Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2028
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Ettevõtlusameti korralduse nr 5-1.5/392 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX (ik xxxxxxxxxxx)
Vaidlustatud kohtulahend
Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kaialiisa Koolberg Tallinna Halduskohtu 28.06.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
19.09.2016
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2017 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2016 korraldus nr 5-1.5/392 sõiduki Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXXXXX külgesid 2 ja 3 (tagakülg) puudutavas osas. Muus osas (sõiduki külg 1) jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista Tallinna linnalt XX kahe kohtuastme menetluskulude katteks 20 (kakskümmend) eurot.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-16-2028 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2016 korraldusega nr 5-1.5/392 kohustati XX esitama reklaamimaksu maksudeklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile 5 tööpäeva jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates. Korralduse kohaselt oli XX-le kuuluv furgoon Peugeot Boxer (registreerimisnumber XXXXXX) vähemalt alates 15.08.2016 pargitud Tallinnas aadressile Regati pst 1 sõidusuunaga Pirita T2. Tallinna Ettevõtlusamet leidis, et sõiduki külgedel 1–3 eksponeeritakse teavet, mis on käsitatav reklaamina ning mille eksponeerimise eest tuleb tasuda reklaamimaksu ja esitada reklaamimaksualane maksudeklaratsioon. Sõidukil eksponeeritav teave oli järgmine: a) külg 1: „JAHI RENT. 2 tundi – 80 €, 3 tundi – 110 €, 1 päev – 270 €. Info 556 73701. www.XXX.ee. Ruutkood www.XXX.ee/purjetama Tule purjetama!”. Teabe taustaks on suuremõõtmeline foto jahist merel; b) külg 2: „www.XXX.ee. Diiselmootorite toitesüsteemide diagnostika, remont, varuosad. 556 73 701“; c) külg 3 (tagakülg): „www.XXX.ee. 556 73 701. Diiselmootorite toitesüsteemide diagnostika, remont, varuosad. Puitbrikett. Turbabrikett“; d) külg 4 (esikülg): „Tel 556 73 701. www.XXX.ee“.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 19.09.2016 korralduse tühistamiseks. Riigikohus selgitas 09.06.2016 lahendis nr 3-3-1-7-16, et reklaamimaksu objekt on määratletud reklaamiseadusega ning kohaliku omavalitsuse üksus ei või maksustada reklaamimaksuga objekti, mida seadus reklaamina ei käsita. Kohalike maksude seaduse (KoMS) § 10 lg 1 kohaselt saab maksustada ühissõidukitel olevat reklaami, kuid kaebajale kuuluv sõiduk ei ole ühissõiduk. Reklaamina ei käsitata isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga (reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 2 p 4). Kaebaja sõiduk oli liikluses kasutatav koos kehtiva ülevaatuse ja kindlustusega. Sõidukit on selle soetamisest alates pidevalt ettevõtluses kasutatud. Sõidukiga on veetud puitbriketti, turbabriketti, küttepuid ja plastkaste. Lisaks on sõidukiga alates 2009. aastast transporditud purjejahi kiilplokki. Äriregistris on nimetatud ainult üks põhitegevusala paljudest ja selle alusel ei saa väita, et sõidukit ei kasutata majandustegevuses. Kõik tegevusalad on välja toodud kodulehel www.XXX.ee.
