeda haigla selliseks lubatud kõrvaltegevuseks, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamine ega muu avaliku ülesande täitmine. J. Sütiste tee 19 kinnistu on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis. Tegemist ei ole riigivaraga RVS § 1 lg 3 tähenduses. Samuti ei ole tegemist riigivara valitsemisega RVS § 1 lg 2 (koostoimes § 4 lg-ga 2) tähenduses. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et PERH-i puhul on tegemist riigi sihtasutusega RVS § 3 lg 1 p 8 tähenduses. Sihtasutuse omandis olevat vara ei saa käsitada riigivarana (või vara omamist riigivara valitsemisena) ainuüksi seetõttu, et sihtasutus on asutatud riigi poolt ja sihtasutuse vara on antud riigi poolt sihtasutuse omandisse. PERH ei ole kohtule teadaolevalt saanud riigilt apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmiseks eelarvelisi (rahalisi) vahendeid ning saadav üüritulu ei pärine riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarvest. Seega ei ole ruumide kasutusse andmise puhul tegemist avaliku ressursi jaotamisega. Avalik-õiguslikku suhet ei saa järeldada ka konkursi korraldamise faktist, sest konkursi korraldamine on võimalik mh tsiviilõiguslikus suhtes (VÕS 49. pt 2. jagu).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Surtur OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 määrus ja saata kaebus Tallina Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. PERH täidab ruume apteegiteenuse osutamiseks välja üürides avalikku ülesannet. PERH on riigi sihtasutus ning haiglavõrgu arengukavasse kantud haigla. Avalikku ülesannet võib täita ka eraõiguslik isik (Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 3(7)
3-17-1784 20.12.2012 määrus nr 3-12-1994, p 11). Vaatamata sellele, et kehtivast õigusest ei tulene kellelegi kohustust üldapteegiteenuse osutamiseks, on apteegiteenus seotud ravimite kättesaadavusega ja seeläbi PS § 28 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele. Seades konkursi tingimustes nõude, et üürnik peab hakkama ruumides osutama apteegiteenust, täidab PERH kui riigi sihtasutus PS § 13 lg-s 1 ja § 28 lg-s 1 sätestatud riigi ülesannet. TTKS § 3 lgtest 4 ja 5 ning RavS § 29 lg-st 3 ja § 55 lg-st 1 (mis sätestavad, et apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kes on registreeritud Terviseameti proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris, on tervishoiutöötajad) tuleneb, et üldapteegis osutatakse tervishoiuteenust. Järelikult täidab PERH, nõudes üürnikult apteegiteenuse osutamist, avalikku ülesannet PS § 28 lg 1 tähenduses. PERH-i poolt ruumide üürile andmine on avaliku ressursi jagamine. PERH-i näol ei ole tegemist tavapärase eraõigusliku juriidilise isikuga, kes on vaba määrama oma vara käsutamise ning kasutamise viisi ja tingimused. Kuna PERH on asutatud avalike huvide, mitte tema enda erahuvide teenimiseks, moodustab PERH-i vara, sh ruumid avaliku ressursi. Järelikult peab PERH kui riigi sihtasutus järgima tema vara kasutusse andmisel läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Apteegiteenuse