Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-14-50709
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Albertus kaebus Pärnu Linnavalitsuse 31.03.2014 korralduse nr 168 tühistamiseks Kaebaja – OÜ Albertus, volitatud esindajad v.adv-d Margus Kõiva ja Jaana Nõgisto; Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Tiina Roht; Kolmas isik – PK Arendus OÜ, volitatud esindajad v.adv Elmer Muna ja v.adv abi Priit Lember
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Albertus apellatsioonkaebus ja PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Albertus apellatsioonkaebus ja PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsus haldusasjas nr 3-14-50709 muutmata.
2.Mõista OÜ-lt Albertus välja PK Arendus OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 900 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 23.03.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-14-50709 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Albertus omandis on aadressil Lai tn 7, Pärnu ning aadressil Lai tn T2, Pärnu servituudialal asuv parkimismaja. PK Arendus OÜ-le kuuluvad Lai tn 5 ning Aida tn 7 asuvad hooned. Lai tn T2 kinnistu kuulub Pärnu linnale.
2.Pärnu Linnavalitsus väljastas 31.03.2014 korralduse nr 168, millega anti ehitusluba tee ehituseks Pärnus Lai tn T1 ja Lai tn T2 kinnistutele Lai tn 5 ja Lai tn 7 juurdepääsutee ehitamiseks. Tee-ehitusloa väljastamise aluseks on Elmo Jahhu Projektbüroo OÜ töö nr 341/14 Lai tn 5 ja Lai tn 7 juurdepääsu tööprojekt, mis vastab tee-ehitusprojekti nõuetele ja on kooskõlastatud riigiasutustega. Projekteeritud juurdepääsutee ehitamine ja kasutamine ei too kaasa keskkonnaseisundi halvenemist. E. Jahhu Projektbüroo koostas pärast 13.03.2014 nõupidamist projekti korrektuuri, mille asendiplaani on tutvustatud Lai tn 5 ja Lai tn 7 kinnistute omanikele. Korrigeeritud plaanil on kajastatud Lai tn T2 mahasõitude geomeetriline lahendus, kus on arvestatud sobilike pöörderaadiuste ja sõidutee laiustega. Tee-ehitusprojektis kavandatud liiklusskeemiga ei rikuta kinnistuomanike õigusi, Laialt tänavalt on tagatud nii Lai tn 7 kui ka Lai tn 5 hooneid teenindavate veokite liiklemine. Pikemate kui 12 m veokite liiklemist reguleeritakse erilubade alusel.
3.OÜ Albertus esitas 05.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pärnu Linnavalitsuse 31.03.2014 korraldus nr 168. 1) Vastustaja on kaebajale 26.02.2014 edastanud naaberkinnistu omaniku PK Arendus OÜ tellitud ja E. Jahhu Projektbüroo OÜ poolt koostatud projekti ning palunud juba 28.02.2014 kaebaja seisukohti ja vastuväiteid. Taoline ärakuulamine haldusmenetluses on näilik. Kaebaja avaldas, et temale kuuluva Lai tn 7 ehitise laadimisalale peab olema võimalik pääseda sadulautorongiga. Seevastu saatis vastustaja kaebajale täiendatud joonise 03.03.2014, viidates, et projektlahendus keelab juurdepääsuteele sõitmise autorongidega. Kaebaja on 07.03.2014 palunud ajapikendust ning projektis Lai tn 5 prügikäitlemise ja vertikaalplaneerimise märkimist. Kaebaja selgitas 24.03.2014 kirjas, et 17.03.2014 projektimuudatused ei vastanud 13.03.2013 koosolekul kokkulepitule. 31.03.2014 kehtestas vastustaja projekti selle esialgsel kujul, mille suhtes vastustaja eksitava käitumise tõttu ei olnud kaebajal võimalik oma seisukohti ja vastuväiteid ning ettepanekuid esitada. Seejuures ei toimetanud vastustaja kaebajale korraldust ja projekti kätte. 08.04.2014 vastas vastustaja kaebaja 24.03.2014 seisukohtadele, et 17.03.2014 esitatud projektimuudatuse kohaselt pääseb Lai tn 7 hoone 1. korruse laadimisalale ka sadulautorongiga (16,5 m), viitamata tõenditele või teostatud liikluskontrolli tulemustele. Kaebaja ettepanekule Lai tn 5 hoone kaubaveokite peatumise lahendamise kohta pole vastust esitatud korralduses ega 08.04.2014 vastuskirjas. 2) Korraldus on antud põhjendusteta, miks vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja peab kaalukamaks PK Arendus OÜ huve. Korraldusest ei nähtu, kuidas on kinnistuomanike huvid tasakaalustatud, mida on lahenduse kehtestamisel oluliseks peetud ning miks piiratakse sissesõitu pikemate kui 12 m sõidukitega. Sadulautode sissesõidu piiramine on Lai tn 7 kaubanduspinna sihtotstarbekohase kasutamise seisukohalt oluline omandi kasutamise ja 2(13)