3.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Reklaamiseadus ega Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ ei näe ette, et eraisiku kasutuses olevat sõidukit on võimalik tähistada teabega, mida reklaamina ei käsitata. 2) Äriregistrist nähtuvalt on kaebajaga seotud kaks ettevõtjat: YYY (füüsilisest isikust ettevõtja) ja OÜ XX. FIE YYY tegevusalaks on aiandus, metsandus, iluaiandus, marjakasvatus. Sõidukil eksponeeritava teabe hulgas puuduvad elemendid, mida võiks seostada FIE-ga YYY. Seega ei ole sõiduk tähistatud FIE YYY majandustegevuses kasutatava sõidukina. Kui lähtuda eeldusest, et sõiduk oli OÜ XX kasutuses kasutuskokkuleppe alusel, siis oleks kaebajal reklaamimaksu deklareerimise ja tasumise kohustus ka teabe sisust tulenevalt, kuna sõiduki külgedel 1–3 eksponeeritav teave ei ole käsitatav tähistusena reklaamiseaduse ja määruse nr 44 mõttes. 2(9)
3-16-2028 Sõiduki tähistuses maksuvabade elementidena saaks käsitada kontaktandmeid ja domeeninime ning sel põhjusel ei ole maksustatava teabe hulgas nimetatud ka sõiduki esiküljel olevat teavet. Sel põhjusel saab maksuvaba teabena käsitada ka OÜ XX tegevusala tähistamist, mis äriregistrile esitatud andmete kohaselt on mootorsõidukite remont ja hooldus. Sõiduki kolmel küljel eksponeeritakse aga lisaks teavet „JAHI RENT. 2 tundi – 80 €, 3 tundi – 110 €, 1 päev – 270 €. Tule purjetama!“, suuremõõtmelist fotot jahist merel ja teavet „Diiselmootorite toitesüsteemide diagnostika, remont, varuosad. Puitbrikett. Turbabrikett”. Need elemendid ei ole käsitatavad selle isiku (OÜ XX) nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ega tegevusalana. 3) Asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-7-16. Viidatud lahendis käsitletud teave (kaupluse aknal eksponeeritud neli mõistet) ja kaebaja sõidukil edastatud teave ei ole võrreldavad. Kaebaja eksponeeritava teabe maht sõiduki kõikidel külgedel ja erinevate pakutavate teenuste loetelu (sh teenuste, mida OÜ XX ei paku) ei viita enam pakutava teenuse üldisele iseloomule, vaid kannavad teist eesmärki – anda korraga võimalikult palju teavet, mille eesmärgiks on teenuse ja kauba müügi suurendamine. Sel põhjusel ei saa ka nõustuda kaebaja arvamusega, et sõidukil eksponeeritud teave kvalifitseerub OÜ XX majandustegevuses kasutatava sõiduki tähistuseks. Teave sisaldab müüdavaid tooteid (varuosad, puitbrikett, turbabrikett) ja pakutavaid teenuseid (jahi rent), millel puudub seos nii kaebaja kui ka OÜ-ga XX. Teave teenuse hindade kohta ja üleskutse teenuse ostuks („Tule purjetama!“) ning foto, mille üldtajutav kuju ei ole sõiduki tähistus, on reklaam RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. 4) Õiguskantsler nõustus 08.05.2015 seisukohas Rahandusministeeriumiga, et reklaamimaksu objektiks võib KoMS § 10 lg 1 alusel olla ka sõiduautole paigaldatud reklaam, kui auto asub valla või linna territooriumil just reklaami esitamise eesmärgil pikemat aega ega osale liikluses. Näiteks kui auto on sõiduvõimetu (nt rattaid ei ole all) või seisab linna või valla territooriumil püsivalt ja ei osale liikluses (st sõiduautot kasutatakse reklaami alusena). Selliste sõiduautode puhul tuleb reklaamimaksu määramist kaaludes igal konkreetsel juhul hinnata reklaami eksponeerimise aega ja muid olulisi asjaolusid. Selle hindamine on kohaliku maksuhalduri pädevuses. Suuremõõtmelise jahi foto eksponeerimine pikaajaliselt asukohas, kus selle taustal avaneb vaade Tallinna lahele ja hooajal, kui sellise teenuse osutamine on üldteadaolevalt populaarsem kui näiteks talvel, ei kanna endas eesmärki tähistada sõidukit, vaid mõjutada tarbija teadvust (tulla purjetama). Selle eesmärgi täitmiseks on kasutatud viisi, mis toimib ka 100 m kauguselt sõiduteest. Sama eesmärki täidavad ka sõiduki kahel küljel eksponeeritavad pakutavate teenuste ja kaupade loetelud, mis on vaadeldavad nii mere poolt jalgsi liiklejatele kui ka sõiduteelt. Teabe maht ei võimalda pidada seda tegevusala tähistuseks, vaid kasutatud on maksimaalset võimalikku pinda võimalikult suure infokoguse edastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Vaidlust ei ole selles, et sõiduk kuulub kaebajale ning see oli korralduses märgitud ajavahemikul (15.08.