Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-13-396
Haldusasi
OÜ Albertus kaebus Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 24 tühistamiseks, 29.01.2013 korralduse nr 45 punkti 4 tühistamiseks ning korralduse nr 45 punkti 2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja OÜ Albertus kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 25.04.2014 otsuse nr 3-5/450 punkti 1.1 tühistamiseks Kaebaja – OÜ Albertus, esindajad v.adv-d Margus Kõiva ja Jaana Nõgisto Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht Kolmas isik – PK Arendus OÜ, esindajad v.adv Elmer Muna ja v.adv abi Priit Lember
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Albertus apellatsioonkaebus ja PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Albertus apellatsioonkaebus ja PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.02.2017 otsus haldusasjas nr 3-13-396 muutmata.
2.Mõista OÜ-lt Albertus välja PK Arendus OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 1400 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 23.03.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-13-396 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Albertus omandis on aadressil Lai tn 7, Pärnu ning aadressil Lai tn T2, Pärnu servituudialal asuv parkimismaja. PK Arendus OÜ-le kuuluvad Lai tn 5 ning Aida tn 7 asuvad hooned.
2.Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestati Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise ala detailplaneering.
3.17.09.2008 sõlmiti servituudileping Aida tn 7, Lai tn 5 ja Lai tn 7 kinnistuid ühendava klaaskonstruktsiooni ja selle kandekonstruktsioonide ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks.
4.Pärnu Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 22 kehtestati Lai tn 5 kinnistu detailplaneering ning Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 49 kehtestati Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneering.
5.18.10.2012 sõlmiti hoonestusõiguse muutmise leping, hoonestusõiguse müügileping, lepingu ülevõtmise leping, reaalservituudi seadmise lepingud, koormati hoonestusõigus hüpoteegiga ning sõlmiti asjaõiguslepingud ja esitati kinnistamisavaldus, millega omandas OÜ Albertus Lai tn 7 hoonestusõiguse koos seal asuva parkimismajaga.
6.Pärnu Linnavalitsus väljastas 21.01.2013 korralduse nr 24 arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused Aida tänava kohale kavandatavatele ühendusgaleriidele. Pärnu linna eesmärk on Aida tänavast kujundada meeldiv ja elav jalakäijate ruum. Arvestades ruumi kasutust jalakäijate alana, on tänava äärde kavandatud mahud sobimatu mastaabiga. Arendaja eesmärk on Aida tänava ääres olevad mahud panna koos toimima omavahel seotud ärihoonetena. Samuti soovitakse ühendust parkimismajaga. Seetõttu taotletakse üle tänava ühendusgaleriide ehitamist ning tänava kohale klaaskatuse ehitamist. Antud plaanide oluline osa on tänavaruumi elavdamine ja kasutajasõbralikkuse tõstmine, mis on seotud nii kavandatud ehitusõiguste realiseerimise kui ka piirkonda täiendava elu toomise ja ruumi kvaliteedi tõstmisega. Kergete ja läbipaistvate klaasgaleriide toomine üle tänava vähendab tänavaruumi koridorilikkust ja lisab sellele täiendavaid mõõtmeid. Lisaks liikumistele tänaval lisandub ka visuaalne liikumine tänava kohal paiknevates galeriides. Lisatingimuste menetlemise raames on tehtud koostööd PK Arendus OÜ-ga ja OÜ-ga Albertus. OÜ Albertus ei ole konkreetset seisukohta lisatingimuste osas andnud ja on viidanud parkimismaja arhitektuurset lahendust ja konstruktsiooni puudutavatele küsimustele seoses galeriiühenduse võimaldamisega. Nimetatud asjaolud ei takista lisatingimuste väljastamist, sest need küsimused on võimalik lahendada ehitusprojektiga. 2(22)
3-13-396
7.Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p-ga 1 tunnistati kehtetuks planeerimisosakonna 04.06.2008 otsus nr 3-5/607 ja selle alusel väljastatud ehitusluba nr EL2866; p-ga 2 väljastati ehitusluba Lai tn 5 kinnistule ärihoone püstitamiseks koos ehitise teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sadeveekanalisatsiooni, soojatrassi, elektrivarustuse ja sidevarustuse rajamisega; p-ga 3 väljastati ehitusluba Aida tn T1 kinnistule ühendusgaleriide 1 ja 2 ehitamiseks; p-ga 4 väljastati ehitusluba Aida tn T1 ja Hommiku tn T1 kinnistutele ühendusgalerii 3 ehitamiseks. Ehitusprojekt on esitatud detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitada, vastab kehtestatud nõuetele ja on kooskõlastatud planeerimisosakonna poolt määratud riigiasutustega. Aida tn T1, Hommiku tn T1, Lai tn 5, Lai tn 7 ja Aida tn 7 kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus ehitisi ühendava klaaskonstruktsiooni ning selle kande- ja toekonstruktsioonide ehitamiseks. Ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti kohaselt muutuvad ehitisealune pind, suletud netopind, maksimaalne korruste arv, hoone gabariidid, maht ja kasutamise otstarve. Seetõttu tuleb eelnevalt väljastatud ehitusluba tunnistada kehtetuks.
8.OÜ Albertus esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2013 kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 24 ning Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p-de 2 ja 4 tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-396).
9.Pärnu Linnavalitsus väljastas 25.04.2014 otsuse nr 3-5/450 p-ga 1.1 kasutusloa Lai tn 5 kinnistule püstitatud ärihoonele ning p-ga 1.2 kasutusloa Aida tn T1 kohale rajatud ühendusgaleriidele 1 ja 2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt ehitiste ülevaatusele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate poolt allkirjastatud aktidega on tuvastatud, et ehitised vastavad õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
10.OÜ Albertus esitas 02.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 25.04.2014 otsuse nr 3-5/450 p 1.1 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51009).
11.Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 määrusega nr 3-13-396 jätkati haldusasja nr 3-13-396 menetlust nõuetes tühistada Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korraldus nr 24, tühistada Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p 4 ja tuvastada Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p 2 õigusvastasus. Tallinna Halduskohtu 20.06.2016 määrusega liideti haldusasjad nr 3-13-396 ja nr 3-14-51009 ühte menetlusse ning jäeti haldusasja numbriks 3-13396.
12.OÜ Albertus kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Aida tn T1 kinnistu osas kehtiva Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringu kaardil ei ole vaidlusalust ühendusgaleriid kujutatud. Ehkki viidatud detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et parkimismajast on võimalik anda otsepääs kõrvalasuvatele kinnistutele paiknevatele hoonetele, ei saa sellest järeldada ühendusgalerii ehitusõiguse kindlaksmääramist. Detailplaneeringus määratava krundi ehitusõigusega sätestatakse mh hoone ehitusalune pind ning kõrgus, mis Aida tn detailplaneeringus puuduvad. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 19 lg 1 p 1 järgi täpsustatakse lisatingimustega üksnes detailplaneeringus kindlaks määratud arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi. Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega ei ole võimalik täpsustada sellise ehitusõiguse realiseerimise tingimusi, mida detailplaneeringuga pole ette nähtud. Kuna detailplaneeringu muutmine toimub uue detailplaneeringu kehtestamisega ning teised korralduse nr 45 aluseks olnud
3(22)
3-13-396 detailplaneeringud ei reguleeri ühendusgalerii küsimust, saanuks ühendusgalerii rajamise lahendada üksnes uue detailplaneeringu kehtestamisega. 2) Ühendusgalerii on käsitatav hoonena EhS v.r § 2 lg 2 tähenduses, sest see on väliskeskkonnast eraldatud klaasist välisseintega, rullmaterjalist katusekattega ning omab köetavat pinda. Seega kohaldub ühendusgalerii püstitamise suhtes detailplaneeringu koostamise kohustus. Sel põhjusel on välistatud korraldusega nr 24 kehtestatud lisatingimuste käsitamine projekteerimistingimustena EhS v.r § 19 lg 1 p 2 mõttes. 3) Ühendusgalerii rajamine pole siduvalt kindlaks määratud ka Pärnu Linnavalitsuse 22.04.2008 otsusega nr 3-5/422 (projekteerimistingimused nr 81). Projekteerimistingimuste p 2 reguleerib olemasolevat planeeringulist olukorda projekteerimistingimuste väljastamise hetkel ega sisalda nõudeid ehitistele. Punktis 2 küll avaldatakse märkusena, et Aida tn kinniehitus lahendatakse eraldi detailplaneeringuga ning ühendusgaleriide ehitamiseks seatakse servituudid, kuid projekteerimistingimustest ei tulene ühtegi ehituslikku tingimust, millest nähtuks, et Aida tn 7 hoone ühendatakse koostatava projekti alusel ühendusgalerii abil Lai tn 7 hoonega. 4) Selleks, et servituudi seadmise lepingut käsitada korralduse nr 45 p 4 õigusliku alusena, peaks see sätestama ühendusgalerii täpsema ehitusliku ja insenertehnilise lahenduse. Servituudi seadmise lepinguga pole määratud ühendusgalerii kindlat asukohta – lepingu p 3 järgi ühendab galerii Aida tn 7 asuva korteriomandi teist ja kolmandat korrust ning Lai tn 7 asuvat parkimismaja. Samuti puuduvad servituudi seadmise lepingus galeriid iseloomustavad olulised parameetrid. Kaebaja ei ole servituudi seadmise lepinguga andnud nõusolekut galerii rajamiseks korralduse nr 24 ning korralduse nr 45 p 4 tingimustel. 5) Korraldusest nr 45 ei nähtu, millistest kaalutlustest on vastustaja ehitusloa väljastamisel lähtunud. Korraldus nr 45 ei kajasta, kas vastustaja on kaebaja huve silmas pidanud. Kaebaja on näiteks 24.01.2013 kirjas nr V-8/0096/13 avaldanud vastuseisu galerii rajamisele, kuid korraldusest nr 45 nähtuvalt ei ole viidatud asjaolusid ehitusloa väljastamisel kaalutud. Kaebajal on õiguslikult kaitstav ootus, et temale kuuluvate ehitiste kasutamist vahetult mõjutavad ehitised oleksid kavandatud õiguspärase menetluse raames ning kõiki asjassepuutuvaid huve nõuetekohaselt kaaludes. Vastustaja on vältinud detailplaneeringu menetlusega kaasnevate kohustuste täitmist. Tegemist on olulise menetlusveaga. 6) Lai tn 5 ärihoone teenindamiseks vajalik laadimisala peab asuma hoonemahu sees. Detailplaneeringu kaardi järgi on laadimispääs tähistatud suunaga hoonemahu sisse. See tähendab, et kauba mahalaadimine peab toimuma hoonemahu sees. Skeemi legendi kohaselt tähistab betoonkattega estakaadil paiknev nool laadimispääsu, mis skeemilt nähtuvalt osundab hoone mahu suunas ja markeerib seega laadimisala paiknemist Lai tn 5 kinnistul asuva hoone sees. Laadimisala ja -koridor Lai tn 5 hoone projekti ja 1. korruse koondplaani mõttes pole laadimisala Lai tn 5 detailplaneeringu tähenduses. Lai tn 5 hoone tegelik laadimisala on ehitatud detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusprojekti alusel Lai tn 5 hoone mahust väljapoole. Lai tn 5 ärihoonega füüsiliselt ühendatud laadimisplatvorm on Lai tn 5 hoone oluline osa ning peab seetõttu mahtuma detailplaneeringus sätestatud ehitusõiguse piiresse. Erinevalt Lai tn 5 detailplaneeringu kaardist näeb ehitusprojekt ette estakaadi rajamise asukohta, kuhu detailplaneering hoone rajamist ette ei näe. Seega on ehitusprojekt vastuolus Lai tn 5 detailplaneeringuga. Sõltumata sellest, kas Lai tn T2 liikluslahendus on kehtiva Lai tn 5 detailplaneeringuga reguleeritud või mitte, on Lai tn 5 kinnistu ärihoone külge kavandatud estakaad, mida ei ole võimalik otstarbekohaselt kasutada ilma, et see takistaks kaebaja hoones asuvaid kaubanduspindu teenindavate veokite ligipääsu Lai tn 7 asuvale laadimisalale. 4(22)