3-14-50709 ettevõtlusvabaduse riive. Vastustaja on kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti menetluse lõpetanud olukorras, kus projekti muudatused olid alles menetluses. 3) Lai tn T2 kinnistu ning Lai tn 7 kinnistu näol on tegemist äärmiselt suure üleujutusohuga alaga, mis saab üle ujutatud juba siis, kui jõevesi tõuseb absoluutkõrguseni 2,00 m. Lai tn 7 parkimismaja hoone kõrgusmärk on 2,20 m. Vastavalt projekti vertikaallahendusele on Lai tn 7 parkimismaja 0 korruse sissepääsu ette kavandatud kõrgusmärk 2,20 m ning kogu tänava kõrgus on 2,80 m. Seega koguneb üleujutusvesi tänavale ning valgub hoone keldrisse. Kaebaja on 24.03.2014 seisukohas tõstatanud üleujutusohu küsimuse ning taotlenud tänava tõstmist kõrgusmärgini 3,20 m. Korralduses pole põhjendatud, miks üleujutusoht kaebaja ehitises ei ole piisav põhjus, et tänava kõrgust tõsta. Lai tn T2 väljaehitamisega välistati üleujutustõke hoonete välisperimeetril. Vastustaja viited alternatiivsete võimaluste olemasolule ja Lai tn T2 tasapinna tõstmise tehnilisele võimatusele on jäänud paljasõnaliseks. 4) E. Jahhu projekti p-st B-1 nähtub, et asendiplaanilistel joonistel on kajastatud geomeetriline lahendus ja on arvestatud sobilike pöörderaadiuste ja sõiduautode laiustega. Projekt liikluskontrolli tulemusi ei sisalda ega kajasta. Liikluskontrolli skeemile joonistatud sõiduk peaks ümber pööramiseks sõitma läbi 0 korrusel asuvate trasside ning teiselt poolt läbi estakaadi. Kaupluse teenindamiseks ettenähtud sõidukid ei saa 0 korrusel ümber pöörata. 5) Lai tn 5 hoone detailplaneeringu kaart osundab, et hoone kaubalaadimine peab toimuma hoonemahu sees. Projektis ettenähtud detailplaneeringut rikkuva lahenduse tõttu ei saa aga 0 korruse laadimisalale kaupa vedavad sõidukid Lai tn T2 alal ümber pöörata, sest see ala on kavandatud Lai tn 5 hoone laadimisalaks. Liiatigi nähtub liikluskontrolli skeemilt, et 0 korruse laadimisala peaks teenindama 6,5 m sõidukitega, millega ei ole võimalik kauplust mõistlikul viisil teenindada. Liikluskontrolli skeemil nähtuv 16,5 m sõiduk peaks aga 1. korruse laadimisalale pääsemiseks sõitma läbi Lai tn 7 parkimismaja posti. Liikluskorralduse tagamiseks tuleb seada linna kasuks servituut PK Arendus OÜ-le kuuluvale tänava osale. Korralduse põhjendustes puudub vastus tõstatatud probleemi lahenduse kohta. 6) Tunnistaja AK selgitas, et Lai tn 7 laadimisalale sõites tekib kitsal sissesõidul pime nurk, kuid sissesõidul tuleb arvestada paralleelselt paikneva autoga ning teine isik peab manöövrit julgestama. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt mõjutab tendi olemasolu sissesõidumanöövrit. Tagurdamine oli vajalik põhjusel, et sissesõit ei õnnestunud ning auto tuli laadimisala avast välja manööverdada tagurdades. Lai tn 7 hoone on püstitatud, arvestades 16,5 m veokitega teenindamise võimalusega. Ettevõtlusvabaduse kaitseala ei piirdu ainult sellise majandustegevusega, mis on haldusorgani hinnangul möödapääsmatult vajalik. Kauplust teenindava veoki valik ei sõltu mitte teenindatava pinna suurusest, vaid selle kaubaga varustamise logistikaahelast. Võimalus kasutada 16,5 m sadulveokeid loob kaubanduspinna omanikule konkurentsieelise ja annab võimaluse mitmekesistada tarneviise ja vähendada logistikakulusid.
4.Pärnu linn palus jätta kaebus rahuldamata. 1) 13.03.2014 kokkusaamisel jõuti kokkuleppele, et linnavalitsus tellib uue sissesõiduga juurdepääsutee lahenduse. 17.03.2014 saatis linnavalitsus nii kaebajale kui kolmandale isikule liikluskorralduse lahenduse joonise, kus Lai tn 5 ja Lai tn 7 juurdepääsuteele on lisatud uus sissesõit Laialt tänavalt. Kaebaja palus täpsustusi, mis ka saadeti. Korrigeeritud plaanil on kajastatud Lai tn T2 mahasõitude geomeetriline lahend, kus on arvestatud sobilike pöörderaadiuste ja sõidutee laiustega. Kuna kaebaja ei olnud nõus ka uue liikluskorralduse lahendusega, kuid Laia tänava teetööd tuli kavandatud tähtpäevaks valmis saada, otsustati välja 3(13)
3-14-50709 anda ehitusluba tee-ehitusprojektile, mille lahendusega on Lai tn 7 kinnisasja omanik tutvunud. Ehitatava teelõigu Lai tn T2 ehitustööde käigus oli määratud paigaldada olemasolevale katteta teele asfaltbetoonkate ja sadevesi suunata Lai tn 5 ehitustööde käigus rajatud sadevee restkaevudesse ja projektialast väljaspool olevatesse restkaevudesse. 2) Tänavakinnistu rekonstrueerimisega paraneb juurdepääsutee kvaliteet, millega saab tagatud parem sõidetavus teelõigul. Ühtlasi paraneb vaade kaebajale kuuluvale parkimismajale. Teeehitusprojektis antud liikluskorralduslik lahendus on kaebajale teada, seda on kaebajaga korduvalt arutatud ja mitmel viisil menetletud. Kaebaja ei ole omapoolset ettepanekut eskiisina või tee-ehitusprojektina juurdepääsutee väljaehitamiseks esitanud, kuigi Lai tn 7 kinnistu hoonestajal on kohustus projekteerida ja välja ehitada peale- ja mahasõidud koos liikluskorraldusvahenditega parkimismajja Lai tn T2, Lai tn T3 ja Ringi tn T1. 3) AK ütlused autorongiga tagurdamise võimatuse kohta ei ole kooskõlas Lai tn T2 kinnistu liikluslahenduse ja Lai tn 7 detailplaneeringuga. Nii detailplaneeringu kui liikluskorralduse skeemi kohaselt sisenevad autorongid Lai tn 7 laadimispääslasse Lai T2 kinnistult, väljumiseks jätkab autorong samasuunalist liikumist, väljudes hoonest Ringi tn poolsest küljest. Liikluslahendus autorongidele tagurdamist ette ei näe. Pärnu kesklinnas paikneva kaubanduspinna teenindamiseks autorongide kasutamise vajadus praktiliselt puudub, mis seab Lai tn 7 parkimismaja kaubanduspindade varustamise autorongidega kahtluse alla.