–19.09.2016) pargitud Tallinnas Regati pst 1 sõidusuunaga Pirita tee T2 ning seda ei liigutatud selle aja jooksul. Vaidlust ei ole ka selles, et Regati pst 1 ei ole FIE YYY või OÜ XX asukoht või kaebaja elukoht. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et sõiduki parkimine aadressile Regati pst 1 oli kaebaja teadlik valik ning selle eesmärgiks oli sõidukile kleebitud teabe avalik eksponeerimine. 2) Reklaamimaksu objektiks ei ole üksnes ühissõidukitele paigaldatud kuulutused ja reklaam. KoMS § 10 lg-st 1 tulenevalt on reklaamimaksu objektis ka omavalitsuse territooriumile füüsiliste ja juriidiliste isikute paigaldatud kuulutused ja reklaam. Vastustaja on õigesti leidnud, et sõiduki parkimist aadressil Regati pst 1 vähemalt ühe kuu vältel ja seda
3(9)
3-16-2028 liigutamata saab sõiduki asukohta arvestades käsitada omavalitsuse territooriumile kuulutuse või reklaami paigaldamisena KoMS § 10 lg 1 tähenduses. 3) Tallinna Ringkonnakohus asus 12.12.2005 otsuses nr 2-3/382/05 seisukohale (p-d 10-12), et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele. Kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Seda seisukohta on ringkonnakohus hiljem korranud otsustes nr 3-09-1702, nr 3-11-1062, nr 3-11-386, nr 3-11-463 ja nr 3-11-361. Praegusel juhul eksponeeriti sõidukil asuvat teavet avalikus ruumis eesmärgiga teha nähtavaks kaebajale kuuluv äriühing, mis omakorda teenib teenuste osutamise suurendamise eesmärki. Järelikult vastab sõiduki külgedel eksponeeritud teave reklaami tunnustele (Riigikohtu 09.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-7-16, p 11). 4) Kaebaja on kinnitanud, et OÜ-l XX pole temaga sõiduki kasutamiseks lepingut sõlmitud ega ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel saaks väita, et sõiduk oli ajavahemikul 15.08.– 19.09.2016 äriühingu kasutuses. Seega on korraldus õigesti adresseeritud kaebajale. 5) RekS § 2 lg 2 p 4 järgi ei saa isiku nime, kontaktandmeid, kaubamärki, domeeninime ja tegevusala käsitada reklaamina, kui see on eksponeeritud sõidukil, mida kasutatakse selle isiku majandus- või kutsetegevuses. Korraldusest järelduvalt on vastustaja pidanud võimalikuks, et RekS § 2 lg 2 p 4 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 4 kohalduvad ka eraisikule kuuluva sõiduki puhul, kui sõidukit kasutatakse majandustegevuses ning sellel on kõnealuse ettevõtte, kelle majandustegevuses sõidukit kasutatakse, nimi, kontaktandmed, kaubamärk, domeeninimi ja tegevusala. Sel põhjusel ei ole korraldusega hõlmatud sõiduki esikülg (s.o külg 4). Muus osas ei ole vastustaja RekS § 2 lg 2 p 4 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 4 kohaldanud. 6) Kohus nõustub vastustajaga, et sõiduki külg 1 on käsitatav reklaamina ning seda ei väära ka asjaolu, et sellel ei ole märgitud üleskutset „Tule purjetama!“. Vaidlust ei ole, et sellel küljel eksponeeriti teavet jahi rendi võimaluste kohta koos hindade ja fotoga, mida saab lugeda üleskutseks teenust tarbima. See teave ei ole käsitatav RekS § 2 lg 2 p-s 4 nimetatud teabena. Ka sõiduki külgedel 2 ja 3 eksponeeritud teave on osaliselt käsitatav reklaamina, millele RekS § 2 lg 2 p-s 4 nimetatud erand ei kohaldu. Ehkki nendel külgedel on domeeninimi ja telefoninumber, siis ei saa pidada erandiga hõlmatuks teavet diiselmootorite toitesüsteemide diagnostika, remondi ja varuosade ning puit- ja turbabriketi kohta. Tegemist ei ole mitte tegevusala nimetusega, vaid pakutavate teenuste või müüdavate toodete (turbabrikett, puitbrikett, varuosad) loeteluga, mis kannab eesmärki anda korraga võimalikult palju teavet ja seeläbi suurendada teenuse ja kauba müüki. Jahi rent ning küttetoodete müük ei haaku kaebaja majandustegevusega ka laiemas tähenduses. 7) Määruse nr 44 § 6 lg 1 sätestab, et maksustamisel võetakse aluseks reklaampind, milleks on asja pindala, mille vahendusel reklaami eksponeeritakse. Reklaami maksustatakse reklaami tervikliku eksponeerimise ulatuses. Seega olukorras, kus auto küljele on kantud osaliselt teave, mida käsitatakse reklaamina ja osaliselt teave, mida ei käsitata reklaamina, tuleb see ikkagi maksustada kogu eksponeeritud pindala ulatuses.