3-13-396 Korralduse nr 45 õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebajal põhjendatud huvi, kuna kaebaja kavatseb esitada kahjunõude. 7) Detailplaneeringule mittevastava ehitusloa tõttu on välistatud Lai tn 5 ärihoone kasutusloa õiguspärasus. Vastustaja on teadlikult eiranud kasutusloa menetluses Lai tn 5 ärihoone ehitusprojekti mittevastavust Lai tn 5 detailplaneeringule. 8) Lai tn 7 hoone projekteerimisel ja ehitamisel on kaebaja lähtunud eeldusest, et tagatud on Lai tn 7 hoone teenindamine kuni 16,5 m pikkuste sadulautorongidega ning kaebaja on sellele vastavalt planeerinud hoone kasutusotstarbe. Tegelikkuses on aga võimatu teenindada Lai tn 7 hoone 1. korruse laadimisala kuni 16,5 m pikkuste sadulautorongidega ning 0 korruse laadimisala ka väiksemate veokitega. Ettevõtlusvabaduse kaitseala ei piirdu ainult sellise majandustegevusega, mis on haldusorgani hinnangul möödapääsmatult vajalik. Kauplust teenindava veoki valik ei sõltu mitte teenindatava pinna suurusest, vaid selle kaubaga varustamise logistikaahelast. Võimalus kasutada 16,5 m sadulveokeid loob kaubanduspinna omanikule konkurentsieelise ja annab võimaluse mitmekesistada tarneviise ja vähendada logistikakulusid. 9) Pärnu Linnavolikogu 16.04.2009 otsus nr 22, millega kehtestati Lai tn 5 detailplaneering, sätestab, et Lai tn 5 krundile planeeritav hoone on planeeritud ühendada Lai tn 7 krundile planeeritava parkimismajaga. Viidatud otsuse järgi vajatakse normide kohaselt 79 parkimiskohta, mis tagatakse parkimismajas aadressil Lai tn 7. Kaebaja ja kolmanda isiku vahel puudub kokkulepe, mis võimaldaks Lai tn 5 hoone klientidel Lai tn 7 parkimismaja kasutada. Seega pole täidetud Lai tn 5 detailplaneeringuga kehtestatud nõue. See rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja arvestas Lai tn 7 hoone omandamisel ning parkimismajja investeerimisel Lai tn 5 detailplaneeringus ettenähtuga. 10) 12.11.2015 paikvaatlus kinnitas, et laadimisala ohutu kasutamine kaubaveoks kasutatava 16,5 m tenthaagisega sadulautoga ei ole võimalik. Paikvaatluse käigus teostas testsõidu 16,5 m madalat katteta haagist kasutav sadulauto, millel puudus manööverdamist ja nähtavust raskendav kaubaruumi kate (tent). Kaupluste varustamine kaubaga toimub selliste tenthaagist kasutavate sadulautodega, mille haagis on kaetud ca 2,6–2,7 m kõrguse ja 2,45 m laiuse tendiga. On ilmne, et suuremõõduline ja läbipaistmatu tent piirab nähtavust ja sadulauto manööverdamisvõimet kitsastes kohtades. Lisaks oli 12.11.2015 paikvaatluse käigus võimalik veenduda, et isegi madalat katteta haagist kasutava sadulauto ohutu sissesõit laadimisalale ei olnud võimalik. Tendita sadulauto manööverdas laadimisalale napilt, seades ohtu nii hoone konstruktsioonid kui sõiduki enda. Tunnistaja AK selgitas, et Lai tn 7 laadimisalale sõites tekib kitsal sissesõidul pime nurk, kuid sissesõidul tuleb arvestada paralleelselt paikneva autoga ning teine isik peab manöövrit julgestama. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt mõjutab tendi olemasolu sissesõidumanöövrit. Tagurdamine oli AK proovitud laadimisalale sõidu käigus vajalik põhjusel, et sissesõit ei õnnestunud ning auto tuli laadimisala avast välja manööverdada tagurdades. 11) Vastustaja esitas haldusasjas nr 3-14-50709 selgituse, mille kohaselt ei ole Lai tn T2 kinnistu kauba laadimiseks kasutamiseks Lai tn 5 kinnistu omanikuga kokkuleppeid sõlmitud. Paikvaatlus kinnitas, et liikluskorralduslik lahendus reserveerib linnale kuuluva Lai tn T2 kinnistu Lai tn 5 piirnevas osas kolmanda isiku hoone teenindamiseks kauba laadimiseks, välistades linnatänava muu avalikes huvides kasutamise. Selline linnamaa ainukasutusse andmine ei ole õiguspärane ega Pärnus tavapärane.
13.Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. 5(22)
3-13-396 1) Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise tingis kinnisasjade Aida tn 7 ja Lai tn 5 omaniku soov hoonemahtude ühendamiseks üle Aida tänava ulatuvate galeriidega. 04.12.2012 väljastas Pärnu Linnavalitsus OÜ-le Albertus Aida tn arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste eelnõu. 17.12.2012 vastuskirjas selgitas kaebaja, et hetkel ei ole võimalik eelnõu kohta seisukohta anda. 14.01.2013 vastuskirjas kaebaja Aida tänava arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste kohta seisukohta ei andnud, kuid palus edastada Lai tn 5 ehitusliku projekti. 16.01.2013 kaebaja oma seisukohta Aida tänava arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste osas ei esitanud. 2) Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringus on ühe lahendusena alajaotuses „Teed, tänavad ja parkimine” kavandatud, et parkimismajast on võimalik anda otsepääs kõrvalasuvatel kinnistutel paiknevatele hoonetele. Detailplaneeringu kehtestamise ajal ei olnud selge, millisel viisil otsepääsu võimalus lahendatud saab, kuid arvestatud oli võimalusega, et jalakäijate läbipääsu tagamiseks Aida tänavalt Laiale tänavale võib vajalikuks osutuda servituudi seadmine ja ühendusgaleriide ehitamine. 3) 17.09.2008 sõlmiti Lai tn 7 kinnistule reaalservituutide seadmise leping, millega piiritleti ühendusgaleriide püstitamiseks ala. Lepingu p 3.2.8.1 kohaselt on lepinguosalised leppinud kokku, et valitseva kinnisasja omanik kohustub ühendusgaleriide ja nende toestuste asukohad, kõrgused, korruselisuse, konstruktsioonilised lahendused, kasutatavad materjalid ja arhitektuurse lahenduse kooskõlastama Pärnu Linnavalitsusega. Enamat kooskõlastamist lepinguosalised ette ei näinud. Kuigi reaalservituudi seadmise lepingu sõlmimisel ei pidanud Lai tn 7 kinnisasja omanik teeniva kinnistu omanikuna oluliseks pärast reaalservituudi seadmise lepingu sõlmimist enam ühendusgaleriide osas midagi kooskõlastada, kaasas Pärnu Linnavalitsus Aida tänava arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise menetlusse teeniva kinnistu omaniku. Pärnu Linnavalitsus on järginud koostöönõuet nii planeeringute koostamisel ja kehtestamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel kui ka arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamisel. Vastustaja ei ole piiranud kaebaja õigust osaleda Aida tn arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise menetluses. Kaebaja oli Lai tn 7 kinnisasja omandades teadlik, et kehtestatud on detailplaneeringud ja väljastatud projekteerimistingimused, millega on mh kavandatud lahendus parkimismajast otsepääsuks kõrvalasuvatel kinnistutel paiknevatele hoonetele ühendusgaleriide kaudu. 4) Lai tn 5 detailplaneeringu p 5.11 kohaselt toimub kaubapindade varustamine Laia tn poolt. Detailplaneeringuga on kavandatud ärihoone Lai tn poolsele küljele väljapoole hoonet estakaad/pandus. Detailplaneering ei määra kauba laadimise kohta (kas hoones või väljaspool hoonet). Seega oli Lai tn 5 hoone projekteerimisel õigus valida kas estakaad või pandus. Vaidlusalune estakaad/pandus on detailplaneeringuga kavandatud Lai tn 5 hoone ehitusalast väljapoole, olles ühe küljega Lai tn 5 ja Lai tn 7 kinnistute ühise piirini. Estakaad on projekteeritud ja ehitatud väljapoole detailplaneeringus näidatud estakaadile kavandatud ala. Estakaadi nihutamine Lai tn 7 kinnistust kaugemale oli tingitud parkimismaja omaniku nõudest, mis oli kohane parema liikluskorraldusliku lahenduse saavutamisel. Muudatuse tegemisel arvestati Lai tn 7 kinnisasja omaniku sooviga pääseda parkimismaja projektis näidatust suurema veokiga parkimismaja laadimisalale. 5) Seda, kas hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala sisaldab treppide, estakaadide, panduste jms pindalasid, peab määratlema detailplaneeringu koostaja. Detailplaneeringust nähtub üheselt, et estakaad/pandus on lubatud väljapoole hoonet. Detailplaneeringuga määratletav hoone suurim lubatud ehitusalane pindala ei ole samastatav ehitusseaduses määratletud ehitisealuse pinnaga, sest nende määratlemise vajadused ja eesmärgid on erinevad. EhS v.r § 26 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 6(22)
3-13-396 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu” § 17 lg 1 kohaselt on ehitise ehitisealune pind ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Detailplaneeringu p 6.1 kohaselt on lubatud Lai tn 5 kinnistul suurimaks ehitusaluseks pinnaks 2110 m2, seejuures hoone maksimaalne pind esimesel korrusel 1700 m2 ja alates teisest korrusest 1885 m2. Kasutusloa kohaselt on hoone ehitisealuseks pinnaks 1851,6 m2. Seega vastab ärihoone oma pindalalt detailplaneeringule. 6) Lai tn 5 hoone omanik on sõlminud detailplaneeringuga seatud kindla arvu parkimiskohtade nõude täimiseks 07.05.2012 Pärnu linnaga Pärnus Ringi tn 2 asuva kinnistu üürilepingu, mille kohaselt kasutatakse nimetatud kinnistut avalikeks üritusteks ja parkimiseks, kus on parklas 99 parkimiskohta. Seega on täidetud nõue parkimiskohtade osas.