5.PK Arendus OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kohtuasjas nr 3-13-396 on samade menetlusosaliste vahel vaidluse all Lai tn T2 osas muu hulgas E. Jahhu Projektbüroo OÜ poolt koostatud Lai tn 5 ja Lai tn 7 juurdepääsuprojekti korrektuur, mille alusel on Lai tn T2 valmis ehitatud. Seega pidi kaebaja kogu Lai tn T2 ehitusloa menetluse vältel olema teadlik asjaolust, et Lai tn T2 ehitusluba väljastatakse E. Jahhu Projektbüroo OÜ töö nr 431/14 alusel. E. Jahhu Projektbüroo OÜ koostas 2014. a märtsis projekti korrektuuri, millega nähti kaebajale eraldi ette lisasissepääs Laialt tänavalt Lai tn T2le. Seega oli kaebaja väljastatavast ehitusloast teadlik ning osales aktiivselt selle menetluses. 2) 12.11.2015 paikvaatlus toimus valmisehitatud tee lahendusel, mis kaebaja väitel välistab Lai tn 7 hoonesse sadulautoga sisenemise. Testsõidud sooritanud 16,5 m sadulveokil oli võimalik ilma probleemideta pääseda Lai tn 7 hoone laadimisalale nii siis, kui parkimismaja poolse laadimisrambi ees paiknes 6 m veok, kui ka siis, kui laadimisrambi ees paiknes 12 m veok. Kaebaja parkimismaja esimese korruse laadimisalalt on väljasõit Ringi tn poole ning laadimisalale sisenev veok ei pea väljumiseks tagurdama Lai tn 5 ja Lai tn T2 suunas. 3) Korraldus ja selle alusel toimuv tegevus ei ole põhjuslikus seoses üleujutuse ohu suurenemisega. Tee kõrgust ei ole tööde käigus alandatud, vaid tõstetud ning tänava sadevesi juhitakse äravoolu. Kogu Pärnu kesklinn ja kaebaja hoone asuvad väga madalal Pärnu jõe suudme settealal. Sellisel alal hoone rajamisel, omandamisel ja äritegevuse läbiviimisel peab isik arvestama kõrge üleujutusohuga. Kaebajal ei ole õigust nõuda vastustajalt tema hoone ümbritsemist piirkonnast ja teedevõrgust oluliselt kõrgema kõrgusprofiiliga üleujutustammidega. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 3 ning veeseaduse (VeeS) § 3310 lg 1 p 1 käsitlevad ehitise ja ehitamisega üleujutuse ohu põhjustamisest hoidumist, kuid ei pane planeerijale või ehitajale kohustust ehitise planeerimise käigus vähendada ümbritsevate hoonete looduslikku üleujutusriski. VeeS § 332 kohaselt on üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava koostamine Keskkonnaministeeriumi ülesanne.
4(13)
3-14-50709 4) AK ütlused ning kaebaja põhjendused ei ole kooskõlas tegelikkusega, sest vaidlusaluse Lai tn 5 ja Lai tn 7 liikluslahenduse kohaselt ei toimu Lai tn 7 laadimispääslasse sisenemisel autorongide tagurdamist. Poolhaagise kattetent ei muuda haagist laiemaks, vaid kõrgemaks. Poolhaagise standardne täiskõrgus ei ole kõnealuse manöövri puhul takistuseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema Lai tn 7 hoonet ja seal ühel korrusel paiknema hakkavat äripinda hakkaksid teenindama (või teenindavad) 16,5 m autorongid. Lai tn 7 hoones paiknevad kaubanduspinnad ühel korrusel ning selliste pindade teenindamiseks ei ole vajalik ega otstarbekas kasutada sedavõrd suuri veokeid.
6.Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti OÜ-lt Albertus välja kolmanda isiku menetluskulud summas 4000 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jäeti menetluskulud poolte endi kanda. 1) Vastustaja saatis kaebajale ehitusprojekti 26.02.2014 kirjaga nr 9-14/2055-1 ja palus esitada projekti suhtes vastuväited 28.02.2014. Vastustaja pikendas mitmeid kordi seisukoha andmise tähtaega. Vastustaja koostas pärast 13.03.2014 kokkusaamist uue sissesõiduga juurdepääsutee lahenduse, mille edastas 17.03.2014 kaebajale, lisades soovitud täpsustused. 24.03.2014 esitas kaebaja linnavalitsusele kirja, milles väljendas oma mittenõustumist väljatöötatud lahendusega. Arvestades samal ajal toimunud hankemenetlust, pidi vastustaja küsimuse ära otsustama. Alusetud on kaebaja väited, et tal ei olnud võimalust avaldada arvamust esialgse projekti osas. Kaebuse p-des 1.2–1.8 esitatud kronoloogia näitab selgelt, et kaebajat kaasati menetlusse aktiivselt ja tema seisukohad kuulati ära. Asjaolu, et kõigi kaebaja seisukohtadega ei arvestatud, ei tähenda, et vaidlustatud korraldus oleks õigusvastane. Lisaks oli võimalikke lahendusi arutatud ka 2013. aastal. 2) Kuigi ehitusloa andmisel tuleb esitada selle andmise kaalutlused, ei pea need sisaldama kõiki menetluse käigus haldusorganile esitatud seisukohti ja haldusorgani vastuseid neile. Esitada tuleb põhilised kaalutlused, millest lähtuvalt haldusakt vastu võeti ja kaasatud isikute subjektiivsete õiguste piiramisel nende piiramise kaalutlused. Kaebaja oli vaidlustatud haldusakti andmise menetlusse kaasatud, sai avaldada oma seisukohti ja sai ka selgitava kirja pärast akti vastuvõtmist (08.04.2014), milles on talle selgitatud tema ettepanekute suhtes vastu võetud otsuseid ja võimalust vastuvõetud ehitusprojekti lahenduse muutmiseks. Kuigi haldusaktis ei ole kajastatud kaebaja tõstatatud võimaliku üleujutuse vältimisega seotud asjaolusid, ei saa seda pidada veaks, mis põhjustaks haldusakti kehtetuks tunnistamise (HMS § 58), sest kaebajale ei kuulu subjektiivset õigust nõuda vastavate lahenduste teostamist. 3) 12.11.2015 vaatluse käigus sooritas 16,5 m pikkuse lahtise kastiga sadulveok kõigepealt sissesõidu olukorras, kus Lai tn 5 laadimiskohal asus 7 m pikkune kaubafurgoon, ja seejärel olukorras, kus laadimiskohal asus 12 m pikkune kaubaauto. Esimesel sissesõidul võis näha, et sissesõitu teostava auto parem äär oli mõne hetke manöövri teostamise ajal krundi piiri tähistava valge joone peal, teisel juhul sellega puutes. Vaatluse käigus leidis tõendamist, et ehitusloas ettenähtud ja teostatud Lai tn 5/T2 paiknev laadimisala ei takista ka 16,5 m pikkuse sadulautoga sissesõitu Lai tn 7 laadimisalale. Tuleb möönda, et sissesõit 16,5 m sadulautoga ei ole kõige lihtsam ja seda ei ole võimalik ilmselt teostada kiire manöövrina, kuid vaatlusel tuvastatu alusel on sissesõit teostatav aeglasel kiirusel ühe manöövrina. Tunnistaja AK ei väitnud, et otse sissesõit Lai tn 7 parkimisalasse ei ole tehtav, vaid andis tunnistuse olukorra kohta, mis on juhul, kui laadimisalale Lai tn 5 ja Lai tn T2 kinnistult üritada tagurdada. Need ütlused ei ole seetõttu tõendina asjakohased, sest vajadust tagurdada autoga Lai tn 7 laadimisalale üle Lai tn 5 ja Lai tn T2 kinnistu ei ole.