5.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.
4(9)
3-16-2028 1) KoMS § 10 lg 1 järgi maksustatakse reklaamimaksuga fikseeritud alusele kinnitatud reklaame ning ühissõidukitele paigaldatud reklaame. Eraisikute ja ettevõtete sõidukeid ei ole siiani maksustatud. Riigikohus rõhutas oma 21.02.2017 otsuses nr 3-3-1-48-16, et reklaamimaksu objektid on nimetatud kohalike maksude seaduses ja kohalikud omavalitsused ei tohi reklaamimaksu laiendada sellistele objektidele, mis seadus ei nimeta. 2) Kohus asus ekslikult seisukohale, et kaubik oli vahemikus 15.08.–19.09.2016 pidevalt pargitud aadressil Regati pst 1, Tallinn. Vastustaja ei ole seda asjaolu tõendanud. 3) Sellest, et vastustaja ei maksustanud auto esikülge, järeldub, et ka vastustaja peab sõidukit ettevõtluses kasutatavaks. Jahi rent, diiselmootorite toitesüsteemide diagnostika, remont ja varuosad ning puit- ja turbabrikett on OÜ XX veebilehtedel (www.XXX.ee, www.YYY.ee) nimetatud kaubad ja teenused. Seega puudutavad nimetatud kaubad ja teenused kaebaja tegevusala ning nende suhtes kohaldub RekS § 2 lg 2 p 4.
6.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Sõiduk ei erine nn tavalisest statsionaarsest reklaamikandjast muu poolest, kui et see on oluliselt kergemini teisaldatav, sellel puudub paigaldamiskulu võrreldes näiteks betoonist vundamendil asuva kandjaga ning seda on võimalik kiiresti ja vastavalt vajadusele (nt suurürituste ajaks) paigaldada asukohta, kus see saavutab potentsiaalsete tarbijatega suurema arvu kontakte. Sõiduki kasutamine reklaamivahendina on laialt levinud, kuna see on reklaamimisest huvitatud isikule efektiivne sõnumi edastamise viis ja ka majanduslikult otstarbekas. Tallinna linnas on tavapärane, et nn reklaamialusena kasutatavatelt pargitud sõidukitelt tasutakse reklaamimaksu. 2) Kaebaja ei eitanud halduskohtus, et kaubik oli vaidlustatud korralduses märgitud ajavahemikus pidevalt pargitud aadressile Regati pst 1. Halduskohus tõstatas istungil selle küsimuse korduvalt ning kaebaja ei avaldanud kordagi, et kaubik ei olnud pidevalt pargitud aadressile Regati pst 1. Kohtu vastavasisulistele küsimustele vastas kaebaja, et selles osas vaidlust ei ole ja keegi seda ei vaidlusta. Seega võttis kaebaja selle asjaolu HKMS § 60 lg 2 mõttes omaks. Isegi kui kaubik mõnel ööl mujal parkis, ei muudaks see korralduse õiguspärasust. 3) Vastustaja arvestas korralduse tegemisel kaebaja väitega, et temale kuuluvat sõidukit kasutati ka majandustegevuses. Seetõttu ei kohustatud kaebajat esitama reklaamimaksu deklaratsioone sõiduki esiosas eksponeeritud teabe (telefoninumber ja domeeninimi) kohta. Seevastu sõiduki teistel külgedel eksponeeriti valdavalt reklaamina käsitatavat teavet. Halduskohus leidis õigesti, et olukorras, kus auto küljele on kantud osaliselt teave, mida