Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse nr 6-14/18549-4 ja 09.09.2016. a vaideotsuse nr 6-12/197-4 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks seoses ebapiisava värske õhuga kambris
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Bobrovnitski apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Aleksei Bobrovnitski Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 15.02.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksei Bobrovnitski esitas 21.06.2016 Viru Vanglale pöördumise, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et alates 01.03.2016 on teda hoitud kambrites, kus puudub värske õhk, kuna aknad ei käi lahti. Värske õhu puudumise tõttu esinevad tal tihti tugevad peavalud ja nina
on pidevalt kinni. A. Bobrovnitski palus parandada enda kinnipidamistingimusi ja tagada juurdepääs värskele õhule.
2.Viru Vangla luges 28.07.2016. a vastusega nr 6-14/18549-4 A. Bobrovnitski pöördumise märgukirjaks ning selgitas, et nõuetele vastav siseõhu kvaliteet kindlustatakse Viru Vanglas õigesti organiseeritud ja reguleeritud õhuvahetusega. Normidele vastava õhuvahetuse tagavad vanglas ööpäevaringselt töötavad filterelemendiga varustatud ventilatsiooniseadmed.
3.A. Bobrovnitski esitas Viru Vangla 28.07.2016. a peale edasikaebusena pealkirjastatud dokumendi, mida Viru Vangla tõlgendas vaidena ning tagastas selle 09.09.2016. a vaideotsusega nr 6-12/197-4.
4.A. Bobrovnitski esitas 12.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles koos 20.02.2017 esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusega palus tühistada Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse ja 09.09.2016. a vaideotsuse ning kohustada vanglat tagama talle juurdepääs värskele õhule. Kaebuse kohaselt on teda hoitud vanglas ruumides, kuhu ei pääse värsket õhku, sest aknad ei ole avatavad. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on hoidnud teda kinnipidamistingimustes, mis ei vasta siseriiklikele ning rahvusvahelistele normidele.
5.Tartu Halduskohus jättis 27.07.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla kambrite (kartserite) aknad ei käi lahti. Vaidlus käib selle üle, kas kambrid, kus viibis kaebaja, vastasid ventileerimise osas kehtestatud nõuetele. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 näeb ette, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Halduskohus märkis, et Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib VangS § 45 lg 1 ammendavalt nõudeid kambri aknale ning selle sätte kohaselt ei pea aken olema avatav. Seega selles osas ei kohaldatav Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 5 (alates 06.07.2015 majandus- ja taristuministri määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 p 3). VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistikuga“, mille punkti 18.2 alapunkti a kohaselt peavad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, võimaldama värske õhu juurdepääsu lahtikäivad aknad, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Halduskohus leidis, et kaebaja viidatud Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) poolt 09.11.2012 koostatud raporti p-s 62 märgitu, et palava ilmaga võib Viru Vangla kambrite õhk olla umbne, ei ole piisav kambritingimuste vajaliku õhuhulga ja selle ringluse tagamise osas õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus asus seisukohale, et nimetatud raportis kajastatu tekitab kahtlust, kuid siiski ei tõenda, et kaebuses nimetatud perioodil ehk 01.03.2016 – 12.09.2016 ei taganud vastustaja normidele vastavat õhuhulka ja selle ringlust kambrites. Halduskohus leidis, et õhuringluse nõuetele vastavust kambris saab tuvastada vaid vastavate mõõtmiste abil. Halduskohus märkis, et vastustaja esitatud andmete kohaselt vastab kinnipeetavate eluruumide õhuvahetus Viru Vangla ehitusaegsetele ning ka käesoleval hetkel kehtivatele normidele. Halduskohus leidis, et tal puudub alus kahelda vastustaja esitatud andmete õigsuses. Tegemist on suhteliselt uue ja kaasaegse vanglaga ning halduskohtu hinnangul on usutav, et Viru Vangla ventilatsioonisüsteem vastab nõuetele ja töötab korralikult.