5(13)
3-14-50709 4) Kaebaja on teadlikult omandanud hoone üleujutusohuga alal. Kaebaja pidi eelkõige ise planeerima ja ehitama oma hooned nii, et üleujutusoht ja sellest talle ja hoonele tulenevad võimalikud kahjud oleksid minimeeritud. Lai tn 5 ja Lai tn 7 detailplaneeringud ei näe ette tänava tõstmist sellisel kujul nagu kaebaja soovis ega pannud vastustajale kohustust tõsta tänavat kaebaja poolt soovitud vormis. Vastustaja on 04.04.2014 kirjas seda küsimust kaalunud ja leidnud, et tänava kõrguse tõstmine kaebaja soovitud tasemele ei ole võimalik. Puudub kahtlus, et vastustaja lähtus samadest kaalutlustest ka haldusakti andes. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vastustajalt või kolmandalt isikult, et kõikide Lai tn 7 hoone ning Pärnu jõe ja Pärnu lahe vahele jäävate ehitiste planeerimisel ja rajamisel arvestataks Lai tn 7 huve ning vähendataks naaberkruntide ehitustehniliste lahendustega võimalikke looduslikke ohte Lai tn 7 hoonele. Kaebaja viidatud EhS v.r § 3 ning VeeS § 3310 lg 1 p 1 käsitlevad ehitise ja ehitamisega üleujutuse ohu põhjustamisest hoidumist, kuid ei pane planeerijale või ehitajale kohustust ehitise planeerimise käigus vähendada ümbritsevatele hoonetele juba eksisteerivat looduslikku üleujutusriski. Samamoodi ei ole asjakohased kaebaja viited teeseaduse § 21 lg 6 p-le 3 ja asjaõigusseaduse §-dele 143–151, sest võimalikud kahjulikud mõjutused ei tulene vastustaja tegevusest. Ekslik on kaebaja seisukoht, et Lai tn T2 lahendus kogub kokku ja suunab kogu võimaliku üleujutusvee ümbritsevatelt aladelt parkimismaja 0 korrusele. Selleks ei anna projekteeritud ja realiseeritud tänavalahendus alust. 5) Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et kolmandad isikud ei võiks kasutada linna poolt heaks kiidetud liikluslahenduse raames linna maad. Usutav on vastustaja selgitus, et Pärnus on tavaline, et kauba laadimistöid teostatakse väljaspool hoonete mahtu ja sageli ka linnale kuuluval tänavamaal asuvatelt laadimiskohtadelt. Lisaks ei riku selline korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.OÜ Albertus apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus või saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. OÜ Albertus palub enda menetluskulud välja mõista vastustajalt ning jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende enda kanda. 1) Kaebajal peab mööda Lai tn T2 kinnistul asuvat juurdepääsuteed olema võimalik 1. korruse laadimisalale sisse sõita 16,5 m sadulveokiga. See on võimatu või sedavõrd raskendatud, et sissesõitu laadimisalale ei saa sellise veokiga tegelikult mõistlikult ja ohutult teha, sest projekti kohaselt on juurdepääsutee kasutusel kolmanda isiku laadimisalana ning sinna on ette nähtud diagonaalis parkima kolmanda isiku kaubanduspindu teenindavad sõidukid. 2) 12.11.2015 vaatlus tehti lahtise kastiga sadulveokiga, mitte standardse kaubaveoks kasutatava 16,5 m tenthaagisega sadulveokiga. Paikvaatluse käigus tegi testsõidu 16,5 m madalat katteta haagist kasutav sadulauto, millel puudus manööverdamist ja nähtavust raskendav kaubaruumi kate (tent). Kaupluste varustamine kaubaga toimub tenthaagist kasutatavate sadulautodega, millel on ca 2,6–2,7 m kõrgune ja 2,45 m laiune tent. On ilmselge, et suuremõõduline ja läbipaistmatu tent piirab nähtavust ja sadulauto manööverdamisvõimet kitsastes kohtades. 12.11.2015 vaatlusel kasutatud sadulveoki manööverdamisel oli juhil võimalik jälgida peeglist haagise piire, veenduda, et haagis möödub kolmanda isiku laadimisalale paigutatud sõidukitest ning valida manöövriks sobiv trajektoor. Kaubaveoks tavapäraselt kasutatava sadulveoki puhul selline võimalus puudub. 3) Tunnistaja AK ei rääkinud tagurdamisest laadimisalale sissesõidukatse teostamise kontekstis. Samuti ei tulene tunnistaja poolt katse kohta antud ütluste kontekstist, et tema poolt 6(13)