käsitatakse reklaamina ja osaliselt teave, mida ei käsitata reklaamina, tuleb see ikkagi maksustada kogu eksponeeritud pinna ulatuses. Jahi rent ja küttetoodete müük ei ole ühegi kaebajaga seotud ettevõtte tegevusalaks. Samuti tuleb arvestada, et sõidukil eksponeeritud teabe maht ja erinevate pakutavate teenuste loetelu (sh teenuste, mida OÜ XX ei paku) ei viita enam pakutava teenuse üldisele iseloomule, vaid kannab teist eesmärki – anda korraga võimalikult palju teavet, et suurendada teenuste ja kauba müüki.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
8.Kaebaja arvates ei saa reklaamimaksuga maksustada eraisikute sõidukitele paigaldatud reklaami. KoMS § 10 lg 1 sätestab, et reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud 5(9)
3-16-2028 omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Sellest sättest ei järeldu, et muudele sõidukitele kui ühissõidukid paigaldatud reklaami pole ühelgi juhul võimalik maksustada. Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 § 2 lg 1 p 4 kohaselt on reklaamimaksu objekt muu hulgas reklaam, mida eksponeeritakse mobiilse konstruktsiooni vahendusel avalikkusele suunatult. Sama määruse § 1 lg 1 p 10 järgi on mobiilne konstruktsioon sõiduk, haagis või pukseeritav seade, mille vahendusel reklaami edastatakse. Rahandusminister pidas õiguskantslerile antud selgituses võimalikuks sõiduautole paigaldatud reklaami maksustamist olukorras, kus auto asub valla või linna territooriumil just reklaami esitamise eesmärgil pikemat aega ega osale liikluses, s.t sõidukit kasutatakse reklaami alusena (tl 33-33p). Kaebaja viidatud Riigikohtu 21.02.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-48-16 märgiti 09.06.2016 otsusele asjas nr 3-3-17-16 tuginedes, et reklaamimaksu objektiks oleva reklaami mõiste on määratletud reklaamiseaduses ja kohaliku omavalitsuse üksus ei või maksustada reklaamina objekti, mida reklaamiseadus reklaamina ei käsita. Nendes kohtulahendites käsitleti seda, millist objekti saab käsitada reklaamina, mitte neid objekte, millele reklaam on paigutatud (s.o reklaami aluseid).
9.Ringkonnakohus leiab, et kui sõiduk on pikemaks ajaks teadlikult reklaami edastamise eesmärgil pargitud ühe omavalitsuse territooriumil üldsusele nähtavasse kohta, on võimalik sellel sõidukil paiknevat reklaami maksustada reklaamimaksuga. Pikemaks ajaks pargitud sõiduk sarnaneb sellises olukorras statsionaarsete reklaamikandjatega. Maksustamist ei välista see, kui sõidukit on võimalik liikluses kasutada. Praegusel juhul on ilmne, et kaebaja parkis sõiduki aadressile Regati pst 1 just selleks, et sõidukil olev teave paistaks Pirita teel liiklejatele hästi silma. Sõiduki parkimist eesmärgiga teha see nähtavaks kinnitas kaebaja ka ise halduskohtu istungil (helisalvestis kell 10:27:00–10:27:08).