14.PK Arendus OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Pärnu Linnavalitsus väljastas 04.03.2009 otsusega nr 3-5/192 ehitusloa Aida tn 1 ja Hommiku tn 1 maaüksustele vaivundamendi rajamiseks jalakäijate sildade jaoks. Nimetatud ehitusloas on määratud jalakäijate sildade 1, 2 ja 3 vaivundamentide asukohad koordinaatide täpsusega nii Aida tn 1 kui ka Hommiku tn 1 osas. Seega on kaebaja olnud teadlik jalakäijate sildade paiknemisest, tingimustest ja arhitektuursetest lahendustest ning Lai tn 7 hoonestusõiguse omanikul on olnud kõik õigused esitada silla osas ettepanekuid. Kaebajale kuuluva Lai tn 7 parkimismaja osas on Pärnu Linnavalitsus 15.10.2012 korraldusega nr 445 väljastanud ehitusloa nr EL-4215. Viidatud korralduse preambulis on välja toodud, et ehitusprojekti kohaselt on parkimismaja Aida tn poolne fassaad kaetud ajutise tekstiilfassaadiga ja see asendatakse uue fassaadiga juhul, kui Aida tn ehitatakse kinni või ühendatakse galeriide abil ümbritsevate hoonetega, või jääb muutmata, kui hoonestaja muudab parkimismaja kehtivat planeeringut. Seega on jäetud viidatud korraldusega võimalus, et kaebaja peab võimaldama jalakäijate silla ühendamist Lai tn 7 hoonega. Samuti on jätkuvalt kehtiv 17.09.2008 sõlmitud servituutide leping. 2) Pärnu Linnavalitsusega on 04.10.2013 kooskõlastatud Pärnu Keskuse Lai tn 5 hoone ehitusprojekti muudatus, millega on täiendatud Lai tn 5 kaubanduskeskuse projekti. Viidatud projektiga on muudetud peaasjalikult Lai tn T2 kinnistul olevat laadimisala lahendust, millega on veokitele ümberpööramiseks tekitatud lisatasku. Täiendavalt on projektiga täiendatud Lai tn T2 liikluskorralduse osa (EJ projekt). Projekti asendiplaani joonisel on kajastatud Lai tn 5 laadimisala geomeetriline lahendus, kus on arvestatud veosõidukite sobilike pöörderaadiuste ja sõiduradade laiustega. Territooriumi pöördekoridore on kontrollitud arvutiprogrammi Autoturn abil, kus arvutuslikuks autoks on võetud veosõiduk (10 m). Lisaks on Lai tn 7 teenindavate veokite puhul tehtud arvestused maksimaalse pikkusega veosõidukitega (16,5 m). Juhul, kui Lai tn 5 hoonet teenindav veok asub estakaadil, jääb Lai tn T2 kinnistul vabaks 7,9 m laiune asfalteeritud ala, millele on projekteeritud kaks sõidusuunda (mõlemad laiusega 3,5 m), mida mööda on võimalik Lai tn 7 teenindavatel veokitel siseneda Lai tn 7 asuvasse parkimismajja. 3) Lai tn 5 detailplaneeringus puudub viide kohustusele lahendada laadimisala hoone siseselt. Lai tn 5 detailplaneeringu liiklus-, hoonestus- ja haljastusskeem ning maakasutusplaan näevad konkreetselt ette estakaadi rajamise Lai tn 5 hoone väliselt ja Lai tn 7 hoone poolsesse ossa. Joonistel on helesinise ristkülikuga projekteeritud betoonkattega estakaadi paiknemine Lai tn 5 hoone väliselt. Viidatud nool näitab vaid, mis suunas korraldatakse Lai tn 5 hoone varustamine kaubaga. Isegi juhul, kui Lai tn 5 detailplaneeringust tuleneks kohustus lahendada Lai tn 5 hoone laadimisala hoonesiseselt, on kolmas isik selle kohustuse täitnud. Lai tn 5 hoone projekti kohaselt asuvad Lai tn 5 hoone siseselt esimesel korrusel laadimiskoridor (ruum nr 115) pindalaga 14,5 m2 ja suletud laadimisala (ruum nr 116) pindalaga 34 m2. 7(22)
3-13-396 4) Väär on kaebaja väide, et detailplaneeringus ettenähtud hoone ehitusalune pind peab olema 1770 m2. Ehitisregistrist nähtub, et Lai tn 5 kinnistule püstitatud ärihoone ehitusalune pind on 1851,6 m2. Lai tn 5 detailplaneeringus on Lai tn 5 hoone maksimaalne lubatud ehitusalune pind 2110 m2. Seega on Lai tn 5 hoone rajatud vastavalt Lai tn 5 detailplaneeringule. 5) Kolmas isik on Lai tn 5 hoonele rajanud hoone lähedusse üle 140 parkimiskoha: kolmas isik on sõlminud 07.05.2012 Pärnu linnaga Ringi tn 2 kinnistu osas üürilepingu nr 2-13.2/109/2012, millele on rajanud 99 parkimiskohaga parkla; kolmandale isikule kuulub Pärnu kesklinnas kinnistu Lai tn 9, millele on rajatud 32 sõiduki parkimiskohta; kolmas isik kasutab Põhja tänaval Aida 7 (Pärnu Keskuse) hoone lõunaküljel veel täiendavalt ca 10 parkimiskohta. Seega on kolmas isik täitnud Lai tn 5 detailplaneeringust tulenevad parkimiskorralduse nõuded. 6) Galerii 3 näol on tegemist rajatisega. Ehitise määratlemisel on oluline selle funktsionaalne aspekt ja autonoomsus. Galeriid asetsevad hoonete vahel ega oma iseseisvale hoonele omast funktsionaalsust või autonoomsust. Ka ehitisregistris on galeriide aluseks olev vaivundament registreeritud rajatistena. Seetõttu ei olnud galeriide rajamisel vajalik koostada uut detailplaneeringut ning kohaldub EhS v.r § 19 lg 1 p 2. Isegi kui galeriide rajamise aluseks peaks olema detailplaneering (EhS v.r § 19 lg 1 p 1), on vastustaja tegevus olnud kooskõlas seadusega. Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneering lahendab üldised ruumiplaneeringulised küsimused, kuid ei käsitle tehnilisi üksikasju ja hoonete kujundust. Seetõttu ei peagi galeriisid olema eraldi märgitud detailplaneeringu plaanile. Planeeringu seletuskirjas koosmõjus lisatud plaaniga on toodud nõutud andmed. 7) Servituudi lepingu p-des 2.2 ja 3.2 on kaebaja andnud nõusoleku tema hoonet ühendava galerii 3 rajamiseks. Lepingu p-s 2.2.7 on parkimismaja omanik võtnud kohustuse hoiduda galeriide ehitamise takistamisest ja sihipärasest kasutamisest. Ka parkimismaja fassaadis asuvad ühenduskohad galeriide rajamiseks. Seega on kaebaja parkimismaja juba projekteeritud ja rajatud teadmisega, et see ühendatakse Aida tn 7 hoonega. 8) 12.11.2015 toimunud paikvaatlusel testsõidud sooritanud 16,5 m sadulveokil oli võimalik ilma probleemideta pääseda Lai tn 7 esimese korruse laadimisalale nii siis, kui kaebaja hoone laadimisrambi ees paiknes 6 m veok, kui ka siis, kui laadimisrambi ees paiknes 12 m veok. Paikvaatlusel läbiviidud testsõidud kinnitavad, et kaebajal ei ole takistusi enda kinnisasjale pääsemisel. Tunnistaja ütlused ning kaebaja põhjendused ei ole kooskõlas tegelikkusega, sest Lai tn 5 ja Lai tn 7 liikluslahenduse kohaselt ei toimu Lai tn 7 laadimispääslasse sisenemisel autorongide tagurdamist. Lai tn 7 hoone on ehitatud selliselt, et seda teenindavad sõidukid sisenevad hoonesse edasisuunas sõites Lai tn 5 poolsest pääslast ning väljuvad hoonest Ringi tn poolt edasisuunas sõites. Poolhaagise kattetent ei muuda haagise mõõtmeid, mis on olulised Lai tn 7 hoonesse sisenemisel. Kattetent ei muuda poolhaagist laiemaks, vaid kõrgemaks. Poolhaagise standardne täiskõrgus ei ole kõnealuse manöövri puhul takistuseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et Lai tn 7 hoonet ja seal paiknema hakkavat äripinda hakkaksid teenindama (või teenindavad) 16,5 m autorongid. Lai tn 7 hoones paiknevad kaubanduspinnad ühel korrusel ning selliste pindade teenindamiseks ei ole vajalik ega otstarbekas kasutada sedavõrd suuri veokeid.
15.Tallinna Halduskohtu 20.02.2017 otsusega jäeti kaebused rahuldamata ja mõisteti OÜ-lt Albertus välja kolmanda isiku menetluskulud summas 8000 eurot (ilma käibemaksuta).
8(22)
3-13-396 1) 2001. a detailplaneering nägi ette võimaluse anda parkimismajast otsepääs kõrvalasuvate kinnistute hoonetele. See tähendab sisuliselt otsepääsu tagavate ehituslike lahenduste teostamiseks vajaliku ehitusõiguse andmist. Vaatamata ehitusõiguse andmisele oli otsepääsude asukohtade ja tehniliste lahenduste kajastamine 2001. a detailplaneeringus võimatu, sest sel ajal ei olnud selge, millised saavad olema tänav ja hooned ja kuidas oleks mõistlik neid ühendada. 2) 2008. a sõlmisid kinnistuomanikud servituudilepingu Aida tn 7, Lai tn 5 ja Lai tn 7 kinnistuid ühendava klaaskonstruktsiooni ja selle kandekonstruktsioonide (katuse) ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. Kuigi eraõiguslik servituut ei oma ehitusõiguse tekkimisel sellist tähtsust kui planeeringud, on see siiski tunnistuseks sellest, et isikud said servituudi sõlmimisel 2001. a detailplaneeringust lähtudes aru nii, et vastava konstruktsiooni põhimõtteline ehitusõigus on detailplaneeringust tulenevalt olemas. Vastustaja on 21.01.2013 korralduses põhjendanud eesmärki ja põhjuseid lisatingimuste kehtestamisel. Seega ei oma asja lahendamisel otsustavat tähtsust, kas pidada kavandatud galeriisid hooneks, hoone osaks (tehnosüsteemiks), rajatiseks või teeks. Sõna galerii iseenesest võib tavakasutuses tähistada iseseisvat hoonet, kuid nähtuvalt vaidlusalusest korraldusest ei ole väljastatud lisatingimustega antud luba iseseisva hoonena käsitletava galerii ehitusprojekti koostamiseks. Seega on tegu rajatisega või mitmeid hooneid teenindava hoone osaga. 3) Kaebaja oli kaasatud nii lisatingimuste kui ka ehitusloa väljastamise menetlusse. Vastustaja väljastas 04.12.2012 kirjaga OÜ-le Albertus Aida tn arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste eelnõu, millele kaebaja 17.12.2012 vastuskirjas vastas ja selgitas, et hetkel ei ole võimalik eelnõu kohta seisukohta anda. 14.01.2013 vastuskirjas kaebaja Aida tn arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste kohta seisukohta ei andnud, kuid palus edastada Lai tn 5 ehitusliku projekti, mis talle ka esitati. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei esitanud oma selget sisulist seisukohta lisatingimuste osas vaatamata talle esitatud lisatingimuste eelnõule ja korduvale pöördumisele selle saamiseks. Seega on Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korraldus nr 24 õiguspärane. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja nõue tühistada Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 punkt 4 põhjusel, et selle andmise aluseks on õigusvastane Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korraldus nr 24. Kaebaja väited, nagu ei tuleneks servituudi seadmise lepingust talle mingeid kohustusi seoses ühendusgaleriide ehitamisega, ei ole kooskõlas leppe ega Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2013 kohtumääruse p-ga 17. 4) Kaebajal Lai tn 7 hoonestusõiguse omanikuna on kohustus taluda selliste ühendusgaleriide ja sildade ehitamist, mis ei kahjusta tema õigusi ülemääraselt ja mis toimub õiguspäraselt. Samas on tulenevalt servituudilepingus puuduvatest täpsematest ühendusgaleriide ehituslikest tingimustest põhjendatud see, et ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa väljastamisel tuleb kaebaja menetlusse kaasata ning jälgida, et ühendusgaleriide ehitamine ei kahjustaks kaebaja huve ülemääraselt. Asjakohatu on kaebaja väide, et servituudileping ei saa olla õiguslikuks aluseks korralduse nr 45 p-le 4. Servituudileping on tulenevalt lepingu p-s 3.2.8.1 fikseeritud valitseva kinnistu (Aida tn 7) omaniku kohustusest kooskõlastada ühendusgaleriide (sildade) ja nende toestuste asukohad, kõrgused, korruselisus, konstruktsioonilised ja arhitektuursed lahendused ning kasutatavad materjalid Pärnu Linnavalitsusega üheks korralduse andmise aluseks. Asjaolu, et nimetatud osa ei kata kogu haldusakti menetlust, ei tähenda, et viide servituudilepingule oleks õigusvastane. Tulenevalt servituudilepingu p-dest 3.2.2, 3.2.4 ja 3.2.5 on Lai tn 7 kinnistu igakordsel omanikul kohustus taluda seda, et parkimismaja ja Aida tn 7 kinnistu ühendusgalerii on toetatud tema hoonele, seda silda saab kasutada sihipäraselt ning valitseva kinnistu omanik võib teostada kõiki töid, mis on vajalikud galerii (silla) ehitamiseks ja majandamiseks. Juba ainuüksi nendest punktidest tuleneb, et kaebajal on ühendusgalerii üldine talumiskohustus.