3-14-50709 valitud või instrueeritud viisiks sadulveokiga laadimisalale pääsemiseks oli tagurdamine. Tunnistaja seletas vande all, et sissesõit laadimisalale ei ole võimalik, sest olud on kitsad ja nähtavust ei ole. Kohus on õigustamatult jätnud AK seletustega arvestamata. 4) 12.11.2015 testsõit kinnitas, et laadimisala ohutu kasutamine standardse kaubaveoks kasutatava 16,5 m tenthaagisega sadulautoga ei ole võimalik, sest isegi madalat katteta haagist kasutav sadulauto manööverdas laadimisalale äärmiselt napilt, seades ohtu nii hoone konstruktsioonid kui sõiduki enda. Ohtlikku liikluskorralduse kasutamist ei saa eeldada kaubanduspindasid regulaarselt varustavatelt sadulveokite juhtidelt. Kui kohus leidis, et AK ütlused ei ole sobivaks viisiks seda kahtlust kas kinnitada või ümber lükata, oleks kohus pidanud kaebajale selgitama, et tal tuleb oma väidete tõendamiseks esitada täiendavaid tõendeid. Alternatiivselt oleks kohus pidanud ise koguma tõendeid. 5) Maa-ameti kaardiserveri kohaselt ujutatakse Lai tn 7 kinnistu üle juba 2,00 m veetaseme puhul. Lai tn 7 parkimismaja kõrgusmärk on 2,20 m. Nii Lai tn 5 kui Lai tn 7 detailplaneeringu plaanid nägid Lai tn T2 kinnistul ette tugimüüri, mis tagas Lai tn 5 ja Lai tn 7 hoonete kaitse üleujutusohu eest. Lai tn 7 hoone Ringi tänava poolses küljes ning Laia tänavaga külgnevas lõigus on üleujutusohtu maandav tugimüür kaebaja poolt rajatud. Linna kohustus ehituslubade andmisel on mh arvestada üleujutusohtudest tulenevate riskidega ning tagada, et ehituslahendused väldiksid selliseid riske ning tagaksid olemasolevate hoonete turvalisuse. Kaebaja on esitanud vastustajale ettepaneku lahendada üleujutusoht Lai tn T2 juurdepääsutee kõrgusmärkide tõstmisega selliselt, et vee valgumine Lai tn 7 hoone 0 korrusele oleks takistatud. Vaidlustatud korraldus ei kaitse Lai tn 7 hoonet üleujutusriski eest. Vastustaja ei ole välja selgitanud üleujutusohu kõrvaldamise võimalikke alternatiive. Kaebaja saab nõuda, et linn rakendaks mõistlikke meetmeid uute ehitiste projekteerimisel, kui üleujutusohtu on võimalik ehitustehniliselt vältida. Kaebaja pakutud lahendus tee kõrgusmärkide tõstmisel tagaks ka kolmanda isiku huvidega arvestamise – kolmas isik saaks kaupa laadida ka nii, et sõiduk pargib mitte diagonaalis üle teemaa kinnistu, vaid paralleelselt Lai tn 5 hoone seinaga. Apellant omandas Lai tn 7 hoone, tuginedes õiguspärasele ootusele, et kehtivate detailplaneeringutega kavandatud kõrgvee tõke realiseeritakse. 6) Lai tn 5 detailplaneering näeb ette kaubalaadimise hoonemahu sees. Lai tn 5 detailplaneeringu liiklus-, hoonestus- ja haljastusskeemilt nähtub, et Lai tn 5 hoonesse nägi planeering Laia tänava poolt sissepääsud hoone 1. korrusel. Lai tn 7 kinnistuga piirnevas ärihoone nurgas näeb detailplaneering ette betoonkattega panduse. Panduse peale on kantud hoonemahu sisse suunatud tähis laadimispääs. Pandus on kaldtee või hoones treppi asendav kaldpind. Kehtiv teede ja tänavate standard EVS 843:2016 defineerib p-s 3.181 panduse kui kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel. See kinnitab, et detailplaneeringu liiklus- ja hoonestusskeem nägi ette kaubalaadimiseks sissesõidu hoonesse. Lai tn 5 detailplaneering ei näe ette linnamaa kasutamist Lai tn 5 laadimisalana ega viita sellele, et hoone sihtotstarbeline kasutamine eeldaks linnamaa kasutamist. Detailplaneeringust ei tulene, et Lai tn 5 hoone omanik saaks kavandada hoone teenindamiseks vajaliku laadimisala väljapoole detailplaneeringu ala. 7) Muus osas jääb kaebaja varem esitatud seisukohtade juurde.
8.Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vaatluse käigus leidis tõendamist, et ehitusloas ettenähtud ja ehitatud Lai tn 5 laadimisala ei takista 16,5 m pikkuse sadulautoga sissesõitu Lai tn 7 laadimisalale. Kate piirab veoki juhi tahavaadet, kuid antud juhul ei oma see tähendust, sest Lai 7 hoone 1. korruse laadimisala kasutamine ei näe ette veokiga tagurdamist. AK ei väitnud, et otse sissesõit Lai tn 7 7(13)
3-14-50709 laadimisalasse ei ole teostatav. Tunnistaja andis seletusi laadimisalale tagurdamise kohta. Tunnistaja ei andnud seletusi vaatlusel kasutatud sadulautoga laadimisalale sõitmise kohta, sest temal puudusid vastavad kogemused. 2) Lai tn T2 kinnistu vertikaalplaneering kavandab tavapäraste sadevete kogumise ja ärajuhtimise sadeveekanalisatsiooni. Täpsemad meetmed üleujutuse riskide maandamiseks nähakse ette üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavades, mis vaidlustatud korralduse andmise ajal puudus. Lai tn 5 detailplaneeringu joonisel ei ole tugimüüri tingmärki. Samuti ei ole võimalik Pärnu Vee tn, Riia mnt, Hommiku tn ja Pika tn vahelise ala detailplaneeringu jooniselt leida kavandatud tugimüüri Lai tn 5 ja Lai tn 7 krundilt.