10.Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et sõiduki pikaajaline parkimine vahemikus 15.08.– 19.09.2016 aadressil Regati pst 1 pole tõendatud. Halduskohtus kaebaja seda asjaolu ei vaidlustanud: halduskohtu 07.06.2017 istungi protokolli ja helisalvestise järgi küsis kohus kaebajalt, kas selles, et kaebaja sõiduk oli Regati pst 1 pargitud ning seisis seal kogu ajavahemiku, mis on korralduses märgitud, s.o 15.08.– 19.09.2016, vaidlust ei ole. Kaebaja vastas, et selle üle vaidlust ei ole (helisalvestis kell 10:25:10–10:26:00). Veidi hiljem küsis kohus, et kui vaidlust ei ole selles, et sõiduk seisis eelmainitud aadressil ca kuu aega, siis miks ei parkinud kaebaja seda mujale. Kaebaja ei eitanud ka seekord pikaajalist parkimist kõnealusel aadressil, vaid selgitas, et mujale parkides kaevati tema peale ning tema kodu juures ei ole selle sõiduki parkimiseks ruumi (helisalvestis kell 10:39:00–10:40:18). Siit järeldub, et kaebaja nõustus vastustaja väitega, et tema sõiduk oli vähemalt alates 15.08.2016 kuni 19.09.2016 korralduse tegemiseni pikaajaliselt pargitud aadressile Regati pst 1. HKMS § 60 lg 2 sätestab, et kohus võib lugeda menetlusosalise väidetud faktilise asjaolu tõendatuks, kui teised menetlusosalised võtavad selle omaks ning omaksvõtt ei kahjusta menetlusvälise isiku õigusi ega avalikke huve. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine käesoleva seadustiku § 52 lg-s 2 sätestatud korras (s.o kirjalikult või kohtuistungil suuliselt) kohtule esitatud avalduses. Omaksvõttu hindab kohus koos muude tõenditega. HKMS § 198 lg 4 kohaselt on halduskohtus toimunud menetlusosalise omaksvõtt on siduv ka apellatsioonimenetluses. Ehkki otsusest ei nähtu, et halduskohus oleks hinnanud kaebaja omaksvõttu koos muude tõenditega, on toimikus piisavalt tõendeid, mis tõendavad sõiduki parkimist aadressil Regati pst 1: 29.08.2016 vaatlusel tehtud fotod (tl 24-27) ning täiendavalt 30.08.2016, 31.08.2016, 02.09.2016, 05.09.2016, 06.09.2016, 07.09.2016, 08.09.2016 ja 09.09.2016 erinevatel kellaaegadel tehtud fotod (tl 34-62). Halduskohus on kõnealustele fotodele oma otsuses 6(9)
3-16-2028 viidanud ja neid seega uurinud. Kaebaja pole ka väitnud, et ta parkis vahepeal sõiduki mujale, vaid ta ise selgitas halduskohtu istungil, et mujal polnud sõiduki parkimiseks sobivat kohta. HKMS § 60 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta juhul, kui tagasivõttev menetlusosaline tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses tõendanud, et vastustaja väide pikaajalise parkimise kohta aadressil Regati pst 1 ei vasta tõele, ega seda, et omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaoludest. See poleks praegusel juhul ka usutav, sest ei kirjavahetuses vastustajaga (tl 31-32) ega ka halduskohtule esitatud avaldustes ei märkinud kaebaja kordagi, et ta ei parkinud vahemikus 15.08.–19.09.2016 sõidukit Regati pst 1 aadressil pikaajaliselt.
11.RekS § 2 lg 1 p 3 sätestab reklaami legaaldefinitsiooni, mille järgi on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Kohtupraktikas on leitud, et reklaamina RekS tähenduses on käsitletav teave, milles sisu, kuju või esitlusviisi näol sisaldub äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Lõpliku hinnangu, kas tegu on reklaamiga või mitte, saavad pädevad haldusorganid ja kohtud anda vaid igal üksikjuhtumil eraldi. Reklaamiga ei ole tegemist, kui avaldatakse neutraalse sisu, kuju ja esitlusviisiga lakoonilisi fakte ning sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid pakkumise kohta. Piisavat intensiivsust teabe reklaamina käsitamiseks ei väljenda ainuüksi see, et ettevõtja püüab tagada sildi tajutavust kauplemiskoha ümbruses, sh tänaval (Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/382/05 (uus nr 3-04-126), p-d 10 ja 11; 21.05.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-1702, p 9). Lisaks on ringkonnakohus leidnud, et teabe kvalifitseerimine reklaamiks ei sõltu vaid teabe sisust, vaid ka kujust ja esituslaadist, mistõttu pole välistatud, et seadusest tulenevalt avaldamisele kuuluv teave osutub reklaamiks vormi tõttu (Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/382/05 (uus nr 3-04-126), p 13).