9(22)
3-13-396 5) Kaebaja oli menetlusse kaasatud ja sai väljendada oma seisukohti 24.01.2013 kirjas nr V8/0096/13. Servituudilepinguga on kaebaja andnud nõusoleku ühendusgalerii 3 rajamiseks ja ühendamiseks tema hoone fassaadi külge ning seega ka nõusoleku kõikidele seonduvatele mõjutustele. Nende küsimustega arvestamist näitab ka parkimismaja Lai tn 7 02.10.2012 eelprojekti seletuskiri, mille p-s 3.3 on mh märgitud, et kuna lähitulevikus on plaanitud Aida jalakäigutänav osaliselt katta klaaskatusega ja hoonemahud ühendada galeriidega, ei saa parkimismaja lõunafassaadi lahendada lõplikult. Viidatud ehitusprojekti tiitellehel on ka Muinsuskaitseameti kooskõlastus, mis lükkab ümber kaebaja väite, et muinsuskaitseamet ei ole klaasgaleriidest olnud teadlik. Puudub vaidlus, et korralduse nr 45 p 4 alusel väljastatud ehitusloa ehitusprojekti on Päästeamet kooskõlastanud. 18.06.2013 ehitusprojektist nähtub, et ühendusgalerii 3 projekt kooskõlastati Lai tn 7 asuva parkimismaja hoonestusõiguse omanikuga. Seega ei ole kaebaja suutnud tõendada selliseid kahjulikke mõjutusi oma huvidele, mida ta ei teadnud juba parkimismaja projekteerimisel ja ehitamisel. Kõik nimetatud teemad on olnud arutlusel vastustaja ja kaebaja vahel varasemates haldusmenetlustes, mistõttu ei ole nende kajastamata jätmine haldusaktis selliseks menetlus- või vormiveaks, mis põhjustaks haldusakti kehtetuks tunnistamise. Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p 4 on õiguspärane. 6) Kinnitust ei ole leidnud kaebaja seisukoht, et Lai tn 5 detailplaneering nägi ette kauba laadimise hoone siseselt. Kuigi Lai tn 5 detailplaneeringu liiklus-, hoonestusja haljastusjoonisel on laadimisala estakaad kavandatud otse vastu Lai tn 7 krundipiiri, ei ole selle nihutamine käsitatav rikkumisena, mis annaks aluse ehitus- ja kasutusloa õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuna estakaad on nihutatud kaebaja kinnistust eemale selleks, et parendada ligipääsu Lai tn 7 pandusele, ei saa see kahjustada kaebaja huve ja subjektiivseid õigusi. 7) 12.11.2015 vaatluse käigus sooritas 16,5 m pikkuse lahtise kastiga sadulveok kõigepealt sissesõidu olukorras, kus Lai tn 7 sissesõiduavale lähemal laadimiskohal asus 7 m pikkune kaubafurgoon, ja seejärel olukorras, kus laadimiskohal asus 12 m pikkune kaubaauto. Vaatluse käigus leidis tõendamist, et Lai tn 5/T2 paiknev laadimisala ei takista 16,5 m pikkuse sadulautoga sissesõitu Lai tn 7 laadimisalale. Kohus möönab, et sissesõit 16,5 m sadulautoga ei ole kõige lihtsam ja seda ei ole võimalik ilmselt teostada kiire manöövrina, kuid vaatlusel tuvastatu ja projekteerimisel kontrollitu alusel on sissesõit teostatav aeglasel kiirusel ühe manöövrina. Tunnistaja AK ei väitnud, et otse sissesõit Lai tn 7 parkimisalasse ei ole teostatav, vaid andis tunnistust olukorrast, mis on juhul, kui laadimisalale üritada tagurdada. Need ütlused ei ole tõendina asjakohased, sest vajadust tagurdada autoga Lai tn 7 laadimisalale ei ole. 8) Puudub vaidlus, et kolmas isik on sõlminud detailplaneeringuga seatud kindla arvu parkimiskohtade nõude täimiseks 07.05.2012 Pärnu linnaga Pärnus Ringi tn 2 asuva kinnistu üürilepingu. Lisaks selgitas kolmas isik, et talle kuulub Pärnu kesklinnas kinnistu Lai tn 9, millele ta on rajanud 32 sõiduki parkimiskohta. Ka on kolmanda isiku kasutada Põhja tänaval Aida 7 (Pärnu Keskus) hoone lõunaküljel täiendavad ca 10 parkimiskohta. Seega on täidetud nõue parkimiskohtade osas. Vastustaja on detailplaneeringus hoone kasutamiseks vajalike parkimiskohtade nõude täitnud ja kasutusluba ei ole planeeringuga selles osas vastuolus. Lai tn 5 detailplaneeringuga ei ole siduvalt kindlaks määratud, et parkimiskohad tuleb tingimata luua parkimismajja Lai tn 7 (seletuskirja p 5.11.2). 9) Detailplaneeringu seletuskiri täpsustab p-s 6.1, et Lai tn 5 kinnistul suurimaks ehitusaluseks pinnaks on lubatud 2110 m2, seejuures hoone maksimaalne pind esimesel korrusel 1700 m2 ja alates teisest korrusest 1885 m2. Kasutusloa kohaselt on hoone ehitisealuseks pinnaks 1851,6 m2, mis on väiksem detailplaneeringuga lubatud hoone maapealse osa pinnast ning hoone vastab oma pindalalt detailplaneeringule. 10(22)
16.OÜ Albertus apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 20.12.2017 otsus osas, millega jäeti OÜ-lt Albertus osaliselt välja mõistmata PK Arendus OÜ menetluskulud; teha uus otsus, millega mõista OÜ-lt Albertus välja PK Arendus OÜ kasuks PK Arendus OÜ poolt halduskohtu menetluses kantud menetluskulud põhjendatud ja vajalikus osas; jätta vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud PK Arendus OÜ kulud OÜ Albertus kanda ja OÜ Albertus menetluskulud tema enda kanda. 1) Halduskohus on ebaõigesti sisustanud kaebaja talumiskohustuse ulatust. Servituudileping ei sätesta, mida pooled on silmas pidanud galerii sihipärase kasutamise all. Poolte kokkulepet kõrvaliste isikute ega kolmanda isiku õiguses pääseda kaebajale kuuluvasse parkimismajja ei saa tuletada servituudilepingu alusel püstitatava ehitise nimetamisest servituudilepingu p-s
3.2.4.Servituudilepingu p-s 3.2.6 on reguleeritud galerii ehitamise ja majandamise eesmärgil servituudialale tasuta juurdepääsu võimaldamise kohustust kolmandale isikule ja tema volitatud töötajatele. Samuti tuleneb viidatud sättest kaebaja kohustus lubada servituudialale galerii ehitamiseks ja majandamiseks vajaliku tehnika vedamist. Servituudilepingust ei tulene kaebaja kohustust taluda inimeste liikumist kahe hoone vahel. Lisaks ei määra servituudileping kindlaks servituudiala. Linnale kuuluv Aida tänav T1 on teeniv kinnisasi ja ei saa välistada, et selle kohale on võimalik püstitada eenduv Lai tn 7 hoone osa (galerii). Ükski servituudilepingu säte ei kinnita aga apellandi kohustust avada Lai tn 5 hoone galerii kaudu naaberhoone külastajatele ja allutada sellega oma parkimismaja kolmanda isiku majandushuvidele. Haldusmenetluses ei saa apellandi väidetavale üldisele kohustusele viidates ühepoolselt täpsustada ning täiendada tsiviilõigusliku kokkuleppe sisu ja kohustuste ulatust. Olukorras, kus apellandi ja kolmanda isiku vahel on vaidlus servituudilepingu sisu ja apellandi kohustuste üle, peab esimeseks sammuks olema servituudilepingu täpsustamine. Servituudileping ei sisaldanud sellist ehituslikku lahendust, mille kooskõlastamise kohustus saaks apellandil eksisteerida. Samuti ei sisalda servituudileping sellist sihtotstarbelise kasutamise definitsiooni, mille kolmas isik on sellele omistanud. Apellant ei andnud servituudilepinguga põhimõttelist nõusolekut galerii rajamiseks. Alles tsiviilõiguslike kohustuste täpsustamise järel oleks Pärnu linn saanud anda haldusaktid, mis on vajalikud servituudilepingust tuleneva ehitusõiguse realiseerimiseks. Lai tn 7 hoone fassaadi avad on fassaadi ehitustehnilised lahendused, millel puudub seos galerii püstitamisega. 2) Vaidlustatud korraldusega ehitusloa saanud hoone projekt nägi ette Lai tn 5 kaubalaadimise lahenduse selliselt, et laadimisalale ehitatakse detailplaneeringu kohasest hoonestusmahust üleulatuv estakaad kahe laadimiskoha ja prügikäitlusega Lai tn T2 maa-alal. Lai tn 5 hoone ehitusprojekti kohaselt on laadimisalale ette nähtud diagonaalis üle Lai tn T2 kinnistu üheaegselt kaupa maha laadima kaks 12 m kaubaveokit. Selliselt ei ole võimalik kaebajal oma laadimisalale üle Lai tn T2 kinnistu 16,5 m sadulautoveokiga pääseda. Seda tõendab mh EJ projektbüroo 17.10.2013 liikluskontrollskeem ning 22.09.2015 videosalvestis. 3) Isegi, kui pidada kohtu poolt teostatud vaatlust asjakohaseks tõendiks, siis katse ei tõendanud standardse kaubaveoks kasutatava 16,5 m sadulveoki ohutut pääsu laadimisalale. Vaatlus teostati lahtise kastiga sadulveokiga, mitte kaubaveoks kasutatava 16,5 m tenthaagisega sadulveokiga. Paikvaatluse käigus teostas testsõidu 16,5 m madalat katteta haagist kasutav sadulauto, millel puudus manööverdamist ja nähtavust raskendav kaubaruumi kate (tent). Kaupluste varustamine kaubaga toimub tenthaagist kasutavate sadulautodega. Suuremõõduline 11(22)