9.PK Arendus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 1) 12.11.2015 toimunud vaatluse testsõitudel õnnestus Lai tn T2 kinnistult sõita Lai tn 7 hoone laadimispääslasse probleemideta 16,5 m sadulautorongiga nii siis kui parkimismaja poolse laadimisrambi ees paiknes 6 m veok kui ka siis kui laadimisrambi ees paiknes 12 m veok. Arvestades, et kaebaja hoonesse on planeeritud salongi põhimõttel toimivad ladustamiseta müügipinnad, ei ole väikeste müügipindade varustamine 16,5 m sadulveokitega usutav. 2) 16,5 m sadulautorongi laius, manööverdamisvõime ja pöörderaadius ei sõltu sellest, kas haagist katab täiskõrguses katteriie või mitte. Kattetent ei muuda haagist laiemaks ega pikemaks ega muuda vedrustuse ning telgede geomeetriat. Täiskõrguses kattetent piirab vähesel määral küll juhi vaatevälja tahapoole, kuid Lai tn 7 hoonesse sisenemise manööver toimub edaspidi sõites ning tagurdamine ei ole vajalik. Edasisuunas ja külgedele nähtavust haagise kattetent ei mõjuta. AK ütlustest ei tulene, nagu mõjutaks kattetent edaspidi Lai tn 7 hoonesse sõitmise manöövrit. Tunnistaja ülekuulamisel vastas AK kohtu küsimusele selgesõnaliselt, et tal puudub kogemus madala haagisega autoga sõitmisel ning ta ei oska manööverdamise erinevuste kohta midagi öelda. 3) EhS v.r § 3 ning VeeS § 3310 lg 1 p 1 ei pane planeerijale või ehitajale kohustust vähendada ümbritsevate hoonete looduslikku üleujutusriski. Kuna vastustajal puudus kohustus võtta tarvitusele meetmeid kaebaja ehitise kaitsmiseks, ei saa kaalutluste puudumist vaidlustatud korralduses pidada rikkumiseks. 4) Ükski Lai tn 5 detailplaneeringu joonis ei viita, et laadimine peaks toimuma Lai tn 5 hoone sees ja kaubaveokid peaksid hoonesse sisenema. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatud Lai tn 5 detailplaneeringut, ehitusluba ega kasutusluba. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud sellekohased etteheited.
10.PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsus osas, millega jäeti OÜ-lt Albertus osaliselt välja mõistmata PK Arendus OÜ menetluskulud; teha uus otsus, millega mõista OÜ-lt Albertus välja PK Arendus OÜ kasuks PK Arendus OÜ poolt halduskohtu menetluses kantud menetluskulud põhjendatud ja vajalikus osas; jätta vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud PK Arendus OÜ kulud OÜ Albertus kanda ja OÜ Albertus menetluskulud tema enda kanda. 1) Menetluskulude nimekirjas ei tule eraldi välja tuua õigusteenuse koguajakulu ning teenuse tunnihinda. PK Arendus OÜ 31.10.2016 esitatud dokumentide puhul on kõik menetluskulude väljamõistmiseks vajalikud nõuded täidetud ning kohtul oli võimalik kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kõik õigusteenuse osutamise käigus tehtud toimingud on nähtavad 31.10.2016 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud tabelist. Tabelist on 8(13)
3-14-50709 tuvastatav iga toimingu tegemise aeg, toimingu sisu ja seos kohtumenetlusega ning igale toimingule kulunud aeg. Kohtuasjades nr 3-13-396 ja nr 3-14-50709 on alates 11.09.2014 kaebuse koondteksti esitamisest menetlusdokumendid olnud analoogsed. Kohtuasjades tehti samu toiminguid ning menetlusdokumentidele märgiti korraga mitme kohtuasja number, mistõttu need dubleeriti. Seetõttu on vastav kulu jaotatud 50% praeguse kohtuasja kuluks ja 50% kohtuasja nr 3-13-396 kuluks. Tabelist nähtuvalt oli õigusteenuse koguajakuluks 191,5 tundi. 2) Põhjendatud ja vajalik menetluskulude väljamõistmise ulatus on antud juhul 14 536,15 eurot. Tegemist oli väga pikaajalise ja keeruka menetlusega. Menetluses koguti ja analüüsiti väga suurt hulka tõendeid, sh viidi läbi paikvaatlus. PK Arendus OÜ kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et OÜ Albertus on hoidnud suure osa kohtumenetluse kulusid kokku eelnevas haldusmenetluses osalemise tõttu.
11.OÜ Albertus palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Tunnihinna suuruse ja töötundide kogumahu puudumisel ei ole võimalik menetluskulude otstarbekust ega vastavust asja keerukusele kohaselt hinnata. Kolmas isik pidanuks tööde ajalise kogumahu ja teenuse tunnihinna menetluskulude nimekirjas selgelt ja arusaadavalt välja tooma. Menetluskulude nimekirjas puuduvad viited kohtuasjade numbritele. Nii jääb selgusetuks, millises konkreetses kohtuasjas tehtud vastava toiminguga iga konkreetne kulukirje seondub. Nimekirjas käsitletud ebamääraste toimingute ajakulu kokku oli 70 tundi. Seega olid kolmanda isiku menetluskulud ainuüksi selles osas põhjendamatud. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute puhul oli õigusteenuse maht põhjendamatult suur, vastuolus konkreetse toimingu tegeliku mahu ja sisu või reaalse vajadusega. Näiteks oli haldusasjas tehtud paikvaatluse ajakulu 16 tundi ja 30 minutit, samas kui apellandi vastav kulu oli 5 tundi ja 15 minutit. Haldusasjas 17.06.2016 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulus väidetavalt üle 16 töötunni, mis on samuti ebamõistlik. Lisaks taotles kolmas isik vastuolus kehtiva kohtupraktikaga menetluskulude nimekirja koostamise eest menetluskulude väljamõistmist enam kui 3 tunni ja 30 minuti osas. 2) Kolmas isik jagas pärast 11.09.2014 menetluskulud 50% antud kohtuasja kuluks ja 50% kohtuasja nr 3-13-396 kuluks. Sellise menetluskulude jaotuse korral peaks nähtuma üheselt ja arusaadavalt, millise konkreetse haldusasjaga konkreetne toiming seondus ja vastav kulu kanti. Kolmas isik on toiminguid ja õigusabikulusid lubamatult dubleerinud. Suuresti samad õigusteenuse kanded ühesuguses mahus on esitatud nii haldusasja nr 3-14-50709 kui ka haldusasja nr 3-13-396 menetluskulude nimekirjas.
12.Pärnu linn vastuapellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha OÜ Albertus apellatsioonkaebuse osas (I), lahendab seejärel PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebuse (II) ning jaotab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (III).
9(13)
3-14-50709 I
14.Kaebaja on vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 31.03.2014 korralduse nr 168, millega anti ehitusluba Pärnus Lai tn T1 ja Lai tn T2 kinnistutele Lai tn 5 ja Lai tn 7 juurdepääsutee ehitamiseks (tl 53–54, kd I).
