Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2097
Haldusasi
ABCD Partners OÜ kaebus kohustamiseks täitma teabenõuet
Menetlusosalised
Kaebaja – ABCD Partners OÜ, esindaja advokaat Valeria Arsjuta Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inken Logberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 30. jaanuaril 2018
Tallinna
linna
Rahuldada ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebus.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.03.2018, välja arvatud lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-16-2097 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
AvTS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda teabenõude korras sellist teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. 2(6)
3-16-2097 Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded (Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14). Linnavara kasutusse andmine on avalik ülesanne tulenevalt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-st 61 ja Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusest nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“. Avalikkusel on huvi, et linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või linna ülesannete täitmiseks, ei seisaks kasutuseta, kui sellelt on võimalik teenida tulu, mida saab omakorda suunata avalike ülesannete täitmisesse. Seega täitis Tallinna linn Isepesula24 OÜ-ga isikliku kasutusõiguse lepingut sõlmides avalikku ülesannet. Sellise lepingu täitmine ei ole aga hõlmatud AvTS-ga. Enampakkumist korraldades, parimat pakkumust valides ja piiratud asjaõiguse seadmise lepingut sõlmides on linna ja enampakkumisel osaleja vahel subordinatsioonisuhe. Lepingu sõlmimise järel on pooled võrdsed, s.o nende vahel on koordinatsioonisuhe. Lepingu sõlmimise järel on vastustaja ülesanded eraõigusliku iseloomuga (vastustaja peab võimaldama kinnisasja kasutada kokku lepitud viisil ja ajal) ning lepingu täitmise kontroll on allutatud tsiviilõiguslikule regulatsioonile. Seega ei saa ka sellise eraõigusliku suhte raames kogutud teabe näol olla tegemist avaliku teabega, millele laieneb AvTS. Kaebajale on edastatud dokumendid, mis seonduvad avaliku ülesande täitmisega. Lisaks on kaebajat teavitatud, et Isepesula24 OÜ-ga sõlmitud lepingut täidetakse. Vastustaja on teabenõude täitnud ulatuses, mida nõuab seadus. AvTS § 23 lg 2 p 1 kohaselt võib teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudaja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Lepingud sõlminud Tallinna Linnavaraameti üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Kaebaja võimalus kontrollida teabenõude raames vastustaja tegevust piirduvad teabega selle kohta, kas ja millistel tingimustel on lepingud sõlmitud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-16-2097
3-16-2097 isikute kohta. Praktikas on need aga sageli lahutamatult seotud, nagu ka menetletavas kohtuasjas, kus kaebaja taotletud dokument annab ühelt poolt teavet Tallinna linna vara ja eelarvevahendite kasutamise kohta ning teisalt puudutab ka tema lepingupartneri majandustegevust. Sellise olukorra lahendamiseks on AvTS-s ette nähtud võimalus piirata juurdepääsu teatud tingimustele vastava teabele (AvTS § 35), arvestades seejuures, et teatud liiki teavet ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 36). Ringkonnakohtule ei ole teada, et Tallinna linn oleks kehtestanud kaebaja nõutud teabele selleks ettenähtud korras juurdepääsupiirangu.
3-16-2097 Advokaadibüroole Bright Law OÜ, selgitusega „Nr. 019-2018“. Kuna apellant ei ole esitanud arvet vms dokumenti, ei ole maksekorraldust võimalik seostada käesolevas asjas osutatud õigusabikuludega. Seetõttu saab apellatsiooniastme menetluskuluna välja mõista üksnes riigilõivu.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.