3-13-396 ja läbipaistmatu tent piirab nähtavust ja sadulauto manööverdamisvõimet kitsastes kohtades. Sellest tulenevalt ei võimalda paikvaatluse tulemused järeldada, et kaebaja väidetud negatiivseid mõjusid ei esineks. 4) Halduskohus on ebaõigesti välistanud tunnistaja AK ütluste hindamise laadimisalale sissesõidu võimalikkuse tuvastamisel. Tunnistaja ei rääkinud tagurdamisest laadimisalale sissesõidu katse teostamise kontekstis. Samuti ei tulene tunnistaja poolt katse kohta antud ütluste kontekstist, et tema poolt valitud või kaebaja instrueeritud viisiks sadulveokiga laadimisalale pääsemiseks oli sinna tagurdamine. Tagurdamine oleks ka kaebaja hinnangul äärmiselt ebaotstarbekas viis laadimisalale pääsemiseks ja selliselt ei ole kaebaja kunagi soovinud oma kaubanduspindade teenindamist korraldada. Seda ei toeta ka hoone projektdokumentatsioon, kuhu sadulautoveoki tähis on kantud suunaga Ringi tänava väljapääsu poole ning selliselt ei viinud kaebaja ka läbi katset, mille kohta AK ütlusi andis. 5) 12.11.2015 testsõit kinnitas, et laadimisala ohutu kasutamine standardse kaubaveoks kasutatava 16,5 m tenthaagisega sadulautoga ei ole võimalik, sest isegi madalat katteta haagist kasutav sadulauto manööverdas laadimisalale äärmiselt napilt, seades ohtu nii hoone konstruktsioonid kui sõiduki enda. Ohtlikku liikluskorralduse kasutamist ei saa eeldada kaubanduspindasid regulaarselt varustavatelt sadulveokite juhtidelt. Kohus oleks pidanud kaebajale selgitama, et tal tuleb oma väidete tõendamiseks esitada täiendavaid tõendeid. Alternatiivselt oleks kohus pidanud koguma tõendeid ise. 6) Lai tn 5 detailplaneering näeb ette kauba laadimise hoonemahu sees. Samuti tuleneb Lai tn 5 ja Lai tn 7 detailplaneeringualade ümbritseva ala liikluskorraldusskeemist, et mõlema planeeringu menetlemisel on peetud silmas Lai tn T2 kinnistu juurdepääsutee kasutamist hoonetesse juurdepääsu tagamiseks, mitte Lai tn 5 hoone laadimisalana. Lai tn 7 kinnistuga piirnevas hoone nurgas näeb detailplaneering ette betoonkattega panduse. Panduse peale on kantud hoonemahu sisse suunatud tähis laadimispääs. Pandus on kaldtee või hoones treppi asendav kaldpind. Kehtiv teede ja tänavate standard EVS 843:2016 p 3.181 defineerib panduse kui kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel. See kinnitab, et detailplaneeringu liiklus- ja hoonestusskeem nägi ette kaubalaadimiseks sissesõidu hoonesse. Lai tn 5 detailplaneering pidi PlanS v.r § 9 lg 2 p 13 alusel määrama servituutide vajaduse. Lai tn 5 detailplaneering ei näe ette linnamaa kasutamist Lai tn 5 laadimisalana ega viita sellele, et hoone sihtotstarbeline kasutamine eeldaks linnamaa kasutamist. Detailplaneeringust ei tulene, et Lai tn 5 hoone omanik saaks kavandada hoone teenindamiseks vajaliku laadimisala väljapoole detailplaneeringu ala. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud, et Lai tn 5 hoonele väljastatud ehitusluba on õiguspärane. Seetõttu on ka väär kohtu seisukoht kasutusloa õiguspärasuse kohta. 7) Detailplaneeringu sõnastusest nähtub üheselt, et hoone teenindamiseks vajalikud 79 parkimiskohta on arvestatud Lai tn 7 parkimismajja. Pärnu Linnavolikogu 16.04.2009 otsus nr 22, millega kehtestati Lai tn 5 detailplaneering, sätestab, et Lai tn 5 krundile planeeritav hoone on planeeritud ühendada Lai tn 7 krundile planeeritava parkimismajaga. Normatiivi nõuetele vastav parkimiskohtade arv tagatakse parkimismajas aadressiga Lai tn 7. Kaebajal tekkis õiguspärane ootus, et ta saab detailplaneeringus sätestatut oma äriliste otsustuste tegemisel arvestada. 8) Püstitatud hoone maht jääb detailplaneeringukohasest hoonestusalast välja ning ehitise ehitusalune pind ületab detailplaneeringus lubatut. Kui detailplaneering kehtestas hoone esimese korruse maksimaalse ehitusaluse pinna 1700 m2 ning valminud ehitise ehitusalune pind on 1851,6 m2, siis valminud ehitis pole detailplaneeringuga kooskõlas. 12(22)
3-13-396 9) Muus osas jääb kaebaja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
17.Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Koormakate võib piirata veoki juhi tahavaadet, kuid antud juhul ei oma see tähendust, sest Lai tn 7 hoone 1. korruse laadimisala kasutamine ei näe ette veokiga tagurdamist. Tunnistaja AK ei väitnud, et otse sissesõit Lai tn 7 laadimisalasse ei ole teostatav. Tunnistaja andis seletusi laadimisalale tagurdamise kohta. 2) Tänavamaa kauba laadimisalana kasutada lubamine ei ole vastuolus Pärnu Linnavalitsuse halduspraktikaga. Apellandil ei ole subjektiivset õigust nõuda, et kolmandad isikud ei kasutaks linna poolt heaks kiidetud liikluslahenduse raames linna maad. Osa linnatänava maa-ala andmine laadimistööde teostamiseks kõrvalasuva kaubanduskeskuse kasutusse ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Ei ole tuvastatud, et Lai tn 5 hoone või selle osad oleks ehitatud naaberkinnistule. Kaebaja väide detailplaneeringu nõuete rikkumisest ei saa iseenesest olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguse rikkumine. 3) Lai tn 7 hoone projektiga on hoone kagupoolsesse nurka kavandatud perspektiivne ühendus naaberkinnistu hoonega, mis on projektis märgitud kohas avana ka välja ehitatud. Parkimismaja Ringi tänava poolsel küljel olevad avad on samuti projektile vastavad, kuid nende avade eesmärgiks on parkimiskorruste tuulutus ning need avad tuleb arhitektuurse elementidena katta terasprofiilidega.
18.PK Arendus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 1) Apellandi argumentatsioon on vastuoluline, sest ta ei vaidlustanud kaebuses mitte ühendusgalerii kasutamise tingimusi, selle arhitektuurilist lahendust vms detaile, vaid ühendusgalerii põhimõttelist olemasolu. Nagu apellant apellatsioonkaebuses viitab, tuleneb servituutide seadmise lepingust tema nõusolek galerii ehitamiseks Aida tn 7 ja Lai tn 7 hoonete vahele ning selle ühendamiseks Lai tn 7 hoonega. Väär on apellatsioonkaebuse väide, et leping ei käsitle parkimismaja väliskonstruktsioonide muutmist ja galerii tarbeks ava tegemist välisseina. Ava on galerii tarbeks juba parkimismaja välisseinas olemas. 2) Väärad on ka väited, et lepingus ei ole sätestatud kohustust taluda galerii kasutamist klientide või muude kõrvaliste isikute poolt. Lepingu p 3.2.4 kohaselt on servituudi sisuks mh õigus omada teenivat kinnistut I ületavat ja teenivale kinnistule 2 toetuvat galeriid (silda) ja kasutada seda sihtotstarbeliselt. Punkti 3.2.7 kohaselt on apellandil kohustus hoiduda tegevustest, mis takistavad servituudi sihipärast kasutamist. 3) 12.11.2015 läbi viidud vaatluse testsõidul õnnestus Lai tn T2 kinnistul mööduda Lai tn 5 laadimisalalt ja siseneda Lai tn 7 hoone laadimispääslasse probleemideta 16,5 m sadulautorongiga nii siis, kui parkimismaja poolse laadimisrambi ees paiknes 6 m veok, kui ka siis, kui laadimisrambi ees paiknes 12 m veok. 16,5 m sadulautorongi laius, manööverdamisvõime ja pöörderaadius ei sõltu sellest, kas haagist katab täiskõrguses katteriie või mitte. Kattetent ei muuda haagist laiemaks ega pikemaks ega muuda vedrustuse ning telgede geomeetriat. Täiskõrguses kattetent piirab vähesel määral küll juhi vaatevälja tahapoole, kuid Lai tn 7 hoonesse toimub sisenemise manööver edaspidi sõites ning tagurdamine ei ole vajalik. Arvestades, et parkimismaja 0. ja 1. korrusele on planeeritud salongi põhimõttel toimivad ladustamiseta müügipinnad, ei ole väikeste müügipindade varustamine 16,5 m sadulveokitega usutav. 13(22)
3-13-396 4) AK ütlustest ei tulene, nagu mõjutaks kattetent Lai tn 7 hoonesse sõitmise manöövrit. Tunnistaja ülekuulamisel vastas AK kohtu küsimusele selgesõnaliselt, et tal puudub kogemus madala haagisega sõitmisel ning ta ei oska manööverdamiserinevuste kohta midagi öelda. Halduskohus ei ole AK ütlustega seonduvalt rikkunud HKMS § 59 lg-t 3. 5) Lai tn 5 detailplaneeringu joonis ei viita, et laadimine peaks toimuma Lai tn 5 hoone sees ja kaubaveokid peaksid hoonesse sisenema. Nool joonisel näitab detailplaneeringu koostaja visiooni, kust võiks toimuda sissepääs hoonesse (kaubalaadimise uks). Lai tn 5 laadimisala kasutamine ja laadimisestakaadi täpne paiknemine ei kuulu kindlaksmääramisele detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise menetluses. Detailplaneering lahendab üldised ruumiplaneeringulised küsimused, kuid ei käsitle tehnilisi üksikasju ja hoonete kujundust. Detailplaneeringu joonisel võivad üldise ruumilahenduse illustreerimiseks ja paremaks mõistmiseks olla küll kunstiliselt kujundatud hooned ja nende teenindamiseks vajalikud sissepääsud, kuid see ei ole hilisemates ehitus- ja kasutusloa andmise menetlustes siduv. 6) Kohalik omavalitsus ei saa planeeringumenetluse käigus sekkuda kahe äriühingu eraõiguslikesse suhetesse ning sundida kolmandat isikut üürima parkimiskohtasid apellandilt.