osutamine PERH-i ruumides täiendab tema üldiste eesmärkide (kõrge kvaliteediga eriarstiabi andmine) täitmist. RHS kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsiooni (RHS v.r) § 10 lg 1 p 4 ja kehtiva RHS § 5 lg 2 p 4 loeb hankijaks sihtasutuse, mille üheks asutajaks on riik. Seejuures ei ole oluline, kas hankija kasutab kaupade või teenuste ostmisel riigieelarvest saadud vahendeid või mitte – kui hankelepingu eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära, peab hankija järgima hankemenetluse nõudeid. J. Sütiste tee 19 kinnistu on riigi poolt PERH-le selle asutamisel üle antud, mistõttu kujutab kinnistul olevas hoones asuvate ruumide väljaüürimine endast avalike, s.t riigi poolt PERH-le üle antud vahendite jaotamist. Tehingu käsitamine avaliku ressursi jaotamisena ei saa sõltuda tehingut tegevast isikust ehk sellest, kas tehingu pooleks on riik või riigi sihtasutus. Apteegiteenust osutav ettevõtja, kes omandab PERH-i hoones asuvate ruumide kasutusõiguse, saab olulise konkurentsieelise teiste apteegiteenuste osutajate ees. PERH on üks suurimaid Eesti riiklikke haiglaid ning PERH-i haiglas asuv apteek on esimene apteek, mida haiglast retsepti saanud isikud külastavad. PERH-i hoones asuvate ruumide üürilepingul on kontsessioonilepingu tunnused. PERH on asutatud riigi poolt ja PERH-i põhikirja p-i 14 järgi määrab PERH-i nõukogu liikme ametisse ja kutsub tagasi sotsiaalminister, st riik. Apteegiteenus on Euroopa Komisjoni 28.11.2007 määruse (EÜ) nr 213/2008 (CPV määrus) VII lisas (kategoorias nr 25) nimetatud teenus. Selles lisas loetletud CPV viitenumbritega teenuste seas on ka farmaatsiateenused („pharmacy services“, CPV viitenumber 85149000-5) ehk apteegiteenused. Konkursiga antakse teenuste kontsessioon RHS v.r. § 6 lg 2 tähenduses, mistõttu on tegemist halduslepinguga, mille sõlmimisega seotud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Tegemist on teenuste kontsessiooniga, sest lepingu esemeks on CPV määruse VII lisas näidatud teenus ning teenuse osutajal on õigus küsida teenuse osutamise (ravimite jaemüügi) eest teenuse saajalt tasu (jaemüügi juurdehindlus). Konkurss on suunatud kontsessioonisuhte kujunemisele, sest konkursil osaletakse vaid eesmärgiga osutada haiglahoone ruumides apteegiteenust ja teenida seeläbi tulu. Kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatust kinnitab see, et PERH kohustab üürnikku osutama haigla ruumides just apteegiteenust konkreetsetel tingimustel. Tegemist ei ole pelgalt asjade müügiga, vaid teenuse osutamisega. Apteegiteenuse osutamiseks ruumide välja üürimise korral ei kohaldu RHS v.r § 14 lg 1 p 6, mille kohaselt ei ole RHS-s sätestatud korra rakendamine kohustuslik, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. Konkursi tulemusena sõlmitud leping ei ole ainult kinnisasja üürileping, vaid sellega pannakse üürnikule kohustus
4(7)
3-17-1784 osutada haigla ruumides apteegiteenust. RHS v. r § 14 lg 1 p-s 6 sätestatud olukorraga oleks tegemist siis, kui üürnik võiks ruume kasutada tema poolt vabalt valitud otstarbel.