Võttes arvesse kogutud tõendeid, ei pidanud halduskohus põhjendatuks tuginedes üksnes CPT 09.11.2012 koostatud raportile, et kaebaja poolt viibitud kambrites ei olnud 01.03.2016 – 12.09.2016 tagatud nõuetele vastav õhuhulk ja selle ringlus. Halduskohtu arvates oli kaebajal kaebuses esitatud väidete tõendamiseks olnud võimalus enne kohtusse pöördumist taotleda vanglalt konkreetses kambris õhuringluse ja õhutemperatuuri mõõtmist, mõõtmiste dokumenteerimist ja talle esitamist. Halduskohus leidis, et kaebaja väide, et perioodil 01.03.2016 – 12.09.2016 ei taganud vastustaja värske õhu juurdevoolu kambritesse, jäi tõendamata. Halduskohus leidis, et kinniste akendega ruumis viibimisest kaebajale põhjustatud ebamugavused ja ebameeldivused tulenesid paratamatult vangistusest ning ei saa olla tema inimväärikust alandavad. Kuna kinnipidamistingimused olid õiguspärased, siis puudus halduskohtu hinnangul ka alus vangla 28.07.2016. a vastuse ja 09.09.2016. a vaideotsuse tühistamiseks ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.A. Bobrovnitski esitas Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et õigusaktidest ning kohtupraktikast tulenevalt peab kinnipeetavate kambrites olema tagatud värske õhu juurdepääs, sõltumata sellest, kas ventilatsioonisüsteem on või mitte. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema väiteid tõendab CPT 09.11.2012. a raporti p 63. Kaebaja leiab, et tema kinni pidamine sellistes tingimustes niivõrd pika aja jooksul on piinamine ning julm ja alandav kohtlemine. Kaebaja arvates kohaldas halduskohus ebaõigesti õigusnorme ning tegi seetõttu ebaõige otsuse. Kaebaja märgib, et niivõrd pikaajalise Viru Vanglas viibimise tõttu, kus on lämmatav palavus ja puudus värske õhk, halvenes tema enesetunne.
7.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada. Vastustaja märgib täiendavalt, et kuna kambrite aknad ei ole avatavad ning kambrite uksed peavad olema suletud, siis tagavad normidele vastava õhuvahetuse ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed. Seega ei saa mõjutada aknad kambris õhuvahetust, sest õhuvahetus on tagatud ventilatsioonisüsteemiga, mis on projekteeritud ja reguleeritud just arvestatult, et aknad ei avane. Viru Vangla ventilatsioonisüsteemide rajamisel on arvestatud kõiki norme ning kinnipeetavate eluruumide õhuvahetus vastab nii Viru Vangla ehitusaegsetele kui ka käesoleval hetkel kehtivatele normidele. Eesti valitsus on oma vastuses CPT raportile selgitanud, et Viru Vangla kõikides kambrites on tagatud sundventilatsioon, mis tagab eluruumidele esitatavatele nõuetele vastava õhuhulga ning kõikide eluhoonetes teostatud ajavahemikul 02.05.2012 – 21.06.2012 mõõtmisi ning tulemused vastavad standardile EVS-EN 12599:2000.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kaebaja paigutati Viru Vanglasse 01.03.2016 ning viibis vangla selgituste kohaselt K või P hoones. Vastavalt Viru Vangla 23.03.2017. a õiendile teostati vangla P2 osakonnas ventilatsioonisüsteemide puhastus- ja hooldustööd augustis 2015 ja K-hoones juunis 2016. Pärast hooldustööde lõppu töötasid süsteemid korralikult ning tagasid nõuetele vastava siseõhu kvaliteedi ja õhuvahetuse. Kuna vangla kambrite aknad ei ole julgeolekukaalutlustel avatavad ja ei peagi olema avatavad ning kambrite uksed peavad olema suletud, siis normidele vastava õhuvahetuse tagavadki ööpäev läbi töötavad ventilatsiooniseadmed. Seega ei saa aknad ega asjaolu, et need lahti ei käi, mõjutada kambrites õhuvahetust, sest õhuvahetus on nagunii tagatud sundventilatsiooni süsteemiga, mis omakorda arvestabki sellega, et aknad kambris ei avane. Lisaks on viidatud õiendis märgitud, et juba Viru Vangla ventilatsioonisüsteemide rajamisel on arvestatud kõiki norme ning kinnipeetavate eluruumide õhuvahetus vastab nii Viru Vangla ehitusaegsetele kui ka käesoleval hetkel kehtivatele normidele. Mis puudutab suveperioodi, siis suvekuudel võibki olla tavapärasest soojem õhutemperatuur ning seetõttu on soe nii õues kui ka siseruumides ja isegi see, kui kambrite aknad oleksid avatavad, ei välistaks suvekuudel võimalikku palavust kambris.