19.PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 20.02.2017 otsus osas, millega jäeti OÜ-lt Albertus osaliselt välja mõistmata PK Arendus OÜ menetluskulud; teha uus otsus, millega mõista OÜ-lt Albertus välja PK Arendus OÜ kasuks PK Arendus OÜ poolt halduskohtu menetluses kantud menetluskulud põhjendatud ja vajalikus osas; jätta vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud PK Arendus OÜ kulud OÜ Albertus kanda ja OÜ Albertus menetluskulud tema enda kanda. 1) Menetluskulude nimekirjas ei tule eraldi välja tuua õigusteenuse koguajakulu ning teenuse tunnihinda. PK Arendus OÜ 31.10.2016 esitatud dokumentide puhul on kõik menetluskulude väljamõistmiseks vajalikud nõuded täidetud ning kohtul oli võimalik kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Tabelist on tuvastatav iga toimingu tegemise aeg, toimingu sisu ja seos kohtumenetlusega ning igale toimingule kulunud aeg. Kohtuasjades nr 313-396 ja nr 3-14-50709 on alates 11.09.2014 kaebuse koondteksti esitamisest menetlusdokumendid olnud analoogsed. Kohtuasjades tehti samu toiminguid, mistõttu ei ole põhjust menetluskulude nimekirjas kohtuasju eristada. Olukorras, kus kõik toimingud olid ühetaoliselt vajalikud mitmes kohtuasjas, oli ainuvõimalik arvestada vastavast kulust 50% ühe kohtuasja ja 50% teise kohtuasja kuluks. 31.10.2016 tabelist nähtuvalt oli õigusteenuse koguajakuluks 505,75 tundi. 2) Põhjendatud ja vajalik menetluskulude väljamõistmise ulatus on antud juhul 48 965,19 eurot. Tegemist oli väga pikaajalise ja keeruka menetlusega. Kaks kohtuasja liideti, menetluses koguti ja analüüsiti väga suurt hulka tõendeid, sh viidi läbi paikvaatlus. PK Arendus OÜ kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et OÜ Albertus on hoidnud suure osa kohtumenetluse kulusid kokku haldusmenetluses osalemise tõttu. Seetõttu ei ole kohane võrrelda PK Arendus OÜ õigusteenuse kulu suurust OÜ Albertus kuluga.
20.OÜ Albertus palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Tunnihinna suuruse ja töötundide kogumahu puudumisel ei ole võimalik menetluskulude otstarbekust ega vastavust asja keerukusele kohaselt hinnata. Kolmas isik pidanuks tööde ajalise kogumahu ja teenuse tunnihinna menetluskulude nimekirjas selgelt ja arusaadavalt välja tooma. Valdavas osas ei ole kolmanda isiku menetluskulud haldusasjaga nr 3-13-396 seostatavad. Kolmas isik kajastas menetluskulude nimekirja lisas 1 toiminguid, mis tehti enne 14(22)
3-13-396 kaebuste kohtusse esitamist. Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja lisa 1 sisaldab kirjeid, mille seos kohtumenetlusega liidetud asjas nr 3-13-396 ei ole kas tuvastatav või ei seondu kirjed vahetult ja otseselt haldusasja menetluse raames toimingute tegemise või kolmanda isiku esindamisega. Selliste ebamääraste toimingute ajakulu oli 134,75 tundi. Seega olid kolmanda isiku menetluskulud ainuüksi selles osas põhjendamatud. 2) Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute puhul oli kolmanda isiku õigusabiteenuse maht põhjendamatult suur, vastuolus konkreetse toimingu tegeliku mahu ja sisu või reaalse vajadusega. Näiteks oli haldusasjas läbiviidud paikvaatluse kolmanda isiku ajakulu 16 tundi ja 30 minutit, samas kui apellandi vastav kulu oli 5 tundi ja 15 minutit. Haldusasjas 12.06.2014 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulutas kolmas isik üle 23 töötunni, mis on ebamõistlik. Lisaks taotles kolmas isik vastuolus kehtiva kohtupraktikaga menetluskulude nimekirja koostamise eest menetluskulude väljamõistmist enam kui 6 tunni osas. Kolmas isik on õigusabikulusid õigustamatult dubleerinud. Paralleelselt menetletud haldusasjade nr 3-13-396 ja nr 3-14-50709 faktilised asjaolud, tõendid, õiguslikud seisukohad ning menetlustoimingud kattusid olulises osas.
21.Pärnu linn vastuapellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 24 ja Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p 4 õiguspärasuse osas (I), annab seejärel hinnangu Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p-le 2 ja 25.04.2014 otsuse nr 35/450 p-le 1.1 (II), lahendab PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebuse (III) ning jaotab apellatsiooniastme menetluskulud (IV). I
23.Kaebaja on vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korralduse, millega väljastati Aida tn kohale kavandatavate ühendusgaleriide arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (tl 9-9p, kd I) ning Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse p 4, millega väljastati ehitusluba Pärnus Aida tn T1 ja Hommiku tn T1 kinnistutele ühendusgalerii 3 ehitamiseks (tl 10-10p, kd I).
24.17.09.2008 sõlmiti reaalservituutide seadmise leping (tl 68-112, kd I). Lepingu III osa käsitleb üleehitamisservituudi ja toeservituudi 2 seadmist (sillale, mis ühendab Aida tn 7 asuva korteriomandi, mille reaalosaks on mitteeluruum 61, teist ja kolmandat korrust ning Lai tn 7 asuvat parkimismaja). Lepingu p 3.2.4 kohaselt annab servituut valitseva kinnisasja (Aida tn 7 asuv korteriomand koos mitteeluruumiga) igakordsele omanikule õiguse rajada servituudialale galerii (sild). Valitseva kinnistu omanikul on õigus ehitada üle teeniva kinnistu I (Aida tn I) ühendusgalerii (sild) ja toetada see toetuspostidega teenivale kinnistule I ning toetada see ka teeniva kinnistu 2 (Lai tn 7 kinnistu ja seda koormav hoonestusõigus) hoonele. Valitseva kinnistu omanikul on õigus omada teenivat kinnistut I ületavat ja teenivale kinnistule II toetuvat galeriid (silda), kasutada seda sihipäraselt ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud galerii (silla) ehitamiseks ja majandamiseks (rekonstrueerimiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks). Lepingu p 3.2.4.1 sätestab, et valitseva kinnistu korteriomandi, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 61, omanikul on õigus ehitada üle teeniva kinnistu I ühendusgalerii (sild), toetada see toetuspostidega teenivale kinnistule I ja toetada teenivale kinnistule II hoonestusõiguse alusel ehitatavale hoonele (parkimismajale). Ühendusgalerii (sild) ühendab valitseva kinnistu I korteriomandi, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 61, teist ja kolmandat 15(22)
3-13-396 korrust ning Lai tn 7 ehitatavat hoonet (parkimismaja). OÜ Albertus omandas Lai tn 7 kinnistu hoonestusõiguse 18.10.2012 lepinguga (tl 43-52p, kd II). Lepingu p 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks nr 1 hoonestusõigus Lai tn 7 kinnistule. Lisaks hoonestusõigusele on Lai tn 7 kinnistule kantud ka reaalservituut (üleehitamise- ja toetusservituut) vastavalt 17.09.2008 sõlmitud lepingu p-le 3.2.
25.Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on halduskohus tõlgendanud ebaõigesti kaebajale servituudilepingust tulenevat kohustust taluda ühendusgalerii ehitamist ning selle sihipärast kasutamist, sh inimeste liikumist galeriide vahel (apellatsioonkaebuse p-d 2.1.1– 2.1.7). Need väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
26.Praeguse haldusasja raames vaidlustas kaebaja Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korralduse, millega väljastati Aida tänava kohale kavandatavate ühendusgaleriide arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, ning Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse p 4, millega väljastati ehitusluba Pärnus Aida tn T1 ja Hommiku tn T1 kinnistutele ühendusgalerii 3 ehitamiseks. Ringkonnakohus selgitas 29.04.2013 määruse nr 3-13-396 p-s 17, et servituutidest tuleneb Lai tn 7 kinnistu hoonestusõiguse omanikule kohustus taluda üksnes selliste ühendusgaleriide (sildade) ehitamist, mis ei kahjusta tema õigusi ülemääraselt ning mis toimub õiguspäraselt. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Ringkonnakohtu varasemat seisukohta ei tule aga mõista nii, et ühendusgalerii ehitamiseks piisas üksnes servituudilepingu olemasolust. Vastupidi, ühendusgalerii ehitamiseks tuli anda ehitusluba, mille väljastamisel pidi kohalik omavalitsus lähtuma EhS v.r §-des 22 ja 23 sätestatud nõuetest. Nimetatud haldusakti väljastamiseks tuli läbi viia kohane haldusmenetlus ning puudutatud isikud tuli menetlusse kaasata hoolimata servituudilepingu olemasolust.
27.Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 17 tõepoolest selgitanud, et tulenevalt servituudilepingu p-dest 3.2.2, 3.2.4 ja 3.2.5 on Lai tn 7 igakordsel omanikul kohustus taluda seda, et parkimismaja ja Aida tn 7 kinnistu ühendusgalerii on toetatud tema hoonele ning silda saab kasutada sihipäraselt (inimeste liikumiseks kahe hoone vahel) ning valitseva kinnistu omanik võib teostada kõiki töid, mis on vajalikud galerii (silla) ehitamiseks ja majandamiseks. Halduskohtu seisukohta ei saa aga tõlgendada nii, et sellega määrati siduvalt kindlaks ühendusgalerii 3 kasutamiskord. Sellise kasutuskorra määramine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). Kaebajal ja kolmandal isikul on selles osas võimalik eraldiseisvalt kokku leppida ning kokkuleppe saavutamata jätmise korral pöörduda maakohtu poole. Lisaks nähtub halduskohtu otsusest, et seda seisukohta on halduskohus väljendanud selle raames, kas kaebajal on üldine servituudilepingust tulenev kohustus taluda, et Lai tn 7 parkimismaja ning Aida tn 7 kinnistul asuv hoone ühendatakse galeriiga. Ka ringkonnakohtule nähtub, et servituudilepingust tuleneb kaebajale üldine kohustus taluda ühendusgalerii kinnitamist talle kuuluvale parkimismajale (lepingu p-d 3.2.4 ja 3.2.4.1). See, milliseks kujuneb galerii täpne ehituslik lahendus, selgub ehitusprojekti koostamise raames. Juhul, kui kaebaja ei olnud rahul servituudilepingu sisuga, oli tal endal võimalik pöörduda Pärnu linna poole või vajadusel maakohtusse. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja võttis 17.09.2008 sõlmitud servituudilepingu üle selle algsel kujul.
28.Seega sai halduskohus praeguse vaidluse lahendamisel anda hinnangu üksnes sellele, kas ühendusgalerii näol on tegemist hoone või rajatisega ning vastavalt sellele, kas ühendusgalerii ehitusõigus tuli kindlaks määrata detailplaneeringuga, samuti kas kaebaja oli õiguspäraselt kaasatud haldusmenetluse läbiviimisse. Õige ei ole kolmanda isiku seisukoht, et kaebaja ei ole selles osas halduskohtu otsust vaidlustanud. Kaebaja on apellatsioonkaebuse p-s 1.4.1 märkinud, et jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde. Seega kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi ka nimetatud osas. 16(22)
3-13-396
29.Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et ühendusgalerii 3 näol on tegemist hoonega. EhS v.r § 2 lg-s 1 defineeritakse ehitist kui aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis (EhS v.r § 2 lg 2). Ühendusgalerii 3 on väliskeskkonnast katuse ja välispiiretega eraldatud, moodustades kinnise klaasist ehitise. Vaidlusalune galerii 3 ühendatakse kahe hoonega ning ühendusgalerii muutub seejärel hoonete olulisteks osadeks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb rajatistena käsitleda selliseid ehitisi, mis ei ole hoonega funktsionaalselt seotud, nt eemaldatavad terrassid või tugimüürid. Ühendusgalerii 3 puhul ei ole need nõuded täidetud. Ringkonnakohtu seisukohta toetab ka kehtiva ehitusseadustiku § 3 lg 3, mille kohaselt võib funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, selles seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitada ühe ehitisena.