15.Kaebaja on olnud tee-ehitusprojekti menetlusse kaasatud. 25.02.2014 saatis vastustaja kaebajale tee-ehitusprojektid ja palus esitada omapoolse seisukoha (tl 14, kd I). Kaebaja esitas vastuse 28.02.2014 (tl 37–37p, kd I). Kaebajale anti täiendav tähtaeg vastuväidete esitamiseks (tl 39, kd I). Kaebaja esitas oma täiendavad seisukohad 07.03.2014 (tl 41–41p, kd I) ning täiendavalt toimus 13.03.2014 koosolek teeprojektiga seonduvalt (tl 43–43p; 82–83p, kd I). Vastustaja edastas 17.03.2014 kaebajale täiendatud liikluslahenduse skeemi (tl 44; 46–48, kd I). Kaebaja edastas täiendavad seisukohad 21.03.2014 (tl 70–71p, kd I). Seejärel väljastas vastustaja 31.03.2014 ehitusloa nr 168 (tl 53–54, kd I). Pärnu Linnavalitsus vastas 04.04.2014 kirjas kaebajale seonduvalt juurdepääsutee küsimusega (tl 64–64p, kd I). Kuigi ärakuulamine peab toimuma enne haldusakti andmist (HMS § 40 lg 1), ei nähtu ringkonnakohtule, et võimalik menetlusviga oleks praegusel juhul mõjutanud asja otsustamist. Lai tn 5 ja Lai tn T2 ehitusprojekti 04.10.2013 muudatuses on selgitatud, et veoautodele on ümberpööramiseks tekitatud lisatasku ning liikluskorralduse muudatuse osas on koostatud uus lahendus. Arvestatud on sobilike pöörderaadiuste ja sõiduradade laiustega, arvestuslikuks autoks on võetud sadulrong. Märtsi 2014 liikluslahenduse muudatusprojekti aluseks on võetud 12 m ja 16,5 m sadulauto. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et tee ehitamisel võeti aluseks liikluslahenduse muudatusprojekt (märts 2014).
16.Kaebaja väited Lai tn 7 parkimismaja laadimisalale ligipääsu võimatuse kohta on ümber lükatud 12.11.2015 toimunud paikvaatlusega. Paikvaatluse käigus tehtud videotelt on näha, et ka juhul, kui Lai tn 5 hoone parkimismaja poolsel laadimisalal seisavad 12 m auto ning 9 m auto, on sissesõit kaebajale kuuluva parkimismaja laadimisalale võimalik. Sissesõit möödus takistusteta ning sadulauto pidi aeglustama eelkõige siis, kui toimus sissesõit parkimismajja, mitte siis, kui sadulauto möödus Lai tn 5 hoone ees parkivatest autodest. Ringkonnakohus möönab, et kaubaautode samaaegsel laadimisaladel paiknemisel ning sisenemisel Lai tn 5 hoone ja Lai tn 7 hoone laadimisaladele võib tulla ette olukordi, kus autod peavad ootama mõne manöövri sooritamise või laadimisalale sisenemisega. Samas ei ole sellise olukorra tekkimises midagi tavapäratut. Lisaks ei tähenda see, et mõningase ooteaja tõttu on täielikult takistatud pääs ühe või teise hoone laadimisalale selliselt, et kaebajal oleks takistatud laadimisala kasutamine.
17.Seonduvalt AK tunnistuse hindamisega märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et AK selgitas veoautoga tagurdamise võimatust olukorras, kus tunnistaja oli juba Lai tn 7 parkimismaja laadimisala poole sõitnud, kuid sinna sisenemise võimatuse tõttu tuli tal veoauto laadimisalalt välja tagurdada. Seega ei saa AK ütlustest teha järeldust, et Lai tn 7 parkimismaja laadimisalale tuleks siseneda tagurdades. Lisaks on AK tõepoolest selgitanud, et tema hinnangul ei ole võimalik Lai tn 7 parkimismaja laadimisalale siseneda (see nähtub ka 22.09.2014 menetlusdokumendile lisatud videost).
18.AK on andnud ütlusi seonduvalt katsega, mille kaebaja läbi viis ning mille kohta salvestatud videod on esitatud kohtule 22.09.2014 menetlusdokumendi lisana. Videotelt nähtub, et läbi viidud katse ajal seisis Lai tn 5 hoone parkimismaja poolsel laadimiskohal sama pikk auto kui 12.11.2015 korraldatud paikvaatluse läbiviimisel. Seega seisnes katsete tegemise erinevus üksnes kattetendi kasutamises. Ringkonnakohus nõustub selles osas kolmanda isiku seisukohaga, et see asjaolu ei anna alust jätta paikvaatluse tulemused arvesse võtmata. Paikvaatluse eesmärgiks oli teha kindlaks, kas Lai tn 7 laadimisalale on võimalik siseneda 16,5 10(13)
3-14-50709 m veokiga olukorras, kus Lai tn 5 hoone parkimismaja poolsel laadimisalal seisavad samaaegselt erineva suurusega kaubaautod. Selle kindlakstegemiseks ei ole määrav tähtsus sellel, millise tendiga autot kasutati. Kaubaauto pääs Lai tn 7 hoone laadimisalale ei sõltu mitte tendi olemasolust, vaid auto kõrgusest, laiusest ja pikkusest. Puudub vaidlus selles, et paikvaatlusel kasutatud auto oli 16,5 m pikk nagu kaubaautod, mida kaebaja väidetavalt tavapäraselt kasutab. Kuivõrd sisenemine parkimismaja laadimisalale toimub otse sõites, ei takista kattetent autoga manööverdamist. Kattetent raskendab nähtavust üksnes tagurdamisel, milleks praegusel juhul puudub vajadus. Ka Lai tn 5 laadimisalale pargitud autost möödumisel ei takista kattetendi olemasolu juhi vaadet sellisel määral, et see muudaks Lai tn 7 parkimismajja sissesõidu võimatuks. Seega oli kohtul võimalik hinnata erinevaid videosalvestusi. Kuna halduskohus leidis, et 12.11.2015 paikvaatluse video lükkab kaebaja seisukohad ümber, ei ole AK ütluste arvesse võtmata jätmine halduskohtule menetluslikult ette heidetav, sest need seondusid kaebaja poolt kohtule esitatud videoga. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu järeldustega. Ringkonnakohus ei pea tavapäratuks ka seda, et tulenevalt laadimisala asukohast tuleb Lai tn 5 ärihoone laadimisplatvormi kasutamiseks kaubaautodel peatuda Lai tn T2 kinnistul, mis kuulub linnale. Vastustaja on selgitanud, et selliselt kaubalaadimise korraldamine on Pärnu linnas tavapärane. Puudub alus nendes väidetes kahelda. Kuna tõendid kinnitavad, et kaebaja sissepääs Lai tn 7 parkimismaja laadimisalale ei ole takistatud, ei riku kirjeldatud laadimiskorraldus kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei eelda selline laadimiskorraldus servituudi seadmist.