6.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palub jätta määruskaebus rahuldamata. PERH ei täida ruumide välja üürimisel apteegiteenuse osutamiseks avalikku ülesannet. PERH ei ole üldapteegiteenuse osutamise edasi delegeerimiseks pädev asutus, kuna tegemist ei ole riigiasutuse ega muu avalik-õigusliku juriidilise isikuga ning PERH-le ei ole õigusakti või lepinguga antud volitust või pandud kohustust üldapteegiteenuse osutamiseks. Asjaolu, et PERH kohustab ruume kasutama just üldapteegiteenuse osutamiseks, ei tähenda, et PERH delegeeriks oma ülesannet edasi. PERH-l on otsustusõigus selle üle, kuidas oma eraõiguslikku omandisse kuuluvat kinnisasja kasutusse anda. Asutus saab edasi delegeerida vaid asutusele seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke ülesandeid. Haiglale tervishoiuteenuse osutajana ei ole pandud sellist kohustust vahetult seadusega ega seaduse alusel. Kaebaja tõlgendus paneks PERH-le tervishoiuteenuste osutamise ülesandeid ja kohustusi, mida PERH-l ei ole temal oleva vara, riigieelarvest eraldatavate ja muude vahendite abil võimalik teostada. Kuigi riik ei ole pannud apteegiteenuse osutamise kohustust seaduse või seaduse alusel konkreetselt ühelegi isikule või asutusele, on riik taganud apteegiteenuse osutamise riigis ettevõtlusvabadusega. Riigikohtu 09.12.2013 otsuse nr 3-4-1-2-13 selgitustest võib järeldada, et apteegiteenus ei vaja riigipoolset sekkumist ja riigipoolset teenuse osutamist, sest apteegiteenuse osutamiseks on ettevõtjatel piisav huvi, et pakkuda tarbijatele apteegiteenust, ning ravimid on tarbijatele piisavalt kättesaadavad. Juhul, kui riik näeb, et apteegiteenus ei ole tarbijale piisavalt kättesaadav ja eraettevõtjate poolt piisavalt tagatud, on riigil võimalik seadusega ette näha ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja kord (PS § 31). PERH-i poolne ruumide üürile andmine ei ole piiratud avaliku ressursi jagamine. PERH on eraõiguslik juriidiline isik ning PERH-i kinnistu ja sellel asuv hoone on eraomandis. PERH-i tegevust oma vara kasutamisel ei saa võrrelda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevusega munitsipaalomandi kasutamisel. PERH-i kinnistu ei ole enam Eesti Vabariigi poolt pakutav rahaliselt hinnatav hüve, sest riik andis selle Vabariigi Valitsuse 25.07.2001 korraldusega nr 556 „Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutamine“ (asutamiskorraldus) PERH-i kui eraõigusliku isiku omandisse. Seega on PERH-i kinnistu eraõiguslik rahaliselt hinnatav hüve, mille kasutamise üle otsustab PERH. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid või viiteid õigusaktidele, millest tuleneb, et PERH peab kasutama talle eraomandisse üle antud kinnistut ainult avalike ülesannete teostamiseks. Tervishoiuteenuse osutamiseks mittekasutatavate ruumide üürile andmine eraõiguslike suhete läbi tulu teenimiseks eesmärgil, mis on kasulik PERH-s avalikke teenuseid kasutavatele isikutele, ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus olev tegevus. Vara kasutamine on reguleeritud PERH-i põhikirjaga (p-d 9, 10 ja 63), mille kohaselt PERH osutab muid teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega (p 10.2); teeb koostööd teiste tervishoiuteenuste osutajatega, erialaühendustega ning muude tervishoiuga tegelevate institutsioonidega (p 10.8); tagab sihtasutusele kuuluvate haiglate jätkusuutliku majandamise (p 10.91); täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks (p 10.10). Andes äriruumid eraõigusliku suhte raames üürile, teeb PERH ühtlasi koostööd üldapteekidega, loob patsiendile mugavama keskkonna ning suunab eraõigusliku tulu haigla jätkusuutlikumasse majandamisse ja muudesse teenustesse. Analoogia RHS v.r-ga ei ole asjakohane, sest RHS v.r regulatsioon reguleerib avalike ressursside kasutamist. Samuti ei ole hankija RHS v.r § 14 lg 1 p 6 järgi kohustatud rakendama RHS v.r-s sätestatud korda, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist.