12.RekS § 2 lg 2 välistab teatud teabe käsitamise reklaamina. RekS § 2 lg 2 mõtteks on välistada reklaamiseaduse kohaldamisalast informatsioon, mis võib küll esmapilgul näida reklaamina, kuid mida vaatamata sellele siiski reklaamiks ei loeta (Riigikohtu 18.05.2017 otsus asjas nr 3-4-1-3-17, p 21). RekS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei käsitata reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga. Sama sätestab ka määruse nr 44 § 1 lg 2 p 4.
13.Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 4 kohaselt on reklaamimaksu maksukohustuslane välireklaamikandja otsene valdaja või ühistranspordiloa või taksoveoloa omaja. Toimikust nähtub, et Peugeot Boxeri registreerimisnumbriga XXXXXX omanik on kaebaja (tl 7-9 ja 28). Halduskohus tuvastas, et kaebaja polnud sõlminud kokkuleppeid teiste isikutega sõiduki kasutamiseks ning kaebaja oli sõiduki otsene valdaja.
14.Kaebaja on OÜ XX osanik ja juhatuse liige ning samuti on ta registreeritud FIE-na nime all YYY. OÜ XX põhitegevusalana on äriregistris märgitud mootorsõidukite remont ja hooldus (tl 30) ning YYY põhitegevusalana köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus ning registrikaardil aiandus, metsandus, iluaiandus, marjakasvatus (tl 29). Äriseadustiku § 4 lg 5 kohaselt teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. OÜ XX viimaste aastate majandusaasta aruannetes pole peale mootorsõidukite remondi ja hoolduse muid tegevusalasid märgitud. Ringkonnakohtu hinnangul saab RekS § 2 7(9)
3-16-2028 lg 2 p 4 mõistes tegevusalana käsitada ka selliseid tegevusalasid, mis ei kajastu äriregistris ega majandusaasta aruannetes, kuid millega isik reaalselt tegeleb. Kaebaja veebilehel www.XXX.ee pakutakse paljusid erinevaid teenuseid ja kaupu, sh autode remont, jahi rent ja küttematerjalide müük. Ringkonnakohus peab usutavaks, et kaebaja tegeleb nende teenuste osutamise ja kaupade müügiga.
15.Kaebaja sõidukil eksponeeriti OÜ XX kasutuses olevat domeeninime ja telefoninumbrit. Kaebaja väitel on ta seda kaubikut kasutanud kaupade ning purjejahi kiilploki veoks. Riigikohus tõlgendas 18.05.2017 otsuses asjas nr 3-4-1-3-17 majandus- ja kutsetegevust RekS § 2 lg 2 p 4 mõistes laiemalt võrreldes sellega, kuidas käsitletakse sama mõistet majandus- ja kutsetegevust reguleerivates seadustes. Praeguses asjas saab sellest lähtuvalt lugeda kaebajale kuuluva OÜ XX ettevõtlusega seotud tegevuse kaebaja majandustegevuseks. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus võimalikuks käsitada kõnealust sõidukit kaebaja majandus- ja kutsetegevuses kasutatava sõidukina RekS § 2 lg 2 p 4 mõistes. Ka vaidlustatud korralduses on mööndud, et sõidukit kasutatakse kaebaja majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu jäeti maksustamise alt välja sõiduki esikülg, millele on märgitud vaid telefoninumber ja domeeninimi.
16.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sõiduki küljel 1 (tl 26), millel on märgitud „JAHI RENT“ koos teenuse hindade, telefoninumbri, domeeninime ja fotoga jahist, on käsitatav maksustatava reklaamina. Ehkki sõiduki küljel on kajastatud ka RekS § 2 lg 2 p-s 4 nimetatud teavet, ei kuulu sellesse loetelusse teenuse hinnad ja illustreerivad pildid. Foto ja teave kogumis on äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse teenuse tarbimiseks. Seda muljet süvendab asjaolu, et reklaami taustal paistab Tallinna laht.