30.Seega oli ühendusgalerii 3 rajamine detailplaneeringu kohustusega ning vastustaja võis väljastatud arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega üksnes täpsustada detailplaneeringu lahendust. Seejuures ei saa arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega kalduda kõrvale kehtivast detailplaneeringust ilma planeeringut kohases haldusmenetluses muutmata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2013 määrus nr 3-13-396 p 16). 2001. a detailplaneeringu seletuskirja lk-l 9 on märgitud, et parkimismajast on võimalik anda otsepääs kõrvalasuvatel kinnistutel paiknevatele hoonetele (tl 31, kd I). Detailplaneeringu liiklusskeemi kaardile ei ole ühendusgaleriisid märgitud. Ka ei nähtu vastavasisulisi tingmärke detailplaneeringu lisast (tl 45-46, kd I).
31.Riigikohtu halduskolleegium on 04.06.2014 otsuse nr 3-3-1-59-13 p-s 22 tõepoolest selgitanud, et PlanS v.r § 8 lg 6 kohaselt esitatakse detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. Nimetatud illustratsioon võib küll visualiseerida planeeringu koostaja kavatsust, kuid selle alusel ei saa teha piisavalt usaldatavaid järeldusi hoonete ja rajatiste seotuse ega ka konkreetse asendi suhtes. Nimetatud illustratiivne materjal ei määra kavandatava hoone, aga samuti rajatiste ehituslikku lahendust, mis fikseeritakse kohaliku omavalitsuse poolt ehitusprojekti alusel väljastatava ehitusloaga. Planeeringule lisatav illustratsioon võib teatud asjaolude tuvastamisel olla ka kohaseks tõendiks, kuid pelgalt illustratsiooni alusel pole võimalik järeldada, et detailplaneeringu lahendus ehitusaluse pindala osas on vastuolus üldplaneeringu nõuetega. Samas on Riigikohtu halduskolleegium täiendavalt selgitanud, et detailplaneering peab olema maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks ja seetõttu peaksid planeeringulahendused olema võimalikult konkreetsed (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2015 otsuse nr 3-3-1-71-14 p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka praegusel juhul. Üksnes ühendusgalerii asukoha puudumisest 2001. a detailplaneeringute illustratiivsetelt joonistelt ei saa teha järeldust, et ühendusgalerii rajamist ei olnud detailplaneeringuga ette nähtud. Ringkonnakohus möönab, et detailplaneering on ühenduse rajamise osas napisõnaline ning ei sätesta täpsemaid juhiseid peale eelpool viidatud lause. Samas on detailplaneering sõnastatud selliselt, et 21.01.2013 väljastatud arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ei lähe detailplaneeringuga vastuollu. 2001. a detailplaneering nägi ette võimaluse anda otsepääs parkimismajast kõrval asuvatele kinnistutele ning otsepääsu rajamise ehituslikke tingimusi täpsustati 21.01.2013 korraldusega nr 45.
32.Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise menetlusse oli kaebaja kaasatud. Albertus OÜ selgitas esmalt 17.12.2012 kirjas, et tal ei ole hetkel võimalik tingimuste osas seisukohta esitada (tl 57-58, kd I) ning täiendavaks tähtajaks OÜ Albertus uut seisukohta ei 17(22)
3-13-396 esitanud (tl 59, kd I). Seisukoha, milles OÜ Albertus esitas oma vastuväited ühendusgaleriide rajamisele, sh nende arhitektuurilistele lahendustele, esitas kaebaja 24.01.2013 (tl 152-152, kd I), s.o. pärast tingimuste väljastamist, kuid enne ehitusloa andmist.
33.Ringkonnakohus möönab, et Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korraldus nr 45, millega väljastati ühendusgalerii 3 ehitusluba, ei sisalda täiendavad põhjendusi, sh huvide kaalumise põhjendust. Korralduses on viidatud üksnes ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ning servituudilepingule, samuti sellele, et varasem ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kuna ehitusprojekti on oluliselt muudetud. Kaebaja oli varasemalt avaldanud vastuseisu ühendusgalerii arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamisele ning esitanud oma seisukoha – kuigi hilinenult – lisatingimuste väljastamise osas (tl 152-153, kd I). Kuigi servituudilepingu p-s 3.2.8.1 on sätestatud, et ühendusgaleriide konstruktsiooniline lahendus tuleb kooskõlastada üksnes Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnaga, ei tähenda see, et vastustajal ei oleks tulnud haldusmenetluse läbiviimisel järgida haldusmenetluse põhimõtteid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2013 määruse nr 3-13-396 p 17). Sellise äratuntava huvi korral oleks vastustajal tulnud kaebaja esitatud vastuväiteid ehitusloa andmise menetluses põhjalikumalt kaaluda ning vajadusel kaasata kaebaja täiendavalt ehitusloa väljastamise menetlusse. Ringkonnakohtule ei nähtu aga, et menetluslikud eksimused tooksid praegusel juhul vältimatult kaasa haldusakti tühistamise vajaduse.
34.Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et servituudilepingust tuleneb kaebajale üldine kohustus taluda ühendusgalerii kinnitamist talle kuuluvale parkimismajale (lepingu p-d 3.2.4 ja 3.2.4.1). Seega ei annaks ehitusloa tühistamine kaebajale võimalust hoiduda ühendusgalerii 3 kinnitamisest Lai tn 7 parkimismaja külge. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebajal oleks ehitusloa tühistamise järgselt ning uue ehitusprojekti menetluse raames võimalik saavutada see, et muutuks ühendusgalerii 3 asukoht. Servituudileping näeb ette, et Aida tn 7 hoone ühendatakse ühendusgaleriidega 2. ja 3. korruse kaudu. Puudub mõistlik alus arvata, et kaebaja hoone puhul lähtutakse teistsugusest lahendusest. Lisaks on ühendusgalerii 3 ehitusprojekti hilisemalt (18.06.2013) tehtud muudatusi, kus on mh kirjas, et muudeti silla suunda ja postide asendit Lai tn 7 parkimismaja hoone ees, kuna endine postide asend oli sobimatu Lai tn 7 hoone omanikule. Seega on kaebajal olnud võimalus ühendusgalerii 3 osas ehitusprojekti koostamise staadiumis arvamust avaldada. Samuti ei aitaks ehitusloa tühistamine kaasa ühendusgalerii 3 kasutuskorra muutmisele või selles osas täiendavate kokkulepete sõlmimisele. Seega ei olnud menetluslikud eksimused kogumis sellised, mis annaksid aluse arvata, et ehitusloa tühistamise ning uue haldusmenetluse läbiviimise korral oleks menetluse tulemus praegusest erinev. Võimalikud uued kokkulepped ühendusgalerii välimuse ning ehitusmaterjali kasutamise osas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist sellisel määral, et see õigustaks ehitusloa tühistamist. Õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsuse nr 3-3-1-25-02 p 24; 24.11.2017 määruse nr 3-17-1398 p-d 15 ja 16).
35.Eelnevast tulenevalt jääb OÜ Albertus apellatsioonkaebuse rahuldamata osas, mis puudutab Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p 4 ja Pärnu Linnavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 24 vaidlustamist. II
36.Kaebaja on vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p 2, millega anti ehitusluba Lai tn 5 kinnistule ärihoone püstitamiseks (tl 10-10p, kd II), ja 25.04.2014 otsuse nr 3-5/450 p 1.1, millega anti Lai tn 5 ärihoonele kasutusluba (tl 35, kd IV). 18(22)
3-13-396
37.Kaebaja peamisteks väideteks seonduvalt tema subjektiivsete õiguste rikkumisega on, et Lai tn 5 ärihoone laadimisala ning Lai tn T2 kinnistu tänavalahendus ei võimalda kaebajal teenindada talle kuuluvat Lai tn 7 parkimismaja sadulautoga, mille pikkus on 16,5 m. Sellega rikutakse tema subjektiivset õigust pääseda viidatud autoga Lai tn 7 hoone laadimisalale (omandiõigust) ning ettevõtlusvabadust, seades ta konkurentidest halvemasse olukorda.
38.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et detailplaneeringu jooniselt nähtuvalt tuli laadimisala (estakaad/pandus) ilmtingimata rajada hoone sisse. Lai tn 5 liiklus-, hoonestusja haljastusskeemil (05.09.2008; kaust, p 7) nähtuv nool tähistab laadimisalale pääsu. Ringkonnakohus jääb 23.10.2013 määruse nr 3-13-396 p-s 30 väljendatud seisukoha juurde, et Lai tn 5 detailplaneering nägi liikluskorralduse peatükis ette, et hoones asuvate kaubanduspindade varustamine toimub Laia tänava poolt ja estakaadi või panduse ehitamise hoonest väljaulatuva osana Laia tänava poolsesse külge vastu Lai tn 7 kinnistut. Kaebaja seisukoht, et Lai tn 5 detailplaneering nägi ette kauba laadimise hoone siseselt, detailplaneeringust kinnitust ei leia. Ringkonnakohus möönab, et Lai tn 5 detailplaneeringu seletuskirja p 5.11 on selles osas napisõnaline. Samas määratleb Lai tn 5 detailplaneeringule lisatud liiklus-, hoonestus- ja haljastusskeem selgelt estakaadi/panduse rajamise asukoha. See ala on märgitud ärihoonest väljapoole, mis toetab seisukohta, et seda ei tulnud rajada Lai tn 5 hoone sisse. Sinisele alale märgitud noole suund märgib seda, kust poolt (st Lai tänav T2 poolt) on planeeritud juurdepääs laadimisalale, mitte seda, et laadimisalale pääsuks tuleb siseneda Lai tn 5 hoonesse. Kuna detailplaneeringu joonisega on ette nähtud ka võimalus rajada estakaad (laadimislava), on ilmne, et seda saaks rajada üksnes väljapoole hoonet. Seega oli detailplaneeringu alusel võimalik rajada laadimisala ka väljapoole Lai tn 5 hoonet. Vastustaja on 04.07.2014 menetlusdokumendis selgitanud, et Lai tn 5 hoone estakaad ehitati kitsamana kui algselt projekteeritud, et arvestada Lai tn 7 kinnistu omaniku sooviga pääseda projektis näidatust suurema veokiga Lai tn 7 hoone laadimisalale (tl 32p, kd VII). Lisaks on estakaad nihutatud Lai tn 7 hoone piirist eemale rohkem, kui detailplaneeringu joonis ette nägi (tl 56-57, kd III).
39.Lai tn 5 detailplaneeringu liiklus-, hoonestus- ja haljastusskeemil on märgitud planeeringuala piir, olemasoleva krundi piir ning ehitusala piir korruste kaupa. Skeemilt nähtuvalt on betoonkattega estakaad/pandus planeeritud rajada väljapoole hoone ehitusala, kuid olemasoleva krundipiiri sisse. Lai tn 5 ehitusprojekti muudatuse asendiplaanilt nähtub, et Lai tn 5 hoone laadimisala asub väljaspool krundi ehitusõigusega piiritletud ala (16.06.2013; kaust, p 8). Ringkonnakohus on varasemalt selgitanud, et terrassi ja trepi paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole keelatud. PlanS v.r § 9 lg 1 p 3 mõistis hoonestusalana krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Terrass ja trepp nende hulka ei kuulu (Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2016 määruse nr 3-16-1249 p 15). Need seisukohad on kohaldatavad ka laadimisala estakaadi rajamisele. Ringkonnakohtu seisukohta ei lükka ümber ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht otsuse nr 3-3-1-69-16 p-s 41. Viidatud haldusasjas nõustus kolleegium ringkonnakohtuga, et terrassi pindala tuleb arvestada detailplaneeringus sätestatud ehitusaluse pinna sisse, sest hoone teine korrus oli ehitatud sammastele toetudes terrassi kohale. Selle tõttu moodustasid terrass ja hoone põhiosa ehitusaluse pinna mõttes lahutamatu terviku. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Laadimisala on hoonest eenduv osa, mis ei ole ehituslikult selline hoone osa, mis mõjutaks ülejäänud Lai tn 5 hoone konstruktsioonilist tervikut.