5(7)
3-17-1784 Kuna RHS v.r § 6 lg 2 kohaldamise üks tingimus on kontsessionääri õigus saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest, ei ole RavS § 29 lg-s 1 ja § 30 lg 1 p-s 1 nimetatud üldapteegiteenuse osutamine teenuste kontsessioon RHS v.r § 6 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et CPV määruse VII lisas on märgitud „farmaatsiateenus“, ei tähenda automaatselt, et PERH peab oma eraomandis olevate ruumide rendile andmisega andma teenuste kontsessiooni RHS v.r § 6 lg 2 alusel. Üldapteegiteenuse põhiolemus on ravimite jaemüük ning nõustamis- ja muu teenuse osutamine kujutab endast kõrvaltegevust. Seega oli üürikonkursi läbiviimise eesmärk leida üürnik, kes pakuks üldapteegiteenust, s.t müüks eelkõige klientidele ravimeid ning vajadusel osutaks sellega kaasnevaid kõrvalteenuseid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/23/EL art 20 lg-st 5 tuleneb, et kui lepingu eri osasid ei ole objektiivselt võimalik lahutada, lähtutakse kohaldatava õiguskorra üle otsustamisel lepingu põhiesemest. Selliste lepingute puhul, mis hõlmavad nii teenuste kontsessiooni kui ka asjade hankelepingu elemente, määratakse lepingu põhiese kindlaks selle järgi, milliste vastavate teenuste või asjade eeldatav maksumus on suurim. Nõustamis- ja muu teenusega ei kaasne PERH-s asuvas üldapteegis käivet, sest apteegipidaja ei võta klientidelt nõustamise eest eraldi tasu. Teenuste kontsessiooni puhul on oluline teenuse sisu, mitte selle nimetus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiel määral korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
8.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellest sättest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima, kas vaidlus on oma üldiselt laadilt avalik-õiguslik. Määrav on kaebaja ja vastustaja vahelise õigussuhte, mitte tuvastatavate faktide ega halduse tegevuse iseloom (Riigikohtu 14.04.2011 määrus nr 3-2-4-1-11, p 6). Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Õigussuhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimine eeldab esmalt, et üks selle osapooltest oleks avaliku võimu kandja, kusjuures avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraisik, kellele on üle antud volitused avaliku võimu teostamiseks, sh eraõiguslik sihtasutus. Eraisiku tegevuse peale kaebamisel tuleb tuvastada see, kas eraisik täitis avalikku ülesannet. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks (Riigikohtu 30.08.2011 otsus nr 3-3-1-15-10, p11; K. Merusk, I. Pilving (toim.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk-d 38-39).
9.Ringkonnakohus leiab, et eristada tuleb üldapteegiteenuse osutamist ja ravimite kättesaadavuse tagamist. Kuigi PS § 28 lg-st 1 saab tuletada riigi kohustuse tagada apteegiteenuse kaudu ravimite kättesaadavus riigis (vt ka Riigikohtu 09.12.2013 otsus nr 3-41-2-13, p 120), ei ole sellist kohustust pandud PERH-le. Üldapteegiteenuse osutamist ennast ei saa aga pidada avalike ülesannete täitmiseks. Tegemist on loakohustusliku ettevõtlusharuga, millega tegelemine ei muuda ettevõtjat avalike ülesannete täitjaks.
10.Puudub vaidlus, et PERH on riigi sihtasutus RVS § 3 lg 1 p 8 mõttes ning eraõiguslik juriidiline isik. Samuti puudub vaidlus, et PERH-i põhikirja p-i 9 järgi on PERH-i ülesandeks osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppeja teadustööga. PERH-le ei ole põhikirjaga pandud kohustust osutada talle tema asutamisel riigi poolt üle antud hoonetes üldapteegiteenust. Sellist kohustust ei tulene PERH-le ka seadusest, määrusest ega lepingust. Asjaolu, et apteekides ravimite jaemüügi ja sellega seotud teenuste 6(7)
3-17-1784 osutamisega tegelevaid proviisoreid ja farmatseute käsitatakse tervishoiuteenuse osutajatena (TTKS § 3 lg-d 4 ja 5 ning RavS § 29 lg 3 ja § 55 lg 1), ei tähenda, et PERH oleks kohustatud osutama oma ruumides ka üldapteegiteenust ning selle teenuse osutamiseks ruumide üürile andmise näol oleks tegemist avaliku ülesande delegeerimisega.