17.Sõiduki küljel 2 (tl 25) on märgitud domeeninimi, telefoninumber ja „Diiselmootorite toitesüsteemide diagnostika, remont, varuosad“. Sõiduki tagaküljel (tl 25p) on lisaks eelnimetatud teabele märgitud ka „Puitbrikett. Turbabrikett“. Ringkonnakohtu hinnangul on kogu küljel 2 märgitud teave seotud OÜ XX äriregistris nimetatud põhitegevusalaga. Lisaks pole kahtlust, et faktiliselt tegeleb kaebaja äriühing ka puit- ja turbabriketi müügiga. Seega tuleb praeguses asjas välja selgitada, kas selline loetelu on käsitatav tegevusala tähistamisena.
18.Riigikohus asus 09.06.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-7-16 seisukohale, et majandustegevuse koha liik ei tähenda üksnes kitsast üldnimetuse märkimist, vaid hõlmab ka kaubagruppide nimetusi, mille järgi saab tuvastada selle, millist laadi kauplusega on tegemist. Kõnealuse otsuse p-s 14 märkis Riigikohus järgmist: „[s]enikaua, kuni tegevuskoha liigi nimetus viitab kauba või teenuse üldisele iseloomule ega sisalda hinnanguid kauba maksumuse või kvaliteedi kohta, kauba või teenuse hinda ega kauba tootja kaubamärki, on tegemist majandustegevuse koha liigi märkimisega. Seejuures ei ole sisulist vahet, kas majandustegevuse koha liik on tähistatud ühe sõna või märgiga või tuleneb see mitme sõna või märgi koosmõjust. Olukorras, kus kaupluse vaateaknale on kleebitud üksnes sõnad "Kodukaubad. Toidukaubad. Alkohol. Tubakas", saab tarbija sellest järeldada üksnes seda, et tegemist on neid kaubagruppe pakkuva kauplusega, mistõttu on jätkuvalt tegemist majandustegevuse koha liigi tähistamisega.“ Kuigi praegusel juhul on reklaam paigaldatud sõidukile, mitte kaebaja tegevuskoha juurde, on tegemist üldjoontes sarnaste asjadega, mistõttu saab Riigikohtu seisukohta kohaldada ka praegusel juhul. Sõiduki külgedel 2 ja 3 on vaid neutraalselt loetletud teenused ja kaubad ning seal puudub hinnang nende maksumuse või kvaliteedi kohta, samuti hinnad ja kaubamärgid. Teabe esitusviis ei ole praegusel juhul selline, mis viiks järeldusele, et selle peamine eesmärk on tutvustada tarbijatele kaupa ja suurendada müüki. Samuti tuleb arvestada, et sõiduki külgede pind pole sedavõrd suur (võrreldes näiteks samal teel paiknevate teiste reklaamkandjatega – vt fotot tl 44), et nendel üksnes neutraalse teabe avalikustamine oleks tajutav intensiivse üleskutsena teenust tarbima ja kaupa soetama. Mis puutub vastustaja seiskohta, et teenuste ja müüdavate kaupade loetelu on liialt detailne, siis kui selle loetelu asemel oleks sõidukil märgitud näiteks 8(9)
3-16-2028 kaebaja ärinimi ning tegevusala üldine nimetus, oleks teabe tajutav mõju kogumis praegusega sarnane.
19.Eelneva põhjal on vaidlustatud korraldusega ebaõigesti kohustatud kaebajat sõiduki külgede 2 ja 3 (tagakülg) osas reklaamimaksu deklaratsioone esitama. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning tühistab vaidlustatud korralduse sõiduki külgesid 2 ja 3 puudutavas osas. Sõiduki külje 1 (juhipoolne külg, millel on eksponeeritud reklaam „JAHI RENT“) osas on korraldus õiguspärane ja jääb kehtima.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja tõendatud menetluskuludeks kahe kohtuastme peale kokku on 30 eurot, s.o riigilõiv kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt. Muude menetluskulude kohta pole kaebaja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele 2/3 ulatuses (kaks külge kolmest), tuleb vastustajalt kaebaja kahe kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista 20 eurot (30×2/3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.