40.Kaebaja väited Lai tn 7 parkimismaja laadimisalale sissepääsu takistuste kohta on ümber lükatud 12.11.2015 toimunud paikvaatlusega.
19(22)
3-13-396
41.12.11.2015 toiminud paikvaatluse käigus tehtud videotelt on näha, et ka juhul, kui Lai tn 5 hoone parkimismaja poolsel laadimisalal seisavad 12 m ning 9 m auto, oli sissesõit kaebajale kuuluva parkimismaja laadimisalale võimalik. Sissesõit möödus takistusteta ning sadulauto pidi aeglustama eelkõige siis, kui toimus sissesõit parkimismajja, mitte siis, kui sadulauto möödus Lai tn 5 hoone ees parkivatest autodest. Ringkonnakohus möönab, et kaubaautode samaaegsel laadimisaladel paiknemisel ning sisenemisel Lai tn 5 hoone ja Lai tn 7 hoone laadimisaladele võib tulla ette olukordi, kus autod peavad ootama mõne manöövri sooritamise või laadimisalale sisenemisega. Samas ei ole sellise olukorra tekkimises midagi tavapäratut. Lisaks ei tähenda see, et mõningase ooteaja tõttu on täielikult takistatud pääs ühe või teise hoone laadimisalale selliselt, et kaebajal oleks takistatud laadimisala kasutamine.
42.Seonduvalt AK tunnistuse hindamisega märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et AK selgitas veoautoga tagurpidi sõitmise võimatust olukorras, kus tunnistaja oli juba Lai tn 7 parkimismaja laadimisala poole sõitnud, kuid sinna sisenemise võimatuse tõttu tuli tal veoauto laadimisalalt välja tagurdada. Seega ei saa AK ütlustest teha järeldust, et Lai tn 7 parkimismaja laadimisalale tuleks siseneda tagurdades. Lisaks on AK tõepoolest selgitanud, et tema hinnangul ei ole võimalik Lai tn 7 parkimismaja laadimisalale siseneda (vt ka 22.09.2014 menetlusdokumendile lisatud videot).
43.AK on andnud ütlusi seonduvalt katsega, mille kaebaja läbi viis ning mille kohta salvestatud videod on esitatud kohtule 22.09.2014 menetlusdokumendi lisana. Videotelt nähtub, et läbi viidud katse ajal seisis Lai tn 5 hoone parkimismaja poolsel laadimiskohal sama pikk auto kui 12.11.2015 korraldatud paikvaatluse läbiviimisel. Seega seisnes katsete läbiviimise erinevus üksnes kattetendi kasutamises. Ringkonnakohus nõustub selles osas kolmanda isiku seisukohaga, et see asjaolu ei anna alust jätta paikvaatluse tulemused arvesse võtmata. Paikvaatluse eesmärgiks oli teha kindlaks, kas Lai tn 7 laadimisalale on võimalik siseneda 16,5 m veokiga olukorras, kus Lai tn 5 hoone parkimismaja poolsel laadimisalal seisavad samaaegselt erineva suurusega kaubaautod. Selle kindlakstegemiseks ei ole määrav tähtsus sellel, millise tendiga autot kasutati. Kaubaauto pääs Lai tn 7 hoone laadimisalale ei sõltu mitte tendi olemasolust, vaid auto kõrgusest, laiusest ja pikkusest. Puudub vaidlus selle üle, et paikvaatlusel kasutatud auto oli 16,5 m pikk, nagu kaubaautod, mida kaebaja väidetavalt tavapäraselt kasutab. Kuna sisenemine parkimismaja laadimisalale toimub otse sõites, ei takista kattetent autoga manööverdamist. Kattetent raskendab nähtavust üksnes tagurdamisel, milleks praegusel juhul puudub vajadus. Ka Lai tn 5 laadimisalale pargitud autost möödumisel ei takista kattetendi olemasolu juhi vaadet sellisel määral, et see muudaks Lai tn 7 parkimismajja sissesõidu võimatuks. Seega oli halduskohtul võimalik hinnata erinevaid videosalvestisi ning kuna kohus leidis, et 12.11.2015 paikvaatluse video lükkab kaebaja seisukohad ümber, ei ole AKa ütluste arvesse võtmata jätmine halduskohtule menetluslikult ette heidetav, sest need seondusid kaebaja poolt kohtule esitatud videoga. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu järeldustega. Ringkonnakohus ei pea tavapäratuks ka seda, et tulenevalt laadimisala asukohast tuleb Lai tn 5 ärihoone laadimisplatvormi kasutamiseks kaubaautodel peatuda Lai tn T2 kinnistul, mis kuulub linnale. Vastustaja on selgitanud, et selliselt kaubalaadimise korraldamine on Pärnu linnas tavapärane. Puudub alus nendes väidetes kahelda. Lisaks, kuna haldusasja materjalidega on veenvalt tõendatud, et kaebaja sissepääs Lai tn 7 parkimismaja laadimisalale ei ole takistatud, ei riku kirjeldatud laadimiskorraldus kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei eelda selline laadimiskorraldus ilmtingimata servituudi seadmist.
44.Kaebaja väited detailplaneerinuga määratud ehitusaluse pinna ületamise kohta ei ole kinnitust leidnud. Lai tn 5 detailplaneeringuga määrati hoone maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 2110 m2 (tl 16, kd III). Ehitusregistri väljavõttelt nähtub, et Lai tn 5 hoone ehitusealune 20(22)
3-13-396 pind on 1851,6 m2 (tl 15, kd VII). See nähtub ka hoonele väljastatud kasutusloast (tl 42-42p, kd
VII).
45.Seonduvalt kasutusloa õiguspärasusega on kaebaja lisaks välja toonud, et kasutusluba on õigusvastane ka seetõttu, et kolmas isik ei ole taganud Lai tn 5 detailplaneeringus ette nähtud parkimiskohtade tingimuste täitmist. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele, sh müra puudutavatele nõuetele ja keelule, et ehitis ei või seada ohtu inimese elu ja tervist (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016 otsuse nr 3-3-1-15-16 p 31; 24.11.2017 määruse nr 3-17-1398 p 15). Kasutusloa andmisel kontrollib haldusorgan seda, kas hoone on kasutamiseks ohutu. Viidatud asjaolud ehitise ohutust ei mõjuta. Isegi kui viidatud asjaolud võiksid kaasa tuua kasutusloa õigusvastasuse, ei riku kasutusluba nende puuduste tõttu kaebaja õigusi. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka kaebaja väited, et ta oli parkimismaja omandamisel ette nähtud parkimiskohtadega arvestanud. Parkimiskohtade arvu või parkimismaja kasutajate arvu vähenemine on kaebaja äririsk, mis ei saa olla iseseisvaks kasutusloa tühistamise aluseks. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et Lai tn 5 hoonele antud ehitusluba on õiguspärane, ei too ka see asjaolu kaasa kasutusloa õigusvastasust. Seega jääb OÜ Albertus apellatsioonkaebus rahuldamata ka osas, mis puudutab Pärnu Linnavalitsuse 29.01.2013 korralduse nr 45 p 2 ja 25.04.2014 otsuse nr 3-5/450 p 1.1 vaidlustamist. III
46.Vastuapellatsioonkaebuses palub kolmas isik tühistada halduskohtu otsus osas, milles halduskohus ei mõistnud kaebajalt kolmanda isiku menetluskulusid täies mahus välja, ning taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esimeses astmes menetluskulud summas 48 965,19 eurot.
47.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Ringkonnakohus möönab, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt tuleb menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017 otsuse nr 3-14-50042 p 18 ja seal viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika). Samas ei ole praegusel juhul vaidluse all mitte õigusteenuse osutamise tunnihind, vaid õigusteenuse osutamisel sooritatud toimingute maht ning nende seos praeguse haldusasjaga. Seega ei olnud praeguses haldusasjas menetluskulude väljamõistmise vältimatuks eelduseks see, et advokaadibüroo poolt esitatud arvetel oleks kajastatud õigusteenuse täpne tunnihind.
48.Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel tuli kohtul anda hinnang, kas menetluskulud seonduvad vaidlusaluse haldusasja lahendamisega ning kas menetluskulude taotletud mahus väljamõistmine on kooskõlas menetluse keerukuse, materjalide mahukuse ja tehtud menetlustoimingute arvuga ega ole teise poole suhtes äärmiselt ebaõiglane. Halduskohtu otsuse p-st 31 nähtub, et halduskohus ei ole kolmanda isiku menetluskulude suurust vähendanud õigusteenuse tunnihinna puudumise tõttu. Halduskohus on selgitanud, et arvestades kaebaja poolt välja toodud põhjendamatuid või kaheldava väärtusega kulusid, samuti kolmanda isiku poolt olulises osas kaebaja kantud menetluskulude põhjendatuse kahtluse alla seadmist, sarnastes kohtuasjades tavaliselt kolmanda isiku poolt kantavaid mõistlikke menetluskulusid, pidas halduskohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 21(22)
3-13-396 menetluskulud summas 8000 eurot (ilma käibemaksuta), hõlmates nii õigusabikulusid (7930 eurot) kui ka tasutud riigilõive (70 eurot).
49.Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Halduskohtu poolt välja mõistetud summa vastab nendele kriteeriumitele. Haldusasja toimik on küll keskmisest mahukam, kuid sisaldab paljuski korduvalt esitatud menetlusdokumente ning menetlusosaliste kättesaamiskinnitusi. Samuti ei ole põhjust pidada haldusasja õiguslikult nii keerukaks, et see õigustaks tavapärasest oluliselt suuremas summas menetluskulude väljamõistmist. Küll aga tuli võtta arvesse seda, et haldusasja menetluse jooksul toimus mitu kohtuistungit (12.06.2014; 17.06.2015; 22.10.2013; 12.10.2016) ning tegemist on liidetud kohtuasjaga. Samuti on haldusasjas esitatud mitmeid tõendeid (sh videosalvestisi), taotlusi ja seisukohti, millele kolmanda isiku esindajatel on tulnud vastata ning anda omapoolne hinnang. Samuti korraldati asjas 12.11.2015 paikvaatlus. IV
50.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ Albertus apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. PK Arendus OÜ taotleb apellatsiooniastme menetluskuludena välja mõista 2450,96 eurot (käibemaksuta), millest 30 eurot moodustab tasutud riigilõiv. Sellest tuleb maha arvestada vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks sooritatud toimingud 4,15 tunni ulatuses (550,71 eurot), kuna vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ka tasutud riigilõiv (30 eurot) jääb kolmanda isiku enda kanda, kuna see seondub vastuapellatsioonkaebuse esitamisega. Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1400 eurot õigusabikulude katteks. Apellatsiooniastmes on menetlusosaliste väited jäänud suures osas samaks mis halduskohtus ning kolmanda isiku poolt apellatsiooniastmes esitatud menetlusdokumendid ei ole mahukad ega eeldanud täiendavate materjalide läbitöötamist.
51.PK Arendus OÜ vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad nii kolmanda isiku kui ka kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud selles osas nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.