11.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et J. Sütiste tee 19 äriruumide üürilepingut saab pidada kontsessioonilepinguks. RHS v.r § 6 lg 2 järgi toimub teenuste kontsessiooni andmine hankelepinguga, mille esemeks on CPV määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. Halduskohus on õigesti selgitanud, et PERH ei andnud J. Sütiste tee 19 äriruumide üürilepinguga eraõiguslike isikute käsutusse piiratud avalikku ressurssi, vaid eraõigusliku juriidilise isiku omandis olevat vara (vrd Riigikohtu 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-5905, p-d 16 ja 17; Riigikohtu 29.12.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). PERH ei delegeerinud üürilepinguga ka õigust osutada avalikku teenust, mille osutamise eest oleks tavaolukorras olnud vastutav PERH ise.
12.PERH-le tuleneb TTKS 22 lg-st 3 õigus käsutada talle kuuluvat kinnisasja, sh anda seda üürile. TTKS § 22 lg-s 3 sisalduv kinnisasja käsutamise õigus anti haiglat pidavale sihtasutusele 09.01.2016 jõustunud TTKS muudatustega. Selle muudatuse eesmärk oli patsiendi heaolu suurendamine selliselt, et erinevaid tervishoiuteenuseid saaks pakkuda patsiendi jaoks mugavavalt (n-ö ühe katuse all). Lisaks on patsiendile võimalik pakkuda teenuseid, mis ei ole küll tervishoiuteenus, kuid mille eesmärgiks on kas patsiendi mugavus või paranemise kiirendamine (seletuskiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, Riigikogu XIII koosseisu 73 SE, lk-d 6-7). Seega võib PERH temale kuuluvat kinnisasja üürile anda ka selliselt, et see ei seondu tervishoiuteenuse osutamise või muu avalike ülesannete täitmisega. Eelneva põhjal saab vaidluse esemeks olevat lepingut pidada võlaõiguslikuks üürilepinguks, milles üürileandja on määranud kindlaks üürile antavate ruumide kasutamise sihtotstarbe.
13.Halduskohus on õigesti viidanud VÕS 49. ptk-le, mille järgi saab konkursi korraldada ka eraõiguslikus suhtes (VÕS §-d 1009-1013). VÕS-s reguleeritud konkursi esemeks võib olla kas tegu või teo pakkumine (VÕS § 1009 lg 1). Pakkumiseks võib olla muu hulgas lepingupakkumus ehk ofert. Võitja väljavalimine konkursi korraldaja poolt tähendab sellisel juhul nõustumust ehk aktsepti ning konkursi võitja väljakuulutamine (VÕS § 1012 lg 6) aktsepti jõustumist. Kuigi konkursil osalenud ja konkursi tulemustega mittenõustunud isikutel pole õigust nõuda konkursi tulemuste tühistamist ja konkursi korraldaja kohustamist uute otsustuste tegemiseks või konkursi tulemuste ümberhindamist (VÕS § 1012 lg 2 esimene lause), võidakse konkursiavalduses ette näha konkursi korraldaja otsustuste vaidlustamise võimalus. VÕS § 1012 lg 2 teisest lausest tulenevalt peab aga konkursi tingimusi rikkunud konkursi korraldaja hüvitama konkursil osalenud isikutele sellise rikkumisega tekitatud (konkursitingimuste rikkumisega põhjuslikus seoses oleva) kahju (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2009. VÕS §-de 1009 ja 1012 kommentaarid, lk 554 ja 557). Seega võib kaebajal esineda alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 1012 lg 2 teise lause alusel, kuid sellise eraõigusliku nõude lahendamiseks on pädev maakohus.
14.Eelnevast tulenevalt ei ole halduskohus vaidluse lahendamiseks pädev kohus ning halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.