19.Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebaja väited seonduvalt Lai tn 5 detailplaneeringu laadimisalaga ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased. Neid väiteid hindab ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-396. Praegusel juhul saab vaidlustatud haldusakti tühistamise aluseks olla kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine tee ehitusloaga seonduvalt.
20.Tugimüüri võimalik rajamine või rajamata jätmine ei seondu praeguses asjas vaidlustatud haldusaktiga. Kaebaja on vaidlustanud tee-ehitusloa. Vastustaja on 04.04.2014 kirjas kaebajale selgitanud, miks ei ole Lai tn T2 kinnistu kõrguse tõstmine võimalik (tl 64–64p, kd I). Seega on vastustaja hinnanud kaebaja väiteid seonduvalt üleujutusohu vältimisega tee ehitusloa väljastamise menetluse raames. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Maa-ameti kaardiserverist nähtub, et reaalne oht kaebajale kuuluvale kinnistule tekib siis, kui vesi tõuseb kõrguseni +2,50 m.1 Keskkonnaministeeriumi 07.01.2016 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava tabelis 3-2 on esitatud tõenäosusstsenaariumide veetasemed 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes.2 Sellest nähtuvalt on tõenäosus, et veetase Pärnu linnas tõuseb 2,62 meetrini 2% 50 aasta lõikes. Seega on tõenäosus, et veetase Pärnu linnas tõuseb kaebajale kuuluvat parkimismaja ohustava tasemeni vähene. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjust arvata, et tee tõstmata jätmine tooks kaasa tõsise ohu Lai tn 7 kinnistu üleujutamiseks ning see oleks aluseks ehitusloa tühistamisele. Vastustajal on edaspidi võimalik võtta tarvitusele meetmeid üleujutusohu vältimiseks, lähtudes mh Keskkonnaministeeriumi riskide maandamise kavast. II
21.Vastuapellatsioonkaebuses palub kolmas isik tühistada halduskohtu otsus osas, milles halduskohus ei mõistnud kaebajalt kolmanda isiku menetluskulusid täies mahus välja, ning
3-14-50709 taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esimeses kohtuastmes menetluskulud summas 14 536,15 eurot.
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Ringkonnakohus möönab, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt tuleb menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017 otsuse nr 3-14-50042 p 18 ja seal viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika). Samas ei ole praegusel juhul vaidluse all mitte õigusteenuse osutamise tunnihind, vaid õigusteenuse osutamisel sooritatud toimingute maht ning nende seos praeguse haldusasjaga. Seega ei olnud praeguses haldusasjas menetluskulude väljamõistmise vältimatuks eelduseks see, et advokaadibüroo poolt esitatud arvetel oleks kajastatud õigusabiteenuse täpne tunnihind.
23.Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel tuli kohtul anda hinnang, kas menetluskulud seonduvad vaidlusaluse haldusasja lahendamisega ning kas menetluskulude taotletud mahus välja mõistmine on kooskõlas menetluse keerukuse, materjalide mahukuse ja tehtud menetlustoimingute arvuga ega ole teise poole suhtes äärmiselt ebaõiglane. Halduskohtu otsuse p-st 19 nähtub, et halduskohus ei ole kolmanda isiku menetluskulude suurust vähendanud üksnes õigusabiteenuse tunnihinna puudumise tõttu, vaid halduskohus on selgitanud, et arvestades sarnastes kohtuasjades tavaliselt kolmanda isiku poolt kantavaid mõistlikke menetluskulusid, peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 4000 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Halduskohtu poolt välja mõistetud summa vastab nendele kriteeriumitele. Haldusasja toimik on küll keskmisest mahukam, kuid sisaldab paljuski korduvalt esitatud menetlusdokumente. Samuti on praegune haldusasi suures osas seotud haldusasjas nr 3-13-396 käsitletavaga, mistõttu korraldati haldusasjades nr 3-13-396 ning 3-14-50709 näiteks ühine paikvaatlus. Ka ei ole põhjust pidada haldusasja õiguslikult nii keerukaks, et see õigustaks tavapärasest suuremas summas menetluskulude väljamõistmist. Küll aga tuli võtta arvesse seda, et halduskohtus toimus kohtuistung (12.10.2016), kus kuulati üle tunnistaja. Samuti on haldusasjas esitatud mitmeid tõendeid, taotlusi ja seisukohti (sh videomaterjale), millele kolmanda isiku esindajatel on tulnud vastata ning anda omapoolne hinnang.
III
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ Albertus apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. PK Arendus OÜ taotleb apellatsiooniastme menetluskuludena välja mõista 2577,58 eurot (käibemaksuta) õigusabiteenuse eest ning 15 eurot riigilõivu eest. Sellest tuleb maha arvestada vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks sooritatud toimingud 3 tunni ulatuses (402 eurot), kuna vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ka tasutud riigilõiv (15 eurot) jääb kolmanda isiku enda kanda, kuna see seondub vastuapellatsioonkaebuse esitamisega. Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 900 eurot (ilma käibemaksuta) õigusabikulude katteks. Apellatsiooniastmes on menetlusosaliste väited jäänud suures osas samaks mis halduskohtus ning kolmanda isiku poolt apellatsiooniastmes 12(13)
3-14-50709 esitatud menetlusdokumendid ei ole mahukad ega eeldanud täiendavate materjalide läbitöötamist. Lisaks on mitmele praeguses asjas vaidluse all olnud küsimusele esitanud kolmas isik vastuse haldusasjas nr 3-13-396 apellatsioonimenetluse raames.
26.PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad nii kolmanda isiku kui ka kaebaja vastuapellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.