10.Apellatsioonkaebuses esitatud väide kaebaja pikaajalisest viibimisest Viru Vanglas, kus on lämmatav palavus ja puudub värske õhk, mistõttu halvenes kaebaja enesetunne, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Nagu juba märgitud, viibib kaebaja Viru Vanglas alates 01.03.2016, mida ei saa ka käesoleva hetke seisuga pidada juba väga pikaajaliseks vanglas viibimise perioodiks. Samuti ei nähtu kaebaja tervisekaardist, et ta oleks kordagi Viru Vanglas viibimise ajal kurtnud peavalu või muu halva enesetunde üle, mis võiks olla põhjustatud väidetavalt palavas ja värske õhuta kambris viibimisest. Tervisekardi kannetest tuleneb aga, et kaebaja keeldus andmast vereanalüüsi (RVL 157), võtmast ravimeid (RVL 161) ja ei ole korduvalt ilmunud vangla meditsiiniosakonda (RVL-d 158, 159). Eeltoodu näitab, et isegi kui möönda, et kaebajat mõni tervisehäda või enesetunde halvenemine vanglas kimbutas, võib see olla pigem tema enda tegevuse (tegevusetuse) tulemus, sest kaebaja on sisuliselt keeldunud talle vangla poolt osutatavast meditsiiniteenusest. Seega on jätkuvalt tõendamata ja ka ebausutavad kaebaja väited selle kohta, et tema enesetunne vanglas halvenes ja seda just palavuse ja kambris värske õhu puudumise tõttu.
11.Mis puudutab kaebaja viidet CPT 09.11.2012 raporti p-le 62, siis on halduskohus põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti valitsus selgitas oma vastuses CPT raportile, et Viru Vangla kõikides kambrites on tagatud sundventilatsioon (sisse- ja väljapuhe), mis tagab eluruumidele esitatavatele nõuetele vastava õhuhulga. Kõikides eluhoonetes teostati ajavahemikul 2. maist 2012 kuni 21. juunini 2012 mõõtmisi ning tulemused vastasid standardile EVSEN 12599:20009. Raporti p-s 62 toodu on küll argument, et palava ilmaga võib Viru Vangla kambrite õhk olla umbne, kuid ka ringkonnakohtu arvates ei ole üksnes see piisav kambritingimuste vajaliku õhuhulga ja selle ringluse tagamise osas õigusvastasuse tuvastamiseks. Suvisel ajal kuuma ilmaga võib ka sundventilatsiooni kaudu kambrisse tulenev õhk olla tavalisest soojem, mistõttu võib kambris olijal tekkida tunne, et õhuringlus on häiritud. See aga ei tähenda, et õhuvahetust kambris üldse ei toimu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et õhuringluse nõuetele vastavust kambris saab tuvastada vaid vastavate mõõtmiste abil ja vanglas on need ka teostatud ning kohtul puudub igasugune alus kahelda
vastutaja poolt esitatud andmete õigsuses, mis kinnitasid, et kinnipeetavate eluruumide õhuvahetus Viru Vanglas vastas nii ehitusaegsetele kui ka kehtivatele normidele.
12.Kaebaja leiab jätkuvalt, et teda on vanglas koheldud väärikust alandavalt ja viitab ka erinevatele EIK lahenditele ning PS §–le 18, mille kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt viidatud EIK lahendid on käesoleva vaidluse sisu ja asjaolusid arvestades asjasse puutumatud. Riigil on küll kohustus tagada kinnipeetavale sellised elamistingimused, mis austavad inimese väärikust ning karistuse kandmise viis ja selle täideviimise meetodid ei tohi tekitada rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad, kuid inimväärikuse mõistel on siiski kindel juriidiline sisu. Kvalifitseerimaks mingit teguviisi väärkohtlemisena peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme. EIK on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. Inimväärikuse mõistel ei ole ka ühest definitsiooni, kuid EIKi praktikas on inimväärikuse alandamisena kvalifitseerunud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; invaliidist kinnipeetavate erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või isiku surm ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul; kolmeks kuuks isiku paigutamine pimedasse väiksesse kambrisse, ilma jalutamisvõimalusteta jne. Inimväärikuse alandamise puhul on seega tegemist sisult väga tõsiste näidetega, mille hulka kaebaja poolt viidatud Viru Vangla kinnipidamistingimused ilmselgelt ei kvalifitseeru. Samal põhjusel puudub ka alus arvata, et kaebaja hoidmine kambrites, kus aknad küll lahti ei käi, kuid õhuvahetus on aastaringselt tagatud toimiva ja nõuetele vastava sundventilatsioonisüsteemiga, võiks olla käsitletav kaebaja piinamise või julma kohtlemisega Viru Vangla poolt.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.07.2017. a otsus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.